Obsah (4)

§ 424§ 65§ 68§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Apellatsiooni esitaja Teised apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakoh

§ 424

lg 2 järgi kiirmenetluses (kokkuleppemenetluse sätete järgi) Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. oktoobri
2. a otsus Karl Kreimi kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv Tartu Ringkonnaprokuratuuri prokurör Ruti Kilg Karl Kreim Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2020 kohtuotsuse peale esitatud apellatsioon jätta eelmenetluses läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdistatava advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. K. Kreimi süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
5. juuli
6. a otsusega nr 1-20-4276 karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest (karistatus ei ole kustunud), juhtis
7. oktoobril
8. a kella 17.34 paiku Tartumaal Tartu linnas Ringtee 73 juures mootorsõidukit Volvo XC90 reg-nr XXX , olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,04 mg/l kohta. K. Kreim rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Sellega pani K. Kreim toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2020 otsusega tunnistati K. Kreim süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 11 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.

juuli 2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4276 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse võrra. Tema liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 10 kuud 27 päeva vangistust.

§ 68lg 1 arvati karistusaja hulka K.

Kreimi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.–

1. oktoober
2. a, s.o 3 päeva. Lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 10 kuud 24 päeva vangistust. K. Kreim vabastati kohtuotsuse kuulutamisel
3. 1 oktoobril
4. a kell 14:
5. Tema karistuse algusaega tuleb arvata alates kinnipidamiskohta saabumisest.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti K.

Kreimilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks, mis hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja laieneb lisaks määratud lisakaristuse tähtajale kogu vangistuse kandmise ajale. Menetluskuludena mõisteti riigituludesse välja sundraha 438 eurot ja kaitsjatasu 118 eurot 80 senti. Apellatsioon

1. Apellatsioonis palub kaitsja tühistada Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2020.a. kohtuotsuse ja saata kriminaalasja tagasi I astme kohtule uueks arutamiseks.
3. KrMS § 318 lg 4 esimese lause kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale juhul, kui tegemist on KrMS
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega.
6. KrMS § 247 lg 2 kohaselt küsib kohtunik pärast kokkuleppe ülevaate ärakuulamist, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kas ta nõustub sellega. Kohtunik teeb süüdistatavale ettepaneku selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja teeb kindlaks, kas kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.
7. Apellant on seisukohal, et Tartu Maakohtu otsus kuulub tühistamisele, kuivõrd kinnitatud kokkulepe ei vasta K. Kreimi tõelisele tahtele, mistõttu on kriminaalasja menetlemisel rikutud KrMS § 247 lg-s 2 sätestatud menetlusõigusnormi.
8. Kokkuleppe kinnitamisel ei olnud K. Kreimile kokkuleppe sisu arusaadav ning kokku lepitud tingimused karistuse osas ei vasta tema tegelikule tahtele. K. Kreim nõustus kokkuleppega üksnes talle riigi õigusabi korras määratud kaitsja survel, kes veenis teda, et tegemist on väga soodsate tingimustega kokkuleppega ning lõi isikus valearusaama sõlmitava kokkuleppe tegelikest tagajärgedest. Arvestades sõlmitud kokkuleppe tagajärgi (reaalne vanglakaristus), ei oleks K. Kreim nende tingimustega nõustunud.
9. Esiteks ei ole määratud karistus K. Kreimi jaoks aktsepteeritav, kuivõrd vanglakaristuse kandma asumisel tähendaks see tema jaoks sissetuleku peatumist, mille tulemusena ei ole tal võimalik tasuda tagasi tema ema T.K. i poolt võetud laenu, mille tagatiseks on seatud K. Kreimile kuuluv kinnistu aadressiga XXX (Lisa 1).
10. Praegusel hetkel on K. Kreim sunnitud võtma enda kanda nimetatud laenulepingu kohustused, kuivõrd laenusaajaks olev T.K. on süüdi mõistetud tapmises, mille eest on talle määratud karistusena kuueaastane vanglakaristus.
11. Teiseks ei ole K. Kreimile reaalne vanglakaristus mõeldav, kuna tal esinevad arvukad terviseprobleemid, mis võivad vanglakaristuse kandmise käigus ja/või järel süveneda ning ka üldiselt takistavad vanglakaristuse kandmist. Võttes lisaks arvesse, et K. Kreimil on probleeme alkoholisõltuvusega ning ta kannatab ka depressiooni all, ei saagi kokkuleppega määratud karistus olla vastavuses tema tegeliku tahtega. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et K. Kreimi kaitsja apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ja jääb selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
13. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega.
14. Ringkonnakohtu hinnangul ei too kaebeargumendid endaga kaasa kriminaalasja apellatsioonikorras läbivaatamist, sest maakohtu otsuse ülevaatamisel ilmselge perspektiiv puudub.
15. Apellatsioonis leitakse, et sõlmitud kokkulepe ei olnud K. Kreimi vaba tahe.
16. Kohtukolleegium leiab eelmenetluses, et sõlmitud kokkulepe on allkirjastatud kõigi osapoolte poolt. Süüdistatav kohtusse kaitsjat ei soovinud. Kohtuistungi protokolli kohaselt kinnitas K. Kreim, et on kokkuleppega nõus. Prokurör andis kohtus ülevaate kokkuleppe sisust ning kohtunik omakorda küsis K. Kreimilt, kas ta saab aru kokkuleppe sisust ja jääb selle juurde. K. Kreim kinnitas, et talle on kokkulepe arusaadav ja jääb selle juurde. Kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Eeltoodu valguses on kohtukolleegiumi hinnangul juba eelmenetluses võimalik asuda seisukohale, et K. Kreimile oli täiesti arusaadav kokkuleppe sisu ja ta nõustus sellega vabatahtlikult.
17. Juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus K. Kreimi kaitsja apellatsiooni Tartu Maakohtu otsuse peale läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 3