← Eesti

1-16-9323/544

Obsah (5)§ 327§ 65§ 76§ 64§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. november 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-9323 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus V

§ 327lg 1 järgi.

Teda karistati vangistusega 6 kuud. Karistust suurendati

§ 65lg 2 alusel Harju Maakohtu 8.

mai

  1. a otsusega nr 1-14-2049 mõistetud karistuse (9 aastat 9 kuud 13 päeva vangistust) võrra, mõistes D. Sažinile liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud ja 9 päeva vangistust algusega
  2. september
  3. Sama otsusega kohaldati D. Sažini suhtes vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmiseni.
  4. Tartu Ringkonnakohtu
  5. märtsi
  6. a määrusega tühistati D. Sažini suhtes kohaldatud tõkend vahistamine. Tartu Ringkonnakohtu
  7. novembri
  8. a otsusega tühistati maakohtu otsus ning D. Sažin mõisteti õigeks.
  9. Viru Maakohtu
  10. mai
  11. a määrusega kriminaalasjas nr 1-14-2049 vabastati D. Sažin Harju Maakohtu
  12. mai
  13. a kohtuotsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega ja
  14. mail
  15. a ta vabanes.
  16. Riigikohtu
  17. juuni
  18. a otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu
  19. novembri
  20. a otsus ja jõustati Viru Maakohtu
  21. septembri
  22. a otsus. Viru Maakohtu
  23. septembri
  24. a teatisega kohustati D. Sažinit ilmuma karistuse kandmisele
  25. oktoobril
  26. a Tallinna Vanglasse.
  27. septembril
  28. a saabus kohtusse D. Sažini kaitsja taotlus, milles ta palub lahendada kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused; mitte pöörata Viru Maakohtu
  29. septembri
  30. a otsuse alusel mõistetud liitkaristust täitmisele (või alternatiivselt kohaldada elektroonilist valvet), lükata edasi D. Sažinile maakohtu
  31. septembri
  32. a kirjaga pandud kohustus ilmuda Tallinna Vanglasse
  33. oktoobril
  34. Kaitsja palub KrMS § 415 lg 3 alusel lükata karistuse täitmisele pööramine edasi. D. Sažin alustas uut elu ning asus õppima Tallinna Tehnikaülikooli. Tema õpingute eeldatav lõpp saabub
  35. veebruaril
  36. D. Sažin on äsja õppima asunud ning praegu eksmatrikuleerimise korral ei saa ta järgmise 2 aasta jooksul uuesti tasuta õppima asuda (KHaS § 16 lg 6 p 4). Seega võivad kaasneda rasked tagajärjed D. Sažinile ja tema perekonnale ning takistatud võib olla ka vangistuse eesmärkide täitmine peale vangistuse ärakandmist. 7.

§ 76

lg 8 kohaselt kui süüdlane paneb toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata karistusosa täide ning karistus mõistetakse vastavalt

§ 65lg-le 2.

D. Sažin ei ole katseajal uut tahtlikku kuritegu toime pannud. Viru Maakohtu

  1. septembri
  2. a otsusega mõistetud tegu on toime pandud enne katseaja algust.

§ 76lg 8 alusel ei ole võimalik D.

Sažinile Harju Maakohtu

  1. mai
  2. a otsusega mõistetud, kuid kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pöörata. Viru Maakohtu
  3. septembri
  4. a kirjast ei nähtu, et Harju Maakohtu
  5. mai
  6. a kohtuotsusega mõistetud, kuid osaliselt ärakandmata karistuse osa täitmisele ei pöörata. 8.

§ 65

lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetavat karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides

§ 64lg-tes 2,4,5 sätestatut.

Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. D. Sažin pani vastavalt Viru Maakohtu

  1. septembri
  2. a otsusele uue kuriteo toime pärast Harju Maakohtu
  3. mai
  4. a otsuse kuulutamist ning talle mõisteti liitkaristus. Samas aga vabastas Viru Maakohus
  5. mai
  6. a määrusega D. Sažini karistuse kandmiselt. Kui Viru Maakohtu
  7. mai
  8. a määruse tegemise ajaks oleks Viru Maakohtu
  9. septembri
  10. a otsusega mõistetud karistus jõustunud, siis oleks tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaega arvestatud alates
  11. septembrist 2018 ning D. Sažinil oleks olnud võimalus vabaneda elektroonilise valvega
  12. juunil
  13. Seega olnuks D. Sažinil igal juhul õigus
  14. a juunis ennetähtaegselt vabaneda. Ta vabastati enne tähtaega
  15. mail
  16. Seega kohustust asuda kandma Viru Maakohtu
  17. septembri
  18. a otsusega mõistetud karistust tervikuna tal ei ole.
  19. Viru Maakohtu
  20. septembri
  21. a määrusega kohaldati D. Sažini suhtes tõkendina vahistamist alates kohtuotsuse kuulutamisest (
  22. september 2018) kuni selle jõustumiseni. Ringkonnakohtu
  23. märtsi
  24. a määrusega tõkend tühistati. Seega oli D. Sažin Viru Maakohtu
  25. septembri
  26. a otsuse alusel vahi all 5 kuud ja 21 päeva. Eelvangistus arvatakse karistusaja hulka, seega tuleb karistuse algusaeg KrMS 431 lg 1 alusel uuesti arvutada. MAAKOHTU MÄÄRUS
  27. Viru Maakohtu
  28. oktoobri
  29. a määrusega jäeti süüdimõistetu D. Sažini kaitsja taotlus Viru Maakohtu
  30. septembri
  31. a otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks või täitmisele pööramata jätmises ja elektroonilise valve kohaldamiseks rahuldamata. 2
  32. KrMS § 415 lg 3 alusel ei ole alust taotlust rahuldada. Taotluses toodud asjaolud ei ole erakordsed. Õppekoha olemasolu ei vabasta karistuse kandmisest. Kohtuotsus D. Sažinile vangistuse mõistmise kohta jõustus
  33. juulil
  34. Seega oli süüdimõistetul piisavalt aega oma asjade planeerimiseks. Taotlusest ei nähtu, millised rasked tagajärjed võivad süüdimõistetule või tema perelikmetele kaasneda karistuse täitmisele pööramisega. Karistust ei saa käsitleda raske tagajärjena. Lisaks nähtub taotlusest, et D. Sažini õpingud peaksid lõppema
  35. veebruaril 2024, ent seadus võimaldab karistuse täitmisele pööramise edasi lükata maksimaalselt 2 kuuks.
  36. Puudub ka alus vangistuse täitmisele pööramisest loobumiseks või elektroonilise valve kohaldamiseks.
  37. D. Sažin peab asuma karistust kandma Viru Maakohtu
  38. septembri
  39. a kohtuotsuse jõustumise tõttu (mitte tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise nõuete rikkumise tõttu). Kuna Riigikohtu otsus tehti pärast Viru Maakohtu
  40. mai
  41. a määruse tegemist, ei saanud maakohus määruse tegemise ajal arvestada asjaoluga, et D. Sažin pani karistuse kandmise ajal toime uue tahtliku kuriteo (s.o asjaolu, millega tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotluse arutamisel tuleb arvestada). Samas ei välista D. Sažini praegu vabaduses viibimine tema karistuse täitmisele pööramist. Kui süüdimõistetut ei ole kohtumenetluse ajaks vahi alla võetud, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab ilmuma. Kohus saatis D. Sažinile teatise. Kuni
  42. juulini
  43. a oli menetlus antud asjas pooleli, st lahend ei olnud jõustunud. D. Sažin pidi arvestama (ka peale tingimisi ennetähtaegset vabastamist), et tal tuleb minna karistust kandma peale otsuse jõustumist.
  44. Karistuse määra osas selgitas kohus, et peale Riigikohtu poolt Viru Maakohtu
  45. septembri
  46. a otsuse jõustamist, tuleb D. Sažinil ära kanda Viru Maakohtu
  47. septembri
  48. a otsusega nr 1-16-9323 mõistetud liitkaristus: s.o põhikaristus 6 kuud, millele lisandub Harju Maakohtu
  49. mai
  50. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa (3 aastat 1 kuu 9 päeva vangistust). Seega kuulub D. Sažinil ära kandmisele 3 aastat 7 kuud ja 9 päeva vangistust. Kuna D. Sažin viibib hetkel vabaduses, ei ole võimalik tema karistust arvestada alates
  51. septembrist 2018, sest vahepeal katkes karistus seoses tingimisi ennetähtaegse vabastamisega ning mõistetavalt ei saa karistuse hulka arvestada ka aega peale D. Sažini vanglast vabanemist
  52. mail
  53. Seega on ainuke mõistlik lahendus arvestada karistuse kandmise algust alates D. Sažini karistuse kandmisele asumisest (maakohtu teatise kohaselt peab D. Sažin ilmuma karistust kandma
  54. oktoobril 2020). Seadusest tuleneva tähtaja saabumisel võib aga vangla esitada uue taotluse D. Sažini tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamiseks.
  55. D. Sažini suhtes kohaldati Viru Maakohtu
  56. septembri
  57. a otsusega tõkendit vahistamine. Kehtiva kohtupraktika kohaselt loetakse mõistetud karistuse hulka vaid see ajavahemik, mil isikult vabaduse võtmise ainsaks seaduslikuks aluseks oli kohtu vahistamismäärus. Olukorda, mil isikult vabaduse võtmise aluseks on jõustunud ja täitmisele pööratud kohtuotsus, ei saa

§ 68

lg 1 mõttes lugeda eelvangistuseks isegi siis, kui vangistusega karistatud isikut peetakse kinni eelvangistuse režiimil. Sisuliselt jätkas D. Sažin ka peale Viru Maakohtu

  1. septembri
  2. a otsuse tegemist Harju Maakohtu
  3. septembri
  4. a otsusega mõistetud karistuse kandmist, mida ta juba enne kandis alates
  5. septembrist 2013 kuni tingimisi enne tähtaega vabastamiseni, s.o
  6. maini
  7. Nüüd aga peab ta asuma jõustunud Viru Maakohtu
  8. septembri
  9. a otsusega mõistetud karistust, s.o 3 aasta 7 kuu ja 9 päeva pikkust vangistust kandma. MÄÄRUSKAEBUSED
  10. D. Sažin ja tema kaitsja paluvad tühistada Viru Maakohtu
  11. oktoobri
  12. a määruse ning teha uus määrus, millega mitte pöörata täitmisele Viru Maakohtu
  13. septembri
  14. a otsuse 3 alusel mõistetud liitkaristust. Lükata edasi eelnimetatud määrusega pandud kohustus ilmuda
  15. oktoobril 2020 Tallinna Vanglasse karistust kandma kuni asjas õigusselguse saamiseni vangistuse määras. Alternatiivselt mitte pöörata täitmisele Viru Maakohtu
  16. septembri
  17. a otsuse alusel mõistetud liitkaristust, kohaldades elektroonilist valvet.
  18. D. Sažin palus
  19. oktoobril
  20. a esitatud määruskaebuses endiselt karistuse edasilükkamist KrMS § 415 lg 3 järgi kaitsja poolt esitatud põhjendustel. Kaitsja
  21. oktoobril
  22. a esitatud määruskaebuses ei vaidlusta D. Sažin Viru Maakohtu
  23. septembri
  24. a otsusega mõistetud vangistuse edasilükkamata jätmist, kuivõrd ta asus karistust kandma
  25. oktoobril
  26. E-toimikus on registreeritud
  27. septembri
  28. a kiri vanglale, millest tulenevalt on D. Sažinil ära kanda Viru Maakohtu
  29. septembri
  30. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata määr, s.o 3 aastat 7 kuud 9 päeva vangistust. Sellest 3 aastat 1 kuu ja 9 päeva on Harju Maakohtu
  31. mai
  32. a otsusega mõistetud karistuse osa, millest D. Sažin on tingimisi vabastatud Viru Maakohtu
  33. mai
  34. a määruse alusel
  35. mail
  36. Nimetatud määrus on jõustunud. Viru Maakohtu
  37. septembri
  38. a kirjast ega vaidlustatavast määrusest ei nähtu, millise seaduse sätte alusel pööratakse täitmisele Viru Maakohtu
  39. mai
  40. a jõustunud määrusega D. Sažini tingimisi karistus 3 aastat 1 kuu ja 9 päeva vangistust. Selliselt saaks toimida üksnes

§ 76lg-s 7 ja § 76 lg-s 8 nimetatud alusel.

D. Sažin ei ole katseajal kuritegu toime pannud ega rikkunud katseaja tingimusi. Seega puudub alus tema kandmata jäänud karistuse osa täideviimiseks (vt ka TlnRKom 1-18-6406, p 13). Seega pöörates Harju Maakohtu

  1. mai
  2. a otsusega mõistetud karistuse osa täitmisele, on maakohus rikkunud materiaalõigust.
  3. Viru Maakohtu
  4. septembri
  5. a otsusega kohaldati D. Sažini suhtes tõkendina vahistamist alates kohtuotsuse kuulutamisest kuni selle jõustumiseni. Otsus kuulutati
  6. septembril
  7. Tõkend tühistati Tartu Ringkonnakohtu
  8. märtsi
  9. a määrusega. Seega oli D. Sažin Viru Maakohtu
  10. septembri
  11. a otsuse alusel vahi all 5 kuud 21 päeva, milline aeg tuleks arvata karistusaja hulka. Seega on Viru Maakohtu
  12. septembri
  13. a otsusega jäänud kanda 9 päeva, määruskaebuse esitamise ajaks aga viibib D. Sažin vangistuses 10 päeva.
  14. D. Sažin pani vastavalt Viru Maakohtu
  15. septembri
  16. a otsusele uue kuriteo toime pärast Harju Maakohtu
  17. mai
  18. a otsuse kuulutamist ning talle mõisteti liitkaristus. Viru Maakohus vabastas ta karistuse kandmiselt tingimisi
  19. mail
  20. Kui maakohtu
  21. mai
  22. a määruse tegemise ajaks oleks Viru Maakohtu
  23. septembri
  24. a otsus jõustunud, oleks arvutatud tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaega alates
  25. septembrist 2018 ja D. Sažinil oleks olnud võimalik vabaneda karistuse kandmiselt
  26. juunil 2020 elektroonilise valvega. Kuna aga täidetud olid tema ennetähtaegse vabastamise eeldused ilma elektroonilise valveta ja materiaalsed alused, vabastati ta
  27. mail
  28. Seega kohustust asuda tervikuna Viru Maakohtu
  29. septembri
  30. a otsusega mõistetud karistust kandma D. Sažinil ei ole.
  31. Viru Maakohtu
  32. septembri
  33. a otsusega kohaldati D. Sažini suhtes tõkendina vahistamist alates kohtuotsuse kuulutamisest kuni selle jõustumiseni. Otsus kuulutati
  34. septembril
  35. Tõkend tühistati Tartu Ringkonnakohtu
  36. märtsi
  37. a määrusega. Seega oli D. Sažin Viru Maakohtu
  38. septembri
  39. a otsuse alusel vahi all 5 kuud 21 päeva, milline aeg tuleks arvata karistusaja hulka. Seega on Viru Maakohtu
  40. septembri
  41. a otsusega jäänud kanda 9 päeva, määruskaebuse esitamise ajaks aga viibib D. Sažin vangistuses 10 päeva. PROKURATUURI KIRJALIK SEISUKOHT
  42. Prokuratuur palub jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Prokuratuur toetab Viru Maakohtu
  43. oktoobri
  44. a määruses toodud põhjendusi ning 4 nõustub nendega. Prokuratuur taotleb D. Sažini suhtes vangistuse kohaldamist seoses Viru Maakohtu
  45. septembri
  46. a kohtuotsuse jõustumisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  47. Määruskaebuste rahuldamiseks põhjust ei ole.
  48. Ringkonnakohus märgib esmalt, et ehkki D. Sažin palus
  49. oktoobril
  50. a esitatud määruskaebuses endiselt karistuse edasilükkamist KrMS § 415 lg 3 järgi, kannab ta alates
  51. oktoobrist 2020 karistust, ning kaitsja kinnitusel ei vaidlusta D. Sažin enam enda vangistuse edasilükkamata jätmist. Kohtukolleegium nõustub seetõttu üksnes maakohtu põhjendustega, mille kohaselt ei olnud esialgses taotluses toodud asjaolud erakorralised KrMS § 415 lg 3 mõttes ning karistuse edasilükkamist ei tingi.
  52. Teise argumendina on kaebajad märkinud, et D. Sažinile Harju Maakohtu
  53. mai
  54. a otsusega mõistetud karistuse osa, millest ta on tingimisi enne tähtaega vabastatud, täitmisele pööramisega on maakohus rikkunud materiaalõigust, sest D. Sažin ei ole katseajal uut kuritegu toime pannud. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole materiaalõiguse normide vastu eksinud. Nagu maakohus õigesti märkis, ei pööratud D. Sažini karistust täitmisele katseaja tingimuste rikkumise, vaid Viru Maakohtu
  55. septembri
  56. a otsusega

§ 65lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse tõttu, mis jõustus Riigikohtu 24.

juuli

  1. a otsusega. D. Sažini tingimisi ennetähtaegne vabastamine Viru Maakohtu
  2. mai
  3. a määrusega kriminaalasjas nr 1-142049 ei takista tema karistuse täitmisele pööramist asjas nr 1-16-9323, s.o jõustunud lõpplahendiga.
  4. Kolmandaks leiavad määruskaebuse esitajad, et kuna D. Sažini suhtes kohaldati Viru Maakohtu
  5. septembri
  6. a otsusega tõkendina vahistamist alates kohtuotsuse kuulutamisest kuni selle jõustumiseni, siis oli D. Sažin Viru Maakohtu
  7. septembri
  8. a otsuse alusel vahi all 5 kuud 21 päeva, milline aeg tuleks arvata karistusaja hulka. Seega on Viru Maakohtu
  9. septembri
  10. a otsusega jäänud kanda 9 päeva (määruskaebuse esitamise ajaks aga viibib D. Sažin vangistuses 10 päeva). Kohtukolleegium taotluse käsitlusega ei nõustu. Maakohus on õigesti märkinud, et kehtiva kohtupraktika kohaselt loetakse mõistetud karistusaja hulka vaid see ajavahemik, mil isikult vabaduse võtmise aluseks oli kohtu vahistamismäärus (vt ka maakohtu määruses viidatud riigikohtu lahend ja viide karistusseadustiku kommentaarile). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et sisuliselt kandis D. Sažin ka peale Viru Maakohtu
  11. septembri
  12. a otsuse tegemist Harju Maakohtu
  13. mai
  14. a otsusega mõistetud karistust kuni tema tingimisi ennetähtaegse vabastamiseni. Seetõttu on maakohus õigesti arvanud Harju Maakohtu
  15. mai
  16. a otsusega ärakandmata karistuse osa (3 aastat 1 kuu ja 9 päeva) karistuseks, mille D. Sažin peab lisaks mõistetud põhikaristusele ära kandma.
  17. Viimaks leiavad kaebajad, et kui Viru Maakohtu
  18. mai
  19. a määruse tegemise ajaks oleks Viru Maakohtu
  20. septembri
  21. a otsus jõustunud, oleks D. Sažinil olnud võimalik vabaneda karistuse kandmiselt
  22. juunil 2020 elektroonilise valvega. Kuna aga täidetud olid tema ennetähtaegse vabastamise eeldused ilma elektroonilise valveta ja materiaalsed alused, vabastati ta
  23. mail
  24. Seega kohustust asuda tervikuna Viru Maakohtu
  25. septembri
  26. a otsusega mõistetud karistust kandma D. Sažinil ei ole. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajatega selles, justkui sõltuks Viru Maakohtu otsuse jõustumisest see, kas D. Sažinil on kohustus asuda tervikuna kandma Viru Maakohtu
  27. 5 septembri
  28. a otsust või mitte. D. Sažin kandis kuni maakohtu otsuse jõustumiseni Harju Maakohtu
  29. mai
  30. a otsuse järgi mõistetud karistust. Kuna Viru Maakohtu
  31. septembri
  32. a otsus ei olnud selleks ajaks jõustunud, ei oleks D. Sažini ennetähtaegse vabastamise eeldused ajaks, mil maakohus vaatas läbi vangla taotlust D. Sažini ennetähtaegseks vabastamiseks olnud täidetud.
  33. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  34. oktoobri
  35. a määruse muutmata ja D. Sažini ja tema kaitsja määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 6 /allkiri/ Erkki Hirsnik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.