Obsah (5)

§ 121§ 203§ 2§ 43§ 46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

) § 121 lg 1 p 4 alusel ja hüvitamisnõude osas puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 110 lg 1 kohaselt on PRIA asjades ettenähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. PRIA poolt kohtule esitatud selgituste kohaselt ei ole kaebaja PRIA 01.02.

1. a otsust nr 12-6/19/222 ega PRIA 24.01.
2. a otsust nr 12-6/20/92 korrakohaselt vaidlustanud. Kaebaja ei ole tõendanud vastupidist. PRIA saatis kaebaja e-posti aadressile ALLATUVI@MAIL.EE 04.02.2019 teate
3. a taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse otsuse ning 27.01.2020 teate
4. a taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse otsuse resolutsioonide ja vaidlustamise korra kohta, andes ühtlasi ka teada, et otsused on kättesaadavad elektroonilise e-teenuse keskkonna kaudu (tl 51 ja 52). Sellega on PRIA otsused nr 12-6/19/222 ja nr 12-6/20/92 ELÜPS § 10 lg 3 p 2 kohaselt kaebajale kätte toimetatud. Vaiete esitamine ei nähtu arvukatest e-kirjadest, mille kaebaja halduskohtule esitas. Kaebaja on järjekindlalt esitanud PRIA-le selgitustaotlusi, püüdes saavutada oma tahet läbi kirjavahetuse, mitte otsuseid korrakohaselt vaidlustades. Kaebaja kirjad on käsitletavad selgitustaotlustena, teabenõuetena ning märgukirjadena, mitte vaietena. Kuna kaebaja on varasemalt suutnud PRIA otsuste peale ka vaide esitada ning esitanud kohtule kaebuse (haldusasi nr 3-18-378), siis ei saa väita, et kaebaja oleks haldus- ja kohtumenetluses täiesti kogenematu ega oleks saanud aru, kuidas oma õigusi kaitsta. Halduskohus selgitas, et 30.01.
5. a teatis nr 6-19\20\106 ei ole haldusakt, vaid teavituskiri, millega tevitati kaebajat haldustoimingu teostamisest, mis tulenes kehtivast PRIA 01.02.
6. a otsusest nr 12-6/19/
7. 3 Kaebaja sooviks võib olla, et PRIA maksaks 24.01.
8. a otsusega määratud toetuse
9. a eest summas 2 628,83 eurot välja. Õigeks kaebuse liigiks saab sellisel juhul olla kohustamiskaebus. Selleks, et kaebaja saaks esitada nõude PRIA kohustamiseks 24.01.
10. a otsusega määratud toetuse väljamaksmiseks, oleks tulnud eelnevalt läbida vaidemenetlus.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kahju hüvitamise nõude osas andis halduskohus 30.03.2020. a kohtunõudega kaebajale tähtaja (02.04.2020) riigilõivu tasumiseks. Vaidlustatud halduskohtu määruse tegemise ajaks 12.05.2020 ei olnud kaebaja hüvitamiskaebuse osas esinenud puudusi kõrvaldanud, s.o riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist kinnitavaid dokumente edastanud ega täiendavat tähtaega palunud. Seetõttu tagastas halduskohus kaebuse selle esitajale

§ 121lg 1 p 2 alusel.

1. Kaebaja esitas 25.05.2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse. Kaebaja leiab, et halduskohus ei olnud erapooletu ning ei lähtunud õigetest seadustest. Kaebaja vaidlustas PRIA 01.02.
2. a otsuse nr 12-6/19/222 valedel rajanevate sanktsioonide tõttu. Halduskohus ei leidnud seadust selle kohta, vaid esitas kaebuse esitajale ebareaalsete tähtaegadega nõudeid. PRIA 24.01.
3. a otsus nr 12-6/20/92 ei ole õiguslikult põhjendatud, samuti PRIA sanktsioonid koolitustel mitteosalemise eest. Koolitustel oli käidud nõutav kordi – kaks korda
4. a. Keskkonnasõbraliku koolituse mittearvestamine mahetootja puhul on alusetu represseerimine. PRIA 30.01.
5. a teatis nr 6-19\20\106 on põhjendamatu. Vaideid saab esitada otsustele, mis on esitatud, kuid PRIA ei teinud seda vormiliselt täpselt. Kaebaja esitas PRIA-le pidevalt vastuväiteid. Halduskohus oleks pidanud lähtuma PRIA-ga peetud kirjavahetuste sisust. Riigilõivuvabastust ei saa taotleda ühe päevaga, halduskohtu antud tähtajad on ebareaalsed. Kui riigilõiv on veel vaja maksta või mistahes vead kõrvaldada, peaks kohus selleks aega andma ja laskma vead kõrvaldada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7. Määruskaebuse lahendamisel hindab ringkonnakohus üksnes vaidlustatud halduskohtu määruse õiguspärasust. Kuna halduskohus tagastas kaebaja kaebuse, siis ei lahenda ringkonnakohus kaebuses tõstatatud vaidlusküsimusi sisuliselt ja määruskaebuses esitatud sellekohased väited tuleb jätta tähelepanuta. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kaebuse põhjendatult tagastanud ja määruskaebuses esitatud vastuväited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 12.05.
8. a määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus täiendavalt järgmist.

1. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja arvukad e-kirjad ei tõenda vaiete esitamist. Määruskaebuse kohaselt esitas kaebaja PRIA-le pidevalt vastuväiteid ning halduskohus oleks pidanud lähtuma PRIA-ga peetud kirjavahetuse sisust. Toimiku materjalidest nähtub, et seoses toetuse taotlemisega
2. a eest on kaebaja
3. ja 31.08.2019 PRIA-le saadetud e-kirjades (tl 8 ja tl 53) väljendanud enda kavatsust esitada PRIA otsuse peale vaie. PRIA-le 24.11.
4. a saadetud e-kirja sissejuhatuses on kaebaja enda vastust nimetanud samal ajal ka vaideks. PRIA selgitas kaebaja 31.08.
5. a e-kirjale 03.09.
6. a saadetud vastuses nr 12-1/19/6416-3 (tl 54), et mahepõllumajandusega jätkamise toetuse otsuse teeb PRIA hiljemalt kohustuseaastale järgneva aasta
7. veebruariks, s.o hiljemalt 10.02.
8. Vaide esitamise 4 võimalust pärast otsuse tegemist on kaebajale selgitatud ka 14.01.
9. a e-kirjas (tl 55). Ringkonnakohus märgib, et PRIA 24.01.
10. a otsusele eelnenud mistahes e-kirja ei saa käsitada nõuetekohaselt esitatud vaidena. PRIA lahendas viidatud e-kirjadega seotud taotluse 24.01.
11. a otsusega. Kaebaja ei ole praeguses asjas esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et ta on PRIA 01.02.
12. a ja 24.01.
13. a otsused toetuse osalise määramise kohta kohtuväliselt vaidlustanud.
14. Ringkonnakohus selgitab, et kohustusliku kohtueelse menetluse nõue kehtib sõltumata sellest, millise hinnangu kaebaja ise haldusakti õiguspärasusele annab. Seega, PRIA otsuste kohtus vaidlustamiseks oleks tulnud need esmalt vaidlustada vaidemenetluses. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks seda teinud, siis on tühistamisnõude osas kaebuse tagastamine õiguspärane.
15. Kaebaja märgib määruskaebuses, et riigilõivuvabastust ei saa taotleda ühe päevaga ning halduskohtu antud tähtajad olid ebareaalsed. Ringkonnakohus möönab, et kolmepäevane tähtaeg hüvitamiskaebuse eest tasumisele kuuluva riigilõivu (praegusel juhul 235 eurot) tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks võib sõltuvalt asjaoludest olla ebapiisav, eriti arvestades, et halduskohus ei arvestanud nõude kättesaamisele kuluvat aega. Kaebaja esitas kohtunõude kättesaamisele järgneval päeval (01.04.2020) halduskohtule siiski vastuse, milles märkis, et ta ei jõua tähtaegselt (s.o 02.04.2020) menetlusabi taotlust esitada, kuid ei taotlenud seejuures kohtult ka tähtaja pikendamist. Kaebaja märkis üksnes, et kohus saab lahendada teisi kaebuses toodud asjaolusid. Kaebaja ei teinud menetluse jätkamiseks vajalikke toiminguid (riigilõivu tasumine või menetlusabi taotluse esitamine) ka hiljem. Kuna kaebajal oli võimalik taotleda kohtu määratud tähtaja pikendamist või teha soovitud toiming esimesel võimalusel, siis ei anna määratud tähtaja pikkust puudutav kaebaja väide ringkonnakohtu hinnangul alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
16. Ringkonnakohus ei pea halduskohtu määruse tühistamist hüvitamisnõuet puudutavas osas põhjendatuks ka seetõttu, et isegi kui kaebaja oleks tasunud ettenähtud riigilõivu, oleks siiski olnud täidetud

§ 121

lg 1 p-s 2 sätestatud kaebuse tagastamise tingimused – kaebus ei vasta

§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebaja märkis kaebuses, et soovib tekitatud kahju hüvitamist õiglaselt kohtu äranägemisel. Halduskohus jättis kahel korral kaebuse käiguta ja palus muu hulgas kaebajal täpsustada, milles seisneb kahju, mille välja mõistmist kaebaja taotleb ning selgitas, et rahalise hüvitise nõudmisel tuleb märkida kaebuses hüvitise suurus. Kaebaja viitas 28.03.

1. a vastuses kohtunõudele, et ta taotles kaebuses kohtu äranägemisel kahjude hindamist, kuid ei vastanud halduskohtu küsimusele ja jättis hüvitamisnõude täpsustamata. Ringkonnakohus selgitab, et hüvitamiskaebuse esitaja peab piiritlema kahju, mille hüvitamist ta nõuab (vt Riigikohtu 23.03.
2. a otsus haldusasjas nr 3-16-1634, p 32). Kohus saab kahju hüvitamise nõude läbi vaadata ainult selles ulatuses, milles kaebaja kahju hüvitamist nõuab (

§ 2lg 3, § 41 lg 1 ls 2).

Kohus ei saa omal algatusel asuda kahjunõuet kaebaja asemel sisustama. 20. Kui kaebaja soovib kahju hüvitamise nõude läbivaatamist, tuleb tal lisaks riigilõivu tasumisele kahjunõude sisulised puudused kõrvaldada. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Seega on kaebajal õigus ja võimalus nõuetekohase kaebusega uuesti kohtusse pöörduda. Tulenevalt

§ 46

lg-st 4 võib hüvitamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja kahjust teada 5 sai või pidi teada saama. Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju tekitanud haldusakti andmisest või toimingu tegemisest. 21. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 12.05.2020. a määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 6