← Eesti

2-20-3650/20

Obsah (7)§ 436§ 445§ 442§ 122§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 14.12.2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-3650 Tsiviilasi A Si hagi S Ti vastu ela

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

6. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 7. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  kostja on hageja ema;  01.10.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-4787 (tlk 6-7) võttis kohus kostjalt täielikult ära hooldusõiguse hageja suhtes ja määras tema eestkostjaks Rae valla Rae Vallavalitsuse kaudu;  hageja elab alates 01.04.2019 xxx;  kostja ei ole hagejale elatist maksnud;  kostjal on kaks alaealist last (K T, tlk 41 sünni tõend; K T, tlk 44 sünni tõend), keda peab ülal pidama. 8. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 292 eurot, kuid mitte väiksemas summas kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates hagi esitamisest (s.o 05.03.2020) kuni hageja täisealiseks saamiseni. 9. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (

  1. i)tema majanduslik olukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda; (
  2. ii)kostja teised alaealised lapsed jääksid elatise väljamõistmisel hagejaga võrreldes halvemasse majanduslikku seisu. 10. Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et kulud on suuremad kui 584 eurot, täpsemalt 1300 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud 3

(5)miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada (seda isegi olukorras, kus kulud on suuremad kui 584 eurot).
  3. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  4. Kostja on märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Järgnevalt analüüsib kohus kostja majanduslikku seisundit. Kostja on töötu ja on lapsehoolduspuhkusel, tema sissetulekuks on peretoetus 177.44€ kuus. Igakuiselt peab kostja maksma oma isa hooldekodu eest arve 20€. Kostja eluasemekuludeks on üür 160€ + kõrvalkulud (sügisel kokku 400€, suvel veidi vähem). Kostjal on kaks alaealist last, keda peab ülal pidama (260 eurot lapse kohta). Kostjal aitab kulusid kanda abikaasa. Hageja ei ole kostja sissetulekute ja väljaminekute osas vastuväiteid esitanud.
  5. Kostja on asunud seisukohale, et tal on 2 last, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Puudub vaidlus, et käesoleval ajal kasvab kostja perekonnas 2 alaealist last (K T, tlk 41 sünni tõend; K T, tlk 44 sünni tõend). Laste vajadused keskmiselt ühes kuus: toit 200€; riided, jalanõud 200€, ravimid, vitamiinid 40€, lasteaed 80€. Lastega seotud kulud katab valdavalt kostja abikaasa. Hageja ei ole kostja teiste ülalpeetavate kulude osas vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatu kostja seisukoht, mille kohaselt oleks õiglane, kui ta maksab hagejale elatist 50 eurot kuus. Sellises suuruses elatis ei võimalda tagada kõigile kostja lastele ühetaolist ülalpidamist – kostjaga kooselavad lapsed oleks hageja suhtes põhjendamatult paremas majanduslikus seisus. Samas satuksid kostjaga kooselavad lapsed hagi täieliku rahuldamise korral hagejaga võrreldes halvemasse majanduslikku seisu. Kohus arvestab ülaltoodut elatise suuruse määramisel.
  6. Vaatamata sellele, et hageja igakuised kulutused moodustavad vähemalt kahekordse PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, esineb kostja puhul siiski PKS § 102 lg-s 2 nimetatud asjaolu – miinimummääras elatise väljamõistmise korral oleks kostjaga kooselavad lapsed majanduslikult ebavõrdses olukorras võrreldes hagejaga. Arvestades kostja majanduslikku seisukorda ning seda, millises ulatuses teeb kostja igakuiselt kulutusi oma teiste laste ülalpidamiseks (s.o keskmiselt 260 eurot ühes kalendrikuus, s.o 130 eurot lapse kohta), leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis summas 130 eurot ühes kalendrikuus alates 05.03.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  7. Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest 4

(5)ette hiljemalt vastava kuu
  1. kuupäeval hageja arveldusarvele selgitusega: „elatis lapsele“.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 17.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavalduse esitamise kuupäevast ja sellega taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks kummagi hageja nõude osas 2628 eurot. Menetluskulude jaotus 18.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162

lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (

§ 162lg 2).

Kostja vaidles hagile vastu. Kuivõrd kohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja, on käesolev kohtuotsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 19. Hagejal ei ole menetluskulusid tekkinud, mistõttu kohus käesolevas otsuses hageja menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.