2-18-14104/36

(9)RESOLUTSIOON:

1. Pärnu Maakohtu 20.07.2020 otsus jätta muutmata.
2. YY apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta YY kanda.
4. Mõista välja YY-lt ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks TT kasuks 40 eurot, OO kasuks 40 eurot ja NN kasuks 40 eurot.
5. Võtta asja materjalide juurde apellatsioonkaebuse vastusele lisatud kinnistusraamatu väljavõte.
6. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue 1.TT, OO ja NN esitasid oma isa YY (Y) vastu hagi nõudega suurendada neile 30.04.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-37063 kinnitatud kompromissi alusel makstavat elatist selliselt, et välja mõista YY-lt elatis kõigile hagejatele miinimumsummas, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammäärale. 2.Hagi asjaolude kohaselt on kostjalt hagejate kasuks kohtumäärusega 2-12-37063 välja mõistetud elatis 60 eurot kuus igale lapsele. Võrreldes 2013 aastaga on kostja ülalpidamisel üks alaealine laps vähem. 3.Seoses OO (O) kasvamise ja tema sügava liitpuudega on tema ülalpidamiskulud suurenenud. Ka on kompromissi sõlmimise ajaga võrreldes tõusnud elukallidus ja miinimumpalk. Hagejate emal on 14.09.2017 tuvastatud raske puue. Hagejatel kulub kokku ühes kuus eluasemele 240 eurot (320:4x3), meditsiinile 70 eurot (lisaks OO erivahenditele 20,37 eurot), transpordile 60 eurot (sh OO kulu eritranspordile 40 eurot), sidele 80 eurot, riietele 50 eurot, toidule 600 eurot, muudeks kuludeks (meelelahutus, hobid, sõprade sünnipäevad jne) 100 eurot. Laste ema sissetulekuks on peretoetus summas 529,18 eurot, sotsiaaltoetus 106,63 eurot ja töövõimetoetus 381,60 eurot. Lisaks on pere sissetulekuks OO sotsiaaltoetus 80,55 eurot, mis kulub OO erivajadustest tulenevate kulude katmiseks (I kd, tl 2). 4.23.01.2019 vastuses lisasid hagejad, et nende emal CC-l on raske puude tõttu igapäevane tegutsemine piiratud. Sügava puudega OO vajab ööpäevaringset hooldust ja viibib hoiu-teenusel, kuid seda mitte kogu aeg. Perioodil kui ta on kodus, vajab ta pidevat hooldust ja järelevalvet. Arvestades, et kostja on oma vastuses väitnud, et alates november 2018 on tema töötasuks 7,40 eurot tund, on kostja sissetulekuks kuus (keskmiselt 172 töötundi täiskohaga töötamisel) keskmiselt 1272,80 eurot kuus. Kui kostja tasuks hagejatele seaduses ettenähtud määras elatist (01.01.2019 alates 270 eurot), jääks kostjale enda igakuiste kulude katmiseks 462,80 eurot, mis on rohkem kui sätestab täitemenetluse seaduse (TMS) § 132 lg 11, mille kohaselt lapse elatisnõude täitmisel võib arestida kuni ½ Vabariigi Valituse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. 2

(9)5.Kohtumenetluse ajal on kostja müünud talle kuuluvat kinnisvara, kuid müügist saadut ei ole ta jaganud oma alaealiste lastega. Hagejad leiavad, et kostjal on võimalik täita PKS § 101 lg 1 määras elatise tasumise kohustust. Hagejate teada ei ole kostja töövõimetu (ei osaliselt ega täielikult). On arusaamatu, mis takistab kostjat leida endale tasuvam töö. Isegi kui võtta aluseks RAKE uuring, kus on kajastatud laste vajadused miinimummääras, sh ei ole arvestatud puudest tulenevate erivajadustega, on lapse miinimumvajadused ühes kuus suuremad kui 2x60 eurot so 120 eurot (II kd, tl 32-33). Kostja vastuväited 6.Kostja tunnistas vastuses hagile hagejate nõudeid osaliselt, leides, et hagejate poolt nõutav elatis on liialt kõrge ning selle tasumine ei ole tema sissetulekuid ja varalisi kohustusi arvestades võimalik. Kostja väitel on ta tasunud hagejate ülalpidamiseks elatist vastavalt Tartu Maakohtu 30.04.2013 määrusega nr 2-12-37063 kinnitatud kompromissile. Hagejate nõutav elatis ei ole kooskõlas laste vajadustega ning põhjendatud ei ole vajaduste kasv 60-lt eurolt 250-le eurole. Arvestada tuleb ka hagejate emale makstavate peretoetustega. Mõlemad vanemad peavad reeglina panustama laste ülalpidamisse võrdselt. Kostja väitel asus ta 2018 novembris tööle W OÜ-sse katseajaga 4 kuud, töötasuks 7,40 eurot tunnis. Kuigi tegemist on Eesti keskmisele palgale lähedase sissetulekuga, ei suuda ta tasuda elatist PKS § 101 lg 1 sätestatud määras. Kostja väitel on ta suuteline tasuma elatisena igale lapsele 100 eurot kuus.

1. 31.10.2019 seisukohas viitas kostja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) ja Sotsiaalministeeriumi 2013 koostatud analüüsile „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“, mille kohaselt oli aastatel 2010-2012 keskmine lapse tegelik ülalpidamiskulu 280 eurot ühe lapse kohta. Kostja leidis, et isegi kui võtta arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu, ei saa ka hetkel kuluda ühele lapsele üle 300 euro kuus. Kostja väitel on tema töötasuks keskmiselt 800 eurot kuus ning ta ei ole võimeline hagejatele miinimummääras elatist maksma. Kostja müüs osa talle kuuluvast kinnistust selleks, et saaks lõpetada täitemenetlused, sh tasuda elatise võlgnevused. Lisaks elatise tasumisele on kostjal endal hädavajalikke kulutusi (tööle sõiduks sõiduki kütusekulu, hooldus- ja remondikulud, kulutused toidule ja hügieenitarvetele, jne). Kostja väitel on ta hagejate ema SEB Panga pangakontole tasunud igale hagejale elatist kokkulepitud summas ehk 60 eurot kuus. Kostja oli seisukohal, et elatise nõue on põhjendatud igale hagejale 100 eurot kuus.
2. 30.04.2020 kohtunõude täitmiseks esitas kostja oma igakuiste vältimatute vajaduste loetelu, mille kohaselt kulub autoliisingule 70 eurot, autokütusele 240 eurot, liikluskindlustusele 5,90 eurot, auto remondiks võetud laenule 49,65 eurot, auto hooldusega seotud kulutustele (õlid, filtrid, rehvid jms) 30 eurot kuus, elukoha interneti ja TV tasule 32,47 eurot, ½ elukoha elektrienergia, sh küte, kulule ca 200 eurot, kokku kulud sõiduautoga ja elukohaga seoses 628,02 eurot.
3. 30.06.2020 lõplikes seisukohtades palus kostja jätta hagejate hagi rahuldamata, sest hagejad pole välja toonud selliseid asjaolusid, mis oleksid võrreldes kompromissi ajaga oluliselt muutunud halvemaks. Hagejatele makstavate riiklike toetuste suurenemise tulemusena on hagejate olukord hoopis paranenud. Samas isegi siis, kui kohus leiab, et antud juhul esineb hagejatel TsMS § 459 lg 1 tulenev õiguslik alus elatise suurendamiseks, palub kostja kohtul arvestada, et kostja varaline seis ei võimaldaks tal tasuda hagejatele elatist rohkem kui 100 eurot kuus (kokku 300 eurot). Kostja palus ka see summa välja mõista alates kohtulahendi jõustumisest, sest kostja ei ole võimeline tasuma tagant järele elatise vahet 120 eurot kuus (300-180=120) alates hagiavalduse kohtusse esitamisest, see paneks ta raskesse majanduslikku olukorda ja tooks omakorda kaasa täitemenetlusega seotud kulud jms. Kostja märkis veel, et Justiitsministeeriumi tellimusel on 3

(9)valminud uus lapse ülalpidamiskulude uuring, milles jõuti järeldusele, et hetkel kehtiv elatise miinimum on suurem kui reaalselt lapse ülalpidamiseks vajalik ning et miinimumelatis 2019.a lõpu seisuga oleks 172 eurot kuus lapse kohta ilma mastaabisäästu arvesse võtmata. Maakohtu otsus

1. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja suurendas Tartu Maakohtu 30.04.2013 kohtumäärusega nr 2-12-37063 kinnitatud kompromissi alusel makstavat elitist, mõistes kostjalt hagejate kasuks elatise järgmiselt. -TT'a kasuks perioodi 20.09.2018 - 30.06.2020 eest 1274,68 eurot ning 01.07.2020 alates elatis 115,82 eurot kuus kuni TT'a täisealiseks saamiseni 02.08.2022; -NN'a kasuks perioodi 20.09.2018 – 30.06.2020 eest 1274,68 eurot ning 01.07.2020 alates 115,82 eurot kuus kuni NN'a täisealiseks saamiseni 18.02.2024; -OO'a kasuks perioodi 20.09.2018 – 30.06.2020 eest elatis 1438,78 eurot ning 01.07.2020 alates 123,50 eurot kuus kuni OO'a täisealiseks saamiseni 09.10.
3. Otsuse põhjenduste kohaselt tasus kostja hagejatele igaühele ülalpidamiseks elatist 60 eurot kuus. Kuna tõendatud on, et 30.04.2013 kohtumäärusega nr 2-12-37063 kinnitatud kompromissi alusel lastele makstav elatis on väiksem PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimum määrast, on hagejad ainuüksi seetõttu õigustatud nõudma kompromissi järgse elatise suurendamist. Hagejad on elatise suurendamise nõudes tuginenud muu hulgas asjaolule, et kostjal on võrreldes 30.04.2013 kohtumääruse tegemise ajaga kohustus anda ülalpidamist ühele alaealisele lapsele vähem.
4. 30.04.2013 kohtumäärusest (I kd, tl 13-14) nähtub, et kostjal oli kohustus alates 01.05.2013 tasuda elatist neljale lapsele (MM, TT, NN, OO), igaühele 60 eurot kuus kuni täisealiseks saamiseni. MM on sündinud 05.12.
5. Seega sai ta täisealiseks 05.12.
6. Seega alates 05.12.2014 langes kostjal ära kohustus tütar M-le elatist maksta. Seega suurenes kostja võimalus anda hagejatele 30.04.2013 kinnitatud kompromissis kokkulepitust suuremat elatist. Tegemist on olulise asjaolu muutumisega, mis õigustab hagejate nõuet elatise suurendamiseks. Kohus on seisukohal, et nii nagu elatise nõude lahendamisel, tuleb ka elatise suurendamise asjas lähtuda esmalt laste vajadustest.
7. Hagi asjaolude kohaselt kulub hagejatel kokku ühes kuus eluasemele 240 eurot (320:4x3), meditsiinile 70 eurot (lisaks OO erivahenditele 20,37 eurot, transpordile 60 eurot (sh OO kulu eritranspordile 40 eurot), sidele 80 eurot, riietele 50 eurot, toidule 600 eurot, muudeks kuludeks (meelelahutus, hobid, sõprade sünnipäevad jne) 100 eurot. 14.Jagades hagejate märgitud kulud (v.a OO kulud erivahenditele ja eritranspordile) kolme hageja vahel võrdselt, kulub nii TT ja kui NN vajaduste katmiseks kuus mõlemale 386,64 eurot (eluasemele 80 eurot, 23,33 eurot meditsiinile, 6,66 eurot transpordile, 26,66 eurot sidele, 16,66 eurot riietele, 200 eurot toidule, 33,33 eurot muudeks kuludeks). OO vajaduste katmiseks kulub aga kuus 447,01 eurot (386,64 eurot + eritranspordile 40 eurot + erivahenditele 20,37 eurot). Seega eeldusel, et mõlemad vanemad täidavad hagejate ülalpidamiskohustust võrdselt (pooles ulatuses), peavad alaealiste hagejate mõlemad vanemad andma hagejate vajaduste katmiseks elatist TT-le ja NN-le 193,32 (386,64:2) eurot kuus ning OO-le 223,50 (447,01:2) eurot kuus.
8. Kuna hagejad nõuavad elatise suurendamist miinimummäärani, ei pea nad oma vajadusi põhjendama ega ka tõendama (lahend 3-2-1-124-15). Alates 01.01.2018 on elatise 4

(9)minimaalmäär 250 eurot kuus, mis on suurem kui pool hagejate vajaduste rahuldamiseks kuluvast summast (TT-l ja NN-l 193,32 eurot kuus, OO-l 223,50 eurot kuus). 16.Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud hagejate nõue suurendada kostja poolt kompromissi alusel makstava elatise suurust selliselt, et kostja peab maksma hagejatele elatist miinimumsummas (hagi esitamise ajal 250 eurot), kuna hagejate reaalsed vajadused olid hagejate endi andmetel hagi esitamise ajal miinimummäärast väiksemad. 17.Kohus nõustub hagejatega, et 30.04.2013 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi alusel kostja poolt hagejatele antav elatis summas 60 eurot kuus (vanemate võrdse panuse korral kokku 120 eurot kuus) ilmselgelt ei võimalda laste miinimumvajaduste rahuldamist. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud elatise suurendamine. 18.Kostja põhilised vastuväited miinimummääras elatise nõudele olid, et laste vajaduste katmise kulud on miinimummäärast väiksemad; tema varaline seisund ei võimalda anda lastele miinimummääras elatist enda tavapärast ülalpidamist kahjustamata; laste ülalpidamiskulud tuleb osaliselt lugeda kaetuks laste emale makstavate peretoetustega. 19.Maksu- ja Tolliameti esitatud andmetest (I kd, tl 147-148) nähtub, et YY-le on W OÜ poolt tehtud väljamakseid 2018 detsembris summas 690,90 ja 2019 jaanuaris 969,22 eurot, s.o. keskmi-selt 830,06 eurot kuus. YY AS-i SEB Pank konto väljavõttest perioodi 01.01.2018-31.12.2018 kohta (I kd, tl 118-131) nähtub, et perioodi kreeditkäive oli 10 178,04 eurot, s.o. keskmiselt 848,17 eurot kuus. Andes kolmele hagejale miinimummääras elatist (kokku 750 eurot), jääks kostjale enda vajaduste katteks alla 100 euro kuus, mis kohtu hinnangul on ilmselgelt ebapiisav kostja enda hädavajalike kulude katmiseks. 20.Kinnistusraamatu 19.09.2018 väljavõttest (I kd, tl 30) nähtuvalt on kostja omandis kinnistu (registriosa nr XXXXXXX, aadressil XXX), mis koosneb kahest maatükist - 12,5 ha (katastritunnus XXX) ja 24,5 ha (katastritunnus XXX). Kinnistu on koormatud hüpoteekidega AS-i SEB Pank kasuks ja seatud kohtutäituri avalduse alusel käsutamise keelumärge Bigbank AS-i kasuks. 21.Asjaolu, et kostjale kuuluvale kinnistule on kohtutäituri poolt seatud käsutamise keelumärge, viitab kostja suhtes käimasolevale täitemenetlusele. Sellises olukorras poleks kostja saanud nimetatud kinnistut realiseerida (vähemalt raskusteta) hagejatele igakuise elatise andmiseks. 22. Hagejate ema (CC) sissetulekuks on hagiavalduse kohaselt töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. CC konto väljavõttest (I kd, tl 27) nähtub, et 2018 augustis on kontole laekunud Eesti Töötukassast TVT summas 394,32 eurot ja Sotsiaalkindlustusametist sotsiaaltoetus summas 106,63 eurot, kokku 500,95 eurot kuus. Seega ei suutnud ka hagejate ema hagiavalduse esitamise ajal ilmselgelt katta laste vajadusi miinimummääras (kokku 750 eurot) peretoetusi arvestamata. Kohus on seisukohal, et põhimõtteliselt on laste materiaalsete vajaduste katmise võimalused korrelatsioonis vanemate majandusliku olukorraga. Kohtu hinnangul on põhjendatud lugeda laste ülalpidamiskulud osaliselt kaetuks hagejate emale laste eest makstavate toetusega. 23. Sotsiaalkindlustusameti teatisest (I kd, tl 142) nähtub, et hagiavalduse esitamise ajal maksti CC-le lasterikka pere toetust 300 eurot kuus ning lapsetoetust TT, OO ja NN eest kogusummas 210 eurot kuus (55 eurot esimene ja teine laps, 100 eurot kolmas laps), kokku 5

(9)510 eurot. Teatisest nähtuvalt käesoleval ajal makstakse hagejate emale eelnimetatud toetusi kokku 520 eurot. Seega ei ole nende toetuste suurus käesolevaks ajaks märkimisväärselt muutunud. Arvestades, et hagejate ema saab lasterikka pere toetust kolme lapse peale 300 eurot, on kohtu hinnangul põhjendatud lugeda iga lapse peale toetussummaks võrdselt 100 eurot kuus.Seega sai hagejate ema hagiavalduse esitamise ajal TT-ga ja NN-ga seotud lastetoetust ja lasterikka pere toetust mõlema lapse eest 155 (55+100) eurot ning OO-ga seotud lastetoetust ja lasterikka pere toetust 200 (100+100) eurot kuus.

1. Kohtu hinnangul on hagejate emale riigi poolt makstavad toetused antud laste kasvatamise ja nende vajaduste rahuldamisega seotud kulude kandmiseks ning nende toetustega on hagejate vajadused osaliselt kaetud. Toetused on märkimisväärselt suured ning põhjendatud on, et toetuste arvelt väheneb võrdsel määral vanemate kohustus anda lastele oma vahenditest ülalpidamist.
2. Arvestades hagejate vajadustest maha riiklikud toetused (lastetoetus ja suure pere toetus) jääb TT ja NN vajadustest vanemate kanda 231,64 (386,64-155) eurot, st kummagi vanema kanda mõlemale lapsele 115,82 eurot. OO vajadustest jääb pärast lastetoetuse ja suure pere toetuse mahaarvamist vanemate kanda 247,01 (447,01-200) eurot, st kummagi vanema kanda 123,50 eurot.
3. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et hagejate nõue elatise suurendamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista miinimummäärast väiksem elatis selliselt, et TT ja NN kasuks mõlemale lapsele 115,82 eurot kuus ning OO kasuks 123,50 eurot kuus. 27.Kostja peab hagejatele andma elatist kokku 355,14 (115,82+115,82+123,50) eurot. Kostjale jääb enda kulude katmiseks vähemalt 474,92 (830,06-355,14) eurot, st hagejatega võrreldes rohkem. Kostja on näidanud enda kuludeks sõiduautoga ja elukohaga seoses 628,02 eurot, lisaks kulu söögile, riietele, ravimitele, hügieenitarvetele ja majapidamiskuludele summas vähemalt 200 eurot, kokku 828,02 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et arvestades kostja sissetulekut ja vajadust anda ülalpidamist kolmele alaealisele lapsele, tuleb kostjal ilmselgelt enda kulusid piirata või leida võimalusi enda rahaliste vahendite suurendamiseks.
4. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb hagejate kasuks elatis välja mõista perioodi eest alates hagiavalduse esitamisest (20.09.2018) kuni 30.06.2020 eest ühekordse summana ning alates 01.07.2020 igakuise maksena kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja apellatsioonkaebus 29.Kostja ei nõustu Pärnu Maakohtu kohtuotsusega ja vaidlustab selle täies ulatuses. Ühtlasi esitab apellant alternatiivse nõude juhuks, kui ringkonnakohus jätab apellandi esimese nõude rahuldamata. Alternatiivse nõudega palub apellant ringkonnakohtul mitte mõista elatist suuremas määras vastustajate kasuks välja alates hagi esitamisest (
5. september
6. a), vaid alates kohtuotsuse jõustumisest. Apellant on seisukohal, et antud juhul ei ole vastustajate nõude aluseks esitatud asjaolud muutunud võrreldes asjaoludega, mis olid esitatud Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
7. aprilli
8. a kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-12-37063, sedavõrd oluliselt, et need annaksid vastustajatele õigusliku aluse nõuda elatise suurendamist. Kui ringkonnakohus siiski nõustub maakohtu põhjendustega ja järeldusega TsMS § 457 lg 1 kohaldamise aluse olemasolu osas (elatise suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud), siis palub apellant ringkonnakohtul tühistada maakohtu lahend osas, millega mõisteti 6

(9)apellandilt vastustajate kasuks elatis välja alates

1. septembrist
2. a. Apellant ei saa kuidagi nõustuda maakohtu põhjendustega, et elatise väljamõistmine alates kohtuotsuse tegemisest ei ole põhjendatud ja ka õiguslikult võimalik. Ilmselgelt ei ole apellant tema sissetulekut silmas pidades võimeline kohtuotsust täitma osas, millega mõisteti suuremas määras elatis välja alates hagi kohtusse esitamisest. Apellandil ei ole ka millegi arvelt kokku hoida, sest kõik kulud, mis apellant kohtule esitas, on eksistentsiaalse vajadusega. Vastus apellatsioonkaebusele 30.Vastustajad vaidlesid esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 31.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
3. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus ei ole asja materjali põhjal tuvastanud kaebuses viidatud olulist menetlusnormide rikkumist. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele toob ringkonnakohus esile järgmist. 33.Käesolevast asjast nähtub, et: -Poolte vahel on juba varem peetud kohtuvaidlus elatise saamiseks, milles Tartu Maakohtu
4. aprilli
5. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-37063 kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kohustus kostja maksma neljale lapsele, sh hagejatele elatist 60 eurot lapse kohta kuus. - Kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, sh laste ülalpidamiskulude suuruse. - 2013.a oli elatise miinimummääraks 160 eurot kuus. -Üks lastest, kellel kostja kohustus kompromissiga elatist tasuma sai täisealiseks. -TT, OO ja NN esitasid
6. septembril
7. a Pärnu Maakohtule hagi YY vastu elatise suurendamise nõudes. - 2018.a oli elatise miinimummääraks 250 eurot kuus.
8. Kuna poolte vahel on elatise vaidluses jõustunud kohtulahend, seob see pooli ega võimalda sama vaidlust samade asjaolude üle uuesti alustada. Üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
9. oktoobri
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
11. Praeguses asjas esitasid hagejad hagi elatise suurendamiseks seetõttu, et pärast kompromissi kinnitamist on muutunud seadusjärgne miinimumelatise suurus, nende vajadused on suurenenud ning samuti on vanemate varaline seisund muutunud, kuna hagejate emal on tuvastatud töövõimetus ning hagejate isal on üks ülalpeetav võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga vähem, sest laps on saanud täisealiseks. 7

(9)olukorda. Vastuses hagile ja sellele järgnevates menetlusdokumentides (I kd, tlk 76, 68, 194) avaldas kostja valmisolekut tasuda igale hagejale elatist 100-110 eurot kuus, seda siiski tegemata. Selliselt on kostja elatisevõlgnevus kohtuotsuse tegemise ajaga kasvanud kostja enda passiivsuse tõttu, kuigi kostja avaldatu järgi oli ta menetluse jooksul võimeline suurendatud määras elatist tasuma 41. Lisaks on hagejadvastuses apellatsioonkaebusele esile toonud, et peale maakohtu otsust on kostja võõrandanud endale kuuluva kinnistu, kuid hagejate hüveks sellest saadut pole panustanud. Vastava tõendi kinnistu omandiõiguse muudatuse kohta esitasid hagejad apellatsioonkaebuse vastuse juurde. Ringkonnakohus leiab, et kinnistu omandiõiguse muudatust tõendav tõend tuleb võtta asja materjalide juurde. Miks ei näe kostja võimalust saadust panustada hagejate ülalpidamiskulude katteks, ei ole kostja veenvalt põhistanud. Kostja ei ole esiteks vaidlustanud hagejate väidet, et kinnistu müügihinnaks võis olla 43 750 eurot. Kostja avaldas, et ta soovib kinnistu müügist saadust omandada Tartusse korteri. Ringkonnakohus osutab, et juhul, kui kostja kavatseb oma elukoha suhtes teha kavandatud muudatusi, vähenevad märkimisväärselt kostja enda ülalpidamiskulud, sest kavandatav elukoht asub töökohale vähemalt poole lähemal, võrreldes praegusega. Eelkõige väheneb auto kütusekulu, mille omandamiseks kulub kostja väitel praegu üle 200 euro igakuiselt. See võimaldaks aga tekkinud elatisevõlgnevust tasuda mõistliku aja jooksul. Menetluskulude jaotus 42.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt on nad kandnud lepingulise esindaja kulusid apellatsiooniastmes kokku 120 eurot. Ringkonnakohus leiab, et lepingulise esindaja kulud on mõistliku suurusega. Kuna iga hageja osaleb apellatsioonimenetluses tema kasuks välja mõistetud elatise osas iseseisvalt, tuleb menetluskulud jaotada hagejate vahel võrdselt ning määrata, et kostjal tuleb igale hagejale tasuda menetluskulude katteks 40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm Indrek Soots kohtunik kohtunik kohtunik 9