järgi on pankrotimenetluse lõpetamise määrus täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata. Vabastada Martin Pärn D V pankrotihalduri kohustustest. Kinnitada D V pankrotimenetluse kulud summas 127,13 eurot. Jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda ja määrata D V pankrotihaldur Martin Pärn halduritasuks 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot, kokku koos käibemaksuga 1080 eurot. Mõista halduri tasu välja D V´lt OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn (registrikood 12159289, KMKR EE10148221) arveldusarve nr xxx AS Swedbank kasuks. Pankrotivara puudumise tõttu väljamõistetud tasust 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot) hüvitada riigi vahenditest. Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ arveldusarvele nr xxx AS Swedbank 397 eurot (millele lisandub käibemaks 79,40 eurot). Jätta algatamata D V kohustustest vabastamise menetlus. 10. Teade pankrotimenetluse raugemise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. 11. Kohtumäärus saata menetlusosalistele, Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud Harju Maakohtu määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Martin Pärn. Pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande
Aruande kohaselt ei jätku pankrotimenetluses pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri hinnangul oleks kohtu deposiiti vaja pankrotimenetluse kulude katteks tasuda 1500 eurot, et vältida pankrotimenetluse lõpetamist raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus tegi vastava määruse ja avaldas selle, kuid deposiiti ei tasutud. Pankrotihaldur esitas aruande ning halduri tasu kinnitamise sh. menetlusabi maksmise taotluse.
lg 2 sätestab alused, millele tuginedes võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Halduri hinnangul võivad antud juhul esineda ikkagi
lg 2 punktides 4 (võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist) või 5 (võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi) nimetatud alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Nimelt oli võlgnik pankrotimenetluse jooksul algselt oma sissetulekuid xxx halduri eest varjanud ning kasutanud ise ka tema mittearestitavat sissetulekut ületanud tulu enda huvides. Halduri esitatud kuriteokaebuse KarS § 385 alusel kriminaalmenetlust paraku ei algatatud ja haldur ei kavatse vastavat kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsust (lisa 1) vaidlustada. Kriminaalmenetlust ei alustatud antud sündmuses uurija hinnangul kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Halduri hinnangul ei suuda D V ise usaldusisiku kohustusi kindlasti ise täita tulenevalt tema käitumisest seoses tema mittearestitavat sissetulekut ületanud tulu kasutamisega enda huvides. Võlgniku usaldusisiku kandidaat on tema elukaaslane I J, kes andis selleks ka nõusoleku. Halduri hinnangul on I J võimeline usaldusisiku kohustusi täitma. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse 2 raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid
lg 2 tähenduses, on võlgnik maksejõuetu ja kuna võlgnikul puudub ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara ning ükski võlausaldaja ei ole avaldanud soovi kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemiseks raha kandmiseks. Võlausaldajate nõuded on tunnustatud, vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Seega tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu
Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu
Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud.
kohaselt on käesolev kohtumäärus ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud rahuldamata, täitedokumendiks pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas.
lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses.
kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse pankrotihaldurile tasu määramiseks. Kohus, arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust, asub seisukohale, et halduri poolt ülesannete täitmisele kuluv aeg ning rakendatud tunnitasumäär on põhjendatud ning vajalik. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks halduri nimetatud summa kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab
lg-le 11.
lg 1 p 2,3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri tasu ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud.
MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb.
3
lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub halduri tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotihaldurile tuleb määrata töötasu halduri poolt taotletud summas. Haldur taotleb määrata pankrotivõlgniku tagastamatu menetlusabi andmine summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks, väljamaksmisega äriühingule, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Haldur on palunud määrata halduri tasu osalise väljamaksmine riigi vahenditest menetlusabi andmise korras. Kohus, tutvunud menetlusabi taotlusega ja võttes arvesse halduri poolt täidetud ülesandeid pankrotimenetluses ja asja mahtu, samuti asjaolu, et tulenevalt
§-ist 65 lg 1 on pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, kuid pankrotimenetluses tasu väljamaksmiseks vara puudub, siis leiab kohus, et vastavalt TsMS §-ile 183 lg 2 et, menetlusabi taotlus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 183 lg 2 teine lause sätestab, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Tulenevalt TsMS §-ist 183 lg 2 tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,
lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.
lg 2 p 4 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist.
lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. 4 Pankrotihaldur leiab, et esineb alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Martin Pärn esitas ka kuriteokaebuse kuna halduri hinnangul varjab võlgnik vara. Politsei- ja Piirivalveamet koostas teatise kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta nr 20230101213, leides, et kuriteoteates toodud asjaolud ei anna alust kriminaalmenetluse alustamiseks. Halduri hinnangul võivad antud juhul esineda ikkagi
lg 2 punktides 4 (võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist) või 5 (võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi) nimetatud alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Nimelt oli võlgnik pankrotimenetluse jooksul algselt oma sissetulekuid xxx halduri eest varjanud ning kasutanud ise ka tema mittearestitavat sissetulekut ületanud tulu enda huvides. Samas ei kavatse haldur kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsust vaidlustada. Kohtu hinnangul on tõendatud, et võlgnik on takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlgniku poolt xx saadetud palgalehtedest on selgunud, et D V on saanud palka rohkem, kui igakuine mittearestitav summa. Samas ei ole ta enamsaadud rahalisi vahendeid üle andnud pankrotivara hulka. Seega leiab kohus, et võlgnik on vähemalt raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. See on
lg 2 p 4 tulenevalt aluseks kohustustest vabastamise menetluse alustamata jätmiseks. Seega tuleb võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata ning vastav menetlus alustamata. (digitaalselt allkirjastatud) Hannes Olev kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.