Obsah (6)

§ 171§ 31§ 29§ 91§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kai Härmand Määruse tegemise aeg ja koht 29.12.2020.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-17094 Tsiviilasi D. P.i pankrotiavaldus Menetlusosa

) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
2. Määrata D. P.i ajutise pankrotihalduri Ly Müürsoo töötasuks 800 eurot ja kulutuste katteks 50 eurot, millele lisandub käibemaks 170 eurot, kokku seega 1020 eurot.
3. Välja mõista võlgnikult D. P.ilt OÜ Sentire M.K. kasuks ajutise halduri Ly Müürsoo tasu kogusummas 543,60 eurot.
4. Jätta ajutise halduri tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, menetlusabina riigi kanda.
5. Avaldada teade pankroti väljakuulutamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6. Võlgnik ei või pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Asjaolud ja menetluse käik D. P. esitas 19.11.2020 pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 16 814,74 euro ulatuses, vara puudub. Maksejõuetuse põhjuseks on suutmatus täita rahalisi kohustusi. Võlgnik palub välja kuulutada pankrot. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik kohustustest vabastamise avalduse. Kohus võttis avalduse 01.12.2020 menetlusse ja määras võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Ajutise halduri aruanne Ajutine haldur esitas kohtule aruande võlgniku varalise seisu kohta. Aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi erinevate võlausaldajate ees vähemalt 18 826,25 euro suuruses summas, tal puudub likviidne vara, mille arvelt oma kohustusi täita ning tema suhtes toimuvad sundtäitemenetlused erinevate kohtutäiturite juures. Võlgnikul puudub püsiv sissetulek ning ajutise halduri hinnangul on ta püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks saab pidada vastutustundetut tegevust kohustuste võtmisel ning suutmatus tagada endale piisav sissetulek kohustuste täitmiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud

§ 171lg-s 2 sätestatud aluseid, mis tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise.

Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb väljakuulutada, sest ta on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus võlgniku pankrot välja kuulutada Ajutine haldur palub välja mõista tema töötasu 1020 eurot (töötasu 850 eurot, käibemaks 170 eurot), millest 476,40 eurot (397 eurot ja käibemaks 79,40 eurot) ajutise halduri tasust hüvitada menetlusabina riigi vahenditest ning 543,60 eurot D. P.ilt. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas

§-ga 31 lg 6 Ly Müürsoo. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 2 Kohus on veendunud, et menetluse käigus kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on teadaolevaid ja dokumenteeritud kohustusi 18 826,25 euro ulatuses ning pankrotivarasse arvatav vara ja igakuine stabiilne sissetulek puudub.

§ 171

lg 11 kohaselt kuulutab kohus olukorras, kus võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, välja võlgniku pankroti ka siis, kui tal puudub vara pankotimenetluse läbiviimiseks ehk kui esineb käesoleva

§ 29lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti ei ole ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule ja ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

171 lg-le 2 tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine

§ 171lg-s 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus võlgniku pankroti välja.

Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste kohta. Võlgnikul tuleb anda kohtule vanne oma varade ja võlgade suuruse kohta, andmed tuleb esitada hiljemalt vande andmisel.

§ 91

lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks ajutise halduri aruandes. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste (päringud, sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine) katteks palub ajutine haldur hüvitada 50 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud.

§ 150

lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast, kuid kohus võib

§ 23lg 4 alusel hüvitada need osaliselt ka riigi poolt.

Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu suuruseks määrata 1020 eurot ja kulutuste hüvitiseks 50 eurot. Ajutise halduri tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, tuleb välja mõista menetlusabina riigi vahenditest ja 543,60 eurot koos käibemaksuga võlgnikult. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand Kohtunik 3