Obsah (5)

§ 3§ 11§ 4§ 19§ 20

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-356 Kesk-Eesti Metsaomanikud MTÜ kaebus S

(määrus nr 10) § 11 lg 3 ja 5 kohaselt peab metsmaa olema juba inventeeritud. Peale inventeerimistööde (ka: takseerimistööde) tegemist tasutakse reeglina tööde eest ning metsaregistris (metsaressursi arvestuse riiklik register asukoht: https://register.metsad.ee/#/ ) registreeritakse andmed. Nagu nähtub esitatud Tabelist 2 (tl 45p) on nende metsaomanike metsaalade nn välitööd teostatud juba 2018 aasta keskel. Metsa inventeerimise toetussummad maksti kaebajale välja 15.04.

1. 3 Seega on tänaseks möödunud üle aasta toetussumma väljamaksmisest kaebajale (kaebaja esindaja juhatuse liige Peep Põntson on äriregistri andmetel ka Metsaeksperdi Metsakorralduse Osaühingu enamusomanik ja samuti ainuke juhatuse liige. Nimetatud osaühing teostas metsaomanikele metsa inventeerimistööd, mis oli nähtav metsaregistri andmetest) ja kaebaja on kasutanud metsaomaniku poolt talle tasutud tööde raha ja toetusraha 2 – 1,5 .a. EMK leiab, et see ei ole mõistlik aeg ega ka käitumine oma liikmete osas. EMK leiab, et metsaomanike pahameel on mõistetav ja EMK menetluse kiirendamine õigustatud.
2. Vaidlust pole selles, et kaebaja on olnud võlgu metsa inventeerimise toetusraha metsaomanikele S. U. (103 eurot), M. R. (603 eurot) ja K. S. (242 eurot), seda kinnitab ja kordab oma kaebuses kaebaja ise ka.
3. Vaidlust pole ka selles, et kaebaja pole senini maksnud S. U. toetusraha summas 103 eurot. Samas on tõendamata ka see, et kaebaja on toetussummad otse ära maksnud M. R. ja K. S.
4. Vaidlust pole selles, et kaebaja pole senini täitnud ja esitanud vaiet jõustunud EMK tagasinõudmise otsuste nr 5-1/19/129; nr 5-1/19/159 ja nr 5-1/20/7 osas ja pole tagastanud EMKle S. U., M. R. ja K. S. toetusrahasid. Samuti pole kaebaja maksnud tagasi vaidlustatud otsuse p 32.
5. otsusega nr 5-1/19/47 makstud toetuse ettemaksu summas 11070,37 eurot.
6. Seega ei saa olla vaidlust ka vaidlustatud otsuse vastuvõtmise faktilises aluses: toetusraha maksmisega on kaebaja viivitanud ehk kasutanud toetussummasid muul otstarbel, kui metsa inventeerimise toetamiseks. Seega taandub vaidlus vaid sellele, kas metsaomanikele toetusraha maksmata jätmise ja mittesihtotstarbelise kasutamise puhul on tegemist metsaseaduse (MS) § 10 lg 9 mõttes toetuse mittesihipärase kasutamisega kaebaja poolt või mitte. Vastustaja leiab, et kaebaja pole metsa inventeerimise toetust kasutanud sihipäraselt.
7. EMK on detailselt vaidlustatud otsuses välja toonud menetluse kaebajaga toetuse tagasinõudmise osas. EMK leiab, et puudub vajadus kohut koormata nimetatud metsaomanike osas läbiviidud menetlustes edastatud arvuka kirjavahetusega, kuna kaebaja ise kinnitab, et on teadlik toetusrahade tagasimaksmise nõudest ja viitab ise, et maksis toetusrahad üle hilinemisega kahe metsaomaniku osas. Asjas ei oma tähtsust ja see ei muuda vaidlustatud otsust ei õigustühiseks ega ka õigusvastaseks põhjusel, kui leiab tõendamist, et kaebaja on kahele metsaomanikele toetused siiski tagasi maksnud ja S. U. mitte.
8. EMK leiab, et tõendamist on leidnud fakt, et kaebaja on nimetatud metsaomanike toetusraha kasutanud mitmeid kuid muuks otstarbeks kui toetuse eesmärgil.
9. Kaebaja pole toetusrahasid kasutanud MS § 10 lg 6 p 3 ja lg 91 p 1 ja 6 kohaselt sihipäraselt.
10. EMK on vaidlustatud otsuses selgitanud, et „toetuse kasutamise sihipärasuse all saab mõista toetusraha kasutamist konkreetse toetuse liigi eesmärkide täitmiseks, mitte ühistu äranägemisel muuks otstarbeks. Korduvalt on tuvastamist leidnud faktid, et KEMO ei ole mitmetele metsaomanikele toetuseid edasi maksnud. Seega ei ole KEMO kasutanud talle varem antud metsandusalaseid toetusi sihipäraselt, millega kaasnevad õigusaktides sätestatud tagajärjed“. 20.

§ 3

lg 2 kohaselt võib metsaühistu taotleda ja saada toetust erametsaomanikest ühistu liikmete omandis oleva metsamaa osas, muuhulgas kui tal on liikmete nõusolek taotleda toetust või kui põhikirjas on vastav luba. Seega tegutseb metsaühistu oma liikmete nimel ja volitustel. 21.

§ 11

lg 1 määratleb metsa inventeerimise toetuse andmise eesmärgi, milleks on soodustada metsaressursi kohta andmete kogumist ja metsaressursi jätkusuutlikku kasutamist. 4

1. EMK-le on teadmata, millisel eesmärgil kaebaja on toetusrahasid kasutanud, kuid tõendamist on leidnud, et need pole sihipäraselt metsaomanikele edasi kantud.
2. On ebamõistlik ja määrusega nr 10 ning toetuse andmise eesmärgiga vastuolus, kui kaebaja viivitab talle juba 15.04.2019, seega juba aasta tagasi, kantud toetusraha edasikandmisega metsaomanikele.
3. Kaebaja pole põhistanud, kas on olemas objektiivsed põhjused, miks ei ole ta senini toetusrahasid üle kandnud, samuti pole ta kaebuses neid põhjuseid nimetanud.
4. Asjaolud, et justkui metsaomanikud pole teisi kokkuleppeid täitnud vms on paljasõnalised ning tõendamata.
5. Vaidlust pole ka selles (mida kinnitab kaebaja kaebuses), et pole senini 103 eurot toetusraha S. Uustalile tagastanud, põhjendades seda „marginaalse summaga“, et justkui seda ei peagi täitma. Samas aga väidab ta hoopis vastupidist, et justkui see summa on metsaomanikuga tasaarveldatud või et justkui kaebaja kannab selle summa deposiiti jms.
6. EMK on metsomanike osas vastu võtnud otsused ja need ka kaebajale koheselt edastanud (vt tabel 1 tulp 3 tl 44p ja lisa 1 tl 49-50). EMK ei pea vajalikuks ega ka seadusega kooskõlas olevaks uute menetluste alustamist notari deposiidi, tasaarveldamiseks teiste toetustega jms tegevuste teel.
7. Kõiki asjaolusid ja kaebaja isikut ja eelnevaid kohtumenetlusi (vt tl 44p-45) ning metsaomanike kaebusi silmas pidades, ei ole kaebaja EMK jaoks usaldusväärne isik ning EMKl puudub kohustus kaebaja ettepanekuid isegi kaaluda, sest puudub kindlus nende täitmise osas.
8. Isegi kui kaebaja tagastab (või on tagastanud) eelnimetatud metsaomanikele metsa inventeerimise toetussummad, on toetusraha mittesihipärane kasutamine tõendamist leidnud. On tõendamist leidnud ainuüksi kaebaja kaebuses toodud kirjalike väidetega, et toetusrahade maksmisega on viivitatud ja et toetuse mittesihipärane kasutamine on aset leidnud. Seega ei ole võimalik täita ka kaebuses toodud eesmärki - tühistada vaidlustatud otsust.
9. EMK ei ole tuvastanud haldusasja materjalide juures mitte ühtegi tõendit kaebuses nimetatud asjaolude kohta. Vastustaja leiab, et kaebuses toodud asjaolud on tõendamata.
10. Riigikohus on märkinud, et kui tegemist on riigilt rahalise toetuse taotlemisega, siis puudub kohtumenetluse käigus täiendavate tõendite esitamise võimalus, kuivõrd vastasel juhul võib kohtumenetluse käigus uute tõenditega arvestamine rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet, seades paremusjärjestuse tõttu ebavõrdsesse positsiooni teised investeeringutoetuse taotlejad. Seega tuleb Riigikohtu arvates toetuse jagamisel lähtuda taotluses ja haldusmenetluse käigus esitatud tõenditest. Samuti leidis Riigikohus nimetatud kohtulahendis, et kui tegemist on riigilt rahalise toetuse taotlemisega, siis puudub isikul subjektiivne õigus toetuse saamiseks.
11. Ka vastavalt määrusele nr 10 tuleb toetuse jagamisel lähtuda taotluses ja haldusmenetluse käigus esitatud tõenditest. Ainuüksi toetuste menetlemise omapärast tulenevalt ei ole võimalik hilisemaid tõendeid arvestada, sest see võib muuta toetuse rahastamise eelarvet ja rikkuda teiste taotlejate õigusi toetuse suuruse määramisel. EMK-l puuduvad tõendid, et kaebaja on metsaomanikele M. R. ja K. S. toetussummad ära maksnud. Kaebaja teatab alles oma kaebuses, et vaidlustatud otsuses märgitud kahele metsaomanikule tema liikmele M. R. ja K. S. on toetused edasi makstud. Metsaomanikud on EMK-d sellest ka teavitanud.
12. Arvestades kaebaja eelnevate aastate käitumisi, kus ta on metsaomanikke survestanud EMKle teatama, et toetus on edasi makstud, ei ole EMK kindel, kas ka tegelikult on toetusraha edasi 5 kantud või on kaebaja kohustanud metsaomanikke seda tegema sõlmides muid kokkuleppeid, mida ta ei täida. Kaebaja ei ole EMK-le esitanud ei eelneva ega ka käesoleva haldusasja käigus tõendeid, et on toetused edasi maksnud.
13. Vastustaja märgib veel, et kaebaja on ise eelnevates menetlustes (vt vaidlustatud otsuse p 2 nimetatud metsaomanikud) soovinud EMK-lt, et tema maksab metsaomanike osas toetuse EMKle tagasi, mitte otse metsaomanikele. EMK on tuginedes praktikale ka nii toiminud.
14. Vastustaja toob välja, et kaebaja väidab, et määruses nr 10 puudub tähtaeg millise aja jooksul peab toetusrahad edasi kandma. Tõepoolest, 2014 aastal jõustunud ja kehtivas määruse redaktsioonis ei ole ühistule enam 30 päevalist toetuse edasimaksmise kohustust. Kuid EMK leiab, et tähtaja puudumine ei tähenda, et kaebaja võib seda oma suva kohaselt kasutada kui intressita laenu. Tegemist on avaliku riigieelarvest pärit toetusrahadega, mille eesmärgiks on erametsanduse arendamine, seetõttu peaks ka metsaühistu – kaebaja - lähtuma menetluses mõistlikkuse põhimõttest.
15. EMK leiab, et 30 päevane tähtaeg on piisav aeg toetusrahade ülekandmiseks. Sellest võib olla ka erandeid, kuid antud juhul pole kaebaja neid nimetanud.
16. EMK leiab, et kindlasti ei ole mõistlik toetusraha edasikandmine 3-4 kuu pärast või nagu S. U. osas on möödunud toetusraha edasikandmisest aasta.
17. Vastustaja leiab, et kaebaja väited, et senini pole justkui toetusega tehtud tööd tehtud ja et „selle asemel on võetud aluseks üksikute metsaomanike kaebused ning isegi nende puhul ei ole üldse kontrollitud, kas tööd on tehtud või mitte ehk kas toetust on kasutatud sihipäraselt või mitte. KEMO hinnangul on EMK sellega uurimispõhimõtet täielikult eiranud ja see on kokkuvõttes viinud ebaõige otsuse tegemiseni“ on paljasõnalised ega vasta tõele
18. Antud haldusasjas on tegemist metsa inventeerimise toetusega, kus tegevusluba omav metsakorraldaja inventeerib metsa ja kannab andmed metsaregistrisse. Tegemist on MS § 11 osas tehtava ühe metsa korraldamise toiminguga (andmete kogumisega ja kirjeldamisega). EMK teostab nn tehtud tööde kohta kontrolli metsaregistri alusel enne toetuse väljamaksmist.
19. U., R. ja S. metsamaa inventeerimised on tehtud 2018 aastal (tabel 2 tl 45p) ja neid on igal isikul võimalik üle kontrollida metsaregistrist. Kui tugineda praktikale, et tavaliselt tasutakse tööde eest peale nende tegemist, siis antud haldusasjas on metsaomanikud kulutused metsa inventeerimise eest kandnud juba 2018 aasta keskel. Seega on metsaomanikud oodanud toetussummat kaks aastat. See ei ole mõistlik ega heauskne käitumine ning mõjutab kindlasti ka EMK ja metsaühistute kui tugisüsteemi mainet tervikuna. Vastustaja märgib siinkohal, et metsaomanike metsa inventeerimistööd on metsaregistri kohaselt teinud Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ. Äriregistri kohaselt on selle osaühingu enamusosaluse omanik kaebaja esindaja Peep Põntson ja samuti on ta seal juhatuse liige.
20. Toetusraha eesmärk on toetada metsaomanikke läbi metsaühistute, kes koondavad oma liikmete taotlused metsa inventeerimise toetuse tagantjärele kompenseerimiseks. Antud juhul on selline kaebaja käitumine toetusrahade kasutamisel mittesihipäraselt taunitav ja pahauskne.
21. Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et vaidlustatud otsusega kaasnev tagajärg kaebajale järgnevate erametsanduse toetuste taotluste rahuldamata jätmiseks (metsaseaduse § 10 lg 6 p 3 ja lg 91 p 6) võib tõepoolest kaasa tuua tema tegevuse peatamise. Kuid kaebaja ise on metsaomanike toetusrahasid kasutanud muudeks otstarveteks, mistõttu on tema enda tegevus sellise tagajärje kaasa toonud.
22. Kaebaja ei saa kogu oma tegevust rajada vaid EMK toetuste maksmisele. 6
23. Kaebaja puhul on tegemist üle 500 liikmelise ühistuga, kes on tegutsenud alates 2006.a. ja esitanud oma asutamisest alates erametsanduse toetuse taotlusi EMK-le, seega on ta teadlik kõikidest õigusakti nõuetest ja tingimustest.
24. On asjakohatu kaebaja väide, justkui EMK kiusab kaebajat olukorras, kus viimastel aastatel iseloomustavad kaebajat pidevad maksuvõlad ja kohtuasjad. Näiteks alates 21.01.2019 on tal riigi ees 10.03.2020 seisuga maksuvõlg kogusummas 7 309,56 eurot (ei ole ajatatud, tasumisgraafikus, vaidlustatud vms). Lisaks pole ta vastavalt äriregistri andmetele senini 2018.a. majandusaasta aruannet esitanud. Vastustaja leiab, et kaebaja enda tegevus aastate vältel on viinud eelnevale tulemusele. EMK leiab, et ta on menetlused läbi viinud õiguspäraselt ja ilma kõrgendatud nõuete esitamiseta kaebajale. EMK puhul on tegemist haldusorganiga, kes oma tegevuses juhindub õigusaktidest, seetõttu on kaebaja väide tema tagakiusamisest arusaamatu ja tegemist on otsitud põhjusega. Kaebaja osas on tegemist metsaühistuga, kellele laienevad samasugused kohustused nagu teistele taotlejatele. EMK praktikas ei ole mitte ühtegi teist metsaühistut, kelle osas oleks kasvõi üks metsaomanik pöördunud toetusraha tagasisaamiseks EMK poole. Kaebaja osas aga on metsaomanikelt kaebusi tulnud juba 2014 aastast saadik. EMK ei nõustu kokkuvõtvalt mitte ühegi KEMO kaebuses esitatud väite, seisukoha ega nõudega, vaid peab neid kõiki täies ulatuses alusetuteks ja põhjendamatuteks. Oma seisukohad on vastustaja esitanud vaidlustatud otsuses, lisades 1-3 nimetatud otsustes (tl 30-35p) ja neid asjaolusid ei ole KEMO ei eelnevas menetluses ega ka kohtule esitatud kaebuses ümber lükanud.
25. 15.10.2020 teatab vastustaja kohtule, et 12.10.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-8897 kuulutati välja võlgniku, mittetulundusühing "Kesk-Eesti Metsaomanikud" (registrikood: 80232983, aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Painküla, Metsakatsejaama vkt 2, 48422), pankrot 12.10.2020 kell 15.
26. KOHTU PÕHJENDUSED
27. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
28. EMK täidab haldusülesannet, milleks on erametsanduse toetuste haldamine (vrd metsaseaduse (MS) § 6 lg 3, keskkonnaministri 14.04.2014 määrus nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ (

) § 1 lg 2) ning kaevatavad otsused on tehtud avalik-õigusliku suhte raames.

1. Metsaseaduse alusel jagatav toetus on olemuselt riigipoolne soodustus ning toetuse saamiseks puudub isikul subjektiivne õigus ja õiguspärane ootus (vrd ka Riigikohtu lahendid asjades 3-3-139-14; 3-3-1-16-16 ja 3-3-1-77-12). Subjektiivne õigus toetuse saamiseks taotlus esitada ei võrdu subjektiivse õigusega toetust saada. Küll on isikul õigus saada oma taotlusele õiguspäraselt läbiviidud haldusmenetluses HMS § 54 nõuetele vastav otsus.
2. Vaidlustatud otsusega seotud kaebaja taotlused on jäänud rahuldamata põhjusel, et kaebaja ei vastanud vähemalt ühele toetuse saamise tingimusele, millele vastamine on kohtu hinnangul kohustuslik. Samal põhjusel on tunnistatud kehtetuks EMK 27.03.2019 otsus nr 5-1/19/47 ja nõutud selle alusel kaebajale makstud toetuse ettemaks tagasi.
3. MS § 10 lg 6 p 3 sätestab, et toetuse saaja peab olema kasutanud talle varem antud metsandusalaseid toetusi sihipäraselt. Sama paragrahvi lg 9 kohaselt juhul, kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetuse saaja esitas valeandmeid, ei kasutanud toetust sihipäraselt või selguvad asjaolud, mis oleks tinginud taotluse rahuldamata jätmise, nõuab Keskkonnaministeerium või käesoleva seaduse § 6 lõike 3 alusel Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik (edaspidi toetuse andja) toetuse saajalt toetusena saadud raha 7 tagasimaksmist. MS § 10 lg 91 p 6 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata ja toetust ei maksta, kui taotleja ei ole varem kasutanud selle seaduse alusel antud toetusi sihipäraselt.

§ 4

lg 3 sätestab, et kui toetuse taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peab ta olema tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud tähtajaliselt. Kui toetuse tagasimaksmine on ajatatud, peavad tagasimaksed olema tasutud ettenähtud tähtajaks ja mahus.

§ 19

lg 2 p 1 sätestab, et EMK teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse juhul, kui toetuse saaja ei vasta vähemalt ühele toetuse saamise nõudele.

§ 20

lg 1 kohaselt nõutakse toetus tagasi metsaseaduse § 10 lõikes 9 sätestatud juhtudel. Viidatud sätteid arvestades tuleb kohtul kontrollida, kas vastustaja seisukoht, et kaebaja ei vastanud otsuste tegemise ajal vähemalt ühele (otsuse kohaselt ei vastanud kaebaja kahele) toetuse saamise nõudele, on põhjendatud.

1. Vaidlust ei ole selles, et vaidlusaluse otsuse aluseks on järgmised EMK otsused 16.08.2019 nr 5-1/19/129, 11.10.2019 nr 5-1/19/159 ja 06.01.2020 nr 5-1/20/
2. Kohus leiab, et kaebaja ei ole tõendanud, et viidatud otsused oleksid õigusvastased ja tühistatud. Vastupidi, vastustaja on näidanud, et tegemist on jõustunud otsustega, milledega on tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja ei ole kasutanud toetusi sihipäraselt. Samuti ei ole kaebuse esitaja vastavaid jõustunud otsuseid täitnud – ehk kaebaja ei ole maksnud tagasi toetusi (kaebaja ei ole selle kohta tõendeid esitanud vaatamata sellele, et kohus on oma väidete tõendamise vajadusele juhtinud tähelepanu juba kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel).
3. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et kaebuse aluseks olevad faktilised asjaolud on tõendamata. Kaebuse esitaja väidab, et vastustaja on otsuses esitanud valeväited selle kohta, et kaebaja on jätnud üle kandmata toetused M. R. summas 603 eurot ja K. S. summas 242 eurot. Kaebuse esitaja ei ole oma seisukohti tõenditega tõendanud. Kui kaebuse esitaja väidab, et tegemist oli valeväitega, siis oleks tulnud tal esitada selle kohta tõendid ja tõendada nimetatud summade nimetatud isikutele üle kandmine. Kaebuse esitaja ei ole seda teinud. Kaebaja ei eita, et üle on kandmata toetus S. U. summas 103 eurot, kuid leiab, et ta ei pea toetussummat üle kandma, kuivõrd ta on selle tasaarvestanud S. U. võlaga kaebaja ees. Kaebaja on valmis vastava summa kandma notari deposiiti. Ka siin ei ole kaebaja esitanud kohtule ühtegi dokumentaalselt tõendit, et S. U. oleks võlg kaebaja ees ega ka ühtegi dokumenti selle tasaarvestamise kohta. Kaebaja ei esitanud kohtule vastavaid tõendeid ka peale seda, kui kohus juhtis kaebaja tähelepanu esialgse õiguskaitse määruses väidete tõendamise vajadusele. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja väited paljasõnalised ja tõendamata (vt HKMS § 59 lg 1).
4. Arvestades eeltoodud õigusliku regulatsiooniga märgib kohus esmalt, et viidatud normid ei anna EMK-le kaalutlusõigust ning kui menetluse käigus ilmneb, et toetuse saaja ei vasta vähemalt ühele toetuse saamise nõudele, on EMK kohustatud jätma taotluse rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt olid igal juhul põhjendatud vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 31.1 -31.5 (vt tl 9), milledega jäeti kaebuse esitaja taotlused toetuste saamiseks rahuldamata.
5. Samuti leiab kohus, et vastustajal puudus kaalutlusõigus jätta kehtetuks tunnistamata EMK 27.03.2019 otsus nr 5-1/19/47 ning jätta ettemaks summas 11 070,37 eurot tagasi nõudmata arvestades EMK poolt tuvastatud asjaoludega ning eelpool viidatud õigusliku regulatsiooniga. Lisaks on vastustaja välja toonud, et kaebuse esitajal oli 10.03.2020 seisuga maksuvõlg kogusummas 7309,56 eurot.

§ 4lg 1 p 4 kohaselt ei tohi toetuse saajal olla maksuvõlga.

Maksuvõla olemasolu välistab toetuse maksmise. 8

1. Kohus leiab, et ka kaebaja esitatud tasaarvestust puudutavad väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Kohtu hinnangul on kaebaja põhjendamatult järeldanud, et tal oli kujunenud olukorras õigus nõuete tasaarvestamisele S. U. toetusrahade arvelt ning et vastustaja on põhjendamatult sekkunud kaebaja siseasjadesse. Metsatoetuse jagamisel taotleja ja toetuse määraja vahel tekkiv suhe on avalik-õiguslik ning nende toetuste jagamine on avalik-õiguslike normidega piisavalt täpselt reguleeritud (metsaseadus, määrus jms). Vastustajal on seadusest tuleneb kohustus kontrollida, kas taotleja vastab seaduse nõuetele või mitte ning vastava kontrolli teostamist ei saa pidada kaebaja siseasjadesse sekkumiseks. Seadusest ega määrusest nr 10 ei tulene kaebajale õigust nõuda toetuse tähtaegse tagastamise asemel selle tasaarvestamist oma liikmega, kellel on kaebaja ees väidetavalt täitmata kohustusi. Lisaks kordab kohus, et kaebaja ei ole vaidlustanud EMK 16.08.2019 otsust nr 5-1/19/129, millega nõuti tagasi S. U. maaüksusega seotud toetus summas 103 eurot. Kui kaebaja leidis, et tal puudub kohustus vastav toetus edasi maksta, siis oleks tulnud tal vaidlustada vastav otsus ning kõik oma väited koos tõenditega esitada vastavas menetluses. Kaebaja ei ole seda teinud. Seega on kaebaja varasema toetuse tagasimaksmisega hilinenud ning ei vasta vähemalt ühele toetuse saamise tingimusele.
2. Kaebaja etteheide vastustaja pahatahtlikkuse osas on paljasõnaline. Kuivõrd kaebaja EMK 16.08.2019 nr 5-1/19/129, 11.10.2019 nr 5-1/19/159 ja 06.01.2020 nr 5-1/20/7 otsuseid ei vaidlustanud, pidi ta olema teadlik, et tagasinõutud summa tuleb 30 päeva jooksul otsuste saamisest tagastada.
3. Vastustaja ei ole kohtu arvates rikkunud ka uurimiskohustust ega selgitamiskohtust. Vastustaja on tuvastanud kohtu arvates asjas tähtsust omavad asjaolud õigesti ning kaebaja ei ole tõendanud vastupidist. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et tõendamiskoormis lasus vastustajal. Kaebaja on olnud ära kuulatud ning ta on saanud oma seisukohti avaldada.
4. Kohus leiab, et vastustaja on kõigi nelja toetuse taotluse osas vaidlustatud otsusega põhjendatult toetuse maksmisest keeldunud. Samuti on vastustaja õiguspäraselt tunnistanud kehtetuks EMK 27.03.2019 otsuse nr 5-1/19/47 ja kohustanud kaebajat tagasi maksma viidatud otsuse makstud toetuse ettemaksu. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus on õiguspärane. Seega jääb tühistamiskaebus rahuldamata.
5. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 9