← Eesti

1-20-9440/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar
  2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-20-9440

(20230101143)Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
  1. novembri
  2. a määrus kaebuse rahuldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik vandeadvokaat WW, kaebus RESOLUTSIOON
  3. Jätta muutmata Riigiprokuratuuri
  4. novembri
  5. a määrus, millega jäeti rahuldamata WW kaebus.
  6. Vandeadvokaat WW kaebus jätta rahuldamata. Edasikaebe kord Tulenevalt KrMS § 385 p-st 11 on käesolev määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. 12.10.2020 registreeriti Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuris WW kuriteoteade X OÜ (reg kood XXXXXXX, pankrotis) juhatuse liikmete D ja CC suhtes KarS § 201 lg 1 tunnustel OÜ varade omastamises kriminaalmenetluse alustamiseks. 1.
  8. Kuriteokaebuse kohaselt on D ja CC X OÜ (pankrotis) juhatuse liikmed. 19.09.2019 kuulutati Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX välja ettevõtte pankrot ja pankrotihalduriks määrati ZZ. X OÜ (pankrotis) raamatupidamist korraldas kuni 31.07.2019 Q OÜ (reg kood QQQQQQQ), kelle poolt pankrotihaldurile edastatud kassaraamatu väljavõtte kohaselt moodustas X OÜ (pankrotis) rahaliste vahendite jääk kassas seisuga 31.07.2019 25 060,74 eurot. 17.07.2020 ei olnud OÜ juhatuse liikmed haldurile OÜ kassarahas olnud sularaha üle andnud. 24.01.2020 vastuskirjas haldurile ei tunnistanud D ega CC kassaraha nõuet summas 25 060,74 eurot. Koos kirjaga saatis DD ka 46 manust (skaneeritud orginaalkviitungid), milliseid ta käsitles alusdokumentidena ajaperioodil 01.05.-05.07.2019 X OÜ kassast tehtud sularaha väljamaksete kohta. 1.
  9. Sularahaväljamaksete kokkuvõte „Receipts“ kohaselt oli ajavahemikul 01.05.-05.07.2019 tehtud selliseid makseid summas 2237,78 eurot, lisatud oli ka 19 arvet (ca pooled summad 1 tasutud kaardimaksetega ja väikeste koguste toiduainete eest, nt arved 09.05.2019, 16.05.2019 ja 12.05.2019) 10.06.2019 arvest nähtuvalt oli tasutud eraisiku poolt kaardiga kauba „CandyNegro Tossud“ eest. 06.05.2019 arve alusel oli soetatud kaardiga makstes mh lauamäng „Veinipokker.“ 28.05.2019 koostatud arvel alusel oli ostetud kaardimaksega „NATURE LIVING hein närilistele.“ Nii oli loetavatel arvetel märgitud maksete summa 1 996,95 eurot, mille puhul oli 816,54 euro ulatuses makstud sularahaga, 1 130,93 euro ulatuses kaardimaksetega ja 43,8 euro ulatuses märkimata maksevahendiga. Kuna D ja CC haldurile täiendavaid kuludokumente ei esitanud, korraldas viimane oksjoni, millega müüs ettevõttele kuuluva D ja CC vastase nõude suuruses 22 822,96 eurot 22.07.2020 WW-le. 1.
  10. Kuriteoteates leiti, et kuna nii D kui ka CC omasid faktilist võimu ettevõtte kassaraha suhtes, neil oli mõlemal kohustus kanda ettevõtte vara eest hoolt vähemalt ÄS § 187 lg 2 tähenduses korraliku ettevõtja hoolsusstandardit järgides, neil mõlemal lasus ettevõtte juhatuse liikmetena kohustus korraldada ettevõtte raamatupidamist ÄS § 183 järgi, siis oli selge, et nad olid üksteise tegevusest ettevõtte varade suhtes teadlikud. Nii leiti kuriteoteates, et nende poolt pandi toime ettevõtte kassaraha omastamine kooskõlastatult, kaastäideviijatena. X OÜ vara oli D ja CC valduses, mõlemad olid kassaraha kadumise ajal OÜ juhatuse liikmed ja olid seda kasutanud erinevate arvete eest tasumiseks. Asjaolu, et juhatuse liikmed olid vara endi kasuks pööranud, tõendasid nii kassaraha kadumise fakt, kui ka nende poolt pankrotihaldurile edastatud arved. Kuivõrd haldurile edastatud arved ja ostutšekid olid valdavas osas väikestes kogustes toiduainete ostu eest – polnud eluliselt usutav, et restorani pidavad ettevõtjad olid sunnitud regulaarselt väikestes kogustes soetama restoranile toiduaineid. Tõenäolisem oli, et nad soetasid endi olmetarbimiseks toiduaineid kavatsusega kajastada väljaminekuid kui ettevõtte omasid ja ettevõtte pankrotistumise järel esitada need pankrotihaldurile seletamaks kassaraha kadumist. Esitatud arvete seas oli kajastatud oste, mida ei saanud ka (regulaarsete) erakorraliste restorani ostuvajadustega seletada (nt arve näriliste heina, lauamängu ja eraisikule soetatud jalatsite eest). Ühtlasi polnud D ja CC andnud seletust sellele, miks ca pooled nende poolt sularaha kasutamist selgitavatest arvetest olid tegelikult kaardimaksed. Selliselt jõuti kuriteoteates järeldusele, et tõenäoline oli, et ettevõtte pankrotistumise järel ja pankrotihalduri esitatud päringutele vastuseks olid D ja CC esitanud ettevõtte majandustegevuses tehtud kulutuste pähe isiklike ostude tšekid. Kuna kassaraha kasutamist polnud ettevõtte raamatupidamises kajastatud, see raha ei asunud ettevõtte kasutatud ruumides ja raha kasutamise kohta ei olnud juhatuse liikmed andnud usutavaid selgitus, siis leiti kuriteoteates, et ettevõtte juhatuse liikmed olid selle ära viinud ja enda kasuks pööranud. 1.
  11. Kuriteoteates ei peetud usutavaks, et D ja CC olid jätnud hooletusest andmata aru ca 22 000 euro sularaha kasutamise osas. Olles teadlikud ettevõtte majanduslikust seisundist ja peatsest pankrotistumisest, oli ilmne, et nad kasutasid võimalust enne ettevõtte ja selle varade pankrotihalduri käsutusse minemist ettevõtte varade enda kasuks pööramiseks, vältimaks selle arvelt ettevõtte võlausaldajatele tasumist. Seega nähtus D ja CC tegutsemisest ettevõtte kassaraha omastamisel ettekavatsetus, sest kassaraha oli juba kadunud ettevõtte pankrotihalduri käsutusse minemise hetkeks. Ühtlasi tõendas ka juhatuse liikmete hilisem tegevus tahtlust ettevõtte kassaraha omastamise suhtes, nad olid esitanud halduri hilisematele järelepärimistele vastuseks arveid, mille puhul oli välistatud nendega ostetud esemete ettevõtte majandustegevuseks kasutamine.
  12. 21.10.2020 koostas PPA Põhja prefektuuri Kriminaalbüroo Majanduskuritegude talituse eriasjade uurija Indrek Kulla kuriteoteate alusel kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 20230101143 selles kirjeldatud asjaoludes kuriteotunnuste puudumise tõttu. Eriasjade uurija leidis, et kuriteoteates kirjeldatud asjaoludes ei olnud esitatud tõsikindlaid andmeid X OÜ (pankrotis) juhatuse liikmete D ja CC poolt OÜ kassaraha omastamise kohta. 2
  13. 21.10.2020 esitas WW Põhja Ringkonnaprokuratuurile kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 20230101143 peale. Kaebuses taotleti teatise tühistamist ja endiselt 12.10.2020 politseile esitatud kuriteokaebuse alusel X OÜ (pankrotis) juhatuse liikmete D ja CC suhtes KarS § 201 lg 1 tunnustel kriminaalmenetluse alustamist.
  14. 04.11.2020 koostas Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ilona Litvinova kaebuse osas selle läbivaatamata jätmise määruse. Abiprokurör selgitas, et vastavalt KrMS § 38 lg 1 p 1 omab kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamise õigust üksnes kannatanu. KrMS 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud. Abiprokurör tugines ka oma otsuse tegemisel Riigikohtu 11.04.2011 lahendi nr 3-1-1-97-10 p-des 14-26 öeldule, kus selgitati täpsemalt KrMS § 37 lg 1 järgi kriminaalmenetluses isiku kannatanuna käsitlemise tingimusi. Eeltoodu alusel märkis abiprokurör, et kuriteoteates ja selle lisades kirjeldatakse X OÜ (pankrotis) juhatuse liikmete poolt väidetavalt OÜ varade omastamist. Selle tegevusega on rünnatud X OÜ-le kuuluvat vara – kassas olnud sularaha ehk kannatada on saanud OÜ õigushüve. Et selle tegevusega oleks OÜ juhatuse liikmed rünnanud kaebuse esitanud WW õigushüvesid, temale kuuluvat vara, andmed puudusid. Ka ei võimaldanud esitatud materjalid asuda seisukohale, mille kohaselt võinuks aset leida WW-le kuuluva varalise nõude omastamine. Seega ei esinenud kuriteoteates kirjeldatud kuriteo ja kaebuse esitajale tekkinud kahju vahel ei faktilist ega õiguslikku seost, mistõttu ei olnud kaebuse esitaja käsitatav KrMS § 37 lg 1 mõttes kannatanuna ja talle ei saanud anda ka kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustuse vaidlustamiseks kaebeõigust.
  15. 10.11.2020 registreeriti Riigiprokuratuuris 09.11.2020 WW kaebus koos lisadega Põhja Ringkonnaprokuratuuri 04.11.2020 kaebuse läbivaatamata jätmise määruse peale. Kaebaja taotles selles Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruse tühistamist, 21.10.2020 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 20230101143 peale esitatud kaebuse sisuliseks läbi vaatamiseks korralduse andmist ja alternatiivselt 12.10.2020 PPA Põhja prefektuurile esitatud kuriteokaebuse alusel X OÜ (pankrotis) juhatuse liikmete D ja CC suhtes KarS § 201 lg 1 tunnustel kriminaalmenetluse alustamist. 5.
  16. Kaebaja ei nõustunud abiprokuröri seisukohaga, et teda ei saa käsitleda X OÜ (pankrotis) juhatuse liikmete D ja CC poolt toime pandud OÜ kassas asunud sularaha summas 22 822,96 eurot omastamise osas KrMS § 38 lg 1 p 1 tähenduses kannatanuna. Kaebaja selgitas, et tõepoolest on Riigikohus lahendi nr 3-1-1-97-10 p-s 14-26 asunud seisukohale, et kannatanuna saab käsitada üksnes isikut, kelle kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Sel puhul aga ei välista see Riigikohtu sedastus Põhja Ringkonnaprokuratuurile esitatud kaebuse ega kuriteoteate menetlemist. Kaebaja märgib, et Riigikohus on korduvalt (lahendid nr 3-1-1-134-04 p 8, nr 3-1-1-42-05 p 10 ja nr 3-1-1-148-05 p 8) märkinud, et KrMS § 38 lg 1 p-s 1 sätestatud kaebeõiguse osas tuleb kaebeõiguse subjektina lugeda kannatanuks ka sellist kriminaalmenetluse välist isikut, kes leiab, et kuigi talle on kuriteoga tekitatud kahju, on kriminaalmenetlus põhjendamatult lõpetatud või jäetud hoopis alustamata. Sel puhul väljendub süüteo jätkuv ebaõigus ja sellest tingitud kahju selles, et ilmsed süüteo toime pannud isikud saavad jätkuvalt kasutada raha, mille nad X OÜ-lt omastasid ning pole seda X OÜ-lt vastava nõude omandanud isikule tasunud. Selles olukorras on kaebaja WW X OÜ kui kannatanu õigusjärglane ehk isik, kellele on kuriteoga tekitatud kahju, kuna ta on vastava nõude X OÜ-lt üle võtnud. 5.
  17. Kaebaja leidis, et Põhja Ringkonnaprokuratuur oleks pidanud 04.11.2020 KrMS § 6 kirjeldatud kriminaalmenetluse kohustuslikkuse, st in dubio pro duriore põhimõtte alusel 3 kaebaja 21.10.2020 esitatud kaebuse alusel tühistama 21.10.2020 koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 20230101143 ja alustama X OÜ (pankrotis) juhatuse liikmete suhtes KarS § 201 lg 1 tunnustel menetluse. Selliseks tegevuseks oli ringkonnaprokuratuuril kuriteoteatest nähtuvalt olemas nii ajend kui alus ja puudusid kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Kaebaja leiab, et isegi, kui teda pole võimalik KrMS § 38 lg 1 p 1 järgi käsitleda kuriteoteates kirjeldatud asjaolude järgi kannatanuna, tulnuks kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõtte kohaselt prokuratuuril siiski menetlus alustada. Riigiprokuratuuri määrus
  18. Riigiprokuratuur jättis 24.11.
  19. a määrusega WW kaebuse rahuldamata, leides, et Põhja Ringkonnaprokuratuur on seaduslikult ja põhjendatult jätnud 21.10.2020 kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 20230101143 peale kaebeõige puudumise tõttu läbi vaatamata. 6.
  20. Riigiprokurör selgitas, et KrMS kohaselt võib kuriteoteate esitada igaüks, kes omab teadmisi kuriteotunnustega teo toimepanemise kohta. Küll on aga KrMS piiranud isikute ringi, kes saavad esitatud kuriteoteate alusel kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustust vaidlustada. KrMS § 207 lg 1 järgi saab prokuratuurile esitada kaebusi politsei poolt KrMS § 199 lg 1 ja 2 alustel kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustuse peale üksnes vaidlustatud kuriteosündmuse asjaolude kohaselt kannatanu staatuses olnud isik. Riigiprokurör märkis, et kannatanu mõiste tuleneb KrMS § 37 lg
  21. Selle kohaselt on seadusandja määratlenud kannatanuna kriminaalmenetluses füüsilise või juriidilise isiku, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kannatanu mõiste olemust ja sisu on selgitanud täpsemalt ka Riigikohus oma mitmetes määrustes (nt määrus nr 3-1-1-97-10). Riigikohus on lahendis nr 31-1-97-10 leidnud, et KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga, tähendab seda, et kannatanuna saab käsitada üksnes isikut, kelle kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Faktilise seotuse all peetakse silmas seda, et kannatanu kahju peab olema tekkinud sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega. Vastasel korral ei ole võimalik väita, et kannatanule oleks kahju tekitatud sama teoga, mis on konkreetse kriminaalmenetluse esemeks. Õigusliku seose all peetakse silmas KrMS § 37 lg 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult "kuriteoga". Kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma seda sama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb. 6.
  22. Järgnevalt selgitas riigiprokurör, miks on Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör I. Litvinova õigesti jätnud WW kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises nr 20230101143 kirjeldatud kuriteofaktide osas kannatanuna käsitlemata ja talle kaebeõiguse andmata. 6.2.1.12.10.2020 PPA Põhja prefektuurile esitatud kuriteoteate alusel taotleti kriminaalmenetluse alustamist X OÜ (pankrotis) juhatuse liikmete D ja CC suhtes OÜ kassas olnud sularaha summas 22 822,96 eurot omastamises. Kuriteoteate lisadest ja Riigiprokuratuurile antud täiendavast selgitusest nähtuvalt on kaebaja WW osalenud 22.07.2020 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas DDw.oksjonikeskus.ee korraldatud avalikul elektroonilisel X OÜ (pankrotis) pankrotimenetlust puudutavas tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX pankrotihaldur ZZ poolt X OÜ (pankrotis) pankrotivara hulka kuuluva nõude summas 22 822,96 eurot D ja CC vastu enampakkumisel ja selle nõude parima pakkumise tegemise tulemusena omandanud. X OÜ (pankrotis) pankrotivara nõude omandas WW 1000 euro eest. 6.2.
  23. Riigiprokurör märkis, et KarS § 201 kirjeldatud omastamise koosseisuga on kaitstavaks õigushüveks omandi koosseisus olev vallasasi või võõras vara. Seega on omastamise koosseisu 4 üks eesmärke tagada koos varguse koosseisuga omanikule vara täielik karistusõiguslik kaitse. Neist kriteeriumitest lähtuvalt tuleb ka otsustada, kas kuriteoteates kirjeldatud omastamisteoga on kaebajale tekitatud vahetult kahju. Kuriteoteate kohaselt on X OÜ (pankrotis) juhatuse liikmed omastanud OÜ sularaha kassast 22 822,96 eurot. Nii on kassast kaduma läinud vara omanikuks X OÜ, kellele saab OÜ juhatuse liikmete poolt nende rahaliste vahendite enda või kolmanda isiku kasuks pööramise tulemusena tekitada ka vahetult kahju. WW õigushüved eelpoolnimetatud tegevuse läbi kannatada ei ole saanud. Nagu öeldud on WW soetanud 22.07.2020 avalikul enampakkumisel X OÜ (pankrotis) juhatuse liikmete tegevuse tulemusena juba tekkinud X OÜ nõude summas 22 822,96 eurot, kuid X OÜ (pankrotis) asemel selle nõude sissenõudja rolli astumine ei ole temale samaaegselt ka kaasa toonud tema omandiõiguse rikkumist ehk, et äriühingu omandiõiguse rikkumise tagajärjel tekkinud kahjunõude omandamisega koos ei kandu kahjunõude uuele omanikule üle ka omandiõiguse rikkumise fakt. Kuriteoteates kirjeldatud väidetav omastamine pandi toime ikkagi äriühingule, mitte WW-le kuuluvate varade suhtes. Niisiis ei ole WW-le tekkinud X OÜ (pankrotis) juhatuse liikmete ebaseadusliku tegevuse tulemusena vahetult varalist kahju, mistõttu ei ole ka põhjust teda käsitleda selle tegevuse tulemi osas kannatanuna ja anda talle kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustuse vaidlustamiseks prokuratuuris kaebeõigust. 6.
  24. Kokkuvõtvalt leidis riigiprokurör, et kuivõrd WW kaebuses ei ole esitatud argumente, millised võimaldaksid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör I. Litvinova poolt 04.11.2020 koostatud kaebuse läbivaatmata jätmise määruses esitatud argumente ümber hinnata, siis jättis Riigiprokuratuur selle rahuldamata. Riigiprokuratuuri määrusele esitatud kaebus
  25. Vandeadvokaat WW vaidlustab Riigiprokuratuuri 24.11.
  26. a kaebuse rahuldamata jätmise määrust. Avaldaja leiab, et nii PPA kui ka prokuratuur on alusetult eiranud endi KrMS §-st 6 tulenevat kohustust. 7.
  27. Kaebuse esitaja hinnangul on prokuratuur põhjendamatult jätnud kriminaalmenetluse alustamata. Avaldaja hinnangul viitavad toimepanijate kohta edastatud andmed ilmselgelt nende poolt omastamise toimepanemisele. Kõnealused andmed ei pea olema nö „tõsikindlad,“ et uurimisasutus või prokuratuur oleks kohustatud nendest lähtuvalt kriminaalmenetlust alustama KrMS § 193 lg 1 järgi, erinevalt sellest, mida väidab PPA oma 21.10.2020 teatises. Avaldaja hinnangul tugineb uurija 12.10.2020 menetluse alustamata jätmise otsus ilmselgelt otsitud ja alusetutele põhjendustele ja prokuratuuri poolt on selle asjaolu eiramine äärmiselt kahetsusväärne ja õigusriiklikule haldusorganile ebakohane käitumine. Niisamuti on prokuratuur on oma 24.11.2020 määruses moonutanud avaldaja taotlusi ja jätnud alusetult täitmata endale KrMS § 193 lg-st 1 ja KrMS §-st 6 tuleneva kohustuse, mis annab alust arvata, et ka prokuratuur väldib enda seadusest tulenevat in dubio pro duriore kohustust pelkade ettekäänete toel. Riigiprokuratuurile esitatud avaldaja sedastus ei ole lahutamatus seoses taotlusega tühistada PPA 21.10.2020 poolt kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis, vaid samuti pöörati sellega Riigiprokuratuuri tähelepanu sellele, et ka Riigiprokuratuuril on kohustus kriminaalmenetlust alustada legaliteediprintsiibist lähtuvalt – seda taotles avaldaja ka sõnaselgelt oma 09.11.2020 pöördumises. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu poolt lahendi nr 3-1-1-19-10 p-s 8.
  28. sedastatuga. Ühelegi KrMS §-s 199 toodud asjaolule, mis võimaldaks kriminaalmenetlust alustamata jätta, prokuratuur enda pöördumistes viidanud pole. Prokuratuur ei ole käesoleva kaebuse esitamise seisuga põhjendanud kriminaalmenetluse alustamata jätmist ja on eiranud selektiivselt endale seadusega pandud kohustusi. Prokuratuur oleks pidanud alustama laekunud kuriteoteates sisalduva teabe põhjal kriminaalmenetlust. 7.
  29. Kaebuse esitaja leiab, et tal oli kaebeõigus KrMS § 207 lg 1 järgi. WW hinnangul on tema selline seisukoht kooskõlas Riigikohtu määruse nr 3-1-1-159-05 p-s 9 märgituga. Riigikohtu hinnangul ei ole KrMS § 207 lg-tes 1 ja 2 toodud kaebeõigus vaid KrMS § 37 lg 1 tähenduses 5 kannatanule kuuluv õigus, vaid mistahes isiku, kes leiab (mitte kelle osas uurimisasutus leiab), et kuigi talle on tekitatud kuriteoga kahju, on kriminaalmenetlus jäetud alustamata. Sel puhul leiab avaldaja, et talle on kuriteoga tekitatud kahju. Avaldaja on kuriteoteates kirjeldatud kuriteo osas X OÜ õigusjärglane ja on omandanud kuriteost X OÜ-le tekkinud õigused ja astunud tekkinud õigussuhetes X OÜ asemele, st on võtnud üle kannatanu rolli kriminaalmenetluses sarnaselt. Eelnevas seisneb ka toimepanijate teo jätkuv ebaõigus ja kahju, mille nad on seeläbi avaldajale tekitanud – avaldaja tasus avalikul enampakkumisel X OÜ nõude eest ja toimepanijad, jätmata enda omastatud raha avaldajale tasumata, on tekitanud avaldajale vähemalt kahju avalikul enampakkumisel nõudeõiguse eest tasutud summas, kuid samas ka terve üle võetud nõude summas, kuivõrd avaldajal on õigus toimepanijatelt kõnealune summa saada. Eelneva valguses on ebaoluline, kas prokuratuuri hinnangul on kahju tekkinud avaldajale kuriteoga vahetult, või kas kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Kannatanu mõiste võib olla küll välja toodud KrMS § 37 lg-s 1, kuid Riigikohus on kannatanu mõistet KrMS § 207 lg-tes 1 ja 2 sisalduva kaebeõiguse osas laiendavalt tõlgendanud – selline tõlgendus on ka kooskõlas legaliteedipõhimõttega, mis näeb ette igaühe õiguse esitada kuriteoteade. Lähtudes legaliteediprintsiibist tuleks käesoleval juhul ka avaldaja lugeda kannatanuks KrMS § 207 lg 1 ja lg 2 tähenduses. KrMS § 207 lg 1 ja 2 tõlgendus prokuratuuri moel, mis välistaks avaldaja kaebeõiguse, annaks prokuratuurile võimaluse ka tulevikus eirata laekunud kuriteoteateid, juhul kui nende osas on eelnevalt PPA võtnud seisukoha, et neid ei tule menetleda (nagu antud juhul 17.12.
  30. a prokuratuuri vastuse näol). See aga tähendaks sisuliselt, et prokuratuurile legaliteediprintsiip ei kohalduks – prokuratuur saaks jätta menetluse alustamata vaatamata sellele, et prokuratuurile edastatud teabes sisaldub kriminaalmenetluse alus ja on olemas ka vastav ajend. Selline käsitlus oleks aga vastuolus õiguskindluse ja õigusriikluse printsiibiga. Käesoleval puhul on avaldajal põhjendatud huvi kriminaalmenetluse alustamise suhtes ja avaldaja ei ole kuriteoteadet esitanud meelevaldselt või põhjendamatult, milliste olukordade vältimiseks ilmselt KrMS § 207 lg 1 ja lg 2 on selliselt sõnastatud. Avaldaja on KrMS § 37 lg 1 tähenduses kannatanuga piisavalt sarnases olukorras, et teda lugeda kaebeõiguse kandjaks KrMS § 207 lg 1 ja lg 2 tähenduses koosmõjus Riigikohtu määruse nr 3-1-1-159-05 p-s 9 leituga. 7.
  31. Seoses kuriteo kvalifikatsiooniga leiab kaebuse esitaja, et toimepanijate tegutsemises ilmneb omastamise süüteokoosseis KarS § 201 lg 1 tähenduses. Omastamise toimepanemist tõendab nii ettevõtte kassaraha kadumine kui ka toimepanijate esitatud arved, millelt nähtuv annab märku, et toimepanijad on proovinud pankrotihaldurit viia eksitusse eesmärgiga varjata kassaraha omastamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  32. Ringkonnakohus leiab, et Riigiprokuratuur on kaebuse rahuldamata jätmisega õigesti kohaldanud kannatanu staatusele kehtivaid nõudeid ning sellest tulenevalt ei ole alust Riigiprokuratuuri 24.11.
  33. a määruse tühistamiseks.
  34. Ringkonnakohus märgib, et eelnevalt jättis Põhja Ringkonnaprokuratuur määrusega läbi vaatamata WW kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamises tulenevalt WW-l kaebeõiguse puudumisest, kuivõrd WW pole kannatanuks, kes on õigustatud kriminaalmenetluse alustamata jätmist vaidlustama. Seejuures on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud kannatanu kaebus rahuldamata ning Riigiprokuratuur on andnud hinnangu vaid selles osas, kas ta nõustub ringkonnaprokuratuuriga selles, et WW näol ei ole tegemist kannatanuga, kuid sisulisi motiive kriminaalmenetluse aluse puudumise osas ei esitatud. Riigiprokurör nõustus ringkonnaprokuratuuriga selles, et WW näol ei ole 6 antud juhul tegemist kannatanuga, kes oleks kaebust esitama õigustatud isikuks ning riigiprokurör on oma sellist seisukohta ka igakülgselt põhjendanud. Kuivõrd käesoleval juhul on keskseks küsimuseks asjaolu, kas WW on üldse kaebeõigust omavaks isikuks, saab ka ringkonnakohus anda eelkõige hinnangu kaebeõigusest tulenevale, kuid ei anna hinnangut sellele, kas kriminaalmenetluse alustamata jätmine oli seaduslik ja põhjendatud ega sellele, kas käesoleval juhul esineb kriminaalmenetluse alus. Tõsi, juhul kui ringkonnakohus peaks jaatama WW kaebeõiguse olemasolu, tingiks see olukorra, kus prokuratuur kohustuks kaebuse ka sisuliselt läbi vaatama ja kriminaalmenetluse alustamata jätmise osas sisulise hinnangu andma. Ringkonnakohus leiab aga käesoleval juhul, et WW näol ei ole tegemist kannatanuga, kes oleks õigustatud kaebust kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta esitama ja seetõttu puudub alus sisulise hinnangu andmise kohustamiseks kriminaalmenetluse alustamata jätmisega seoses. Kordamata üle abiprokuröri ja riigiprokuröri ammendavaid põhjendusi kannatanu mõistega seonduvalt ning hinnangu andmist sellele, et WW ei ole käesoleval juhul kannatanuks, milliste põhjendustega ringkonnakohus nõustub, peab ringkonnakohus vajalikuks vaid täiendavalt välja tuua alljärgneva.
  35. Kuigi KrMS ei piira kuriteokaebuse esitajate ringi, siis süüdistuskohustusmenetluses on edasikaebeks õigustatud isikute ring piiratud – KrMS § 207 lg 2 kohaselt võib vaid kannatanu esitada prokuratuurile kaebuse. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda kaebuses väljendatud põhimõttega, et kaebuse laekumisel peab hindama ka konkreetse kriminaalmenetluse alustamata jätmise õiguspärasust ning seda sõltumata faktist, kas kaebuse esitanud isik on käsitletav kannatanuna karistusõiguslikus mõttes. Legaliteedipõhimõttest tulenevalt on prokuratuuril küll niisugune kohustus kuriteokaebuse (kuriteoteate) lahendamisel – see tähendab, kui küsimuse all on hinnangu andmine, kas esinevad kuriteotunnused kriminaalmenetluse alustamiseks. Sel juhul ei ole oluline, kas kuriteokaebuse on esitanud kannatanu. Küll aga on kannatanu staatus nõutav siis, kui menetleja otsustab pärast kuriteoteate hindamist jätta kriminaalmenetlus alustamata või lõpetada menetlus alustatud asjas. Kohtupraktikas on hilisemalt võrreldes kaebuse esitaja viidatud lahenditega asutud korduvalt seisukohale (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-97-10; 1-20-79), et kaebeõigus on KrMS §-de 207 ja 208 mõttes vaid kannatanul. Hinnates, kas isikut saab käsitada kuriteos kannatanuna, tuleb lähtuda kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo asjaoludest ja kvalifikatsioonist kujul, nagu need on määratlenud prokuratuur. Seega ei saa nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga, et tema subjektiivne arvamus endast kui kannatanust on piisav ja prokuratuuri vastupidine seisukoht üldse tähtsust ei oma. Mõte, et sõltumata kannatanu staatusest saab isik, kes ennast ise kannatanuks peab, siiski kaebuse esitada, kätkeb endast vaid õigust KrMS §-de 207 ja 208 korras kaebuse esitamiseks süüdistuskohustusmenetluse raames vaidlustamaks tema kannatanuna kaasamata jätmise küsimust. Seega on tal kaebeõigus vaid selles osas, et esitada vastuväiteid sellele, et ta on jäetud kannatanuna kaasamata ja menetleja võib nõustudes väidetega tema kannatanuks olemise kohta ta menetlusse kannatanuna kaasata ja selliselt talle ka kriminaalasja alustamata jätmise (või lõpetamise) vaidlustamises kaebeõigus tagada. Kui aga isikut sõltumata tema subjektiivsest arvamusest kannatanuks olemise kohta pole alust käsitada kannatanuna, siis ei anna see kuidagi alust menetlusotsustust kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta sisuliselt vaidlustada. Seega isikul on võimalik Riigikohtu lahendist nr 1-20-79 tulenevalt vaidlustada uurija ja prokuratuuri otsustust mitte käsitada teda konkreetses kriminaalmenetluses kannatanuna KrMS §-des 207 ja 208 ette nähtud korras (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p-d 25 ja 27), kuid konkreetsest otsustusest sõltub see, kas ta ka sisuliselt menetlusotsustust kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise kohta vaidlustada saab.
  36. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata eelnevate menetlejate konkreetselt välja toodud asjaolusid selle kohta, miks WW antud juhul pole kannatanuks. Selle raames on menetlejad põhjendatult viidanud Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-97-10 p-des 14-26 selgitatud kannatanu mõistele. WW kirjeldatud viisil saab konkreetsel juhul kannatanuna rääkida vaid X OÜ-st (pankrotimenetluses selle pankrotihaldurist), kelle vara väidetavalt omastati ja millisel juhul esineb õiguslik seos 7 konkreetse omastamisteo ja selle tulemusel äriühingul tekkinud varalise kahju vahel. WW vara konkreetse väidetava teoga keegi kahjustanud ei ole. Seega ei saanud konkreetse teoga tal tekkida ka vahetult varalist kahju. See, et isik soetas äriühingu nõudesumma juhatuse liikmete vastu enampakkumisel, ei anna alust rääkida konkreetse teoga tema vara kahjustamisest ning ei muuda teda äriühingu õigusjärglaseks. Väidetav tegu oli juba eelnevalt toime pandud, millega kahjustati konkreetse äriühingu omandiõigust ja sellega WW poolt hilisemalt nõudesumma soetamisega tema vara kuidagi ei kahjustatud ja ta pole seega teost vahetult kahju saanud. Asjaoludest tulenevalt võib pigem järeldada, et antud olukorras püüab kaebuse esitaja kriminaalmenetluslike vahenditega kiirelt ja soodsalt kätte saada nõudesummat üle 22 000 euro suuruses summas, mille isik ise soetas vaid 1000 euro eest. Isik oli teadlik sellest, mille ta soetab ning pidi seega ka möönma, et nõudesumma soetamismaksumus ning ka nõudesumma ise täies ulatuses ei saa kuidagi olla temal viidatud teost vahetult tekkinud kahjuks X OÜ juhatuse liikmete väidetavast käitumisest tingitult, vaid lihtsalt äritehing, millest isik lootis saada kerget tulu, millise nõudesumma kätte saamiseks saab ja peab ta aga kasutama muid meetmeid, kui kriminaalmenetluse alustamise taotlemine selliste summade kättesaamiseks. See, et väidetava kuriteo järelm on mingit pidi seotud ka WW varalise seisundiga, ei tähenda, et isik oleks konkreetsest teost vahetult varalist kahju kannatanud või et see tegelikult üldse oleks tema varalist seisundit kuidagi riivanud, sest isik teadlikult ostis sellise nõudesumma lihtsalt üle, ilma, et konkreetne tegu oleks temale vahetult varalist kahju tekitanud. See, et WW-l on nõudeõigus selle summa osas, ei anna alust rääkida kuriteoteates viidatud omastamisteoga tema õigushüvede kahjustamisest ega tema omandiõiguse rikkumisest. Kahtlemata on tal põhjendatud huvi kriminaalmenetluse alustamiseks (nagu väidetakse kaebuses), kuid seda lootuses summad kriminaalmenetluslike meetmetega juhatuse liikmetelt kätte saada. Kuigi isik ise leiab, et KrMS § 207 sõnastus seoses kannatanu mõistega on selline kuritarvituste vältimiseks, kuid tema kaebused pole põhjendamatud ja meelevaldsed, siis tegelikult kaebuse esitajaga selles nõustuda ei saa ja just selliste olukordade vältimiseks ongi kaebeõigus sätestatud vaid kannatanule, et igaüks oma kasu huvides ei hakkaks ära kasutama kriminaalmenetlust selleks, et varalisi suhteid hõlpsalt lahendada. Isik möönab kaebuses, et ta on kannatanuga piisavalt sarnases olukorras selleks, et teda kannatanuna käsitleda, kuid ringkonnakohus viitab asjaolule, et mitte sarnane olukord kannatanuga ei tee menetlusvälisest isikust kannatanut, vaid konkreetse kuriteoga vahetult isikule tekitatud varaline kahju, mida käesoleval juhul pole võimalik jaatada.
  37. Seega eeltoodu pinnalt tuleb märkida, et kriminaalmenetluse alustamata jätmist on õigustatud vaidlustama vaid kannatanu, mistõttu vaid kaebeõigust omava isiku kaebuse pinnalt saab anda sisulise õigusliku hinnangu kriminaalmenetluse alustamata jätmise seaduslikkuse kohta. Samas tuleb menetlejal kuriteotunnuste ilmnemisel kriminaalmenetlust alustada. Käesoleval juhul on aga kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises asutud sisuliselt seisukohale, et kuriteoteates toodud asjaolud ei anna alust kriminaalmenetluse alustamiseks kuriteotunnuste puudumise tõttu. Viidatud on sellelegi, et pankrotihaldur omab täielikku ülevaadet pankrotistunud äriühingu varalise seisundi üle ja kui tal oleks esinenud sellised andmed, mis oleks kinnitanud juhatuse liikmete poolt ettevõttele kuulunud rahaliste vahendite omastamist, siis oleks pidanud ta kuriteoteate selleks õigustatud isikuna (kannatanuna) ka esitama. Pankrotihaldur seda aga teinud ei ole ning ei tuvastanud järelikult olemasolevate dokumentide pinnalt omastamist või ei pidanud seda vähemalt küllaldaselt tõenäoliseks selleks, et vastav kuriteoteade X OÜ vastu esitada. Kokkuvõttes jäeti kriminaalmenetlus alustamata kuriteoteates kirjeldatud asjaoludes kuriteotunnuste puudumise tõttu. Kuriteoteate võibki esitada igaüks ja seda pole jäetud läbi vaatamata põhjusel, et isik poleks õigustatud seda esitama, kriminaalmenetlus jäeti alustamata eelkõige kuriteotunnuste puudumise tõttu. Seega pole eiratud nõuet, et kuriteotunnuste ilmnemisel tuleb kriminaalmenetlust alustada, vaid on leitud konkreetsel juhul, et kuriteotunnuseid antud juhul ei esine, mis on aga kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks. Järgnevad menetlejad seega sisuliselt sellise menetlusotsustusega nõustuvalt hindasid seejärel kaebeõiguse küsimust kriminaalmenetluse alustamata jätmise küsimuse vaidlustamiseks. 8
  38. Kuivõrd ringkonnakohus hindab vaid seda, kas kaebeõiguse puudumisel on jäetud õigesti isiku kaebus algselt läbi vaatamata ja seejärel riigiprokuröri poolt rahuldamata ning annab hinnangu kannatanu mõistele ja sellest tulenevalt kaebeõiguse olemasolule või selle puudumisele, puudub alus anda sisulist hinnangut omastamise koosseisule sisuliselt, millele suures osas kaebusest keskendutakse.
  39. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et WW ei ole käsitatav käesolevas kriminaalasjas kannatanuna KrMS § 37 lg 1 mõttes, mistõttu tal puudus KrMS § 207 lg-s 2 sätestatud menetluses kaebeõigus, mis tingis Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt 04.11.
  40. a kaebuse läbi vaatamata jätmise ja seetõttu jättis Riigiprokuratuur 24.11.
  41. a põhjendatult kaebaja kaebuse viidatud asjaolu vaidlustamises rahuldatama. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 208 ja 385 p 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri
  42. novembri
  43. a määruse muutmata ning ringkonnakohtule esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.