Obsah (6)

§ 62§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 15.10.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-8293 Tsiviilasi D. J., V. J. ha

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 05.06.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt on Pärnu Maakohtu 10.12.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-119753 V. J. (hageja II) isalt A. P.ilt (endine J.) välja mõistetud elatis hageja II kasuks summas 250 eurot kuus hageja II täisealiseks saamiseni xxx. Pärnu Maakohtu 10.12.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-119755 on D. J. (hageja I) isalt A. P.ilt (endine J.) välja mõistetud elatis hageja I kasuks summas 250 eurot kuus hageja I täisealiseks saamiseni xxx. Lapse isa elatist ei tasu ja ka täitemenetluse käigus ei ole õnnestunud elatist saada nõutavas summas. Kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses on alates 18.12.2018 A. P.i suhtes algatatud täitemenetlused nr 022/2018/7715 ja 022/2018/7716 elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. A. P. on täitemenetluses 022/2018/7715 kohtutäituri arvele tasunud 750 eurot, millest on sissenõudjale edasi kantud 545,97 eurot ning kohtutäituri tasu katteks on arvestatud 204,03 eurot. Täitemenetluses 022/2018/7716 kohtutäituri arvele tasumisi tehtud ei ole. Kohtutäitur on kinnitanud, et osutub võimatuks täita võlgniku A. P.i kohta tehtud kohtulahendit ning sisse nõuda täitmiseks esitatud elatisraha. Täitemenetluse abil ei õnnestu lastele ülalpidamist vajalikus ulatuses saada seoses asjaoluga, et laste isal ei ole sissetulekut või vara, mille arvelt saaks kohtuotsust täita. Eeltoodust nähtuvalt on tegemist PKS § 106 lõikes 2 nimetatud olukorraga, kus isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada piisavalt ning A. J.l (kostja I) ja J. J.l (kostja II), kes on laste isa vanemad, tekib ülalpidamise andmise asenduskohustus hageja suhtes. Kostjad on hagejate ees osavõlgnikud. Kummaltki kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista elatis 146 eurot kuus, kuid seejuures tasutava elatisraha igakuine summa kokku ei või olla vähem, kui Vabariigi Valitsuse poolt määratud miinimum (so ulatuses, mis vastab 1/4 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale). Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista kostjalt I hageja I kasuks igakuise elatusraha lapse ülalpidamiseks alates 05.06.2020 suuruses ½ elatise miinimummäärast (hagiavalduse kohtusse esitamise päeva seisuga 146 eurot kuus) so ulatuses, mis vastab 1/4 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, kuni lapse täisealiseks saamiseni ning hageja II kasuks igakuise elatusraha lapse ülalpidamiseks alates 05.06.2020 suuruses ½ elatise miinimummäärast (hagiavalduse kohtusse esitamise päeva seisuga 146 eurot kuus) so ulatuses, mis vastab 1/4 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, kuni lapse täisealiseks saamiseni. 2 Samuti palusid hagejad välja mõista kostjalt II hageja I kasuks igakuise elatusraha lapse ülalpidamiseks alates 05.06.2020 suuruses ½ elatise miinimummäärast (hagiavalduse kohtusse esitamise päeva seisuga 146 eurot kuus) so ulatuses, mis vastab 1/4 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, kuni lapse täisealiseks saamiseni ning hageja II kasuks igakuise elatusraha lapse ülalpidamiseks alates 05.06.2020.a suuruses ½ elatise miinimummäärast (hagiavalduse kohtusse esitamise päeva seisuga 146 eurot kuus) so ulatuses, mis vastab 1/4 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostjate vastus Kostjad hagi õigeks ei võtnud ega nende vastu esitatud nõudeid ei tunnistanud. Hagejate väitel on kohtutäitur kinnitanud, et osutub võimatuks täita võlgniku A. P.i kohta tehtud kohtulahendit ning sisse nõuda täitmiseks esitatud elatisraha. Samas hagejate poolt esitatud tõendis ei ole kohtutäitur sellist kinnitust andnud. Väljavõtte täitetoimikust 022/2018/7715 tõendab omakorda, et hagejate isa töötab X OÜ-s töölepingu alusel ning tema töötasu on 972,51 euro. Selle juures neto palk peaks olema ligikaudu 850 eurot. Seega jääb kostjatele arusaamatuks, miks kohtutäitur ei ole arestinud laste isa sissetuleku. Töötasu küll saabub kostja I kontole, kuid laste isa maksab elatist sellelt kontolt hagejatele. Laste isa on välja maksnud elatist juuni kuu eest mõlemale hagejale. Seega laste isa sissetulekust peaks piisama igakuise hageja I ja hageja II elatise nõue rahuldamiseks. Kostja I töötab ning tema sissetulekuks on miinimumpalk ehk 584 euro bruto ehk ligikaudu 510 eurot neto. Kostja II on vanaduspensionär ning saab pensioni summas 484 eurot. Seega vanavanemate varaline seisund ei võimalda mõista nendelt elatist, kuna elatise väljamõistmine kahjustaks vanavanemate tavalist ülalpidamist oluliselt. Kostjate majanduslik seis ei võimalda neil anda hagejatele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. Kostjad on seisukohal, et hagejad ei ole tõendanud, et laste isa ei oleks võimeline elatist tasuma või temalt ei oleks võimalik elatist saada. Üksnes asjaolu, et hagejad on pöördunud kohtutäiturite poole nimetatut ei kinnita. Kohtutäitur ei ole kinnitanud, et osutub võimatuks täita võlgniku A. P.i kohta tehtud kohtulahendit. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et elatise võlgnevuse või jooksva elatise sissenõudmine lapse isalt oleks perspektiivitu. Samuti laste isa on esitanud avalduse, et täidab ise hagejate ülalpidamiskohustust. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostjate vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui 3 vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures A. lähema astme sugulane PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-75-11 leidnud, et vanavanemal tekib PKS § 106 lg 2 järgi asenduskohustus eelkõige juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Kohus selgitab, et vanavanematelt saab asenduskohustusena elatise välja mõista üksnes siis, kui vanavanema varaline seisund seda võimaldab ning seejuures elatise väljamõistmine ei kahjusta vanavanema tavalist ülalpidamist. Vanavanematel ei ole PKS § 102 lg 2 järgset kohustust hankida endale alaealiste laste ülalpidamiseks täiendavat sissetulekut, milline kohustus lasub laste vanematel.
2. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on S. R.ja A. P. (tlk 17, 18). 10.12.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-119753 on Pärnu Maakohus A. P.ilt hageja II kasuks välja mõistnud elatise summas 250 eurot kuus kuni hageja II täisealiseks saamiseni (tlk 6). 10.12.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-119755 on Pärnu Maakohus A. P.ilt hageja I kasuks välja mõistnud elatise summas 250 eurot kuus kuni hageja I täisealiseks saamiseni (tlk 7). Samuti nähtub, et kostjad on A. P.i vanemad (tlk 20, 21). Eeltoodust tulenevalt on hagejad õigustatud nõudma PKS § 106 lg 2 alusel kostjatelt elatist asenduskohustusena juhul, kui 10.12.2018 määruste täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni.
3. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses alates 18.12.2018 A. P.i suhtes algatatud täitemenetlused nr 022/2018/7715 ja 022/2018/7716 elatise võlgnevuse sissenõudmiseks (tlk 8). Täitemenetluse 022/2018/7715 algatamise aluseks on Pärnu Maakohtu 10.12.2018 kohtumäärus tsiviilasjas nr. 2-18-119755 ja sissenõudja D. J., s.o hageja I avaldus. Täitemenetluse 022/2018/7716 algatamise aluseks on Pärnu Maakohtu 10.12.2018 kohtumäärus tsiviilasjas nr. 2-18-119753 ja sissenõudja V. J., s.o hageja II avaldus. 4 Kuigi 10.12.2018 määruste alusel on algatatud täitemenetlused, siis ei ole hagejad käesoleval juhul tõendanud, et määruste täitmine täitemenetluses ei võiks viia soovitud tulemuseni, m.h põhjusel, et A. P.il puuduks vara, mille arvelt oma kohustusi täita. Kohtutäitur on kinnitanud, et võlgnik töötab, tema brutopalga suurus moodustab 972,51 eurot. Samuti nähtub täitetoimiku väljavõttest, et hagejate isa töötab X OÜ-s ning tema igakuiseks sissetulekuks on 972,51 eurot (bruto) (tlk 9). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja II tasunud 29.05.2020 hageja isa eest elatisraha kokku 500 eurot (tlk 10, 11) ning samuti on hagejatele tasutud juulis kokku 500 eurot (tlk 37). Samuti on A. P.i tööandja septembris 2020 hagejatele elatist tasunud kokku 1000 eurot (tlk 83-86). Kostjad on esitanud ka tõendi, mille kohaselt on tööandja tasunud elatist ka augustis 2020 kokku 1000 eurot (tlk 53-54), kuid nimetatu osas puudub kohtul veendumus, et nimetatud summa on ka reaalselt hagejateni jõudnud, kuna makseinfol on saajaks märgitud vale isik. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et hagejate isal on olemas kindel töökoht ja igakuine sissetulek. Nimetatu võimaldab kohtu hinnangul tasuda ka elatise võlgnevust ning elatist oma alaealistele lapsele. Seega ei saa hagejate isa pidada täielikult varatuks. Kohus on seisukohal, et täitemenetluse läbiviimine ei ole kostjatelt elatise väljamõistmise aluseks iseenesest. Kohtutäitur ei ole käesoleval juhul kinnitanud, et kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Kuna kohus leiab, et hagejate isalt elatise sissenõudmine ei ole perspektiivitu, siis ei pea kohus vajalikuks anda oma hinnangut ka kostjate majanduslikule seisundile. Seega jätab kohus tähelepanuta ka hagejate esitatud taotluse asjakohaste päringute tegemiseks kostjate majandusliku seisundi kindlaks tegemiseks.
4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 k

A.b hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata, siis oleks kohtu hinnangul käesoleval juhul ebaõiglane jätta menetluskulud täies ulatuses alaealiste hagejate kanda. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. 8.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 5 Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 6