Obsah (6)

§ 4§ 17§ 16§ 25§ 2§ 3

KOHTUOTSUS T VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk ja Madis Ernits 30.10.2020, Tartu 3-19-151 X kaeb

) ja kogumispensionide seaduses sätestatud tingimustele ning puudub seaduslik alus määrata kaebajale vanemahüvitist, peretoetusi ning teostada kogumispensioni täiendavaid sissemakseid seoses lapse C kasvatamisega ning tuleb lõpetada peretoetuste maksmine laste A ja B kasvatamiseks Ts.

1. Kaebaja esitas 24.01.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1–4) SKA 18.01.
2. a otsuse nr 7.PT-2/18/29433-19 tühistamiseks. Kaebaja leidis, et vaidlustatud otsus on ebaseaduslik. SKA järeldused on vastuolus tegelikkusega. Kaebaja elab Ts, kuigi viibis tõesti sageli mehe juures Ls. Alates 24.09.2018 ei ole kaebajal aga L viisatki, alates 16.09.2018 ei ole ta Lmaal käinud. L on väljastanud tema lastele A ja B mitmekordsed viisad, nende alusel võivad lapsed viibida Lmaal mitte rohkem kui 90 päeva 180 päeva jooksul. Kaebaja perel on kaks elukohta, üks T (edaspidi T) ja teine S (edaspidi S). Alates
3. a maikuust elab S üürnik, kaebaja koos perega elab T. Laps C hakkab käima lasteaias Ts.
4. SKA määras 20.02.
5. a otsusega nr 3 (tl 55) kaebajale ühekordse sünnitoetuse ja alates 31.10.2018 igakuulise lapsetoetuse ning igakuulise lapsehooldustasu. SKA määras 20.02.
6. a otsusega nr 3 (tl 56) kaebajale seoses lapse C kasvatamisega vanemahüvitise alates 31.10.
8. Tartu Halduskohus lõpetas 01.04.
9. a määrusega menetluse SKA 18.01.
10. a otsuse nr 7.PT-2/18/29433-19 resolutsiooni p 1 tühistamise nõude osas. Halduskohtu hinnangul ei saa samaaegselt kehtida otsus hüvitise määramisest keeldumise ja hüvitise määramise kohta. Hilisema kaebajale soodsa otsusega on seega varasema koormava otsuse resolutsiooni p 1 kehtetuks tunnistatud.
11. SKA palus vastuses kaebusele (tl 28–59; 69–70) jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud kaebaja kanda. SKA leidis, et vaidlustatud otsuse resolutsiooni punkt 2 on õiguspärane ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Perehüvitiste ja kohustusliku pensionifondi täiendavate sissemaksete tegemise eelduseks on Ts elamine ja lapse Ts kasvatamine. T rahvastikuregistri andmetel oli kaebaja elukohaks S. Sama aadress oli märgitud elukohana ka SKA-le 05.11.2018 esitatud taotluses. Kaebaja kinnitas ka SKA täiendavale päringule, et tema tegelik elukoht on Ss. Kohapealse kontrollimise käigus selgus, et kaebaja nimetatud aadressil ei ela. Kaebaja laps A sai 7-aastaseks
12. aastal ning alustas kooliteed Ts. Kaebaja laps A lõpetas õpingud Ts 30.01.
13. Kaebaja on SKA-le teatanud, et laps A viibib isaga Lis ning käib koolis Ls. Arvestades asjaolu, et laps A elab Lis koos isaga, ei saa tema puhul määrata perehüvitisi ka

§ 4

lg 2 alusel, sest laps A ei ole laps, kes viibiks perest eemal välismaal õppimise tõttu, vaid ta elab välismaal koos oma perega ehk vähemalt isa ja vennaga ning õpib välismaal. Piiriületuse andmetest nähtus, et laps A on alates 01.09.2018 viibinud Ts kahel korral kokku 33 päeva (osaliselt koolivaheaegadel 18.10.–07.11.2018 ja 20.12.2018–10.01.2019). Sama info on ka kaebaja lapse B kohta. Sellest järeldub, et alates septembrist 2018 on kaebaja kaks vanemat last viibinud enamuse ajast väljaspool T Vabariiki. Töötamise registri andmetel ei tööta kaebaja ega laste isa T Vabariigis alates 11.11.2017. Perearsti ja T Haigekassa andmetel ei olnud kaebaja kordagi perearsti külastanud, kuigi Ts eeldatakse, et vastsündinud käivad perearsti juures kontrollis. Eelnevast tulenevalt leidis SKA, et pere ei ela T Vabariigis, mistõttu puudus alus määrata kaebajale peretoetusi seoses kahe vanema lapse kasvatamisega. Lapsetoetuse maksmine lõpetati alates 01.02.2019 pärast elukoha asjas selguse saamist ja vastava otsuse tegemist. SKA hinnangul ei kohaldu laste A ja B puhul

§ 4

lg 3, mille kohaselt on perehüvitisele õigus T alalisel elanikul, kellel on elukoht mitmes riigis, kui ta on resident tulumaksuseaduse § 6 lg 1 tähenduses. SKA-l puudus otsuse tegemise ajal info väljastatud viisade ning teise elukoha aadressi kohta Ts. Samuti sai SKA teada alles kohtumenetluses esitatud dokumentidest, et laps C viibis ajavahemikul 31.10.2018–11.01.2019 2 Sihtasutuses Tartu Ülikooli Kliinikum. Kuna kaebaja ei esitanud SKA-le kõiki vajalikke ja tõeseid andmeid oma tegeliku elukoha kohta, sai võimalikuks olukord, et talle ei määratud koheselt perehüvitisi seoses noorima lapse sünniga. Halduskohtu otsus 8. Halduskohus jättis 20.06.2019. a otsusega (tl 80–82p) kaebuse SKA 18.01.2019. a otsuse nr 7.PT-2/18/29433-19 resolutsiooni p 2 peale rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning mõistis SKA-lt kaebaja kasuks välja kantud menetluskulud 80 eurot. Muus osas jättis halduskohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 2). 9. Halduskohus osutas, et lapsetoetuse saamise õigus on

§ 17

kohaselt igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni.

§ 16

lg 1 p 1 järgi on vaidlusalune lapsetoetus üks perehüvitiste liikidest.

§ 4lg 1 kohaselt määratakse perehüvitisi Ts elavatele isikutele.

Eelnevast tulenevalt on lapsetoetuse saamise õigus lapsel, kuid lapsetoetuse maksmise lõpetamise otsus võib rikkuda ka lapsetoetust taotleva isiku õigusi, sest lapsel ei ole võimalik ise peretoetusi taotleda (

§ 25lg 1).

Peretoetus makstakse seda taotlenud isikule, kelleks on üldjuhul lapsevanem ja selle toetuse maksmise lõpetamine võib rikkuda lapsetoetust taotlenud isiku õigusi seeläbi, et isik ei saa enam käsutada talle määratud lapsetoetust (RKHKo 27.06.2018, 3-15-2595, p-d 15-16). 10. Peretoetused on rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks, sh laste kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaliseks kompenseerimiseks (

§ 2, § 3 lg 1 ja § 15).

Perehüvitisi määratakse ja makstakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS; halduskohtu otsuses ekslikult SHS) § 3 lg-s 1 nimetatud isikule.

täpsustab, et T alalisel elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus perehüvitistele, kui ta on resident tulumaksuseaduse (TuMS) § 6 lg 1 tähenduses. Perest eemal viibival teises riigis õppival lapsel on samuti õigus perehüvitisele (

§ 4lg 2).

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei saa perehüvitisi Lmaa Föderatsioonist. 11. SKA kontrollis õigesti, kas kaebaja ja tema lapsed elavad alaliselt Ts ning kas laste kasvatamine toimub Ts. Teisalt tuleb arvestada, et taotlejal võib olla mitu elukohta ning üks elukohtadest võib asuda ka välisriigis.

§ 3

lg 1 mõttes on oluline, et enamjaolt elatakse Ts, st et taotleja ja tema laste alaline elamiskoht peab olema Ts. Erandina on võimalik perehüvitist määrata ka lapsele, kes õpib välismaal, kuid seejuures on oluline, et laps viibiks perest eemal.

1. Kuigi kaebaja märkis vaatamata SKA järelepärimisele oma elukohaks S (tl 37) ning rahvastikuregistrisse on märgitud T linnas asuva elukoha aadress alles pärast vaidlustatud otsuse tegemist, nähtub samas rahvastikuregistrist, et Ts asuva elukoha andmed olid registrisse kantud ka ajavahemikul 12.01.1987–22.08.
2. Piiriületusandmetest nähtub (tl 42–42p, 54), et kaebaja Lmaal viibimine on olnud lühiajaline ning isik on Ts viibinud vähemalt 183 päeva ehk tegemist on T residendiga. Ka kaebaja laste perearstikülastuste andmed viitavad kaudselt, et kaebajal on side Tga ning ta elab vähemalt osa aega Ts. Samuti nähtub viidatud piiriületuse andmetest ja taotlusest, et alates 16.09.2018 on kaebaja viibinud Ts ning seda ka pärast noorima lapse sündi 31.10.
3. SKA-le oli teada, et kaebaja viibib lapsehoolduspuhkusel ega tööta. Lisaks tuleb arvestada, et rahvastikuregistrisse kantud andmetel on õiguslik tähendus vaid seaduses sätestatud juhtudel ning

ei näe õiguslikku tähendust ette rahvastikuregistri andmetele peretoetuste määramisel. Piiriületuse andmed

1. ja
2. a kohta ei võimalda teha järeldust, et kaebaja alaline elukoht ei ole Ts. Asjaolust, et kaebaja külastab Lmaad koos lastega ning ka laste isa elab Lmaal, kes omakorda külastab piiriületusandmete kohaselt regulaarselt Tt, ei saa järelda, et kaebaja alaline elukoht on Lmaal. Isikul võib olla mitu 3 elukohta, mis võivad asuda ka erinevates riikides. Ka hilisemas menetluses on SKA möönnud kaebaja ja noorima lapse elamist Ts, sest määras tagasiulatuvalt peretoetused 31.10.
4. Halduskohus leidis siiski, et SKA jõudis õigele järeldusele, et peretoetuste maksmine tuleb kaebajale tema kahe vanema lapse kasvatamiseks alates 01.02.2019 lõpetada.

§ 3

, § 4 lg 1 ja § 17 alusel on lapse kasvatamisega seotud peretoetuse maksmise jätkamine sõltuvuses ka laste asukohast. Ka laste kasvatamine peab toimuma peaasjalikult Ts. Halduskohus nõustus SKA järeldusega, et kaebaja kahe vanema lapse alaline elukoht ei ole Ts ning selles osas puudub alus perehüvitiste maksmise jätkamiseks.

1. Kaebaja vanim laps täidab koolikohustust Lmaal ja elab isa juures. Aastal 2018 viibis laps A piiriületusandmete kohaselt Lmaal kokku 229 päeva (ajavahemikul 01.02.–18.03.2018, 09.04.– 25.05.2018, 12.06.–04.07.2018, 11.08.–18.10.2018, 07.11.–20.12.2018). Neist kümnel päeval viibis isik mõlemas riigis (piiriületuspäevad). Halduskohtule esitatud materjalid kinnitavad, et laps A külastab regulaarselt küll Tt, kuid pärast koolikohustuse jätkamist Lmaal on külastuste arv ning kestus oluliselt lühenenud. Asjaolu, et isikule on väljastatud Lmaa viisa, ei kinnita koostoimes piiriületusandmetega, et isik viibiks enamuse ajast siiski Ts. Sarnane olukord esineb ka kaebaja lapse B puhul, kes on viibinud Ts peamiselt samadel ajavahemikel kui laps A. Laps B viibis piiriületusandmete kohaselt
2. aastal Lmaal järgmistel ajavahemikel: 07.02.– 18.03.2018, 09.04.–25.05.2018, 12.06.–04.07.2018, 11.08.–18.10.2018, 07.11.–20.12.
3. Piiriületusandmetest nähtub, et lapsed reisivad koos isa või emaga, kuid elavad enam Lmaal isa juures. Pärast kooli algust sügisel 2018 on laps A ja laps B külastanud Tt vaid paaril korral ja üsna lühiajaliselt. T külastamise aeg viitab, et lapsed viibivad Ts peaasjalikult üksnes koolivaheaegadel ja nende alaline elukoht asub Lmaal laste isa juures. 15.

§ 4

lg 2 kohaselt on perehüvitise saamise õigus ka välismaal õppimise tõttu perest eemal viibival lapsel. Seega on perehüvitist võimalik määrata üksnes siis, kui laps viibib perest eemal. Ka perehüvitiste seaduse eelnõu seletuskiri viitab sellele, et hüvitise saamise eelduseks on lapse viibimine perest eemal. Seletuskirja kohaselt on mõeldud

§ 4

lg-s 2 olukorda, kus pere elab jätkuvalt Ts, laps viibib aga õpingute tõttu välismaal ning perest eemal. Kuna kaebaja poeg elab ühe vanema juures Lmaal, siis õpib ta küll välisriigis, kuid ei viibi perest eemal

§ 4lg 2 mõttes ning talle ei saa sel alusel perehüvitist määrata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 16. Kaebaja esitas 16.07.2019 halduskohtu otsuse peale hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl 85–86p, 99–101), milles soovib halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Kaebaja leiab, et halduskohtu otsus on vastuolus

§-des 2 ja 15 sätestatud eesmärgiga, mille kohaselt seaduse eesmärk on toetada lastega peresid ja laste kasvatamist ning tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Kaebaja hinnangul eksis halduskohus, leides, et kaebaja laste A ja B pereks on ainult isa. Halduskohus jättis arvestamata, et just kaebajale on määratud peretoetused seoses laste A ja B kasvatamisega. See asjaolu peaks olema määrav vaidluse korral

§ 4lg 2 kohaldamisel ja tõlgendamisel.

Laste A ja B pere on isa, ema ja õde. Lapsed A ja B on välismaal õppides perest eemal, sest nende kodu on Ts ema ja õe juures. Oluline on, et lapsed A ja B läksid õppima Lmaale, sest see oli nende soov. Sisuliselt läks isa laste pärast elama Lmaale, mitte vastupidi. Välismaal õppimise kulud lastele on oluliselt suuremad, täiendavalt tuleb tasuda üüri eest, mis on vähemalt 300 eurot. Lapsed A ja B on asetatud ebavõrdsesse olukorda, milles sama pere laps C on peretoetuse saaja, aga teistel välismaal õppimise tõttu perest eemal viibivatel lastel sellist õigust ei ole. Peale selle viitas halduskohus ekslikult kohtuotsuse 4 punktis 16 sotsiaalhoolekandeseadusele (SHS) ja punktis 11 viitas SHS §-le

1. Kaebaja palub võtta asja materjalide juurde lisad 1–3, millest tuleneb, et kaebaja laps A käib Ts koolis ja lapsed B ja C käivad Ts lasteaias. Kõik lapsed elavad Ss.
2. SKA palub vastuses apellatsioonkaebusele (tl 95–95p, 103) jätta see rahuldamata. SKA nõustub Tartu Halduskohtu 20.06.
3. a otsusega ja selles toodud põhjendustega ning jääb halduskohtule esitatud seisukohas toodud selgituste, põhjenduste ja vastuväidete juurde. SKA leiab, et uued tõendid ei mõjuta vaidlustatud otsust, mis on tehtud jaanuaris
4. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavate tõendite osas (I), seejärel lahendab apellatsioonkaebuse (II) ja menetluskulude küsimuse (III). I
6. Kaebaja esitas 24.09.2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja lisadena 1–3 väljavõtted haridusteenuste haldamise süsteemist Arno, millega soovis tõendada laste T koolis ja lasteaias käimist. Nimetatud väljavõtetest nähtuvad kinnitused, et kaebaja laps A õpib alates 01.09.2020 Ts koolis, lapsed B ja C käivad alates 01.09.2020 Ts lasteaias. Käesolevas asjas käib vaidlus kaebaja lastele A ja B perehüvitiste maksmise kohta 18.01.2019 tehtud otsuse õiguspärasuse üle. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti õiguspärasust hinnata selle andmise aja seisuga, seetõttu ei saa esitatud tõendid kuidagi mõjutada vaidlustatud otsust ja puudub vajadus nende lisamiseks käesoleva haldusasja toimikusse. Ringkonnakohus tagastab nimetatud lisad kaebajale. II
7. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kaebuse põhjendatult rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust selle rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgnevat.
8. Kaebaja hinnangul eksis halduskohus, leides, et kaebaja laste A ja B pereks on ainult isa. Halduskohus jättis arvestamata, et just kaebajale on määratud peretoetused seoses laste A ja B kasvatamisega. See asjaolu peaks kaebaja hinnangul olema määrav vaidluse korral

§ 4lg 2 kohaldamisel ja tõlgendamisel.

Laste A ja B pere on kaebaja väitel isa, ema ja õde. Lapsed A ja B on välismaal õppides perest eemal, sest nende kodu on Ts ema ja õe juures. Oluline on, et lapsed A ja B läksid õppima Lmaale, sest see oli nende soov. Sisuliselt läks isa laste pärast elama Lmaale, mitte vastupidi. Lapsed A ja B on asetatud ebavõrdsesse olukorda, milles sama pere laps C on peretoetuse saaja, aga teistel välismaal õppimise tõttu perest eemal viibivatel lastel sellist õigust ei ole. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Halduskohus märkis, et

§ 3

, § 4 lg 1 ja § 17 alusel on lapse kasvatamisega seotud peretoetuse maksmise jätkamine sõltuvuses ka laste asukohast. See tähendab, et ka laste kasvatamine peab toimuma peaasjalikult Ts. Halduskohus leidis, et kaebaja kahe vanema lapse alaline elukoht ei ole Ts ning selles osas puudub alus perehüvitiste maksmise jätkamiseks. Siiski on olemas erand üldreeglist, mis on sätestatud

§ 4lg-s 2.

Selle sätte kohaselt on perehüvitise saamise õigus ka välismaal õppimise tõttu perest eemal viibival lapsel. Kaebaja laps A õppis alates 2018. aastast Lmaal ja elas oma isa juures. Seega ei ole täidetud

§ 4

lg-s 2 sätestatud eeldused, kuna laps A õppis küll välismaal, aga ta ei olnud oma perest eemal. Isa on täieõiguslik lapsevanem ja pereliige 5 nagu on seda ka ema. Ka kaebaja ise on märkinud vanemate lastega seonduvalt, et pere moodustavad isa, ema, õde. Hooldusõiguslikel vanematel on võrdsed õigused ja kohustused seoses oma laste eest hoolistemise ja nende kasvatamisega. Ringkonnakohus nõustub seisukohaga, mille kohaselt ühe hooldusõigusliku vanema juures viibivaid lapsi ei saa lugeda perest eemal viibivateks lasteks. Ringkonnakohtu jaoks jääb arusaamatuks kaebaja väide, et lapsed A ja B läksid õppima Lmaale, sest see oli nende soov. Ringkonnakohus viitab, et 2018. aasta jaanuaris oli laps A 7,5-aastane ja laps B 2,5-aastane. Ei ole eluliselt usutav, et peres tehakse otsuseid, mis toovad endaga kaasa nii suuri muudatusi, ainuüksi sellises vanuses laste soovide järgi. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaebaja väitega, et tema lapsed A ja B on ebavõrdses olukorras võrreldes lapsega C. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et lapse C suhtes olid perehüvitiste maksmise eeldused täidetud, kuivõrd kaebaja ja laps C elavad alaliselt Ts ning ka lapse C kasvatamine toimub Ts. Teistsugune on olukord laste A ja B puhul. Kogutud andmetele tuginedes märkisid nii SKA kui halduskohus, et kaebaja vanemad lapsed ei elanud alaliselt Ts. Siiski oleks tekkinud võimalus nendele perehüvitise maksmiseks

§ 4lg 2 alusel, kui nad oleksid viibinud välismaal õppimise tõttu perest eemal.

Kuivõrd nad elasid aga Lmaal oma isa juures, siis viidatud erand nende suhtes ei kohaldu. Tegemist ei ole võrdsusõiguse rikkumisega, kuna olukorrad erinevad üksteisest oluliselt. 22. Kaebaja leidis, et halduskohus viitas ekslikult kohtuotsuse punktis 16 SHS-le ja 11 SHS §-le 3, milles on sätestatud SHS põhimõtted, aga kohtuotsuses tugines halduskohus SHS § 3 sisule, mis on seotud õigustatud isikute ringiga. Ringkonnakohus nõustub, et tegemist on eksitusega. Tegemist on formaalse veaga, kuivõrd otsuse p-s 16 on halduskohus ilmselgelt silmas pidanud perehüvitiste seadust –

. Ka kohtuotsuse p-s 11 on tegemist vaid formaalse eksitusega, sest ilmselgelt on halduskohus silmas pidanud sotsiaalseadustiku üldosa seadust – SÜS.

1. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.06.
2. a otsus muutmata. III
3. Lõpuks lahendab ringkonnakohus menetluskulude küsimuse. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. SKA ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
4. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja ja tema laste nimed ning aadressi andmed tähemärkidega. /allkirjastatud digitaalselt/ 6