← Eesti

1-20-6658/22

Obsah (12)§ 414§ 126§ 154§ 199§ 35§ 34§ 339§ 312§ 189§ 306§ 180§ 175

1-20-6658 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 02. o

) §-dest 306, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas: Tunnistada Gennadi Starodubtsev süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 76 lg 8 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 13.03.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 3 (kolme) aasta 4 (nelja) kuu ja 8 (kaheksa) päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista Gennadi Starodubtsevile liitkaristuseks 4 (neli) aastat 1 (üks) kuu ja 8 (kaheksa) päeva vangistust.

§ 414

lg 1 kohaselt teatab maakohus Gennadi Starodubtsevile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Gennadi Starodubtsevi vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Gennadi Starodubtsev ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla

§ 414lg 3 alusel Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse.

Asitõendid: DVD-R plaat patrullsõiduki pardakaamera videosalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures - jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Mõista Gennadi Starodubtsevilt Eesti Vabariigi kasuks välja 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot sundraha ja 788 (seitsesada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 99 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et Gennadi Starodubtsevil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1664 (üks tuhat kuussada kuuskümmend neli) eurot ja 99 senti 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700042996 ning selgitus „Gennadi Starodubtsev, 1-20-6658, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 2 1-20-6658 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

  1. oktoobrist
  2. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 (viieteistkümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  3. oktoobrist
  4. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates
  5. oktoobrist
  6. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu ja menetluse käik 1.1.Süüdistusakt Gennadi Starodubtsevi süüdistuses karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 424 lg 1 järgi saabus Viru Maakohtusse 21.09.2020 ja kriminaalasi registreeriti kohtute infosüsteemis kriminaalasjana nr 1-20-6658 ning jagati kohtunik Mari-Liis Aviksoni menetlusse. 1.2.Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Gennadi Starodubtsevit selles, et ta omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis tahtlikult 18.03.
  7. a kella 10:20 ajal Narvas Gerassimovi tänaval mootorsõidukit BMW 520i registreerimismärgiga XXX, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet α-PVP (EKEI uuringuakti 463T järgi tuvastati Gennadi Starodubtsevi uriinist Alfa-pürrolidinovalerofenoon (α-PVP)) ja narkootikumide tarvitamise tõttu tema silmad olid punetunud ja läikisid, reaktioonikiirus häiritud/aeglustunud, kõne aeglane, esines unisus ja kordinatsioon oli kergete häiretega. Seega esines Gennadi Starodubtsevil korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 36 lõikes 1 kirjeldatud joobeseisund ja oma käitumisega rikkus ta liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1, KorS § 36 lg 1 ning KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 nõudeid. Sellise käitumisega pani Gennadi Starodubtsev toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ehk KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo. 1.3.Süüdistatava Gennadi Starodubtsevi kaitsja Igor Belugin esitas 24.09.2020 kaitseakti, tuues välja, et eeluurimise käigus süüdistatav Gennadi Starodubtsev oma süüd tunnistas ja andis asjakohased ja põhjalikud ütlused temale esitatud kahtluse kohta. Kaitsealuse seisukoht süüdistuse kohta kuulub täpsustamisele kohtuistungil, kuna kaitsealune loobus asjas kohaldatud kokkuleppemenetlusest. 1.4.Viru Maakohtu 02.10.2020 määrusega andis kohus Gennadi Starodubtsevi kohtu alla süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi, leides, et antud kriminaalasi allub Viru Maakohtule, samuti olid olemas kõik asjaolud, et anda Gennadi Starodubtsev kohtu alla, kuna süüdistusakt vastab

§ 154

nõuetele ning puudusid alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 199lg 1 punktide 2-6 alusel.

1.5.Süüdistatav Gennadi Starodubtsev tunnistas ennast kohtuistungil süüdi ja kahetses. 1.6.Kohtuistungil rahuldas kohus prokuröri kõik taotlused süüdistusaktis nimetatud tõendite vastuvõtmiseks. Kohtuistungil toimus tunnistaja A B ülekuulamine. Ka toimus kohtuistungil süüdistatava Gennadi Starodubtsevi ülekuulamine, kes ei keeldunud kohtulikul uurimisel ütluste andmisest vastavalt

§ 35

lg-le 2 ja

§ 34lg 1 p-le 1. 1.7.Prokurör palus süüdistuskõnes süüdi mõista Gennadi Starodubtsev Kar

S § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ning karistada teda vangistusega üks aasta. KarS § 76 lg 8, § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud vangistust eelmise kohtuotsuse, 3 1-20-6658 s.o Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 13.03.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9308 järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 3 aasta 4 kuu ja 8 päeva vangistust võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 4 aastat 4 kuud ja 8 päeva. Kuivõrd isikul juhtimisõigust ei olnud, siis lisakaristust kohaldada ei saa. Asitõendi, DVD-r plaat videosalvestisega, palus prokurör jätta kriminaalmaterjalide juurde. Samuti mõista välja menetluskulud koos sundrahaga süüdistatavalt. Prokurör leidis, et see üks aasta on täpselt selline vastav karistus isiku teole, arvestades siis kohtupraktikat kui ka seda, et isikul puudus juhtimisõigus, ta oli narkojoobes ja oma käitumisega lõi ta nn ohu ka kõigile teistele liiklejatele. 1.8.Kaitsja palus kaitsekõnes süüdistatava õigeks mõista, kuna Gennadi Starodubtsev ei sooritanud neid tegusid, mis on süüdistuses kirjeldatud, tahtlikult. Lisaks sellele kaitsja arvas, et Gennadi Starodubtsev tuleb õigeks mõista, kuna asjas on olulised kriminaalmenetluse rikkumised. Asja materjalides ei ole jälgitav süüdistatava uriiniproovi võtmise protseduur. See protseduur pole üheski protokollis fikseeritud ega kajastatud. Lisaks kaitsja ei tea, kas tohib teistkordselt seda sama uriiniproovi kasutada mõlemas uuringus, s.o kiirtestis politseis ja ekspertiisiasutuses. Asja materjalidest ei ole selgelt näha, millises purgis oli uriin kogutud, mis viisil oli see pakitud ja saadetud meditsiiniasutusse. Gennadi Starodubtsev seletas ka, et kui temale oli tutvustatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja terviseseisundi kirjeldamise protokolli politseis, siis nendel menetlustoimingute tegemisel talle ei olnud tagatud tõlki. Kaitsealune seletas, et ta ei valda eesti keelt, omakäelise märkuse ta tegi vene keeles. Kõik see kokku tähendab, et tal polnud reaalset võimalust teha märkusi selle protokolli sisu kohta. Kui oleks talle kogu protokoll tõlgitud vene keelde, võib olla ta sooviks teha omapoolsed märkused tema seisundi kohta. Kuna süüdlane ei saanud seaduse järgi tõlgi abil tutvuda nende protokollidega ja teha omapoolsed märkused, millised võiks mõjutada eksperdi otsustamist, kaitsja arvab, et selle hinnangu alusel ei saa täpselt järeldada süüdistatava joobeseisundit. Kuna ekspert ei olnud teadlik, kas protokollid täiesti vastavad seadusele või mitte ta tegi oma järelduse ja kuna need protokollid koostatud seaduse rikkumisega, kaitsja arvab, et selle hinnangu alusel ei saa teha süüdimõistvat kohtuotsust. Nendel põhjustel tuleb Gennadi Starodubtsev õigeks mõista. Kui aga kohus siiski teeb järelduse, et Gennadi Starodubtsev on süüdi, siis palus kaitsja määrata talle karistus rahalise karistuse näol, kuna seadus võimaldab seda. Kaitsealune seletas, et tal oli kaks kuud tagasi alaline töökoht ja lähimal ajal ta saab uue töökoha ja saab sissetulekut. Kui tal on olemas sissetulek, siis ta saab kanda karistuse rahalise karistuse näol. KarS § 76 lg 8 näeb ette varasema karistuse täitmisele pööramist, kui uus karistus seotud vangistusega. Kuna kaitsealune oma eesmärgiks märkis saada karistuse, mis ei ole seotud vangistusega, kaitsja teeb sellise ettepaneku ja seadus ei nõua eelmise karistuse täitmisele pööramist, siis kui uus karistus määratakse rahalise karistuse näol. Gennadi Starodubtsev tunnistab oma süüd täielikult, kahetseb ning kaitsja arvab, et see asjaolu võimaldab rakendada tema suhtes rahalist karistust. II Maakohtu seisukohad ja põhjendused 2.1.Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud ning hinnanud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõudis kohus veendumusele, et Gennadi Starodubtsev on toime pannud talle süüdistusaktis inkrimineeritava kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 1 järgi. 2.2.Esmalt toob kohus kohtuotsuses välja, millised süüdistusaktis ära toodud faktilised asjaolud on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud ning millised tõendid annavad aluse asuda sellisele seisukohale (I). Järgnevalt hindab kohus toime pandud kuriteo koosseisupärasust (II), otsustab, milline karistus tuleb mõista Gennadi Starodubtsevile seoses tema poolt toime pandud 4 1-20-6658 kuriteoga (III) ning võtab seisukoha selles osas, millist meedet tuleb kohaldada asitõendile (IV). Viimasena otsustab kohus, millised on põhjendatud menetluskulud ja võtab seisukoha nende hüvitamise osas (V). I Süüdistusaktis ära toodud faktiliste asjaolude tõendatus 2.3.Gennadi Starodubtsevile on esitatud süüdistus selles, et ta omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis tahtlikult 18.03.

  1. a kella 10:20 ajal Narvas Gerassimovi tänaval mootorsõidukit BMW 520i registreerimismärgiga XXX, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet α-PVP (EKEI uuringuakti 463T järgi tuvastati Gennadi Starodubtsevi uriinist Alfa-pürrolidinovalerofenoon (α-PVP)) ja narkootikumide tarvitamise tõttu tema silmad olid punetunud ja läikisid, reaktioonikiirus häiritud/aeglustunud, kõne aeglane, esines unisus ja kordinatsioon oli kergete häiretega. Seega esines Gennadi Starodubtsevil korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 36 lõikes 1 kirjeldatud joobeseisund ja oma käitumisega rikkus ta liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1, KorS § 36 lg 1 ning KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 nõudeid. Sellise käitumisega pani Gennadi Starodubtsev toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ehk KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo. 2.4.Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 18.03.2020 kella 10:20 ajal juhtis Gennadi Starodubtsev Narvas Gerassimovi tänaval mootorsõidukit BMW 520i registreerimismärgiga XXX. 2.5.Nimetatud faktiliste asjaolude esinemist ei ole vaidlustanud ei süüdistatav Gennadi Starodubtsev ega ka tema kaitsja. Kohtu hinnangul on eeltoodu tõendanud nii süüdistatava enda sellekohaste ütlustega, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust selles osas kahelda, kuna need haakuvad täielikult kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega, s.o tunnistaja A B ütlustega (KoTo, tl 21 pöördel kuni 23) kui ka asitõendi vaatlusprotokollis kajastatuga (KoTo, tõendite köide, tl 11-13). Süüdistatava Gennadi Starodubtsevi ütluste kohaselt (KoTo, tl 38-40 pöördel) tutvus ta inimesega vahetult, umbes tund aega enne sõitu, kelle autoga ta süüdistuses märgitud ajal sõitis. Selle inimese nimi on P, nii ta ennast tutvustas. Ta palus sõita suitsude järgi. Ta alustas oma sõitu Bastrakovi tänavalt. Ta tahtis sõita kuni Kangelaste tänavani. Tal ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust. Tal on ainult autokool läbitud. Ta saab aru, et ta rikkus. 2.
  2. Seda, et süüdistuses toodud ajal ja kohas juhtis Gennadi Starodubtsev mootorsõidukit BMW tõendavad ka tunnistaja A B usaldusväärsed ütlused (KoTo, tl 21 pöördel kuni 23), mille kohaselt ta tunneb süüdistatavat ametiülesannete täitmise tõttu ja oligi see juhtum
  3. märtsil, kui nad peatasid sõiduki, mille roolis oligi Gennadi Starodubtsev juhina. Nad peatasid sõidukit Narva linnas Gerassimovi tänaval. See sõiduki peatamine oli umbes kell 10.
  4. Mootorsõiduki automargiks oli BMW, täpsemalt mudelit ei mäleta ja numbrit ka ei ütle. Nad peatasid selle sõiduki, kuna sõiduk oli sõitmas ilma tuleta ja neil tekkis kahtlus kontrollimaks juhti ja temaga ka suhelda, mis põhjusel ei pannud tuld põlema ja taolistel juhtudel nad piirduvad ainult vestlusega. 2.7.Eeltoodud isikuliste tõendiallikate ütluste tegelikkusele vastavust kinnitab eeltoodud tõenditega kooskõlas olev asitõendi vaatlusprotokoll 11.06.2020 koos selle lisaks oleva CDplaadiga (KoTo, tõendite köide, tl 11-13). Nimetatud protokolli kohaselt on vaadeldavaks objektiks Narva politseijaoskonna patrullsõiduki pardakaameraga filmitud ja ühiskaustast DVD-R-ketta peale salvestatud 1 videosalvestus 2020-03-18_10-12-00_1860-Cam1.avi. Vaatluse käigu kohaselt videosalvestis 2020-03-18_10-12-00_1860-Cam1.avi on tehtud Narva politseijaoskonna patrullsõiduki pardakaameraga. Videosalvestise ülemise osa vasakus nurgas on kuupäev aaaa/kk/pp formaadis ja kellaaeg tt:mm:ss formaadis. Videosalvestise algusaeg on 5 1-20-6658 18.03.2020 kl 10.20.
  5. Pardakaamera on statsionaarne ja teostab liikuvat, helitut ja värvilist pilti ning kestab 3 minutit. Videosalvestisel on näha, kuidas sõiduauto BMW 520 registreerimisnumbriga XXX liigub mööda sõiduteed kell 10.21.35 (vt Foto 1). Seejärel on näha, kuidas sõiduauto XXX peatub sõidutee ääres kell 10.22.00 (Foto 2). Seejärel on näha, kuidas politseiametnikud on seisma jäänud auto kõrval kell 10.22.35 (Foto 3). 2.8.Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus ka selles, et 18.03.2020 ei omanud süüdistatav Gennadi Starodubtsev juhtimisõigust. Nimetatu on tõendatud nii süüdistatava Gennadi Starodubtsevi kui ka tunnistaja A B ütlustega ning lisaks kohtule esitatud tõendiga 21.05.2020 (KoTo, tõendite köide, tl 14-15), kust nähtub see, et Gennadi Starodubtsevil puudub juhtimisõigus. 2.
  6. Keskseks küsimuseks käesolevas kriminaalasjas on see, kas Gennadi Starodubtsev juhtis süüdistuses toodud ajal ja kohas mootorsõidukit joobeseisundis, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet α-PVP, mille tõttu olid tema silmad punetunud ja läikisid, reaktioonikiirus häiritud/aeglustunud, kõne aeglane, esines unisus ja kordinatsioon oli kergete häiretega. 2.
  7. Kohtu hinnangul on kohtu poolt vastu võetud usaldusväärseid tõendeid kogumis hinnates põhjendatud vastata eeltoodud küsimusele jaatavalt. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav Gennadi Starodubtsev enda süüd tunnistanud ning vastanud ka kaitsja küsimustele, et ta on nõus, et süüdistuses märgitud päeval ta tarvitas keelatud ainet. Ta tarvitas seda ainet enne peatamist 6-7 tundi. Ta ei tea, mis aine see oli. Ta ei olnud sellega varem tuttav. Sel päeval talle pakuti ja öeldi, et see ei ole ohtlik. 2.
  8. Kohtu hinnangul tõendavad ka teised kohtule esitatud tõendid usaldusväärselt seda, et Gennadi Starodubtsev juhtis 18.03.2020 mootorsõidukit joobeseisundis. Nimelt tuleneb indikaatorvahendi kasutamise protokollist (KoTo, tõendite köide, tl 1-3), et indikaatorvahendit kasutati 18.03.2020 kell 10:46-10:49 Ida-Virumaal, Narvas, Vahtra
  9. Kontrollijaks on välijuht E K. Prooviandjaks on Gennadi Starodubtsev, isikukood
  10. Kontrollile allutatud isik on omakäeliselt kinnitanud enda allkirjaga, et nõustub indikaatorvahendi kasutamisega. Indikaatorvahendi kehtivusaeg 08.
  11. Indikaatorvahendi näit oli positiivne. Kontrolli tulemusena on märgitud, et prooviandjal esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused. Samuti ära märgitud, et toimus uriiniproovi edastamine riiklikule ekspertiisiasutusele. Nimetatud protokolli kohaselt esinesid prooviandjal joobeseisundile viitavad tunnused: välimuses silmade punetus. Märkusena ära märgitud, et silmad läikivad, vigastused kätel. Reaktsioonikiirus on olnud häiritud. Märkusena ära märgitud, et reaktsioonikiirus aeglustunud. Kõne on olnud aeglane. Aja-, isiku ja kohataju hindamisel on märkusena ära toodud, et prooviandja on unine. Isik oli teadvusel ja mäletas viimase 24-tunni sündmusi. Koordinatsioonis olid prooviandjal kerged häired. Märkusena ära märgitud, et prooviandjal liikumised olid kohati kiired, närvilised. Käitumises esines apaatsus ja unisus. Prooviandja on omakäeliselt protokolli kirjutanud: „Õigustega olen tutvunud, minu õigused on arusaadavad“. Samuti on ta omakäeliselt kirjutanud: „Tulemusega olen tutvunud“. „Testi tulemusega olen tutvunud. Protokolliga olen nõus, tarvitasin täna tablette, mille nime ei tea. Arst kirjutas need tabletid välja. Narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ei ole tarvitanud“. 2.
  12. Eeltoodud protokolliga haakub terviseseisundi kirjeldamise protokoll nr 92 (KoTo, tõendite köide, tl 4-6), mille kohaselt on tervishoiuteenuse osutajaks SA N, mille aadress on XXX. Arstiks on M K. Isikuks, kelle terviseseisundit on kirjeldatud, on Gennadi Starodubtsev. Nimetatud protokolli kohaselt teostati läbivaatus 18.
  13. kell 12:
  14. Isiku välimuses välja toodud, et vigastused mõlemal käel. Isiku teadvuseseisundi ja mälu kohta viimase tunni sündmuste kohta on märgitud teadvus selge, orienteeritud. Isikul kaebuseid tervise suhtes ei ole. Ravimite tarvitamist isiku poolt viimase 24 tunni jooksul ei ole. Vegetatiivseid reaktsioone ei ole. Pulss 93/min ja vererõhk 176/106 mmHg. Hingamissagedus normis. Artikulatsioonihäireid ei ole. Pupillide suurus ja reaktsioon valgusele D=2 mm, nüstagm ei ole. Tasakaalu- ja koordinatsiooni puhul on ära märgitud, et Rombergi asend kindel. Kand-varvas 6 1-20-6658 kõnd sirgjoonel positiivne. Sõrme-nina katse normis. Neuroloogilist või muud kliinilist leidu ei ole. Isiku ütlused narkootilise või psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise kohta on eitavad. Proovimaterjal lõplikuks identifitseerimiseks on uriin. Arst on andnud enda allkirja selle kohta, et on teadlik arsti kohustusest anda kirjeldus ja sõltumatu hinnang vastavalt kliinilisele ja objektiivsele leiule ning oma teadmistele. Gennadi Starodubtsev on omakäeliselt kinnitanud, et on tutvunud andes sellekohase allkirja. 2.
  15. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri (KoTo, tõendite köide, tl 8) muudab jälgitavaks selle, mil viisil sattus Gennadi Starodubtsevilt võetud proov Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (EKEI). Seega ei saa kohus kuidagi nõustuda kaitsjaga selles, et see pole käesolevas kriminaalasjas jälgitav. Nimelt tuleneb sellest tõendist, et proovi võtva asutuse nimetus on SA N. Proovi võtja on D O ning ta on seda teinud 18.03.2020, kinnitades seda enda allkirjaga. Proovi võtmist on kinnitanud ka E K. Proovi võtmise kellaajaks ja kuupäevaks on 11:55 18.03.
  16. Prooviandjaks on Gennadi Starodubtsev. Analüüsiks on võetud uriin ning tellitavaks uuringuks on narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine sisaldus. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut on märkinud saatekirjas ära, et proovimaterjal võeti vastu 24.03.
  17. Uuringuakti nr on 463T. Eeltoodud tõendiga on tõendatud ka see, milline aine leiti Gennandi Starodubtsevi uriinist. Selles saatekirjast tuleneb see, et tuvastatud ainena on ära märgitud alfa-pürrolidinovalerofenoon (α-PVP). Arvamus tuvastatud aine kohta antud 30.03.2020 ning olemas ka ekspert M. L sellekohane allkiri. Seega on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendatud see, kuidas Gennadi Starodubtsevilt võetud uriiniproov sattus EKEI-sse ning millist narkootilist ainet leiti Gennadi Starodubtsevi uriinist. 2.
  18. Tulenevalt KorS § 41 p-st 12 kui bioloogilise vedeliku proov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab korrakaitseorgan võetud proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamiseks bioloogilise vedeliku proovi uuringuga. Kui korrakaitseorgani nõudmisel kirjeldab arst isiku terviseseisundit, korraldab korrakaitseorgan terviseseisundi kirjelduse protokolli toimetamise võimaluse korral koos bioloogilise vedeliku prooviga joobeseisundi tuvastamiseks riiklikku ekspertiisiasutusse. Kohtuistungil selgus, et tunnistaja A B puudus mälupilt selle kohta, kuidas täpselt 18.03.2020 toimus Gennadi Starodubtsevilt uriiniproovi võtmine. See on ka igati mõistetav, arvestades kuriteo toimepanemisest möödunud aega ning seda, et 29 aastat politseiametnikuna töötanule oli tegemist rutiinsete toimingutega ning nähtuvalt ka eeltoodud saatekirjast ei olnud tema seekord isikuks, kes kinnitas proovi võtmist, sest seda on teinud politseiametnik E K, kes üle kuulatud tunnistaja ütluste kohaselt oli 18.03.2020 tema paarimeheks. 2.
  19. Tunnistaja A B on enda kohtuistungil antud ütlustes ka välja toonud, et ta ei oska hetkel täpselt öelda, kes süüdistatava sinna haiglasse proovi viis, indikaatorvahendi protokollis on kirjas. Samuti on ta enda ütlustes välja toonud, et tops politseiasutuses kinni suletakse selle isiku juuresolekul, tema allkirjastab. On olemas selline eriline kleepuv lint, millega siis kinni suletakse see tops. Seejärel toimetatakse isik ja tops haiglasse. Seal hindab juba kohapeal täpsemaid tunnuseid arst ja see tops iseenesest edastatakse EKEI-sse. Vastavalt KorS § 41 ple 11 isiku poolt korrakaitseorganile indikaatorvahendiga kontrollimiseks vabatahtlikult antud bioloogilise vedeliku proovi edastab korrakaitseorgan indikaatorvahendi positiivse näidu korral riiklikule ekspertiisiasutusele bioloogilise vedeliku proovi uuringu tegemiseks, kui see on vajalik narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamise või joobeseisundi tuvastamiseks. Eeltoodust tulenevalt võib riiklikule ekspertiisiasutusele bioloogilise vedeliku proov sattuda tervisehoiuteenuse osutaja juures võetuna või isiku poolt korrakaitseorganile kontrollimiseks vabatahtlikult antuna. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul usaldusväärselt tõendatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (KoTo, tõendite köide, tl 8), et 18.03.2020 võeti Gennadi Starodubtsevilt uriiniproov SA N ning see edastati EKEI-sse. Samuti nähtub 7 1-20-6658 indikaatorvahendi kasutamise protokollist (KoTo, tõendite köide, tl 1-3), et toimus ka politseijaoskonnas võetud uriiniproovi edastamine riiklikule ekspertiisiasutusele. 2.
  20. Tulenevalt siseministri 20.11.2014 määrusest nr 48 „Narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamiseks kasutatava indikaatorvahendi kasutamise ning selle dokumenteerimise kord“ § 1 lg-st 5 indikaatorvahendi kasutamiseks vajalik osa ja ühekordne indikaatorvahend peavad olema pakendatud hermeetilisse pakendisse. Pakend avatakse prooviandja juuresolekul. Seda, et käesoleval juhul eeltoodud nõuetest kinni peeti tõendavad tunnistaja A B ütlused, mille kohaselt on ta vastanud küsimusele, kas pakendi avamine toimus autojuhi osavõtul, tema kõrval selliselt, et iga kord ühtemoodi tegutsevad. Nimelt selle juhtumi kohta ei ole täpselt meeles, kuid juhiste järgi peab kõik just nimelt toimuma. Arvestades seda, et tunnistaja A B on politseiametnik, kes on selles ametis töötanud juba 29 aastat, siis puudub kohtul igasugune kahtlus selles, et ka käesoleval juhul toimiti eeltoodud juhise järgi. Seda kohtu seisukohta kinnitab ka see, et süüdistatav G. Starodubtsev pole välja toonud enda ütlustes vastupidist ning mis oleks muutnud põhjendatuks selle asjaolu osas täiendava tõendi(te) vastuvõtmise taotlemise ja kogumise. 2.
  21. Eelpool nimetatud kohtu hinnangul usaldusväärsete tõendite pinnalt on arstkohtutoksikoloogiaekspert M T jõudnud koostatud hinnangus 02.04.2020 järeldusele, et Gennadi Starodubtsevil esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase aine tarvitamisest tingitud joove. Lisast 2/463T – 20X-LÕJ0227 „Hinnang isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta“ (KoTo, tõendite köide, tl 9) tuleneb, et uuritavaks on Gennadi Starodubtsev. Joobe jaatamisel on ekspert lähtunud 18.03.2020 kell 10:46-10:49 indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseeritud prooviandjal esinevatest joobeseisundile viitavatest tunnustest (välimus: silmade punetus- jah, märkused – silmad läikivad, vigastused kätel; reaktsioonikiirus: häiritud, märkused – reaktsioonikiirus aeglustunud; kõne: aeglane; aja, isikuja kohataju: märkused – unine; koordinatsioon: kerged häired, märkused – liikumised kohati kiired, närvilised; käitumine: apaatsus, unisus. Samuti on arst-kohtutoksikoloogiaekspert lähtunud enda järelduse andmisel 18.03.2020 kell 12:00 terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 92 fikseeritud joobele iseloomulikust kliinilisest leiust (isiku välimus ja käitumine: vigastused mõlemal käel; vegetatiivsed reaktsioonid: pulss 93/min, vererõhk 176/106 mmHg, pupillide suurus ja reaktsioon valgusele: D=2 mm; tasakaal ja koordinatsioon: kand-varvas kõnd sirgjoonel- positiivne) ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 463T fikseeritud uriinist leitud ainest (Alfa-pürrolidinovalerofenoon (α-PVP). 2.
  22. Süüdistatava Gennadi Starodubtsevi kaitsja on välja toonud, et eeltoodud eksperdiarvamuse järeldus ei pruugi vastata tegelikkusele, kuna joobe jaatamisel on ekspert lähtunud 18.03.2020 kell 10:46-10:49 indikaatorvahendi kasutamise protokollis (KoTo, tõendite köide, tl 1-3) fikseeritud prooviandjal esinevatest joobeseisundile viitavatest tunnustest ning ka terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 92 (KoTo, tõendite köide, tl 4-6) fikseeritud joobele iseloomulikust kliinilisest leiust. Tema kaitsealune on välja toonud, et kui temale oli tutvustatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja terviseseisundi kirjeldamise protokolli politseis, siis nende menetlustoimingute tegemisel talle ei olnud tagatud tõlki. 2.
  23. Kohus ei nõustu kaitsja eeltoodud mõttekäiguga joobeseisundi tuvastamise ebausaldusväärsuse osas, arvestades seda, et esimesse nimetatud protokolli on süüdistatav Gennadi Starodubtsev omakäeliselt kirjutanud „Protokolliga olen nõus, tarvitasin täna tablette, mille nime ei tea. Arst kirjutas need tabletid välja. Narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ei ole tarvitanud.“ Teise protokolli on süüdistatav omakäeliselt kirjutanud, et on tutvunud selle protokolliga. Kohtul puudub alus kahelda selles, et süüdistatav Gennadi Starodubtsevile tõlgiti eeltoodud protokollide sisu tema emakeelde, sest ta on kinnitanud ühe protokolli puhul, et on sellega nõus ja teise protokolli puhul, et on sellega tutvunud. Mingeid märkusi seoses protokollide sisust mittearusaamisega ta teinud ei ole ning samuti puuduvad märkused selle kohta, et protokolli on kantud mingid sellised joobeseisundile viitavad 8 1-20-6658 tunnused, mida tal ei esinenud. Kohtuistungil on küll süüdistatav repliigi korras välja toonud, et seda ei olnud, et ta oli unine ja kõikus. Kohtul puudub aga igasugune alus kahelda selles, et ka eeltoodud joobeseisundile viitavad tunnused süüdistatav Gennadi Starodubtsevil esinesid 18.03.2020, kuna eluliselt usutav pole see, et joobeseisundis olev isik on võimeline täpsemalt ja õigemini kogemustega politseiametnikust fikseerima seda, millised joobeseisundile viitavad tunnused tal esinevad. Käesoleval juhul ei selgunud kriminaalasja kohtulikul uurimisel ka midagi sellist, mis peaks andma aluse asuda seisukohale, et eeltoodud protokollide koostajad ei täinud enda töökohustusi korrektselt ja vajaliku hoolsusega. Tunnistaja A B ütluste kohaselt sattus süüdistatav nende huviorbiiti mitte seoses joobeseisundiga, vaid seetõttu, et tema poolt juhitud sõiduk oli sõitmas ilma tuleta ning sellest tulenevalt pidasid nad ta kinni. Süüdistatav Gennadi Starodubtsev ei ole enda ütlustes välja toonud, et see tema peatamise põhjus ei vasta tegelikkusele. Ka nimetatu kinnitab seda, et eluliselt usutav pole see, et eeltoodud protokollide koostajad kajastaksid seal midagi sellist, mis tegelikkusele ei vasta, arvestades eeltoodud käitumisega neile kaasnevaid tõsiseid tagajärgi. Samuti on süüdistatav Gennadi Starodubtsev kohtuistungil antud ütlustes kinnitanud seda, et politseitöötajad tõlkisid talle need protokollid, millistele ta kirjutas, et on sellega tutvunud. 2.
  24. Kohtule esitatud tõenditest ei tulene see, et süüdistatav oleks taotlenud tõlgi kaasamist kohtueelsel menetlusel protokollide sisu tõlkimiseks tema emakeelde ning seega on etteheiteid tõlgi kaasamata jätmise osas põhjendamatud. Kohus peab põhjendatuks viidata

§ 339

lg 1 p-le 9, mille kohaselt on absoluutseks kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks vaid kriminaalasja kohtulik arutamine tõlgi osavõtuta keeles, mida süüdistatav ei valda. Riigikohus on 6. augusti 2010 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-58-10 p- s 12 välja toonud, et kohtueelsest menetlusest saab eesti keelt mittevaldava süüdistatava puhul tõlgi puudumine olla käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339

lg 2 mõttes vaid siis, kui on täiendavalt tuvastatud, et just nimelt tõlgi puudumisega kaasnes või võis kaasneda kohtuotsuse ebaseaduslikkus või põhjendamatus. Sisuliselt tähendab

§-s 10 ja § 339 lg 1 p-s 9 sätestatu tõlgendamine nende koostoimes seda, et nõutava tõlgi puudumine kohtueelses menetluses on üldjuhul kohtumenetluses heastatav. 2.

  1. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul eeltoodud usaldusväärsete tõenditega tõendatud järgmised süüdistusaktis ära toodud faktilised asjaolud: Gennadi Starodubtsev juhtis 18.03.
  2. a kella 10:20 ajal Narvas Gerassimovi tänaval mootorsõidukit BMW 520i registreerimismärgiga XXX ilma juhtimisõiguseta, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet α-PVP ja narkootikumide tarvitamise tõttu tema silmad olid punetunud ja läikisid, reaktioonikiirus häiritud/aeglustunud, kõne aeglane, esines unisus ja koordinatsioon oli kergete häiretega. II Teo koosseisupärasus 2.
  3. Süüdistusakti kohaselt pani Gennadi Starodubtsev 18.03.2020 oma tahtliku teoga toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2.
  4. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja formaalse kuriteokoosseisuga, mis on ka käsitatav abstraktse ohudeliktina. Joobeseisundi kui tunnuse osas on käesolev kuriteokoosseis blanketne. Vastavalt Riigikohtu
  5. mai 2008.a otsusele kohtuasjas nr 3-1-1-13-08 p-le 5 mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kujutab endast vältavat delikti. Mootorsõiduki juhtimiseks on igasugune juhi tegevus mootorsõiduki kulgemise suunamisel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. detsembri
  7. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-146-03; RT III 2004, 1, 5). Sellele koosseisule vastavat tegu paneb isik 9 1-20-6658 toime senikaua, kui ta joobes olles mootorsõidukit juhib. Joobes juhtimine on küll lõpule viidud kohe, kui juht sõitu alustab, kuid see ei tähenda, et sõiduki järgnev juhtimine ei oleks enam sama tegu - ei oleks enam joobes juhtimine. 2.
  8. LS § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Tulenevalt KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. 2.
  9. Eelpool kohus asus seisukohale, et usaldusväärselt on tõendatud see, et Gennadi Starodubtsev kui mootorsõiduki juht juhtis mootorsõidukit süüdistuses toodud ajal ja kohas joobes, mille põhjustas narkootiline aine alfa-pürrolidinovalerofenoon (α-PVP). Eeltoodud narkootiline aine kuulub sotsiaalministri
  10. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega on Gennadi Starodubtsev enda tegevusega täitnud talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. 2.
  11. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis tahtlust. Ka süüdistusaktis inkrimineeritakse Gennadi Starodubtsevile seda, et ta süüdistuses toodud ajal ja kohas tahtlikult juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Kaitsja kaitsekõnes leidis, et Gennadi Starodubtsev ei sooritanud neid tegusid, mis on süüdistuses kirjeldatud, tahtlikult. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Kohtuistungil andis süüdistatav ütlused seoses narkootilise aine tarvitamisega, millest tuleneb, et ta ei tea, mis aine see oli. Ta ei olnud sellega varem tuttav. Sel päeval talle pakuti ja öeldi, et see ei ole ohtlik. Peale selle aine tarvitamist eriti midagi ta ei tundnud. Ei olnud joobes, ei tarvitanud seda palju ja eriti midagi ei tundnud. Ta sai seda ainet mittetuttavatelt isikutelt. Nende isikute poolt öeldi, et see ei ole ohtlik aine, peaks omama ergutavat efekti ja ta tundis end täitsa normaalselt. Kui ta istus auto rooli taha, siis arvas, et kõik oli juba läinud ja tundis end täitsa normaalselt. Kohus eeltoodud süüdistatava ütluseid tegelikkusele vastavaks ei pea, kuna need on vastuolus tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega seoses narkootilise aine tarvitamisega enne mootorsõiduki juhtimist. Nimelt tuleneb indikaatorvahendi kasutamise protokollist (KoTo, tõendite köide, tl 1-3), et süüdistatav Gennadi Starodubtsev on seal omakäeliselt kirjutanud, et ta täna tarvitas tablette, mille nime ei tea. Arst kirjutas need tabletid välja. Narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ei ole ta tarvitanud. Seda, et süüdistatav ei ole narkootilise aine tarvitamise asjaolude väljatoomisel olnud siiras ning on moonutanud tõde tõendab ka õiend kriminaalasjas nr 20233000450 (KoTo, tõendite köide, tl 10), mille kohaselt päringu on teostanud 09.06.2020 PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna juhtivuurija D N ning tegemist on Haigekassa infosüsteemist X-tee päringu tulemusel saadud informatsiooniga Gennadi Starodubevile ettekirjutatud ravimite kohta. Nimetatud õiendi kohaselt ajavahemikus 01.01.2020-09.06.2020 Gennadi Starodubtsevile ei olnud arsti poolt ühtegi retseptiravimit ette kirjutatud. Viimane pöördumine arsti poole toimus 08.02.2019 (raviasutus T OÜ arst T T). 2.
  12. Kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt on tõendite hindamisel ka elulise usutavuse aspekti kaalumine vältimatu, sest vaid nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu üldiste loogikareeglitega (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-11 p 9). Kohus leiab, et Gennadi Starodubtsev pani talle inkrimineeritava kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Nähtuvalt karistusregistri väljavõttest (KoTo, tõendite köide, tl 16-17) on süüdistataval kaks kehtivat kriminaalkaristust. Teda on viimati karistatud Viru Maakohtu 13.03.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9308 KarS § 184 lg 21, KarS § 256 lg 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi vangistusega 7 aastat ja 6 kuud. Enne seda karistati teda Harju Maakohtu 07.09.2016 otsusega 10 1-20-6658 kriminaalasjas nr 1-16-6717 KarS § 255 lg 1 ja KarS § 418 lg 1 järgi vangistusega 3 aastat ja 8 kuud ja 27 päeva. Seega nähtub eeltoodud jõustunud kohtuotsustest see, et süüdistatav Gennadi Starodubtsev on mõistetud süüdi nii kuritegelikku ühendusse kuulumise eest kui ka selle organiseerimise eest. See annab aluse asuda seisukohale, et ta on keskmisest kurjategijast enam informeeritud selles osas, millised narkootilised ained käibel olid Ida-Virumaal 2020.a märtsis ning millise toimega need ained on. Eeltoodut kinnitab lisaks see, et teda on varasemalt karistatud ka narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest suures koguses ja suure varalise kasu saamise eesmärgil. Seega saab eeltoodust järeldada seda, et süüdistatavale on teada isikute ring, kes tegelevad narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega suures koguses ning seega pidi ta olema ka teadlik sellest, et tarvitab narkootilist ainet, mida rahvakeeles kutsutakse soolaks, sest eluliselt usutav pole see, et ta hakkaks riskima enda elu ja tervisega proovides mittetuttavatelt isikutelt saadud ainet, mille päritolu ja toimet ta ei tea. Sellist käitumist ei saaks täielikult välistada narkosõltlase puhul, kellega aga süüdistatava ütluste kohaselt tema näol tegemist ei ole, sest tema ütluste kohaselt viimati oli tal kokkupuude narkootikumidega 2001.a kui ta tarvitas heroiini. 2.
  13. Kokkuvõttes on usaldusväärselt tõendatud see, et Gennadi Starodubtsev täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo nii objektiivse kui ka subjektiivse koosseisu, pannes toime süüdistuses toodud ajal, kohas ja viisil kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 1 järgi, sest süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et süüdistatav pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelistena, kuna vastavalt KarS §le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. III Süüdistatavale mõistetav karistus 2.
  14. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS §-st 56 ning arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Siiski tuleb lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest vältimatult arvestada ka süüdistatava isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  15. mai
  16. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04 ja
  17. veebruari
  18. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06). Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-40-04). 2.
  19. Kohus peab süüdistatavale karistuse mõistmisel vajalikuks juhtida ka tähelepanu sellele, et kuigi kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest ja esitama vastavalt

§ 312

p-le 5 mõistetava karistuse kohta põhistused, on sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus kriminaalasjas 3-1-1-79-03). 2.
  3. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate/raskendavate asjaolude esinemisele nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11, p 11). Isiku süü suuruse kindlakstegemisel tuleb seejuures lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse 11 1-20-6658 mahust. Nii on asutud ka seisukohale, et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema teosüüd reeglina suurena (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-11-18-11, p 8.1). Samuti näitavad süü suurust mitme kuriteo toimepanemine, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus ja tagajärje raskus (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). 2.
  4. KarS § 424 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. 2.
  5. Süüdistatav Gennadi Starodubtsev on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud. Tulenevalt kehtivatest karistusregistri andmetest (KoTo, tõendite köide, tl 16-17) on tal kaks kriminaalkaristust. Viimati on teda karistatud Viru Maakohtu 13.03.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9308 KarS § 184 lg 21, KarS § 256 lg 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi vangistusega 7 aastat ja 6 kuud. Enne seda karistati teda Harju Maakohtu 07.09.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6717 KarS § 255 lg 1 ja KarS § 418 lg 1 järgi vangistusega 3 aastat ja 8 kuud ja 27 päeva. 2.
  6. Karistust kergendava asjaoluna vastavalt KarS §-le 57 arvestab kohus süü tunnistamist, leides samas, et puhtsüdamlikku kahetsust ei esine, sest süüdistatav kohtu hinnangul ei rääkinud kogu tõde seoses narkootilise aine tarvitamisega, sest tema poolt kohtuistungil välja toodud versioon toimunust ei ole eluliselt usutav. KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 2.
  7. Arvestades seda, et süüdistatavat Gennadi Starodubtsevit on nähtuvalt kehtivatest karistusregistri andmetest varasemalt korduvalt karistatud raskemaliigiliste karistustega, s.o vangistustega, siis kohtu hinnangul on välistatud pöördumine kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse poole. Seda ka seetõttu, et süüdistatav Gennadi Starodubtsev ametlikult ei tööta ning seega kergemaliigilise karistusega pole võimalik saavutada karistuse eripreventiivset eesmärki, s.o siis seda, et tulevikus ei paneks ta toime uusi kuritegusid. Seda kinnitab ka see, et süüdistatav on vabastatud enne tähtaega karistuse kandmiselt Viru Maakohtu 16.10.2018 määrusega (KoTo, tõendite köide, tl 18-21) ning see näitab seda, et kui isegi katseaeg ühes käitumiskontrolli ja lisakohustuste täitmisega ei suutnud saavutada süüdistatava õiguskuulekust, siis vaevalt on võimalik seda saavutada kergemaliigilise karistusega. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivsemailt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 31-1-40-04; 3-1-1-99-06, p 15.1). 2.
  8. Hinnates süüdistatava süü suurust KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, leiab kohus, et see on keskmisest suurem, sest ta on rikkunud Viru Maakohtu 16.10.2018 määrusega (KoTo, tõendite köide, tl 18-21) määratud lisakohustust, mille kohaselt ei tohi ta katseajal tarvitada narkootilisi aineid. Ka on süüdistatav juhtinud mootorsõidukit narkojoobes omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimiseks juhtimisõigust ning tema ütluste kohaselt ei olnud ka mootorsõidukiga sõitmine hädavajalik. Seega juhtides narkojoobes mootorsõidukit omamata juhtumisõigust keset linna ja keset töönädalat enne lõunat kujutas ta ka kaasliiklejatele tõsist abstraktset ohtu. 2.
  9. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks karistada süüdistatav Gennadi Starodubtsevit KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest alla keskmäära, s.o 9 kuu pikkuse vangistusega, arvestades ka seda, et varasemalt ei ole ta toime pannud samalaadset kuritegu, mis koostoimes karistust kergendava asjaolu esinemisega annab aluse mõista karistuse alla keskmäära. 12 1-20-6658 2.
  10. KarS § 76 lg 8 kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Nähtuvalt kinnipeetavate isikute registri väljavõttest (KoTo, tõendite köide, tl 22) vabanes Gennadi Starodubtsev 01.11.2018 ning Viru Maakohtu 13.08.2018 otsusega (KoTo, tõendite köide, tl 23-89) mõistetud karistusest jäi tal tingimisi ennetähtaega vangistuse kandmisest vabanedes kandmata 3 aastat 4 kuud ja 8 päeva vangistust. Eeltoodust tulenevalt tuleb moodustada liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule ning mõista Gennadi Starodubtsevile liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu ja 8 päeva vangistust. 2.39.

§ 414

lg 1 kohaselt teatab maakohus Gennadi Starodubtsevile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Gennadi Starodubtsevi vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Gennadi Starodubtsev ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla

§ 414lg 3 alusel Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse.

IV Kohtu seisukoht asitõendi suhtes võetavate meetmete osas 2.

  1. Riigikohus on
  2. mai 2007.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-14-07 p-s 11 välja toonud, et lahendades asitõenditega seonduvaid küsimusi, tuleb lähtuda asitõendi olemusest ja õiguslikust kuuluvusest. Kriminaalasja juurde võib jätta vaid kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmise. Muudel juhtudel tuleb need vastavalt seadusele omanikule tagastada, hävitada, anda riigi omandisse või realiseerida tsiviilhagi katteks (

§ 126

). 2.41.

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kohus leiab, et DVR-R plaat patrullsõiduki pardakaamera videosalvestisega, mis asub hoiul kriminaalasja materjalides, on põhjendatud jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde, kuna tegemist on kuriteojäljega asjaga. V Kohtu seisukoht menetluskulude suuruse ja hüvitamise osas 2.42. Vastavalt

§ 189

lg-le 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Kohus peab

§ 180

lg 1 alusel põhjendatuks Gennadi Starodubtsevilt välja mõista kõik menetluskulud. 2.43. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha (

§ 175

lg 1 p 9), määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1 p 4) ja joobe tuvastamisega tekkinud kulud (

§ 175lg 1 p 3).

2.44.

§ 180

lg 1 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitada süüdimõistetul. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku 13 1-20-6658 ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05). 2.45.

§-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Gennadi Starodubtsevilt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 876 eurot, milline summa vastab 1, 5 kuupalga alammäärale, kuna 2020.a kehtestatud kuupalga alamäära suurus on 584 eurot. 2.

  1. Gennadi Starodubtsevile riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest on kohtueelsel uurimisel määratud tasu kokku 104,40 eurot (KoTo, tõendite köide, tl 91-94) ning kohtumenetluses on riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest määratud tasu 530, 40 eurot (KoTo, tl 57-60). 2.
  2. Käesolevas kriminaalasjas on joobe tuvastamisega seotud menetluskulud kokku 154, 19 eurot. Nimelt tuleneb müügiarvest nr A20-32375 (KoTo, tõendite köide, tl 7), et selle on väljastanud SA N 18.03.2020 ning see on esitatud Politsei- ja Piirivalveametile seoses uriiniproovi võtmise ja terviseseisundi kirjeldamisega. Kokku tuleb selle arve kohaselt tasuda 31, 19 eurot. Tulenevalt joobeseisundi tuvastamise saatekirjast (KoTo, tõendite köide, tl 8) on uuringu maksumuseks kokku 71 eurot ning hinnangu joobe kohta maksumuseks on 52 eurot. 2.
  3. Eeltoodust tulenevalt peab seega kohus põhjendatuks mõista süüdistatav Gennadi Starodubtsevilt välja kokku 1664, 99 eurot kriminaalmenetluse kulude katteks, mis moodustub sundrahast 876 eurost ja muudest kriminaalmenetluse kuludest kokku 788,99 eurot. 2.
  4. Kuna kohus teeb süüdimõistva otsuse, siis tuleb

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestada kohtul süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seega peab kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt ja kas on põhjendatud määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 2.50. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tulenevalt

§ 180

lg-st 3 põhjendatud jätta osa eeltoodud menetluskuludest riigi kanda, arvestades Gennadi Starodubtsevi varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud jätta osa menetluskuludest riigi kanda, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit, sest sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole, mis annaksid aluse jaatada Gennadi Starodubtsevi äärmiselt kehva majanduslikku olukorda. Kohtule on küll esitatud tõend süüdistatava maksustatava tulu kohta (KoTo, tõendite köide, tl 90), mille kohaselt 2019.a tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist oli 1350 eurot. Samas ei ole kuidagi välistatud see, et süüdistatav teenis eelmisel aastal mitteametlikult palju suuremat tulu ning on varasemalt ennast majanduslikult kindlustanud. Ka ei toonud kaitsja ega süüdistatav kohtuliku uurimise ajal välja ühtegi sellist aspekti, mis võiks tingida väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvalekaldumise. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et süüdistatav on töövõimeline, mis samuti annab aluse jaatada seda, et põhjendatud pole jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Arvestades seda, et süüdistatav pani toime tahtliku kuriteo olles vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastatud ja teda on ka varasemalt korduvalt karistatud kriminaalkorras, siis ei aita kohtu hinnangul ka menetluskulude osaline riigi kanda jätmine kaasa tema resotsialiseerumisele. Seda ka seetõttu, et käesoleva kuriteo toimepanemise põhjuseks pole olnud raske materiaalne olukord, sest süüdistatava sõnul tingis tundmatu päritoluga aine suitsetamise stressiseisund, mis tulenes riiust väga lähedase naisega. 2.51. Samas arvestades välja mõistetavate menetluskulude kogusuurust ja seda, et karistuseks on reaalne vangistus ning kinnipeetule ei ole tagatud töö tegemise võimalus kinnipidamisasutuses, siis määrab kohus, et menetluskulud tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse 14 1-20-6658 maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.