KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 04.12.2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-1808 Haldusasi XX kaebus Tori Vallavanema 2

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tori Vallavalitsuse 27.08.2019 käskkirjaga nr 12-1/36 „Distsiplinaarkaristuse määramine (teenistusest vabastamine, P.R.)“ määrati teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmise eest korrakaitseametnik XX avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 70 p 3ja § 94 lg 1 alusel distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamise. Käskkirja kohaselt on kaebaja jätnud vastamata kirjadele nr 9-2/1640, 9-2/1898, 9-2/698, 94/19 ja 21.06.2019 e-kirjale ning pole asunud andmeid sisestama väärteomenetluse registrisse. Sisereeglite eiramise tõttu on ohtu seatud asutuse töö ja ametnik on kaotanud usalduse.
2. XX esitas 26.09.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tori Vallavalitsuse 27.08.2019 käskkirja nr 12-1/36 õigusvastaseks tunnistamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks tema kolme kuu keskmise palga ulatuses.
3. Kohus võttis kaebuse 13.11.2019 menetlusse ja määras vastustajaks Tori valla. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4. Kaebuse põhjendus. Käskkirjas heidetakse kaebajale ette kolmele kirjale vastamata jätmist. Neist ühele (e-kirjale) mittevastamist kaebaja tunnistab. Kuna Tori valla elanikkond läheneb 12 000-le, on kaebaja lahendanud üles kerkinud probleemid kohal käimise, kohtumiste ja telefoni teel. Sellise töökultuuri puhul võib tekkida vajakajäämisi kantseleitöös.
5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Tori Vallavalitsuse 23.05.2019 käskkirjaga nr 12-22 määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks noomitus. Kuna kaebaja pole oma asjaajamist parandanud, siis oli vastustaja sunnitud algatama uue distsiplinaarmenetluse. Kaebaja vastuväited pole õiged ega piisavad, käskkiri on põhjendatud ja õiguspärane. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 6.1 Kaevatavast käskkirjast nähtub, et kaebaja on jätnud vastamata viiele kirjale (92/1640, 92/1898, 9-2/698, 9-4/19 ja 21.06.2019 e-kirjale) ning pole kandnud andmeid väärteomenetluses menetlusandmete ja isikuandmete töötlemiseks peetavasse riigi infosüsteemi kuuluvasse andmekogusse. Esmalt kirjadest. Puudub vaidlus, et nendele kirjalik vastamine on kaebaja teenistuskohustus. Kaebaja väitel on vastamata üksnes ühele kirjale (21.06.2019 e-kiri), kahe puhul on toimunud telefonivestlused (9-2/1640, 9-2/1898), ülejäänud kahe kirja osas pole kaebaja selgitusi andnud. Vastustaja seletuse kohaselt on vallavalitsuses kehtiva korra kohaselt nõutav kas vastus kirjade kaustas või märge vastava kirja juures asja lahendamise kohta (vt distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte lk 5). Kaebaja pole sellele vastu vaielnud. Puudub vaidlus, et nõutavat märget asja lahendamise kohta ühegi eelnimetatud kirja juures polnud. Seega on alusetu ka kaebaja väide, et kahe kirja osas on pöördumine lahendatud. Järgnevalt väärteomenetluse kannetest. Kaebaja ei vaidle, et selliseid kandeid tema teinud pole, sest seadus ei 2 kohusta iga väärteo puhul menetlust alustama. Kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud andmekogus kajastatakse ka alustamata jäetud väärteomenetlused (vt väärteomenetluse seadustiku § 811 lg 1 p 1). Puudub vaidlus, et vastavate kannete tegemine oli kaebaja teenistuskohustus (vt kaebaja ametijuhendi p 3.6). Seega on kaebaja kaevatavas käskkirjas loetletud distsiplinaarsüüteod toime pannud. 6.2 ATS § 94 lg 1 kohaselt võib ametniku distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastada ATS § 75 lg 4 sätestatud tingimusel. Käesoleval juhul on need tingimused täidetud: rikkumine on oluline, sest see on toonud endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist (ATS § 75 lg 5). Kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolul, kui selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumine on vältav või selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumisega samalaadne rikkumine on korduv, rikkumise olulisust eeldatakse (ATS § 75 lg 6). Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. Puudub vaidlus, et kaebaja on kirjadele nr 9-2/698 ja 94/19 vastamata jätmise eest distsiplinaarkorras karistatud (Tori Vallavalitsuse 23.05.2019 käskkiri nr 1-1/22). 6.3 Seega on kaevatav käskkiri õiguspärane. Kuna kaebaja on teenistusest vabastatud õiguspäraselt, puudub alus taotletud hüvitise väljamõistmiseks.
7. Menetluskulude väljamõistmist pole taotletud. /allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys 3