MS § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
) § 91 lg-st 5 lähtudes oleks kohtutäitur pidanud parima pakkumise teatavaks tegema hiljemalt 03.06.2020. Kuigi ei esine
lg-s 4 sätestatud asjaolusid parima pakkumise teatavaks tegemata jätmiseks, ei ole kohtutäitur ka enda määratud tähtaja jooksul parimat pakkumist teatavaks teinud. Seega on kohtutäitur rikkunud
sätteid ning avaldaja õigustatud ootust, tekitades seeläbi avaldajale kahju. Avaldaja tasus pärast enampakkumise lõppemist kinnistu ostuhinna, riigilõivu ja kinnistu kindlustusmakseid, teavitades sellest kohtutäiturit. Uue enampakkumise korraldamine on õigusvastane.
lg-st 1 tulenevalt võib kordusenampakkumist korraldada vaid juhul, kui esialgne enampakkumine on nurjunuks kuulutanud. Kohtutäitur ei ole enampakkumist nurjunuks kuulutanud ning selleks puudub ka alus.
ei saa olla uue enampakkumise korraldamise aluseks, sest praegusel juhul ei esinenud katkestust oksjonikeskkonnas. Viidatud sätte alusel oleks kohtutäituril olnud võimalik peatada enampakkumine kolmeks minutiks ning lükata enampakkumise lõpu aeg katkestuse aja võrra edasi. DD-l lasub enda valitud sisselogimise viisi tõrgete riisiko. SK ID osutatud teenuse kasutamisel esinenud tõrke eest vastutab Smart-ID lõppkasutaja litsentsilepingu alusel DD. 2
lg-st 4 lähtudes põhjendatult avaldaja pakkumise parimaks tunnistamata, kuivõrd oksjonikeskkonna kasutamisel esinesid osalejast sõltumatud häired, mis takistasid pakkumise tegemist ja mõjutasid seega enampakkumise tulemusi. Kooskõlas
§-ga 991 teatas kohtutäitur registreerunud osalejatele pakkumise uuesti avamise ajast. Enampakkumise aja pikendamine ning enampakkumise taasavamine sellel juba osalenud isikutele ei riku avaldaja õigusi, vaid on kooskõlas enampakkumise eesmärgi ning täitemenetluse põhimõtetega. Pakkumise parimaks tunnistamist kinnitab kohtutäituri asjaomane otsus. Kuna praegusel juhul sellist otsust ei tehtud, ei saanud avaldajal tekkida ostuhinna, riigilõivu ja kindlustusmaksete tasumisest õigustatud ootust, et tema pakkumine tunnistatakse parimaks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 13. XX palub määruskaebuses tühistada maakohtu18.09.2020 määrus ning teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri 29.06.2020 otsus ja kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama. Maakohus jättis tähelepanuta mitmed avaldaja väited, rikkudes sellega menetlusnormi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 8). Kuivõrd tõrge esines Smart-ID teenuse kasutamisel ning oli seega oksjonikeskkonna väline, puudus alus kohaldada
§-i 991. Maakohus ei põhjendanud, miks ta asus selles osas Koja esimehe korralduses esitatud järeldusest erinevale seisukohale ning eiras tehnilises raportis nr 1-2020 märgitut, et süsteemi sisselogimine ebaõnnestus oksjonikeskkonna välisel põhjusel. Maakohus oleks pidanud arvestama asjaoluga, et DD-l oli võimalik oksjonikeskkonda sisselogimiseks valida erinevate autentimise võimaluste vahel ning temal lasus Smart-ID lõppkasutaja litsentsilepingut tulenevalt ka valitud autentimise vahendi puhul tõrgete esinemise riisiko. Lisaks oleks DD saanud logida oksjonikeskkonda juba 13:51, kui talle saabus teade avaldaja pakkumise kohta, või kasutada automaatpakkumise funktsiooni. Maakohus on viidanud
§-le 991 ja
lg-le 4, kuid viidatud sätteid ei saa samaaegselt kohaldada,
on erinorm
lg 4 suhtes.
kohaldamise eelduseks on katkestus oksjonikeskkonnas ning tagajärjeks enampakkumise lõpu aja edasilükkumine katkestuse aja võrra;
Maakohus ei selgitanud, kuidas olid täidetud
Kuivõrd enampakkumise tingimusi ei olnud oluliselt rikutud ning enampakkumist või selle jätkamist ei takistanud kolmanda isiku õigus, ei olnud
Samuti ei ole praegusel juhul kohaldatav
, kuna tõrge Smart-ID teenuse kasutamisel ei ole käsitatav oksjonikeskkonna katkestusena selle sätte mõttes. 14. Kohtutäitur Elin Vilippus palub jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse põhjal jääb selgusetuks, millist kohtutäituri tegevust soovib avaldaja vaidlustada ning millist tulemust saavutada.
lg 4 ja
samaaegne kohaldamine ei ole välistatud, kui enampakkumise lõpu ajal esineb oksjonikeskkonnas katkestus ning enampakkumise lõpu aja edasi lükkamata jätmine võiks kaasa tuua enampakkumise tingimuste olulise rikkumise. Oksjoni korraldamise nõuetele vastavuse ja õiguspärasuse eest vastutab kohtutäitur, kes annab oma otsusega nõustumuse parimale pakkumisele. Kohtutäitur leidis praegusel juhul, et osalejal ei olnud võimalik oksjonikeskkonda siseneda mitte temast endast tingitud asjaolude tõttu, vaid oksjonikeskkonna tugisüsteemi katkestuse tõttu. Kohtutäitur ei ole korraldanud kordusenampakkumist, vaid on pikendanud enampakkumise lõppemise aega eelnevalt registreerunud osalejatele. Kuivõrd kohtutäitur sai katkestusest teada alles pärast enampakkumise lõppemist, on põhjendatud anda osalejatele võimalus vähemalt 24 tunni jooksul täiendavaid pakkumisi teha. Enampakkumise lõpu aja edasilükkumine üksnes kolme minuti võrra ei annaks osalejatele mõistlikku võimalust pakkumiste tegemiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 15. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on avaldaja kaebuse õigesti rahuldamata jätnud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 16. Praegusel juhul korraldas kohtutäitur elektroonilise enampakkumise, mis
Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite e-oksjonikeskkonna kasutusjuhendi1 järgi sisenetakse oksjonikeskkonda riigi autentimisteenuse TARA2 kaudu. Autentimisvahendina on võimalik kasutada ID-kaarti, mobiil-ID-d, Smart-ID-d, Euroopa Liidu liikmesriigi eID-d ning pangalinki. Pakkumise tegemiseks peab isik end enampakkumisele registreerima. 17. Vaidlust pole selles, et DD oli teinud 19.05.2020 enampakkumise objektile pakkumise ning avaldaja tegi 26.05.2020 kell 13:51:35 seda ületava pakkumise, mille kohta saadeti DD e-posti aadressile automaatne teavitus. Pärast enampakkumise lõppemist esitas DD vastuväite, mille kohaselt ei õnnestunud tal oksjonikeskuse lehele Smart-ID-d kasutades sisse logida. SK ID kinnitas oma 04.06.2020 kirjas (tl 14), et 26.05.2020 esines Smart-ID teenuse kasutamisel häireid. 05.06.2020 tehnilise raporti nr 1-2020 väljavõttest (tl 16-–17) nähtub, et DD isikukoodiga tehti 26.05.2020 kell 13:57:57 esimene päring TARA kaudu oksjonikeskusesse sisenemiseks (kokku tehti neli päringut) ning sisselogimine õnnestus kell 14:04:51 ehk ligi 7 minutit hiljem. Raporti kohaselt ebaõnnestus oksjonikeskkonda sisenemine oksjonikeskuse Kättesaadav: https://static.oksjonikeskus.ee/kasutusjuhend.pdf. Riigi Infosüsteemi Ameti poolt pakutav teenus, millega asutus saab oma e-teenusesse lisada erinevate autentimismeetodite toe (mobiil-ID, ID-kaart, piiriülese (eIDAS-)autentimise tugi, Smart-ID, pangalink) – https://e-gov.github.io/TARA-Doku/TehnilineKirjeldus#12-siseriiklik-ja-piiri%C3%BClene-autentimine. 1 2 4
lg 5 alusel edasi ning seejärel jättis
lg-le 4 tuginedes avaldaja pakkumise parimaks tunnistamata, leides, et enampakkumise tingimusi on oluliselt rikutud. Ringkonnakohtu hinnangul saab olukorda, kus enampakkumisele registreeritud osalejal pole temast mitteoleneval põhjusel võimalik pakkumist teha, käsitada enampakkumise tingimuste olulise rikkumisena.
lg 4 järgi alustavad osalejad pärast enampakkumise avamist pakkumisi alghinnast ning sisestavad oma pakkumised elektrooniliselt täiseurodes vastavalt enampakkumise sammule.
lg 5 kohaselt lõpeb elektrooniline enampakkumine enampakkumise kuulutuses märgitud ajal. Kui pikenemise intervalli (1–60 minutit) jooksul tehakse enne enampakkumise lõpu aega uus pakkumine, lükkub enampakkumise lõpp pikenemise intervalli võrra edasi ja enampakkumine kestab seni, kuni pakkumisi tehakse. Pakkumise tegemine registreeritud osaleja poolt eeldab, et talle on tagatud soovitud ajal juurdepääs oksjonikeskkonnale. Oksjonikeskkonda sisenemisel kasutatavad autentimisvahendid on võrdväärsed ning kasutaja võib eeldada nende toimimist, kui keskkonna kasutajaid pole teavitatud ühe või mitme autentimisvahendi mittetoimimisest. Praegusel juhul on määrava tähtsusega see, et oksjonikeskkonda sisenemise takistuseks ei olnud DD-st endast lähtuv asjaolu. Tehnilise raporti nr 1-2020 põhjal saab järeldada, et katkestus Smart-ID teenuse kasutuses oli kasutaja jaoks ootamatu. Ringkonnakohus märgib, et analoogselt on kohtupraktikas loetud tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks seda, kui tähtaja järgimata jätmise on põhjustanud arvutisüsteemi ootamatu, ettenägematu ning vältimatu rike, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, nagu näiteks elektrikatkestus või küberrünnak (Riigikohtu 16.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11, p 18). Avaldaja viidatud SK ID teenuse kasutamise üldtingimuste (tl 36–39) p-d 9.4 ja 9.5, milles reguleeritakse teenuse mitteplaanilisi katkestusi ja häireid, puudutavad nii Smart-ID kui ka SK ID pakutava Mobiil-ID teenust. Autentimisvahendi kasutaja teadlikkus sellest, et selle teenuse kasutamises võib esineda ettenägematuid tõrkeid, ei anna alust järelduseks, justkui oleks teenuse kasutamine ja selles tõrgete esinemine puhtalt teenuse kasutaja riisiko. Oksjonikeskkonna kasutamiseks vältimatult vajalike tugiteenuste tõrgete esinemise riski ei saa panna enampakkumisel osalejale. Olukorras, kus enampakkumise lõpuni on jäänud vaid loetud minutid ning osaleja pole teadlik keskkonda sisenemise takistuse põhjustest, ei saa temalt eeldada valmisolekut kasutada sisselogimiseks mõnda teist autentimisvahendit. Kuivõrd avaldaja tegi oma ülepakkumise vähem kui 10 minutit enne enampakkumise lõppemist ning selle aja sees esinenud tõrge oli ettenägematu, pole alust heita DD-le ette seda, et ta ei sisenenud oksjonikeskkonda varem ega kasutanud automaatpakkumise funktsiooni. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituriga, et ehkki oksjonikeskkonna ja selle tugiteenuste (sh TARA ja autentimisvahendite) toimimine ja töökindlus ei ole enampakkumist korraldava kohtutäituri kontrolli all, vastutab tema oksjonikeskkonna kaudu toimuva enampakkumise nõuetele vastavuse eest. Lisaks toimub parimale pakkumisele nõustumuse andmine kohtutäituri otsusega, mitte oksjonikeskkonna poolt automaatselt genereeritud teadetega. Oksjonikeskkonnaga seotud asjaolu tõttu ei olnud praegusel juhul enampakkumise nõuetele vastavus tagatud ning see võis mõjutada enampakkumise tulemust. Seega on kohtutäitur õigesti jätnud avaldaja pakkumise parimaks tunnistamata. 5
) ning kohtutäitur lükkas parima pakkumise teatavakstegemise edasi, ei saanud avaldajal tekkida õigustatud ootust, et tema pakkumine tunnistatakse parimaks. 20.
lg-s 4 on ette nähtud pakkumise parimaks tunnistamata jätmise põhjused, kuid samas paragrahvis ega ka selle järgnevates normides ei ole otseselt sätestatud enampakkumise parimaks tunnistamata jätmise tagajärgi. Varasemas kohtupraktikas on leitud, et kuna pakkumise parimaks tunnistamata jätmise tõttu ei saa lugeda enampakkumist edukaks, saab enampakkumise lugeda nurjunuks
alusel (Tallinna Ringkonnakohtu 31.07.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-19223, p 19). Enampakkumise nurjunuks tunnistamine ei ole ringkonnakohtu hinnangul siiski pakkumise parimaks tunnistamata jätmise ainus võimalik järelm. 21. Kohtutäitur on
§-le 991 tuginedes lükanud enampakkumise lõpu aja edasi.
sätestab, et kui enampakkumise lõpu ajal esineb oksjonikeskkonnas katkestus, peatub enampakkumine katkestuse ajaks ja jätkub pärast katkestuse lõppemist. Enampakkumise lõpu aeg lükkub katkestuse aja võrra edasi. Tehnilisest raportist järeldub, et 26.05.2020 vahemikus 13:57–14:03 toimis oksjonikeskus tõrgeteta ning selles vahemikus keskkonda ID-kaardiga sisenemisel probleeme ei esinenud. Samas saab oksjonikeskkonda sisenemisel (autentimisel) esinevaid tõrkeid lugeda samaväärseks oksjonikeskkonna katkestusega
mõttes, kuivõrd mõlemal juhul on osalejatel või osadel neist takistatud pakkumiste tegemine. Praegusel juhul on täidetud tingimus, et tõrge esines enampakkumise lõpu ajal. Olukorras, kus tõrke või katkestuse esinemine on selgunud pärast enampakkumise lõppemise tähtaega, on ringkonnakohtu hinnangul mõistlik kohtutäituri kavandatav enampakkumise lõpu aja edasilükkamine, et anda registreeritud osalejatele võimalus teha pakkumisi takistusteta. Enampakkumise nurjunuks tunnistamine ja uue korraldamine ei oleks avaldaja ja teiste asjast puudutatud isikute huve paremini arvestav lahendus. Seda ei oleks ka enampakkumise lõpu edasilükkamine vaid kolme minuti võrra, mis ei annaks osalejatele mõistlikku võimalust pakkumiste tegemiseks. 22. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid. Kohtutäitur pole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.