Obsah (6)

§ 436§ 230§ 445§ 163§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-20-510 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2020, Tallinn Kohtunik Kairi Piirisild Kohtuasi D Si hagi J Sa asenduskohustus

) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon ei ole kohtule siduv (

§ 436lg 7).

Perekonnaasjas, sh elatise asjas ei ole kohus seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega (

§ 436lg 6).

Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne.

Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

§ 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on esitatud tõendite alusel tuvastatud (

§ 436lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

1. Hageja esitas kostja kui oma vanavanema vastu elatise asenduskohustusena tasumise nõude tuginedes sellele, et hageja isalt, kes on kostja poeg, ei ole õnnestunud hagejale ülalpidamist saada, kuigi temalt on elatis kohtuotsusega välja mõistetud. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100 lg 1 ja lg 4 ning § 106 lg 2 alusel. Viidatud sätete kohaselt on alaealisel lapsel õigus saada oma täisealiselt teise astme ülenejalt sugulaselt ülalpidamist, kui esimese astme ülenejalt sugulaselt ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
2. Hagiavalduse ja kostja vastuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja on hageja vanavanem, s.o tema isapoolne vanaema ja hageja on alla 18 aasta vana, s.t alaealine, kes ei suuda ennast ise üleval pidada. Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja isalt mõisteti 25.06.2018 3 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-5261 hageja kasuks välja elatis järgmiselt: perioodi eest 01.01.2017–01.04.2017 summas 209,15 eurot ja alates 01.04.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 160,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 64% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hagejale maksmisele kuuluvast igakuisest elatisest on isal õigus eelnevalt maha arvata 50% perehüvitiste seaduse § 17 alusel hagejale makstud igakuisest lapsetoetusest (tl 5–9). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja isa on ülalpidamiskohustust rikkunud, kas esineb alus nõudeõiguse kostjale üleminekuks ja kui jah, siis millises ulatuses.
3. Ekslik on kostja seisukoht, et tal ei ole PKS § 106 lg 1 tulenevalt asenduskohustust tekkinud, kuna vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Hageja nõue tugineb PKS § 106 lg-le 2, mille kohaselt tekib vanavanema asenduskohustus ka juhul, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane ei ole oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest PKS § 102 lg 1 järgi vabastatud, kuid tema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on temalt ülemäära raske saavutada (vt ka Riigikohtu 19.10.2011 otsus nr 3-2-1-75-11 p 17). Hageja isalt on hageja kasuks elatis välja mõistetud, kuid hageja väitel on ülalpidamise maksmist ülemäära raske saavutada.
4. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu oleks A. S ülalpidamiskohustust täitnud määral, mis välistab kostjal asenduskohustuse tekkimise. Asjaolu, et kohtutäitur debiteerib A. Si pangakontolt osa sinna laekuvatest summadest, ei võimalda teha järeldust, et täitemenetlus on olnud tulemuslik. A. Sil tuli kohtuotsuse nr 2-17-5261 alusel tasuda hagejale igakuist elatist järgmiselt:
5. Arvestus tasumisele kuuluva elatise summa osas on muutunud vastavalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 sätestatud määra ja lapsetoetust saama õigustatud laste arvu muutumisega (tl 79). Kostja ei ole hageja esitatud arvutustele vastuväiteid esitanud. Lisaks eeltoodule tuli otsuse nr 2-17-5261 kohaselt A. Sil tasuda perioodi eest 01.01.2017–01.04.2017 ühekordse summana 209,15 eurot.
6. Tõendeid ei ole esitatud selle kohta, et A. S oleks 2017 ja 2018 aastal üldse elatist tasunud. A. Si arveldusarve väljavõtte, kohtutäituri toimiku väljavõtte ja hageja ema arveldusarve väljavõtte kohaselt (tl 24-25 ja 65; 71; 10 ja 72) on kohtutäitur debiteerinud täiteasjas nr 031/2018/1777 A. Si kontolt kohtuotsuse nr 2-17-5261 täitmiseks alates 2019 märtsist raha ja hageja ema arveldusarvele on sellest kantud järgmiselt: Kohtutäituri debiteeritud Hageja emale laekunud summa summa märts 2019 754 500 aprill 2019 128,34 83 mai 2019 28,34+13,21=49,34 25+10=35 4 juuni 2019 juuli 2019 august 2019 september 2019 oktoober 2019 november 2019 detsember 2019 jaanuar 2020 veebruar 2020 märts 2020 aprill 2020 mai 2020 juuni 2020 juuli 2020 august 2020 september 2020 oktoober 2020 kokku 13,40+73,44=86,84 0 0 0 0 0 100,97+224,43=325,40 45,53+260,43+68,43=374,39 106,34 25 0 105,06+41,3=146,36 0 43,19 0 116,43 116,84+399,62+275,45=791,91 2947,54 0 70 0 0 0 0 280 270 60 90+20=110 0 95+36=131 0 0 30 0 100+100+620=820 2389 Arvestades p 15 märgitut, tuli A. Sil tasuda 2019.a eest kokku 1633,56 eurot (12×136,13) ja jaanuar kuni oktoober 2020 (901,26+627,52) 1528,78 eurot. A. S tasus 2019.a 968 eurot ja 2020.a 1421 eurot, millest 820 eurot laekus kohtumenetluse ajal. Seega on A. Sil elatise võlg perioodi eest jaanuar 2017 kuni oktoober 2020 kokku 3632,93 eurot (209,15+9×127,16+12×125,50+665,56+107,78).
7. A. S on tasunud kohtuotsuse alusel elatist 2389 eurot, st perioodil 01.01.2017 kuni 31.10.2020 keskmiselt 51,93 eurot kuus (2389÷46). Seega ei ole õige kostja väide, nagu täidaks A. S ülalpidamiskohustust. Kostja väitis küll, et A. S tasus kohtutäiturile terve elatise võla seoses millega on tema kontodelt nüüdseks arest maha võetud ja isa tasub igakuiselt lapsele elatist, kuid ühtegi tõendit ei ole selle kohta hoolimata kohtu ettepanekust esitatud. Kohtutäituri toimiku 13.10.2020 väljatrüki kohaselt ei ole võlga kustutatud ega täitemenetlust lõpetatud (tl 71).
8. A. S ei ole andnud hagejale ülalpidamist regulaarselt ega nõutud ulatuses. Aastatel 2017 ja 2018 ei tasunud ta elatist üldse. Aastatel 2019 ja 2020, sh käesoleva kohtumenetluse ajal, ei ole ka kohtutäituril õnnestunud elatist kohtuotsusega määratud ulatuses regulaarselt sisse nõuda. Seejuures on esinenud kuni 4 kuu pikkuseid perioode, kus hageja emale ei ole toimunud ühtegi laekumist (vt punkt 17). VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Hageja isa ei ole oma kohustust kohaselt täitnud, s.o ei ole ülalpidamist andnud, ei ole seda andnud piisavalt ja ei ole seda andnud regulaarselt. Ta annab hagejale ülalpidamist sedavõrd ebaregulaarselt ja ebaühtlastes summades, et hagejaga koos elaval vanemal on hageja ülalpidamiseks olemasolevate vahenditega arvestamine raskendatud. See ei ole aga kooskõlas elatise maksmise eesmärgiga, mis on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine.
9. Hageja väitel kuulub A. Sile ettevõte ja ta otsustab ise, kas maksta endale töötasu ja teha ülekandeid oma isiklikule pangakontole. Ettevõtte 2020.a III kvartali käive oli 11 290 eurot (tl 69 pöördel ja tl 70). Sellest võib järeldada, et A. S varjab oma tegelikku majanduslikku olukorda. Seisukohta, et A. Sil võib tegelikult olla võimalik ülalpidamist anda, kuid ta hoidub sellest kõrvale, kinnitab ka asjaolu, et hagi esitamisel kostja vastu on xxx teinud A. Sile töötasu 5 makseid, mille arvelt on osaliselt osutunud elatise võla katmine võimalikuks. x tegi A. Sile ainuüksi oktoobris 2020 kaks töötasu makset kokku 800 eurot (tl 65). Kohus ei nõustu aga kostjaga, nagu järelduks oktoobris 2020 hagejale võla katteks laekunud summast, et vanem täidab oma perioodilist ülalpidamiskohustust regulaarselt ja kohaselt.
10. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et hagejal on olnud pikaajaliselt ülemäära raske saavutada A. Silt kohase ülalpidamise saamine, kuna ta ei maksa elatist regulaarselt ega piisavalt ja ilmselt varjab oma sissetulekuid ka kohtutäituri eest. Hagejal on seetõttu PKS § 106 lg 2 alusel õigus nõuda elatise tasumist asenduskohustusena A. Si ülenejalt sugulaselt, s.o kostjalt. Kostja kohustuse ulatus
11. Kostja vaidles vastu sellele, et hageja nõuab asenduskohustuse tasumist üksnes kostjalt ja mitte hageja teiselt vanavanemalt, s.o A. Si isalt. Hageja leidis, et kuna vanavanemad on solidaarvõlgnikud, on tal õigus esitada nõue ükskõik kumma vanavanema vastu. Hiljem täpsustas hageja, et teise vanavanema vastu ei saa asenduskohustuse nõuet siiski esitada, sest ta on surnud.
12. Kohus selgitas hagejale, et kooskõlas PKS § 105 lg-ga 3 peavad ka vanavanemad pidama lapselast ülal osavõlgnikena vastavalt oma varalisele seisundile ja nad vabanevad ülalpidamiskohustusest üksnes niivõrd, kuivõrd nende varaline seisund ei võimalda neil PKS § 102 lg 1 mõttes lapsele ülalpidamist anda (vt Riigikohtu 18.10.2011 otsus nr 3-2-1-75-11 p 20). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 63 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades. Seaduses või tehinguga võib ette näha osavõlgnike kohustuse täitmise ebavõrsetes osades. PKS § 105 lg 3 tulenevalt peavad kohustatud isikud seega eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev. Ülalpidamiskohustus ei ole seega solidaarkohustus, mille täitmist võib nõuda kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65), nagu leiab hageja. Vanavanemad on ülalpidamiskohustuse täitmisel osavõlgnikud ja kummagi vanavanema vastutuse ulatust mõjutavad temast endast tulenevad asjaolud. Osavõlgniku vastutust ei mõjuta see, kas ja kuivõrd saab kohustuse täitmist nõuda teiselt osavõlgnikult.
13. Kostjalt on võimalik seega elatis välja mõista üksnes temale langevas osas (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2017 otsus nr 2-16-8690). Hagejal on õigus nõuda kostjalt ülalpidamise andmist ulatuses, mis vastab ½-le sellest, mida A. S on kohtuotsusest nr 2-17-5261 tulenevalt kohustatud maksma, s.o käesoleval aastal 78,44 eurot (156,88×½).
14. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja vajaduste ulatus on määratud 25.06.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-
15. Hageja nõuab kostjalt ülalpidamise andmist juba kindlaks määratud ulatuses. Seega ei ole kohtul käesolevas asjas vaja hageja vajadusi eraldi tuvastada. Kohus hindab, kas kostja on võimeline andma hagejale ülalpidamist summas 78,44 eurot kuus.
16. Kostja leidis, et tema majanduslik seis ei võimalda anda hagejale ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. Kohus märgib, et ülalpidamiskohustus ei lähe tingimata vanavanemale üle täies ulatuses ja kohustatud isik saab ülalpidamiskohustuse ulatuse 6 vähendamiseks tugineda PKS § 102 tulenevatele asjaoludele. Osas, milles ülalpidamiskohustus üle ei lähe, jääb kohustuse täitmise eest vastutama lapse vanem üksi.
17. Kooskõlas PKS § 105 lg 3 sätestatuga vabaneb vanavanem oma kohustusest üksnes niivõrd, kuivõrd tema varaline seisund ei võimalda lapsele ülalpidamist anda. Kostja ei ole aga hoolimata kohtu selgitustest esile toonud asjaolusid, mille alusel võiks kohus järeldada, et esineb alus elatise vähendamiseks.
18. Eesti Töötukassa 07.05.2019 otsusega on kostjale määratud osaline töövõime ja talle makstakse igakuist töövõimetoetust (tl 86). Töövõimetoetuse seaduse § 1 kohaselt on töövõimetoetuse eesmärk sissetuleku tagamine. Tegemist on seega asendussissetulekuga, mis tuleb kostja majandusliku olukorra hindamisel arvesse võtta.
19. Kostja sissetulek koosnes perioodil jaanuarist septembrini 2020 töövõimetoetusest ja töötutoetusest kokku keskmiselt 524,91 eurot kuus (243,64 + 243,67 + 227,95 + 243,67 + 254,62 + 263,11 + 254,62 + 263,11 ja 313,25 + 388,43 + 375,90 + 345,76 + 300,6 + 480,96 jagatuna kaheksale kuule). Lisaks maksis Töötukassa kostjale maikuus kahe osamaksena 2584,90 eurot ning Maksu- ja Tolliamet tulumaksutagastuse 181,74 eurot. Kostja kaheksa kuu keskmine sissetulek oli seega 870,74 eurot kuus. Alates septembris ja oktoobris 2020 on kostja töötanud xxx ja saanud töötasu 498,70 eurot ja 793,12 eurot, millele lisandub töötutoetus 263,11 eurot ja 254,62 eurot. Kostja kahe kuu keskmine sissetulek on olnud seega 904,78 eurot. Kostja arvelduskonto jääk väljavõtte esitamise seisuga 21.10.2020 oli 7653,62 eurot (tl 99–102 pöördel).
20. Maksu- ja Tolliameti andmetel töötab kostja xxx alates septembrikuust
21. Enne seda, 17.06.2019–28.01.2020 oli kostja tööandja xxx, mis on tänaseks pankrotis.
22. Kostja esitatud andmetel kuuluvad talle Tallinnas korteriomandid xxx, xxx ja ¾ kaasomandist korteriomandile xxx (tl 81-83). Kostja on märkinud oma menetlusdokumentides oma elukoha aadressiks xxx. Seega kuulub kostjale lisaks elukohale veel kaks korteriomandit või selle osa, mille arvelt, näiteks välja üürimise teel, hagejale ülalpidamist anda.
23. Eeltoodud andmetest tulenevalt on kostja keskmine sissetulek (10 kuu andmete põhjal) 877,55 eurot kuus, talle kuulub lisaks elukohale kaks korteriomandit ja tema vabade vahendite jääk arvelduskontol on 7653,62 eurot.
24. Kostja ei toonud hoolimata kohtu selgitustest kohtu ette oma igakuiseid püsikulusid ega muid vältimatuid kohustusi. Kostja selgitas vaid üldsõnaliselt, et tema hooldusel on ka tema peaaegu 90 aastane isa (tl 31), kelle eest ta hoolitseb, kuid ei toonud esile, millised kulud tal isa eest hoolitsemisega kaasnevad ega seda, et tal ei jätku pärast enda ja isa kulude kandmist piisavalt vahendeid hageja ülalpidamiseks.
25. Kostja arvelduskonto väljavõttest saab järeldada, et kostja igakuised kulud seisnevad kolme korteriühistu arvete tasumises keskmiselt 278,68 eurot kuus (245,15 + 241,25 + 318,85 + 389,57 + 334,19 + 299,61 + 243,16 + 234,05 + 229,88 + 251,05), elektri arvetes keskmiselt 20,93 eurot kuus (23,43 + 24,72 + 21,54 + 27,10 + 22,69 + 18,22 + 18,16 + 17,84 + 17,62 + 17,97), kuludes toidule ja ravimitele 10 kuu jooksul keskmiselt 120 eurot kuus. Lisaks tasub kostja spordiklubile xxx 36 eurot kuus. Kostja keskmine igakuine kulu on seega kokku 455,61 eurot kuus. Sellele lisandub ilmselt ka kulu riietele, mis ei ole aga kostja arvelduskonto väljavõttest tuvastav ja selle suurust ei ole esile toonud ka kostja ise. Kohus leiab, et mõistlik igakuine kulu riietele, mis tuleb kostja kuluna arvesse võtta, on 30 eurot kuus. Seega arvestab 7 kohus kostja igakuiste vajaduste suuruseks 485,61 eurot. Kohustusi või püsikulusid, mis arvelduskontolt ei nähtuks, ei ole kostja esile toonud.
26. Eeltoodust tulenevalt, arvestades kostja igakuist keskmist tulu 877,55 eurot ja kulu 485,61 eurot, on kostjal võimalik anda hagejale ülalpidamist summas, mis käesoleval ajal vastab 78,44 eurole kuus, kahjustamata seejuures enese tavapärast ülalpidamist. Ilmselt lisandub kostja sissetulekule veel üüritulu kahelt tema eluasemeks mitte olevalt korteriomandilt, mis aga arvelduskonto väljavõttest ei nähtu. Kostja hea majanduslik seis nähtub ka tema küllaltki suures arvelduskonto jäägis, arvestades ka seda, et tema igakuised kohustused on esitatud tõendite kohaselt küllalt väikesed. Kostjal on võimalik hagejale ülalpidamist anda ka kontol oleva raha arvelt.
27. Kostja ei ole hoolimata kohtu selgitustest esile toonud, et ta annaks lapsele ülalpidamist vahetult, s.o et ta kannaks hageja igakuiseid kulusid otse või soetaks talle vajalikke asju. Seda ei ole kinnitanud ka hageja. Kostja üldiste ja paljasõnaliste väidete alusel ei saa kohus kostja soovitud asjaolu tuvastada.
28. Õige ei ole kostja väide, nagu välistaks hageja nõudeõiguse kostja vastu see, et A. S kasvatab ja peab hagejat üleval ajal, mil laps viibib suhtluskorra alusel A. Si juures. Asjaolu, et hageja viibib suhtluskorra alusel isa juures umbes 28,57% ajast on kohus oma 25.06.2018 otsuses väljamõistetava elatise suuruse määramisel arvesse võtnud (tl 6 pöördel). Samuti arvestatakse A. Si kohustusest maha pool riiklikult makstavast peretoetusest. Hageja ei nõua kostjalt elatist suuremas ulatuses või teistsugustel alustel, kui on välja mõistetud tema isalt.
29. Kostja viide sellele, et hageja seaduslik esindaja saab elatisabi 100 eurot kuus, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. PHS § 47 kohaselt on elatisabi eesmärk tagada lapsele ülalpidamine, kui kohustatud isik ülalpidamiskohustust kohtumenetluse või täitemenetluse ajal ei täida. Tegemist on riigi toetusega lapsele, kes on jäänud ilma vanema toetuseta, mitte kohustuse täitmisega kohustatud isiku eest. Osas, milles ülalpidamiskohustuse on täitnud elatisabi maksmise teel riik, ei vabane vanem seega oma ülalpidamiskohustusest. PHS § 57 kohaselt läheb elatisnõue riigi poolt välja makstud summa ulatuses riigile üle. Seega ei muuda elatisabi saamine hageja nõuet ega A. Si või kostja kohustuse ulatust. Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust PKS § 106 alusel teine isik, ei ole laps õigustatud elatisabi saama (PHS § 48 lg 2).
30. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi osaliselt rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis, mis vastab poolele sellest, milleks on kohustatud hageja isa. Hageja isal on olnud kohustus maksta alates 01.01.2020 hagejale elatisena 186,88 eurot, kuid mitte vähem kui 64% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest tal on õigus maha arvata 50% peretoetusest (vaata käesoleva otsuse p 15). Kostja vastutab sellest pooles ulatuses, s.o 83,44 eurot, kuid mitte vähem kui 32% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest tal on õigus maha arvata 25% peretoetusest.
31. Ulatuses, milles kostja vastutab asenduskohustusena hageja ülalpidamiskohustuse täitmise eest, läheb kostjale üle hageja nõue A. Si vastu. See tähendab, et kostjal on õigus hagejale elatisena makstud summa A. Silt tagasi nõuda. Kostja makstud elatise ulatuses tuleb lugeda A. Si ülalpidamiskohustus hageja ees täidetuks (vt ka Riigikohtu 19.10.2011 otsus nr 3-2-1-75-11, p 19).
32. Kohus määrab

§ 445

lg 1 alusel hageja taotlusel, et kostjal on õigus otsuse täitmiseks küsida hageja seaduslikult esindajalt ja Sotsiaalkindlustusametilt andmeid hagejale 8 makstud/maksmisele kuuluvate lapsetoetuste suuruse kohta. Samuti määrab kohus kindlaks, et elatis tuleb maksta iga kuu 5. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole selgitusega „elatis“. Elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 42.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 43. Arvestades, et kohus rahuldab hagi osaliselt põhjusel, et kostja vastutab hageja ülalpidamise eest üksnes 50% ulatuses, kuid selles osas on nõue iseenesest põhjendatud, jäävad hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. 44.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt seisnevad hageja menetluskulud õigusabikuludes 12 tunni ja 30 minuti töö eest kokku 224+100+40+40+40=444 eurot (12.10.2020, 19.10.2020, 30.10.2020, 27.11.2020 ja 04.12.2020 kulunimekirjad). Hagejale osutati õigusabi tunnihinnata 20-40 eurot (käibemaksuta) ja esindaja on teinud järgmisi toiminguid: menetlusse võtmise määruse vastuvõtmine, tutvumine, nõusoleku edastamine kirjalikuks menetluseks; hageja vanaema ja hageja isa kõnedele vastamine ja hagi esitamise põhjuste selgitamine; kostja vastuse ja lisadega tutvumine, hageja emale info ja kohtule kinnituse saatmine; kostja vastusele vastuse koostamine; konsultatsioon vastuse koostamiseks; kohtu nõudega tutvumine; vastuse koostamine ja edastamine; kostja vastusega tutvumine ja hagejalt sisendi küsimine; kostja vastusele seisukoha koostamine ja edastamine; kohtunõudega tutvumine, sisendi küsimine hagejalt ja vastuse koostamine; 27.11.2020 menetlusdokumendi koostamine ja 04.12.2020 menetlusdokumendi koostamine.
2. Hageja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel arvestab kohus ka sellega, milliseid kulutusi sai isik mõistlikult ette näha. Isik saab mõistlikult ette näha selliseid menetluskulusid, mis seonduvad otseselt tsiviilasja menetlusega ja mille tekkimine on ka asja materjali alusel kontrollitav. Seetõttu ei ole põhjendatud hageja esindaja ajakulu hageja vanaema ja hageja isaga telefoni teel vestlemisele (20 minutit, 6 eurot). Samuti ei ole tervikuna põhjendatud ajakulu 1 tund (40 eurot) hageja 04.12.2020 menetlusdokumendi koostamisele. Dokument puudutab kostja menetluskuludele vastuväite esitamist ja kordab osaliselt lühidalt vaidluse all olevaid asjaolusid. Käesoleva asja asjaoludega kursis oleval esindajal ei saanud kuluda dokumendi koostamisele enam kui 20 minutit (13,33 eurot).
3. Muus osas on esindajal kulunud aeg (kokku 11 tundi ja 30 minutit) põhjendatud ja tehtud toimingud hageja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud. Kohus võtab seejuures arvesse ka menetluse ning esitatud dokumentide sisu ja mahtu, samuti kostja dokumentide, millele hagejal tuli vastata, sisu ja mahtu.
4. Kostja väide, et hageja sai käesolevas menetluses riigi toetusel 2 tundi tasuta õigusabi, ei anna alust välja mõistetavate menetluskulude vähendamiseks. Hageja selgituste kohaselt kasutas hageja tasuta õigusabiaega hagiavalduse koostamiseks ja selle kohta ei ole hagejale 9 arvet esitatud. Nimetatu on kooskõlas ka hageja esitatud menetluskulude nimekirjaga. Seega ei taotlegi hageja kostjalt menetluskulude hüvitamist osas, mis on talle juba riigi poolt hüvitatud.
5. Hageja esindaja tunnitasu hind vastavalt menetlustoimingule 20 või 40 eurot, on arvestades esindaja kvalifikatsiooni põhjendatud.
6. Eeltoodust tulenevalt oli hageja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu maakohtu menetluses 411,33 eurot (224-6+100+40+40+13,33), millest kostjal tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada 50%, s.o 205,67 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 10