Obsah (6)
§ 407§ 174§ 138§ 175§ 163§ 177KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 11. detsember 2020, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20
) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud edasiandmisega elukaaslase E.N. kaudu 23.11.2020 ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
§ 407
lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. 2.
§ 407
lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus
§ 407
lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
- Hageja on esialgselt võlausaldajalt omandanud nõude loovutamise teel laenulepingutest nr R203947300 ja S192878910 tulenevad nõude kostja vastu. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
- Kostja ei ole täitnud Omaraha OÜ-ga 27.04.2020 ja 23.05.2019 sõlmitud laenulepingutest tulenevat rahalist kohustust (sh intressi tasumise kohustust) täies ulatuses ning nõuded on loovutatud hagejale. Hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt 27.04.2020 kostja ja OÜ Omaraha vahel sõlmitud laenulepingust nr R203947300 tulenev põhivõlg 11 386.98 eurot, intress 1126.10 eurot ning 23.05.2019 kostja ja OÜ Omaraha vahel sõlmitud laenulepingust nr S192878910 tuleneva põhivõlg 327.25 eurot ja 2
(4)Tsiviilasi nr 2-20-16240 intress 27.01 eurot.
- Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 11 386.98 eurot ja tuginedes Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-120-08 s.o 0.083% päevas ajavahemiku 5.09.2020 – 5.11.2020 eest summas 576.52 eurot ning põhivõlgnevuselt 327.25 eurolt 0.076% ajavahemiku 1.09.2020 – 5.11.2020 eest summas 16.17 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega käesoleval juhul kuulub kohaldamisele VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
- jaanuari ja
- juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0.00 %. Kohus selgitab, et Riigikohus 10.05.2016 kohtumäärusega kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 leidis, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, kuid eelduslikult tuleb hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Käesoleval juhul on Omaraha OÜ ja kostja tarbijana (selles ei ole vaidlust) leppinud kokku nii intressi- kui viivisemääras ja selles, et tagasimakse summa või selle osa puudumisel on laenusaaja kohustatud tasuma viivist. Seega hageja viide Riigikohtu lahendile 3-3-1-120-08 ei ole asjakohane. Nimetatud lahend käsitleb olukorda, kus kokkulepe viivise osas puudub ning kokku on lepitud üksnes intressimääras (mis kohalduks ka viivisemäärana). Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras, sest mõlema lepingu järgi kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära (0,0219% aastas) enam kui kolm korda Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summa seega põhinõudelt 11 386.98 eurolt 154.32 eurot ning põhinõudelt 327.25 eurolt 4.72 eurot.
- VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kokku 50 eurot. 7.
§ 174
lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.
§ 138
lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt
§ 175
lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõivud kogusummas 650 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude 3
(4)Tsiviilasi nr 2-20-16240 esitamise vältimatu eeltingimus. 8.
§ 163
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 96.79% ulatuses (kohus mõistis 13 510.03 euro suurusest nõudest välja 13 076.38 eurot), mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 629.14 eurot kostja kanda ja 20.86 eurot 3,21%) hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. 9.
§ 177
lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik 4
(4)