Obsah (4)
§ 106§ 96§ 105§ 102KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 15.12.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-8293 Tsi
§ 106
lõikes 2 nimetatud olukorraga, kus isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada piisavalt ning NNl (kostja I) ja YYl (kostja II), kes on laste isa vanemad, tekib ülalpidamise andmise asenduskohustus hageja suhtes. Kostjad on hagejate ees osavõlgnikud. Kummaltki kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista elatis 146 eurot kuus, kuid seejuures tasutava elatisraha igakuine summa kokku ei või olla vähem, kui Vabariigi Valitsuse poolt määratud miinimum (so ulatuses, mis vastab 1/4 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale). 4.Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista kostjalt I hageja I kasuks igakuise elatusraha lapse ülalpidamiseks alates 05.06.2020 suuruses ½ elatise miinimummäärast (hagiavalduse kohtusse esitamise päeva seisuga 146 eurot kuus) so ulatuses, mis vastab 1/4 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, kuni lapse täisealiseks saamiseni ning hageja II kasuks igakuise elatusraha lapse ülalpidamiseks alates 05.06.2020 suuruses ½ elatise miinimummäärast (hagiavalduse kohtusse esitamise päeva seisuga 146 eurot kuus) so ulatuses, mis vastab 1/4 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, kuni lapse täisealiseks saamiseni. 2
(6)Samuti palusid hagejad välja mõista kostjalt II hageja I kasuks igakuise elatusraha lapse ülalpidamiseks alates 05.06.2020 suuruses ½ elatise miinimummäärast (hagiavalduse kohtusse esitamise päeva seisuga 146 eurot kuus) so ulatuses, mis vastab 1/4 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, kuni lapse täisealiseks saamiseni ning hageja II kasuks igakuise elatusraha lapse ülalpidamiseks alates 05.06.2020.a suuruses ½ elatise miinimummäärast (hagiavalduse kohtusse esitamise päeva seisuga 146 eurot kuus) so ulatuses, mis vastab 1/4 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostjate vastus 5.Kostjad hagi õigeks ei võtnud ega nende vastu esitatud nõudeid ei tunnistanud. 6.Hagejate väitel on kohtutäitur kinnitanud, et osutub võimatuks täita võlgniku BB kohta tehtud kohtulahendit ning sisse nõuda täitmiseks esitatud elatisraha. Samas hagejate poolt esitatud tõendis ei ole kohtutäitur sellist kinnitust andnud. Väljavõtte täitetoimikust 022/2018/7715 tõendab omakorda, et hagejate isa töötab A OÜ-s töölepingu alusel ning tema töötasu on 972,51 euro. Selle juures neto palk peaks olema ligikaudu 850 eurot. Seega jääb kostjatele arusaamatuks, miks kohtutäitur ei ole arestinud laste isa sissetulekut. Töötasu küll saabub kostja I kontole, kuid laste isa maksab elatist sellelt kontolt hagejatele. Laste isa on välja maksnud elatist juuni kuu eest mõlemale hagejale. Seega laste isa sissetulekust peaks piisama igakuise hageja I ja hageja II elatise nõue rahuldamiseks. 7.Kostja I töötab ning tema sissetulekuks on miinimumpalk ehk 584 euro bruto ehk ligikaudu 510 eurot neto. Kostja II on vanaduspensionär ning saab pensioni summas 484 eurot. Seega vanavanemate varaline seisund ei võimalda mõista nendelt elatist, kuna elatise väljamõistmine kahjustaks vanavanemate tavalist ülalpidamist oluliselt. Kostjate majanduslik seis ei võimalda neil anda hagejatele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. 8.Kostjad on seisukohal, et hagejad ei ole tõendanud, et laste isa ei oleks võimeline elatist tasuma või temalt ei oleks võimalik elatist saada. Üksnes asjaolu, et hagejad on pöördunud kohtutäituri poole nimetatut ei kinnita. Kohtutäitur ei ole kinnitanud, et osutub võimatuks täita võlgniku BB kohta tehtud kohtulahendit. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et elatise võlgnevuse või jooksva elatise sissenõudmine lapse isalt oleks perspektiivitu. Samuti laste isa on esitanud avalduse, et täidab ise hagejate ülalpidamiskohustust. Maakohtu otsus 9. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud poolte endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses alates 18.12.2018 BB suhtes algatatud täitemenetlused nr 022/2018/7715 ja 022/2018/7716 elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitemenetluse 022/2018/7715 algatamise aluseks on Pärnu Maakohtu 10.12.2018 kohtumäärus tsiviilasjas nr. 2-18-119755 ja sissenõudja LL, s.o hageja I avaldus. Täitemenetluse 022/2018/7716 algatamise aluseks on Pärnu Maakohtu 10.12.2018 kohtumäärus tsiviilasjas nr. 2-18-119753 ja sissenõudja RR, s.o hageja II avaldus. 10. Maakohus leidis, et hagejad ei ole tõendanud, et määruste täitmine täitemenetluses ei võiks viia soovitud tulemuseni, m.h põhjusel, et BB-l puuduks vara, mille arvelt oma kohustusi täita. Kohtutäitur on kinnitanud, et võlgnik töötab, tema brutopalga suurus moodustab 972,51 eurot. Samuti nähtub täitetoimiku väljavõttest, et hagejate isa töötab A OÜ-s ning tema igakuiseks sissetulekuks on 972,51 eurot. Apellatsioonkaebus 3
(6)- Hagejad esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Kohus on apellantide arvates ebaõigesti ja ühekülgselt hinnanud tsiviilasjas kogutud tõendeid, kohaldanud vääralt materiaal- ja menetlusõiguse norme, mistõttu on kohus jõudnud ebaõigele seisukohale nõude aluse asjaolude ja hagejate nõude rahuldamatuse osas. Täitemenetluse abil ei õnnestu lastele ülalpidamist vajalikus ulatuses saada seoses asjaoluga, et laste isal ei ole sissetulekut või vara, mille arvelt saaks kohtuotsust täita.
- Maakohus jättis piisavas ulatuses selgitamiskohustuse täitmata ja vajalikud tõendid kogumata, mis tõi kaasa asja lahendamiseks oluliste asjaolude tuvastamata jätmise. I astme kohut ei õigusta, et pooled ei esitanud asjaolusid selliselt, et need võimaldanuks hagejate nõude korrektselt lahendada. I astme kohus pidanuks hagejate nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama ja seda pooltele ka selgitama. Vastus apellatsioonkaebusele 13.Vastustajad vaidlesid esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 15.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus ei ole asja materjali põhjal tuvastanud kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega olulist menetlusnormide rikkumist. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele toob ringkonnakohus esile järgmist. 16.Käesolevast asjast nähtub, et: -Hagejate vanemateks on CC ja BB (tlk 17, 18). -10.12.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-119753 on Pärnu Maakohus BB-lt hageja II kasuks välja mõistnud elatise summas 250 eurot kuus kuni hageja II täisealiseks saamiseni (tlk 6). -10.12.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-119755 on Pärnu Maakohus BB-lt hageja I kasuks välja mõistnud elatise summas 250 eurot kuus kuni hageja I täisealiseks saamiseni (tlk 7). -Kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses alates 18.12.2018 BB suhtes algatatud täitemenetlused nr 022/2018/7715 ja 022/2018/7716 elatise võlgnevuse sissenõudmiseks (tlk 8). -Täitemenetluse 022/2018/7715 algatamise aluseks on Pärnu Maakohtu 10.12.2018 kohtumäärus tsiviilasjas nr. 2-18-119755 ja sissenõudja LL, s.o hageja I avaldus. Täitemenetluse 022/2018/7716 algatamise aluseks on Pärnu Maakohtu 10.12.2018 kohtumäärus tsiviilasjas nr. 2-18-119753 ja sissenõudja RR, s.o hageja II avaldus. -Täitemenetluste raames ei ole BB vabatahtlikult elatist väljamõistetud ulatuses tasunud ning tekkinud on võlgnevus. -Hagejate isa BB töötab A OÜ-s. -Tema igakuiseks sissetulekuks on 972,51 eurot (bruto). -Kostjad on BB vanemad (tlk 20, 21). 4
(6)17.
§ 96
järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane
§ 105
lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. 18.
§ 106
lg 1 järgi tekib asenduskohustus eelkõige siis, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane on oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest vabastatud. Isik vabaneb
§ 102
lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Viidatud sätte mõjualast jääb aga
§ 102lg 2 esimese lause järgi välja vanema kohustus pidada ülal oma alaealist last.
Seega ei vabane vanem ka kehva varalise seisundi korral oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab
§ 102
lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kuna vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustusest
§ 102
lg 2 järgi ei vabane, ei saa ka vanavanematel tekkida
§ 106
lg 1 järgset kohustust pidada vanema asemel ise last ülal, kui vanemal ei ole lapse ülalpidamiseks piisavalt vahendeid. 19. Vanavanematel võib tekkida oma lapselapse ülalpidamise kohustus siiski
§ 106
lg 2 alusel.
§ 106
lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Praegusest asjast nähtub, et laste isalt ei ole õnnestunud täitemenetluse abil lastele ülalpidamist vajalikus ulatuses saada, kuid miks ei ole täitur täitemenetlust läbi viies seda saavutanud, asjast ei nähtu, sest puudub vaidlus ning kohtutäiturile on see ka teada, et laste isal on töötasu näol igakuine sissetulek. Kuna laste isal on igakuine sissetulek töötasu näol, siis ei ole võimalik tuvastada, et laste isal puudub vara, mille arvel saaks kohtuotsust täita. Selle tuvastamine on aga üheks eelduseks, et kostjatel tekiks
§ 106lg 2 järgne kohustus anda lapselastele laste isa asemel ülalpidamist.
20.Nõustuda ei saa apellantide väidetega, et maakohus hindas tõendeid ebaõigesti või rikkus selgitamiskohustust, mistõttu ei teadnud hagejad esitada täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohus toob esile järgmist. 21. Hagiavaldusele lisasid hagejad kohtutäituri 04.06.20202 tõendi (tlk 8), millest nähtub, et laste isa suhtes on algatatud täitemenetlused kuid täiteasjas nr 022/2018/7715 on tasutud nõuet vaid osaliselt ning täiteasjas nr 022/2018/7716 ei ole kohtutäituri arvele tasumisi tehtud. Kostjad vaidlesid hagile vastu mh põhjusel, et laste isal on ametlik sissetulek töötasu näol, millele saab pöörata sissenõuet. Maakohus selgitas 12.08.2020 kirjaga
§ 106
lg 2 mõtet, osutades ka sellele, et hagejate esitatud tõenditest, eelkõige kohtutäituri kirjast ei nähtu, et laste isalt ei ole võimalik üldse elatist saada või, et täitemenetlus ei vii soovitud tulemuseni. Hagejad esitasid uue kohtutäituri kirja. Kohtutäituri 28.08.2020 kirja kohaselt laste isa töötab ja tal on igakuine töötasu, tema brutopalk on 972,51 eurot, kohtutäitur on võlgniku töötasu arestinud ning võlgniku tööandja on teinud võlgniku töötasust 04.02.2020 kinnipidamisi, kuid peale seda on tööandja kinnipidamised katkestanud. Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus eelnimeatatud tõendit analüüsides põhjendatult, et see tõend ei tõenda, et hagejate isal puudub vara, mille arvelt kohustusi täita. Seega jättis maakohus õigest hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus 5
(6)22.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel võrdselt hagejate kanda. Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt on nende menetluskuludeks lepingulise esindaja tasu 4 tunni eest, tunnitasuga 120 eurot, kokku 480 eurot. 23.Arvestades praeguse asja mahtu ja vähest keerukust on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu lepingulise esindaja toimingutele kokku 4 tundi nagu esile on toodud. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
- veebruari
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14;
- novembri
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1115-13, p 25). Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja töötunni hind 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna õigusabi pole osutanud advokaat, peab ringkonnakohus põhjendatuks tunnitasu 80 eurot, mis on keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Ringkonnakohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Õigusabikulud tuleb välja mõista ilma käibemaksuta nagu kostjad taotlenud on. Seega põhjendatuks tuleb lugeda õigusabikulusid 320 eurot, mis jaguneb kostjate vahel võrdselt, st 160 eurot ning igalt hagejalt tuleb seega mõlemale kostjale välja mõista menetluskulud 80 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm Indrek Soots kohtunik kohtunik kohtunik 6
(6)