Obsah (6)

§ 121§ 182§ 64§ 68§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.detsembril 2020, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Margit Pärn Kriminaala

§ 121

lg 2 p 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust ja

§ 182

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti Villo Rullile liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

Sellest arvati maha

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu 23 päeva ning ärakandmisele jäi karistus tähtajaga 10 kuud 7 päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Villo Rullile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.03.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1380 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu 7 päeva vangistuse võrra. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 6 kuud 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 06.04.2020. 12.11.2020 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks Villo Rull vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav selgitas, et soovib vabaneda ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Villo Rull tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Villo Rull tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja toetab V.Rull ennetähtaegset vabastamist vangistusest koos elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, kaitsja ning tutvunud prokuröri, kriminaalhooldusametniku ja vangla arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Villo Rull tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt koos elektroonilise valve kohaldamisega pole siiski põhjendatud. Villo Rull kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 1 alusel võib kohus tahtlikus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ja ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Villo Rull on ära kandnud 17.12.2020 kohtuistungi toimumise ajaks 8 kuud, so. enam kui 1/3 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Samuti on ta nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama aadressile xxx, kus isikul oleks võimalus osaleda 6-12 kuulises alkoholi- ja narkosõltuvuse taastumise programmis vanglast vabanenutele koos majutus- ja nõustamisteenusega. Asutus on andnud nõusoleku kinnipeetav Villo Rulli võtmise kohta programmi ja valmis pakkuma talle elukohta, kus on tagatud majutusteenus, toitlustus ning psühholoogiline nõustamine. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kuigi isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud üldjoontes korrektne (üks kehtiv distsiplinaarkaristus 10.11.2020 noomitusena võõras kambris viibimise eest), on kohtu hinnangul Villo Rull puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Villo Rull kuritegelik aktiivsus elu jooksul on olnud märkimisväärne. Kriminaalkorras on teda karistatud kaheteistkümnel korral. Tõsi, hetkel on tal vaid kaks kehtivat karistust. Vanglas viibib oma elu jooksul juba seitsmendat korda. Seega vangistus kui spetsiifiline karistusliik pole muutust eluviisides kaasa toonud. Toimepandud kuritegude dünaamika on jäänud samuti ajas üldjoontes muutumatuks. Isik paneb endiselt hetkeajal toime erinevaid vägivalla tegusid, enamasti on see olnud ajendatud puudulikust probleemide lahendamise oskusest ning alkoholi liigtarvitamisest. Alkohol ongi suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohast. Vangla iseloomustusest nähtub, et isik tarbis enne vangistust alatihti alkoholi, seda vaatamata alkoholikeelule, mis oli osaks talle määratud käitumiskontrollist. Pärast elukaaslasega lahkminekut ja kuriteo toimepanemist ei näinud ta enda sõnul erilist mõtet asjal enam, oli sügaval augus. Väidetavalt tarbis ta korraga umbkaudselt kaksteist purki õlut või pudeli viina. Ühte registreerimisele alkoholijoobes jõudmist põhjendab asjaoluga, et käis matustel, pärast mida jõi koos vennaga paar pudelit viina. Enda sõnul ei ole alkoholiga probleeme, see lahkumineku järgne aeg oli, muidu ta ei olevat joonud üldse. Samas on alkoholijoobes korduvalt toime pannud erinevaid kuritegusid, sh erinevaid vägivallakuritegusid, samuti varasemalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Nii vangla iseloomustusest kui ka kohtuistungil avaldatust ilmneb, et kinnipeetav soovib joovasti tarvitamise saada kontrolli alla või koguni sellest loobuda. Nii on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening 03.06.20-25.06.20 ning on avaldanud soovi minna rehabilitatsiooniteenusele xxxsse ning kavatseb ka elukeskkonda vahetada ja xxx elama jäädagi. Kohus tervitab kinnipeetava kavatsusi ning nihet mõttemaailmas, kuid ei pea põhjendatuks rajada ennetähtaegse vabastamise otsustust sellele. Alkoholiravi võimalus oli kinnipeetaval ka vabaduses. Nii on märgitud Tartu Maakohtu 31.10.2019 määruses 1-191380,millega karistus täitmisele pöörati, et 17.09.2019 SA TÜ kliinikumi Psühhiaatria kliinikumi päringu vastuskirja põhjal pöördus Villo Rull vaimse tervise õe vastuvõtule 18.06.2019.a. "Patsient suunatud prokuratuuri poolt. Talle on tutvustatud programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning ta on läbinud „Esmase hindamise“ teenuse. Patsient avaldab arvamust, et tal ei ole vaja programmis osaleda." Seega ei pidanud süüdlane vajalikuks tegeleda sõltuvusega vabaduses, kuigi talle sellist võimalust otsesõnu pakuti. Alkoholi tarvitas kogu ÜKT tegemise ajal hoolimata talle pandud kohustusest seda mitte tarvitada. Ka käesoleva kohtuotsuse aluseks olevad kuriteod pani ta toime alkoholijoobes ning vähe sellest, kallutas ka kolme alaealist alkoholi tarvitama. Nagu näha, ei pidanud Villo Rull oma varasematest lubadustest midagi ning ka hetkel ei näe kohus ühtki sellist sisulist motivatsiooniallikat, mille nimel süüdlane kogu hingest pingutaks, et senistes eluviisides korrektuurid teha. Kohus pole kindel, et senine lühiajaline vangistus on piisavat mõju avaldanud ning väljendatud muutus pole üksnes näiline ning kantud soovist näidata end paremas valguses. Kokkuvõtvalt tuleb süüdlasel jätkata karistuse kandmisega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valvega ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Materjalidest nähtub, et varasem kriminaalhooldus on ebaõnnestunud – ta on sel ajal toime pannud uue kuriteo ning kriminaalhoolduse ajal rikkus hulgaliselt talle määratud kohustusi, mis ta karistust kandma kokkuvõttes on toonudki. Samas pole välistatud, et jätkates vangistuses rehabiliteerivate tegevustega positiivses võtmes ning omades uue ennetähtaegse vabastamise võimaluse avanedes analoogseid väljavaateid elukeskkonna muutmisele ning ravi/rehabilitatsiooniprogrammist osavõtule, kohus langetabki positiivse otsustuse. Menetluskulud Villo Rull tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 17.12.2020.a kohtuistungist määratud korras advokaat Otto Preem. Kaitsja esitas 17.12.2020 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas vastavalt 97.20€. Kohus on leidnud, et esitatud taotlused on põhjendatud ja kinnitanud riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks kokku 97.20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Villo Rullilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik