1-19-6195/56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

1. november 2020 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-6195 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu
2. juuli 2020 otsus Kalev Kallari süüdistustes KarS §-de182 (kuni 30.06.2019 kehtinud redaktsioonis), 119 lg 1 ja 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Kaitsja vandeadvokaadi abi Marko Paabumets Apellatsiooni esitaja Prokurör Kaitsja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Marko Paabumets, määratud korras Süüdistatav Kalev Kallari. Isikukood 36905132796, elukoht XXX, ei tööta, kriminaalkorras karistatud. Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2019 määrusega kohaldanud tõkendina vahistamist, kinni peetud Saksamaal
4. november
5. RESOLUTSIOON:
6. Tartu Maakohtu
7. juuli 2020 kohtuotsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
8. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure apellatsioonimenetluses Kalev Kallarile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129,60 eurot (sh käibemaks 21,60 eurot).
9. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Kalev Kallarilt Eesti Vabariigi kasuks välja 129,60 eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. 1 Edasikaebamise kord: Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
10. Kalev Kallarit süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 29.09.2018 õhtust kuni 30.09.2018 hommikuni XXX majas võimaldas samas seltskonnas viibinud alaealistel E.I. il (sünd. xxx), A.P. il (sünd. xxx) ja V.P. il (sünd.xxx) juua alkoholi, mis oli pudelitega laua peal ning pakkus neile viina, mida alaealised ka jõid. Seega pani K. Kallari toime KarS § 182 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so alaealiste kallutamise alkoholi tarvitamisele. Kohtumenetluse käigus prokurör täpsustas, et käesoleval ajal on toimepandu kvalifitseeritav KarS § 182 lg 1 järgi.
11. Kalev Kallarit süüdistatakse selles, et tema 26.10.2018 kella 21-22 paiku XXX korteris lõi K.K. ut viinapudeliga pähe, mille tagajärjel pudel purunes ning seejärel lõi ta K.K. ut pudelikaelaga paremasse kätte, tekitades kannatanule pindmise lõikehaava lagipeas ning lõikehaava paremal küünarvarrel küünarluunärvi ja küünarluuarteri, küünarmise randmepainutaja kõõluse, süva sõrmedepainutaja ja pindmise sõrmedepainutaja kõõluse vigastusega, milline tervisehäire kestab vähemalt neli kuud. 02.08.2019 koostatud süüdistusaktis, mille alusel K. Kallari on kohtu alla antud, oli K. Kallari toimepandu kvalifitseeritud KarS § 118 lg 1 p 2 järgi, so tervisekahjustuse tekitamisena, millega põhjustati vähemalt neli kuud kestev tervisehäire. Kohtumenetluse käigus kvalifitseeris prokurör toimepandu KarS § 119 lg 1 järgi, so raske tervisekahjustuse tekitamisena ettevaatamatusest.
12. Samuti süüdistatakse Kalev Kallarit selles, et tema 26.10.2018 kella 21-22 paiku, pärast K.K. u pudeliga löömist, lõi XXX korteris I.P. it rusikaga vastu kõri, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Seega pani K. Kallari toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva teise isiku valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Maakohtu otsus
13. Tartu Maakohus mõistis K. Kallari õigeks KarS § § 119 lg 1 järgi (K.K. u käe vigastamine). K. Kallari tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (K.K. ule pudeliga pähe löömine ning I.P. i löömine) ning karistas teda vangistusega 6 kuud. KarS § 182 järgi karistati teda vangistusega 5 kuud. Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti K. Kallarile liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse kandmise aja algust alates K. Kallari kinnipidamisest
14. novembrist
15. Tõkend - vahistamine jäeti kehtima kuni 8 kuu pikkuse vangistuse ärakandmiseni. Alates mõistetud vangistuse 8 kuud kandmiselt vabanemisest valiti K. Kallari suhtes tõkendiks elukohast lahkumise keeld, mis jäeti kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtu seisukoht süüdistuse osas
16. Süüdistus alaealiste kallutamises alkoholi tarvitamisele 2 5.1 Tõendeid (kannatanute ja nende seaduslike esindajate ütlused, tunnistajate E.K. i, I.P. i ja L.M. i ütlused, süüdistatava K. Kallari ütlused) kogumis hinnates luges maakohus tõendatuks, et ajavahemikul 29.09.2018 õhtust kuni 30.09.2018 hommikuni toimus XXX majas koosviibimine, kus osalesid teiste hulgas ka alaealised E.I. , A.P. , V.P. ja süüdistatav K. Kallari ning selle koosviibimise käigus toimus muuhulgas alkoholi tarvitamine. 5.2 Kohus tuvastas uuritud tõendite alusel, et kannatanud viibisid süüdistuses märgitud ajal, so ajavahemikul 29.09.2018 õhtust kuni 30.09.2018 hommikuni süüdistuses märgitud kohas, so XXX majas. 5.3 Kannatanud ja tunnistajad L.M. ja I.P. kinnitasid, et ajal, mil E.K. i elukohas viibisid alaealised, tarvitati seal alkoholi. Seda tunnistas ka süüdistatav. 5.4 Kannatanute väitel tarvitasid alkoholi ka nemad. Et alaealised alkoholi tarvitasid, on kinnitanud ka tunnistajad I.P. ja L.M. . Süüdistatav on eitanud, et tema nähes alaealised alkoholi tarvitasid. Kohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et süüdistatav viibis eemal alati just sellel hetkel, kui keegi alaealistest alkoholi tarvitas. Keegi kannatanutest pole väitnud, et nad oleksid alkoholi tarvitamiseks laualt alkoholi kaasa võtnud ja kuhugi mujale (näiteks teise tuppa) läinud. 5.5 Asjas on vaidlusaluseks küsimuseks, kas alaealiste alkoholi tarvitamine leidis aset täisealiste (kaasa arvatud K. Kallari) poolt alaealiste alkoholi tarvitamisele kallutamise tulemusena. Tunnistaja I.P. ja süüdistatav K. Kallari on kinnitanud, et alaealistele keegi alkoholi ei pakkunud. Maakohus nentis, et muud tõendid asjaolu osas, kas täisealised alaealistele sõnaselgelt alkoholi pakkusid või otseselt kätte ulatasid, on napid. I.P. mingit alkoholi pakkumist ei mäleta. Ka A.P. ei ole kinnitanud alkoholi pakkumist, kuid pudelite ringikäimist on ta kinnitanud. Alkoholipudeli ringikäimist on kinnitanud ka tunnistaja L.M. . Alkoholipudeli seltskonnas ringikäimiseks pidi üks inimene teisele selle kätte ulatama. Tunnistaja L.M. i kinnitusel kõlas alkoholi tarvitamise käigus ka küsimus „kes tahab“. Samas pole tunnistaja küsijat osanud konkretiseerida. E.I. aga kinnitas, et K. Kallari küsis temalt „kas tahate“. Seega tuvastas maakohus vähemalt kaks isikut (E.I. ja L.M. ), kes kinnitasid, et alkoholi tarvitamise käigus kõlas alkoholi soovijate väljaselgitamisele suunatud küsimus. Küll aga tuleneb kõigi kannatanute ütlustest, et alkoholi võis laualt võtta igaüks, kes soovis ja seda nad ka tegid. 5.6 Tõendeid kogumis hinnates leidis maakohus, et 29.09.2018 õhtul ja ööl vastu 30.09.2018 E.K. i pool asetleidnut võib pidada täisealiste (kelle hulgas oli ka K. Kallari) ning alaealiste (E.I. , A.P. ja V.P. ) ühiseks alkoholi tarvitamiseks. Nagu kohus eespool tuvastas, tarvitasid alkoholi nii täiskasvanud isikud kui ka alaealised (v.a L.M. ). Kuigi alaealised liikusid majas ka ringi, toimus nende alkoholi tarvitamine täiskasvanute juures, kus oli laud alkoholiga. Ühise laua juures olevas ja suhteliselt väikses seltskonnas (kümmekond inimest) alkoholi pitsidesse välja kallamist või alkoholipudeli üksteisele edasiandmist saab maakohtu arvates ühemõtteliselt pidada alkoholi tarvitamise ettepaneku tegemiseks, seda isegi juhul, kui otsest verbaalset ettepanekut ei kaasne. Kuigi alaealised võtsid laualt ka ise alkoholi, sai see võimalikuks täiskasvanute (teiste hulgas K. Kallari) vaikival heakskiidul. Oma käitumisega andsid täiskasvanud (teiste hulgas K. Kallari) alaealistele üheselt mõista, et alaealiste alkoholi tarvitamine on antud seltskonnas lubatud. Kuna alaealistele oma east tingituna pole alkohol muidu kättesaadav, tekitas selline olukord (alkohol oli vabalt kättesaadav, alkoholi tarvitavad täiskasvanud aktsepteerisid alaealiste alkoholi tarvitamist) kohtu arvates alaealistel kahtlemata soovi alkoholi tarvitada. 3 5.7 Alkoholi tarvitavate täiskasvanute poolt (kelle hulgas oli ka K. Kallari) endaga samas seltskonnas viibinud alaealistel alkoholi tarvitamise võimaldamine on vaadeldav alaealiste kaasamisena ühisele alkoholi tarvitamisele. Vähemalt ühe alaealise - E.I. i poole pöördus K. Kallari ka konkreetse küsimusega, kas viimane alkoholi tahab. Asjaolu valguses, et alaealistel on alkoholi tarbimine keelatud, on kohatu pöörduda neist kellegi poole isegi küsimusega „kas tahate“. Maakohus tuvastas ka K. Kallari teadlikkuse seltskonnas viibinud noorte alaealisusest. Maakohtu hinnangul on K. Kallari teadvalt kaasanud alkoholi tarvitamisele alaealisi (kohtuotsuse lk 7). Maakohtu arvates pidid täiskasvanud (sh K. Kallari) vähemalt pidama võimalikuks, et alaealised kujunenud olukorda ära kasutades hakkavad samuti alkoholi tarbima. Kohtu arvates pani K. Kallari süüteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. 5.8 Kokkuvõttes luges maakohus tõendatuks, et K. Kallari süüdistuses märgitud ajal ja kohas kallutas alaealisi E.I. i, A.P. it ja V.P. it alkoholi tarvitama. K. Kallari võimaldas endaga samas seltskonnas viibinud alaealistel alkoholi tarvitada ning vähemalt ühele alaealisele (E.I. ) ka pakkus alkoholi. Kohus kvalifitseeris K. Kallari toimepandu alaealiste kallutamisena alkoholi tarvitamisele, so KarS § 182 järgi (kuni 30.06.2019 kehtinud redaktsioonis). Toimepandu on käesoleval ajal kvalifitseeritav KarS § 182 lg 1 järgi.
17. Süüdistus K.K. ule tervisekahjustuse tekitamises 6.1 Maakohus tuvastas, et tõendid (kannatanute K.K. u ja I.P. i ütlused, tunnistajate E.K. i, N.J. e ning süüdistatava K. Kallari ütlused) kattuvad asjaolus, et nimetatud isikud tarvitasid 26.10.2018 õhtul N.J. e elukohas XXX ühiselt alkoholi. 6.2 Tõendid (kannatanute K.K. u ja I.P. i ütlused, tunnistaja N.J. e ja süüdistatava K. Kallari ütlused) on kattuvad ka asjaolus, et ühise alkoholi tarvitamise käigus tekkis K.K. u ja K. Kallari vahel tüli. Tülile tegi N.J. kiire lõpu ja tülitsejad rahunesid maha. Süüdistatava K. Kallari ütlused lahknevad aga teiste sündmuskohal viibinud isikute ütlustest selles, mis juhtus pärast K.K. u ja K. Kallari vahel telefoni lõhkumise teemal toimunud tülitsemisest tekkinud olukorra lahenemist. K.K. u kinnitusel K. Kallari andis talle pudeliga vastu pead. Pudel läks puruks ja K.K. ule jäid killud pähe. K.K. hakkas K. Kallaril pudeli otsa käest võtma ja käsi sai viga. K. Kallari katkise pudeliga K.K. ut ei löönud. Käest jooksis verd. E.K. kutsus kuhugi poe juurde kiirabi. Haiglas selgus, et K.K. ul on ka peas haav. Süüdistatava K. Kallari ütluste kohaselt löödi köögis istumise ajal talle pudeliga pähe. Ta ei tea, kes talle pudeliga pähe lõi, kuid see oli keegi köögis olnud isikutest. Katkise pudelikaela võttis ta kellegi käest ära, kuid ei ta soovi avaldada, kelle käest. 6.3 Maakohtu arvates on tõsiselt alust kahelda süüdistava väites, et pudeliga löödi talle pähe ja ta võttis lööjalt katkise pudelikaela käest ning seejärel K.K. omakorda püüdis pudelikaela K. Kallarilt käest ära võtta. Maakohus hindas kahtlust tekitavaks asjaolu, et K.K. kohtuistungil ei soovinud avaldada, kes teda väidetavalt pudeliga pähe lõi ja kellelt ta pudelikaela käest võttis. Isegi kui süüdistatav ei näinud, kes teda lõi, siis pudelikaela kelleltki käest võttes nägi ta vähemalt seda, kelle käes pudelikael peale väidetavat lööki oli. Kohtul puudus võimalus analüüsida süüdistatava versiooni sisuliselt. Küll aga räägib süüdistuse versiooni poolt rida asjaolusid (sündmuse ajaline kulg, isikute sündmuskohal paiknemine ning kannatanu K.K. u seisund peale juhtunut). 4 6.4 Maakohtu hinnangul asjaolu, et katkine pudelikael oli vahetult peale pauku (heli, mida kuulsid I.P. , ja N.J. ) süüdistatava käes (mida on kinnitanud süüdistatav, kannatanu K.K. ja tunnistajad N.J. ja I.P. ), viitab see mõtteliselt süüdistatavale kui pudeliga lööjale. Kuna pudel löögi tagajärjel purunes, on igati loogiline, et purunenud pudelikael jäigi lööja kätte. K. Kallari on küll väitnud, et ta võttis pudelikaela kellelgi jõuga käest ära, kuid kohtu hinnangul ei olnud tal selleks piisavalt aega. Asjaolu valguses, et K.K. u käsi sai vigastada, kui ta püüdis süüdistatavalt katkist pudelikaela ära võtta, on küsitav, kuidas õnnestus K. Kallaril üldse katkine pudelikael teise inimese käest ennast vigastamata ära võtta. 6.5 Kannatanu K.K. u ja tunnistajate I.P. i ja N.J. e ütlustega leidis kinnitust see, et K.K. u pea, samuti õlad oli peale väidetavat löömist kaetud klaasikildudega ja kilde oli ka K.K. u juures maas. K.K. u ja tunnistajate N.J. e, I.P. i ja E.K. i ütlustest tulenevalt kutsuti K.K. ule peale N.J. e pool juhtunut arstiabi. Kiirabikaardist nähtub, et 26.10.2018 hilisõhtul osutati arstiabi K.K. ule, kellel on kindlaks tehtud paremal käsivarrel umbes 4x1 cm suurune haav, lagipeas umbes 1 cm suurune pindmine haav, juustes klaasikillud. Maakohtu arvates asjaolu, et K.K. u peas on 26.10.2018 hilisõhtul olnud klaasikillud, teeb usaldusväärseks kannatanu K.K. u väite, et K. Kallari lõi temale pudeliga pähe. Kuna pudel purunes, on loogiline, et kilde jäi kannatanule pähe ja kilde oli tema juures maas. Süüdistatava väide, et mõni klaasikild lendas kannatanu pähe siis, kui pudeliga löödi pähe süüdistavat, ei olnud maakohtu arvates eluliselt usutav. Süüdistatava väidet, et pudelipõhi oli tema dressipluusi kapuutsi sees, ei kinnita ükski teine tõend. Pealegi pidanuks pudeli purunemisel süüdistatava kapuutsi sees olema rohkem kilde kui ainult pudelipõhi. 6.6 Kiirabikaardi kohaselt on arstliku läbivaatuse käigus K.K. ul kindlaks tehtud paremal käsivarrel umbes 4x1 cm suurune haav, lagipeas umbes 1 cm suurune pindmine haav, juustes klaasikillud. 19.12.2018 isiku ekspertiisiaktis nr 18E-LÕ10105 (tl 66-71) antud eksperdiarvamuse kohaselt K.K. ul esinevad järgmised vigastused: lõikehaav paremal küünarvarrel, pindmine lõikehaav lagipeas. Peavigastus võib olla tekitatud löögist teravat serva omava esemega, näiteks löögist pudeliga pähe purunenud klaasikilluga ning parema käe vigastus teravat serva omava esemega, näiteks purunenud pudeli kaelaga. Kõik K.K. u vigastused võivad olla tekitatud 26.10.
18. Kiirabikaardis on märgitud ja ka ekspert on kinnitanud, et K.K. ul oli 26.10.2018 õhtul lisaks käehaavale ka pindmine lõikehaav lagipeas. Vaatamata sellele, et K.K. u peas olnud haava olemasolu on selgunud alles arstliku läbivaatuse käigus, on alust seostada seda vigastust samuti 26.10.2018 õhtul N.J. e pool juhtunuga, s.o kannatanule pudeliga pähe löömisega. Kannatanu peas olnud vigastuse asukoht (lagipeas) ja suurus ja raskus (umbes 1 cm suurune pindmine lõikehaav), on maakohtu arvates kooskõlas kannatanu ütlustega ning vigastuse tekkimine kannatanu kirjeldatud viisil on täiesti võimalik. Maakohtu arvates K.K. u lagipeas pindmise lõikehaava olemasolu suurendab kannatanu ütluste usaldusväärsust, et süüdistatav lõi teda pudeliga pähe. Süüdistatava väide, et kannatanu peas olnud lõikehaav võis tekkida süüdistavale pähe löödud pudeli killust, mis lendas kannatanu pähe, ei pidanud maakohus eluliselt usutavaks. 6.7 Süüdistatava väidet, et 26.10.2018 õhtul hoopis talle lõi keegi pudeliga pähe, ei kinnitanud ükski samas viibinud isikutest. Samas tõi maakohus välja, et K. Kallari ütlusi kinnitasid tunnistajad S.-C.P. ja R.A. . Maakohus märkis, et tunnistajad S.-C.P. ja R.A. ei viibinud sündmuskohal, vaid on K. Kallari vigastada saamisest teada saanud K. Kallari enda vahendusel. Samas seda, et K. Kallari oli viga saanud just N.J. e pool ühise alkoholi tarvitamise käigus, nimetatud vahendlike tunnistajate ütlused otseselt ei tõenda. 5 6.8 Süüdistuse kohaselt tekitas K. Kallari K.K. ule paremal küünarvarrel olnud lõikehaava katkise pudelikaelaga paremasse kätte löömisega. Maakohtu arvates ei ole tõendatud, et süüdistatav oleks kannatanut katkise pudelikaelaga kätte löönud või teinud ka mingi muu liigutuse (vehkinud vms), mis tõi kaasa kannatanu käe vigastamise. Maakohus mõistis K. Kallari süüdistuses KarS § 119 lg 1 järgi õigeks. 6.9 Küll aga luges maakohus tõendatuks, et K. Kallari süüdistuses märgitud ajal ja kohas lõi K.K. ut tahtlikult ühel korral viinapudeliga pähe, mille tagajärjel pudel purunes ning K.K. ul tekkis tervisekahjustus, s.o lagipeas pindmine lõikehaav. Teisele inimesele tugevalt klaaspudeliga pähe lüües saab kohtu hinnangul iga normaalse elukogemusega inimene aru, et löögi tagajärjel võib pudel puruneda ja killud võivad kannatanut vigastada. Seega tekitas K. Kallari kannatanule tervisekahjustuse vähemalt kaudse tahtlusega.
19. Süüdistus I.P. i kehalises väärkohtlemises 7.1 Tõendid (süüdistatava ütlused, kannatanu I.P. i ja tunnistaja N.J. e ütlused) on kattuvad asjaolus, et peale seda, kui 26.10.2018 õhtul N.J. e elukohas toimunud alkoholi tarvitamise käigus vigastada saanud K.K. korterist ära toimetati, tulid I.P. , E.K. ja K. Kallari N.J. e poole tagasi. 7.2 Vaidlus on selles, mis süüdistatava ja kannatanu I.P. i vahel N.J. e poole naastes juhtus. I.P. i ja tunnistaja N.J. e ütluste alusel luges maakohus tõendatuks, et mingi konflikt I.P. i ja K. Kallari vahel toimus K. Kallari korterisse sisenemisel, kui viimane tuli telefonilaadijat küsima. I.P. i ütluste kohaselt tekkis tal süüdistatavaga konflikt seetõttu, et kannatanu ei lasknud K. Kallarit sisse. Ka N.J. on viidanud asjaolule, et süüdistatava ja I.P. i vahel mingi tüli oli, kui süüdistatav tuli telefonilaadijat küsima. I.P. i ja tunnistaja N.J. e ütlused on omavahel kattuvad, mis suurendas maakohtu hinnangul nende usaldusväärsust. 7.3 Maakohus sedastas, et süüdistatav pole eitanud, et füüsiline kontakt tema ja kannatanu vahel N.J. e elukohas 26.10.2018 õhtul toimus. Seega ei ole maakohtu arvates kannatanu vaidlusalust sündmust välja mõelnud. Kuigi süüdistatav on oma liigutust pidanud lükkamiseks, on kannatanu kinnitanud, et tegemist oli löögiga. Maakohtu arvates ootamatut ja järsku tõukamist võis kannatanu tajudagi löögina. Kannatanu on kinnitanud, et löök tabas kõri. Et tema sõrmed võisid puudutada ka kannatanu kõri, on kinnitanud ka süüdistatav ise. Kannatanu ütlustele tuginedes luges maakohus tõendatuks, et süüdistatav lõi kannatanut 26.10.2018 hilisõhtul N.J. e korteri esikus käega kõri piirkonda. 7.4 Kannatanu väitel tekitas süüdistatava löök talle valu. Kohus pidas eluliselt usutavaks, et löök kõri pihta võib valu tekitada. Selline tagajärg on ettenähtuv igale normaalse elukogemusega inimesele. Lüües kannatanut tahtlikult käega vastu kõri, tekitas süüdistatav kannatanule valu vähemalt kaudse tahtlusega. Eeltoodu alusel luges maakohus tõendatuks, et K. Kallari süüdistuses märgitud ajal ja kohas, pärast K.K. u pudeliga löömist, lõi I.P. it käega vastu kõri, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Maakohus kvalifitseeris K. Kallari toimepandu (K.K. u pudeliga pähe löömine ja I.P. i käega vastu kõri löömine) korduva teise isiku kehalise väärkohtlemisena, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.
20. Karistus 6 Kuna K. Kallari on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, ei pidanud maakohus põhjendatuks kummagi süüteo eest kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse kohaldamist, vaid K. Kallarit tuleb karistada vangistusega. Kehalise väärkohtlemise eest mõistetav karistus võib süü suurust arvestades olla sanktsiooni keskmisest väiksem. Kuna süüdistatav kasutas samal õhtul füüsilist vägivalda lühikese aja jooksul kahe erineva isiku suhtes, ei saa karistus olla ka väga lühiajaline. Kolme alaealise alkoholi tarvitamisele kallutamise eest pidas kohus põhjendatuks K. Kallarile karistuse mõista sanktsiooni keskmisele lähedases määras. Kuna tegemist on eriliigiliste kuritegudega, pidas kohus põhjendatuks liitkaristuse mõista asperatsioonipõhimõtet rakendades. Kaitsja apellatsioon
21. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu otsuse osas, millega K. Kallari tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 ja KarS § 182 järgi ning teha selles osas uus otsus, millega mõista K. Kallari õigeks.
22. Apellant leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja vääralt kohaldanud materiaalõigust, valesti hinnanud tõendeid, mis on kaasa toonud väära kohtuotsuse. 10.1 Kaitsja arvates puuduvad tõendid selle kohta, et just K. Kallari oli selleks isikuks, kes tegi võimalikuks alaealistel alkoholi tarvitamise. Koht, kus alkoholi tarvitasid täisealised ja kus viibisid samaaegselt alaealised, ei kuulunud K. Kallarile. Korterisse, kus tarvitasid alkoholi täisealised, lubas alaealistel siseneda ja viibida korteri omanik E.K. . Kaitsja ei pea põhjendatuks olukorda, kus korteriomaniku suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud aga K. Kallari suhtes on menetlus läbi viidud. Kohtu poolt otsuses lausele „Kas tahate“, omistatud tähendus on mitmeti tõlgendatav ning ei ole seetõttu piisav K. Kallari käitumises kuriteokoosseisu tuvastamiseks. Kaitsja arvates tuginevad kohtu järeldused vaid oletustele. Puudavad tõendid selle kohta, et K. Kallari oleks toime pannud kallutamisteo või aktsepteerinud alkoholi tarvitamist alaealiste poolt. 10.2 Väär on maakohtu järeldus, et K. Kallari 26.10.2018 kella 21.00-22.00 vahelisel ajal XXX korteri köögis lõi K.K. ut tahtlikult ühel korral viinapudeliga pähe, mille tagajärjel pudel purunes ning K.K. ul tekkis tervisekahjustus, s.o lagipeas pindmine lõikehaav. K. Kallari eitab kirjeldatud teo toimepanemist. Ükski tunnistaja ei näinud, kes K.K. ut lõi pudeliga pähe. Kaitsja toetab K. Kallari positsiooni, et hoopis teda löödi pudeliga pähe. Löögist pudeliga pähe võisid killud sattuda K.K. u juustesse. Eksperdiarvamuse kohaselt oli kannatanu lagipeas pindmine lõikehaav. Löögist pudeliga pähe peaks aga tekkima põrutushaav, mitte lõikehaav, mis tähendab, et haav ei tekkinud mitte löögist pudeliga pähe, vaid mingil muul põhjusel. 10.3 Väär on maakohtu seisukoht ka I.P. i kehalises väärkohtlemises, mis on süüdistuse kohaselt toime pandud K. Kallari poolt pärast K.K. u löömist 26.10.
23. Kaitsja toetab K. Kallari positsiooni, et tema ei ole I.P. it löönud käega vastu kõri, et tema tõukas I.P. it. I.P. ei ole esitanud kuriteoteadet sündmuse kohta, samuti ei ole tal pretensioone K. Kallari vastu seoses tema lükkamisega. K. Kallari kirjalik seisukoht 7
24. K. Kallari toetab täielikult oma kaitsja apellatsiooni. K. Kallari arvates on teda alusetult süüdi tunnistatud ja karistatud KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 182 järgi. Kohus on täielikult eiranud kohtuistungil tunnistajate poolt antud ütlusi. 11.1 K.K. u löömise osas selgitab K. Kallari, et ta esitas kohtutoimikuga tutvumise järel kohtule taotluse kutsuda kohtusse pädev kohtumeditsiini ekspert, kes annaks hinnangu, kas kannatanu peas fikseeritud vigastused kattuvad pudeliga vastu pead löömisel tekkinud vigastustega, mille tagajärjel pudel puruneb. Kohus ei rahuldanud taotlust. Eksperdiarvamus K.K. u löömises ei ole esitatud kategoorilises vormis. Isiku ekspertiisiaktis nr 18E-LÕI0105 on tuvastatud kannatanu peas u 1 cm suurune pindmine haav. Pudeli purunemisel vastu pead oleks pidanud aga olema ka põrutusest tekkiv vigastus. Kannatanu ütluste kohaselt öeldi talle Võru haiglas, et teda on löödud pudeliga pähe. Ise ta sellist asja isegi ei tea. Kohus on eiranud kannatanu ütlusi ja ekspertiisi. 11.2 I.P. kinnitas, et ei tunne end kannatanuna. Ta ei teinud kuriteoteadet ega pöördunud vigastuse fikseerimiseks arsti poole. Kohus eiras täielikult tunnistaja N.J. e ütlusi, mille kohaselt mainis I.P. , et K. Kallari olevat tahtnud teda lüüa. Ta kinnitas ühtlasi, et ei näinud ega kuulnud, et K. Kallari oleks I.P. it löönud, ehkki oli kogu aeg nende läheduses. Vigastust fikseeritud ei ole. Tunnistaja ütlused kinnitavad, et I.P. i löömist ei toimunud. 11.3 K. Kallari kinnitab, et ei ole ühelegi alaealisele alkoholi andnud ega alkoholi tarbimist võimaldanud. Uurimisega tuvastati, et sündmuskohal viibis 4 täiskasvanut. Ühte neist ei kuulatud üle, teise suhtes aga lõpetati kriminaalmenetlus. K. Kallari leiab, et tema tegevus/tegevusetus ei erinenud teiste samas kohas viibinud isikute tegevusest. Prokuratuuri kirjalik seisukoht
25. Apellatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus on järginud tõendite hindamise põhimõtteid, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis ning põhjendanud, millistele tõenditele K. Kallari süüditunnistamine tugineb. 12.1 Kaitsja ja süüdistatav leiavad, et ebaõige on olnud süüdistuse esitamine KarS § 182 järgi ainult K. Kallarile, samas kui E.K. i ja I.P. i suhtes on menetlus lõpetatud. Kohus hindab tõendeid tuvastamaks, kas konkreetse süüdistatava süü on tõendatud, seda ei mõjuta teiste isikute suhtes tehtud menetlusotsustus. I.P. i suhtes on menetlus lõpetatud KrMS § 203 alusel karistuse ebaotstarbekuse tõttu ning E.K. i suhtes KrMS § 202 alusel avaliku huvi puudumise tõttu, kuna tema süü ei olnud suur. Seega on prokuratuur asunud seisukohale, et ka E.K. i ja I.P. i tegevuses on KarS § 182 koosseis olemas. K. Kallari jätkas kuritegude toimepanemist, mistõttu tema osas on süüdistusakt kõigis talle süüksarvatud kuritegudes saadetud kohtusse. 12.2 Kaitsja on arvamusel, et löögist pudeliga pähe peaks tekkima põrutushaav, mitte lõikehaav. Selles küsimuses on kohus põhjendatult pidanud usaldusväärsemaks eksperdi arvamust, mille kohaselt kannatanu K.K. u peavigastus võib olla tekitatud löögist pudeliga pähe purunenud pudeli klaasikilluga. Kogumis kannatanu ja tunnistajate ütlustega kinnitab see süüdistatava süüd K.K. ule pudeliga pähe löömises. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26. Tartu Ringkonnakohus tutvus kriminaalasjaga ning jätab kaitsja apellatsiooni rahuldamata. 8
27. Apellant on arvamusel, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetluse norme ja kohaldas vääralt materiaalõigust. Samuti hindas valesti tõendeid. Nimetatud vead tõid kaebaja arvates kaasa väära kohtuotsuse. K. Kallari tuleb mõista õigeks. Süüdistatav K. Kallari toetab apellatsiooni argumente.
28. Vastupidiselt kaebajale on kohtukolleegium veendunud, et Tartu Maakohtule pole vähimatki põhjust ette heita kriminaalmenetluse normide rikkumist. Kaebaja üldsõnaline väide, et maakohtu otsus on põhjendamata ning on ebaseaduslik tulenevalt KrMS §-st 3051, on väär. Maakohus on teinud kriminaalasjas otsuse, kus ta igakülgselt tõendeid kogumis hinnates tuli järeldusele K. Kallari süüs talle esitatud kolmes kuriteosüüdistuses. Kohtuotsus on ääretult põhjalik, kõiki tõendeid on igakülgselt kaalutud, hinnatud ning lõpptulemusena tehtud tõendipõhine järeldus – K. Kallari tuleb süüdi mõista. Sama arvab ka ringkonnakohus.
29. Maakohus pole eksinud ka materiaalõiguse kohaldamises, vastav normianalüüs on kohtuotsuses olemas kõikide süüdistuse episoodide osas. Apellatsioonist tuleneb tegelikult, et kaebaja ei ole nõus maakohtuga tõendite hindamises, need tuleks ringkonnakohtul ümber hinnata ning K. Kallari õigeks mõista. Kohtukolleegiumil pole võimalik maakohtule ette heita eksimist ka tõendite hindamises, sest kohtuotsus on selleski veatu. Kuna kohtukolleegium nõustub maakohtuga kõigis põhjendustes, siis neid käesolevas kohtuotsuses üle korrata ei ole vaja.
30. Süüdistus alaealiste kallutamises alkoholi tarvitamisele 17.1 K. Kallari tunnistati süüdi selles, et tema ajavahemikul 29.09.2018 õhtust kuni 30.09.2018 hommikuni XXX majas kallutas alaealisi E.I. i, A.P. it ja V.P. it alkoholi tarvitama. K. Kallari võimaldas endaga samas seltskonnas viibinud alaealistel alkoholi tarvitada ning vähemalt ühele alaealisele (E.I. ) ka pakkus alkoholi. Kohus kvalifitseeris K. Kallari toimepandu alaealiste kallutamisena alkoholi tarvitamisele, so KarS § 182 järgi (kuni 30.06.2019 kehtinud redaktsioonis). Toimepandu on käesoleval ajal kvalifitseeritav KarS § 182 lg 1 järgi. 17.2 Apellandi arvates puuduvad tõendid selle kohta, et K. Kallari oli isikuks, kes tegi võimalikuks alaealistele alkoholi tarvitamise. Korteri omanik oli E.K. , kuid tema suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud. K. Kallari on ainus täisealine isik, kelle suhtes millegipärast otsustati menetlus läbi viia. Lause „kas tahate“ on apellandi arvates mitmeti mõistetav ning ebapiisav K. Kallari süüstamiseks. Kohtu seisukohad on oletuslikud. 17.3 Asjas pole vaidlust selles, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas toimus koosviibimine, kus osalesid täisealised, teistehulgas K. Kallari, ning alaealised E.I. , A.P. ja V.P. . Koosviibimisel tarvitati alkoholi. Vaidlusküsimus seisneb aga jätkuvalt selles, kas alaealiste alkoholi tarvitamine sai võimalikuks K. Kallari poolt alaealiste alkoholi tarvitamisele kallutamise tulemusena. 17.4 K. Kallari on väitnud, et alaealised olid peamiselt lastetoas, kuid jooksid edasi-tagasi. E.I. istus mingil ajal lauas. Maakohus tõi välja, et tunnistaja I.P. ja süüdistatav K. Kallari mõlemad kinnitasid, et keegi alaealistele viina ei pakkunud. Maakohus tõdes, et tõendid selle kohta, kas keegi täisealistest, teistehulgas K. Kallari alaealistele selgesõnaliselt alkoholi pakkus või seda kätte ulatas, on napid. Samas arvamusel on ka kohtukolleegium. Asjas leidis tuvastamist (A.P. i ja L.M. i ütlused), et pudel käis nö ringi. Lisaks tõi tunnistaja L.M. välja, et alkoholi tarvitamise käigus kõlas küsimus „kes tahab“. Kes küsimuse esitas, ei osanud tunnistaja 9 nimetada. Samas on alaealine E.I. öelnud, et nimelt K. Kallari küsis temalt „kas tahate“. Analüüsitud tõenditest järeldas maakohus põhjendatult, et vähemalt kaks isikut – E.I. ja L.M. kinnitasid, et kõlas joomishuviliste väljaselgitamise küsimus. Samas kõigi kannatanute ütlustest nähtub, et alkoholi sai ja võis laualt võtta kes aga soovis ning seda tehtigi. 17.5 Kokkuvõttes toimus 29.09.2018 õhtust kuni 30.09.2018 hommikuni XXX alevikus E.K. i kodus täisealiste ja alaealiste ühine alkoholi tarvitamine (va alaealine L.M. ). Alkoholi tarvitati nimelt täiskasvanute juures, kus oli kaetud laud ning kus oli ka alkohol. Kuigi tõenditest järeldub, et alaealised võtsid alkoholi ka ise, sai see võimalikuks täisealiste, teistehulgas K. Kallari heakskiidul, nagu märkis asjakohaselt maakohus. Alkoholi tarvitamine alaealiste poolt saigi võimalikuks täiskasvanute tõttu. Näiteks rääkis A.P. , et alkohol oli lauas ja pudel liikus ringi. Tema ise võttis laualt pudeli ja jõi. Igaüks võis võtta. (tl 98-99). 17.6 Maakohus oli seisukohal, et alkoholi tarvitatavate täiskasvanute poolt, kelle seas oli ka süüdistatav K. Kallari, seltskonnas viibivatele alaealistele alkoholi tarvitamise võimaldamine, on vaadeldav alaealiste kaasamisena ühisele alkoholi tarvitamisele. E.I. i poole pöördus K. Kallari ka küsimusega, kas viimane tahab alkoholi. 17.7 Vastuseks apellatsioonis märgitule selle kohta, et millegipärast korteriomaniku suhtes kriminaalmenetlus lõpetati, kuid K. Kallari suhtes viidi kriminaalmenetlus läbi, mis ei olevat õige, märgib kohtukolleegium järgmist. Vastavalt KrMS § 268 lg-le 1 toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Käesoleva kriminaalasja esemeks on K. Kallarile esitatud süüdistused, sealhulgas ka KarS § 182 järgi. Seega pidi maakohus kohtule esitatud tõendite kogumi alusel tegema kindlaks, kas K. Kallari pani toime süüdistuses kirjeldatud kuriteod. Prokuratuuri kirjalikust seisukohast selgub seegi, et E.K. i suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 alusel avaliku huvi puudumise tõttu, kuna süü ei ole suur ning ja I.P. i suhtes KrMS § 203 alusel karistuse ebaotstarbekuse tõttu. Seega asus prokuratuur seisukohale, et ka E.K. i ja I.P. i tegevuses on tuvastatud KarS § 182 koosseis. (vt prokuröri seisukoht). 17.8 Kaitsja arvates on lause „kas tahate“ mitmeti mõistetav ning ebapiisav K. Kallari süüstamiseks. Kohtukolleegiumile jääb kaitsja eeltoodud arvamus arusaamatuks. Milliselt võiks küsimust „kas tahate“ mõista, kaebaja ei selgita. Kohtukolleegiumi hinnangul on eeltoodud küsimuse näol üheselt mõistetavalt tegemist alkoholi pakkumisega, seda olukorras, kus näiteks täidetakse pitse või ulatatakse pudel. Maakohtu seisukohad ei ole oletuslikud, vaid põhinevad kogutud tõendite hindamisel ning K. Kallari süü on tuvastatud põhjendatult.
31. Süüdistus K.K. ule tervisekahjustuse tekitamises 18.1 K. Kallari tunnistati süüdi selles, et tema 26.10.2018 kella 21-22 paiku XXX korteris lõi K.K. ut viinapudeliga pähe, mille tagajärjel pudel purunes, tekitades kannatanule pindmise lõikehaava lagipeas. Kohus kvalifitseeris K. Kallari teo kehalise väärkohtlemisena. 18.2 Apellatsioonis leitakse, et maakohus tuli väärale arvamusele, et K. Kallari lõi K.K. ut tahtlikult ühel korral viinapudeliga pähe, mille tagajärjel pudel purunes ning K.K. ul tekkis tervisekahjustus, so lagipeas pindmine lõikehaav. Ükski tunnistaja ei näinud, kes K.K. ut lõi pudeliga pähe. Kaitsja toetab K. Kallari positsiooni, et hoopis teda löödi pudeliga pähe. Löögist pudeliga pähe võisid killud sattuda K.K. u juustesse. Kaitsja arvab, et löögist pudeliga pähe 10 peaks tekkima põrutushaav, mitte lõikehaav, mis tähendab, et haav ei tekkinud mitte löögist pudeliga pähe, vaid mingil muul põhjusel. 18.3 Maakohus tuvastas, et N.J. e elukohas toimunud koosviibimisel tekkis K. Kallari ja K.K. u vahel tüli, millele tegi lõpu N.J. ning tülitsejad rahunesid. (K. Kallari ütluste kohaselt tekkis nagelemine K.K. uga telefoni pärast, mille käigus lubas ta K.K. u keele kahvliga laua külge kinni lüüa). Pärast rahunemist joodi edasi, mõni magas (E.K. ). 18.4 K. Kallari esitas maakohtus versiooni, et hoopis teda löödi pudeliga pähe ja ta võttis lööjalt purunenud pudelikaela käest. Samas keeldus süüdistatav ütlemast, kes teda lõi ja kellelt ta pudelikaela käest võttis. Maakohus analüüsis süüdistatava versiooni usutavust ning kokkuvõttes sedastas, et K. Kallari väidet tõendid selgelt ei kinnita. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles, et K. Kallari versiooni usutavuse muudab kaheldavaks asjaolu, et ta keeldus ütlemast, kes teda väidetavalt lõi ja kellelt ta pudelikaela käest võttis. Ka apellatsioonimenetlus ei ole selles asjaolus selgust toonud. Maakohtuga saab nõustuda selleski, et kannatanu versioon aga on kinnitust leidnud. Siinkohal ei pea kohtukolleegium vajalikuks maakohtu sellekohast tõendite analüüsi korrata, sest seda saab lugeda maakohtu otsusest (vt maakohtu otsuse lk 10). 18.5 Vaidlust ei ole asjaolus, et pudelikael oli K. Kallari käes. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et nimetatud asjaolu osundab ühemõtteliselt K. Kallarile kui pudeliga lööjale. Maakohus ei pidanud usutavaks süüdistatava väidet selle kohta, et pudelikael oli tema käes, sest ta võttis selle teda löönud isikult käest. Tunnistajad N.J. ja I.P. rääkisid, et pärast pauku (löögiheli) pani K. Kallari katkise pudelikaela lauale. Jääb küsitavaks, kuidas õnnestus süüdistataval väidetavalt teda löönud isikult katkine pudelikael kiiresti enda kätte saada oma kätt vigastamata. 18.6 Apellatsioonis arvatakse, et K. Kallarile tehtud löögist pudeliga pähe võisid killud sattuda K.K. u juustesse. Kaitsja arvab, et kui kannatanut oleks löödud pudeliga pähe, oleks pidanud tekkima põrutushaav, mitte lõikehaav. Ka K. Kallari on samal seisukohal. 18.7 Kohtukolleegium leiab, et kaitsja poolt pakutud hüpotees selle kohta, kuidas sattusid pudelikillud K.K. u juustesse, on oletuslik. Isiku ekspertiisiakti nr 18E-LÕ10105 kohaselt tuvastas ekspert muuhulgas K.K. u lagipeas pindmise lõigehaava (u 1 cm pikkune). Peavigastus võib olla tekitatud löögist teravat serva omava esemega, näiteks löögist pudeliga pähe purunenud klaasikilluga (tl 66-71). Eksperdi seisukoht on kohtukolleegiumile selge ning üheselt mõistetav – peavigastuse tekkepõhjuseks oli löök pähe. Vastupidiselt kaitsjale, ei pea kohtukolleegium ennast eksperdiga võrreldes pädevamaks, et eksperdi arvamus ümber lükata. Kaebusest ei nähtu, millistele andmetele tugineb kaitsja väites, et kannatanul oleks pidanud tekkima põrutushaav. Kaebeväited on oletuslikud ning maakohtu põhistusi need ümber ei lükka.
32. Süüdistus I.P. i kehalises väärkohtlemises 19.1 K. Kallari tunnistati süüdi selles, et tema 26.10.2018 kella 21-22 paiku, pärast K.K. ule pudeliga pähe löömist, lõi I.P. it rusikaga vastu kõri, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Ka selle süüteo kvalifitseeris maakohus kehalise väärkohtlemisena. 19.2 Süüdistatava K. Kallari, kannatanu I.P. i ja tunnistaja N.J. e ütluste alusel tuvastas maakohus, et peale seda, kui 26.10.2018 õhtul N.J. e elukohas vigastada saanud K.K. toimetati 11 korterist ära, tulid I.P. , E.K. ja K. Kallari N.J. e korterisse. 19.3 Maakohtus oli vaidlus selle üle, mis juhtus kannatanu ja süüdistatava vahel. Kannatanu selgitas, et tema oli veel koridoris, kui tuli K. Kallari N.J. elt telefonilaadijat küsima. N.J. läks laadijat tooma. K. Kallari sai kannatanu peale pahaseks, sest kannatanu seisis ukse peal ega lasknud K. Kallarit tuppa. Nagu sõnastas seda kannatanu – K. Kallari pani talle paugu – lõi rusikaga vastu kõri. Kõri valutas mitu päeva. 19.4 K. Kallari rääkis maakohtus, et I.P. seisis uksepeal ees. Kannatanut ta rusikaga ei löönud vaid lükkas käega õlast. I.P. tõmbas õla tagasi ja K. Kallari sõrmed võisid puudutada I.P. i kõri. 19.5 Apellatsioonis toetab kaitsja K. Kallari positsiooni, et tegemist oli vaid tõukamisega, mitte löömisega. 19.6 Maakohus tuvastas, et K. Kallari lõi K.K. ule vastu kõri, mitte ei tõuganud. Maakohtu hinnangul toetavad kannatanu väidetut ka tunnistaja N.J. e ütlused. Tunnistaja rääkis sellest, et kui ta läks tuppa telefonilaadijat tooma, tekkis I.P. i ja K. Kallari vahel tüli. K. Kallari justkui süüdistas I.P. it milleski. Löömist tunnistaja ise ei näinud. Maakohus asus seisukohale, et kuna tunnistaja N.J. e ja I.P. i ütlused kattuvad, on need seetõttu ka usaldusväärsed. Kohus tõdes, et ühekordne löök mingit erilist heli ei tekita, mistõttu ei saanud tunnistaja ka seda kuulda. Küll aga kuulis ta tüli kannatanu ja süüdistatava vahel. I.P. tunnistajale kohe löömisest ei rääkinud, kuid rääkis talle hommikul mingist kallale tungimisest. Maakohus leidis põhjendatult, et kannatanu ütluste alusel saab lugeda tõendatuks, et K. Kallari nimelt lõi I.P. it vastu kõri, mitte ei tõuganud õlast. Õlg ja kõri on täiesti erinevad kohad inimese kehal, mistõttu pole põhjust arvata, et I.P. asjas segamini kohad, mida K. Kallari valu tekitavalt puutus. Samuti on täiesti erinevad teod õlast tõukamine ja vastu kõri löömine, mistõttu puudub põhjendatud kahtlus selles, et kannatanu eksis K. Kallari teoviisis. Maakohus tunnistas K. Kallari põhjendatult süüdi süüdistuses märgitud ajal ja kohas I.P. i kehalises väärkohtlemises ning kuna K. Kallari pani toime kaks kehalise väärkohtlemise tegu (K.K. u ja I.P. i suhtes), siis kvalifitseeris kohus tema teod KarS § 121 lg 2 p 3 järgi õigesti.
33. Eeltoodut kokku võttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu kohtuotsuse muutmata ning K. Kallari kaitsja apellatsiooni rahuldamata.
34. K. Kallari kaitsja esitas taotluse tasu määramiseks apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 60 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 60 minutit. Kokku taotleb kaitsja tasu 129,60 eurot (sh käibemaks 21,60). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra § l p 11 ja p 10 ning § 6 lg-le 3 leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb käesolevas punktis nimetatud riigi õigusabi tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel K. Kallarilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 12