1-19-3404/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.detsember 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-3404 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg Alla Korkin Prokurör Meelis Juursoo (arvamus esitatud kirjalikult) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Sergei Fadejevi osas vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu Sergei Fadejev isikukood: 38403152723, asukoht: Tartu vanglas, vabanemisjärgne elukoht: xxx Karistusaja algus ja lõpp: 14.11.2018 – 06.10.

1. vandeadvokaat Otto Preem määratud korras kaugkohtuistung 17.12.2020 Kaitsja Kohtuistung RESOLUTSIOON
2. Jätta Sergei Fadejev temale Harju Maakohtu 21.05.2019 kriminaalasjas nr 1-19-3404 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele vabastamata.
3. Välja mõista Sergei Fadejevilt menetluskuluna riigituludesse 114 eurot kaitsetasu advokaadi Otto Preem poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel.
4. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale ning kaitsjale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Harju Maakohtu 21.05.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3404 tunnistati Sergei Fadejev süüdi KarS 184 lg 1 ja § 185 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks KarS § 63 järgi 2 aastat 5 kuud vangistust. Sellele liideti KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 03.10.2018 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuseosa 1 aasta 5 kuud ja 22 päeva. Ärakandmisele kuulus seega liitkaristus 3 aastat 10 kuud ja 22 päeva vangistust alates 14.11.
5. 15.10.2020 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Sergei Fadejevi isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonse järelevalve alla. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib vabaneda. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Sergei Fadejevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Sergei Fadejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab kaitsealuse ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Fadejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Sergei Fadejevi kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Sergei Fadejev on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 2 aasta 1 kuu, so. üle 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
6. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
7. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil xxx. Tegemist on xxx (xxx OÜ), kus on olemas kõik eluks vajalik. xxx juhataja I. K. andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks aadressile xxx. Elukoht on elektroonilise valve paigaldamiseks sobilik. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetavat on 38-eluaasta kohta 13 korda kriminaalkorras karistatud, küll kehtivaid karistusi on
8. Kuriteod on olnud eriliigilised (laste kehalise väärkohtlemise eest, 2 korral röövi eest grupis, 2 korral avaliku varguse eest vägivallaga, grupis ja arvutikelmuse ning varguste eest) ning hetkel kannab karistust narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja täisealise isiku poolt narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule. Kuriteod on muutunud ajas ühiskonnale ohtlikumaks. Seega ei ole põhjendatud loota, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik suudaks kinnipeetavat hoida õiguskuulekal teel. Kohtu hinnangul ongi Sergei Fadejevi puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on tingimus täidetud, distsiplinaarkaristused puuduvad. Samuti on kinnipeetav osalenud tööhõives ning osalenud sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja 12 sammu. Siit nähtub, et kinnipeetav on astunud esimesi samme vabaduses õiguskuulekana jätkamise nimel. Paraku rohkem positiivseid asjaolusid kohtul välja tuua pole võimalik. Kuigi isikul on toetav lähedane (õde), ei ole tegemist asjaoluga, mida ei eksisteerinud varasemalt. Seega ei oma lähedased isikule piisavat mõju hoidmaks teda seadusekuulekal teel. Vabastamise kasuks ei räägi ka töö puudumine vabanemise puhuks. Kuigi süüdlane pole absoluutne tööpõlgur ( töötas vangistuses majandustöödel ), siis stabiilse töö leidmist ei soodusta töökogemuse puudumine. Isiku sõnul tegeles ta enne vangistust töökoha otsimisega, kuid töötukassasse veel ei jõudnud. On teinud juhutööd ainult mitteametlikult ja lühikest aega ning ametlikku töökohta pole omanud. Elanud on kuritegelikul teel saadud tulust, mis suuremal määral kulub narkootikumide ostmiseks, mis omakorda mõjutab ka majanduslikku toimetulekut. Samuti on ülalpidamist andnud elukaaslane. Seisuga 28.09.2020 on vabanemisfondis xxx eurot, täitmata nõudeid summas 21 988,73 eurot. Nõuete täitmisest pole siiani huvitatud olnud. Seega on vägagi tõenäoline, et vabanedes jätkub harjumuspärane käitumismuster – stabiilse ja legaalse töö puudumine viib kiiresti uute õigusrikkumiste toimepanemiseni. Murekoht on sõltuvus joovastitest. Vangla iseloomustuse kohaselt narkootikumide tarvitamist alustas 16-aastaselt. 1998-99 proovis mõned korrad heroiini, kuid nakatus kroonilisse nakkusesse, seetõttu loobus. 2008.a tarvitas 6 kuu vältel kord- kaks amfetamiini, misjärel loobus. Enda sõnul mõistab sellest tulenevaid ohte ja mõju enda tervisele. Käesolevalt on karistatud narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Varasemalt on vestlusel tunnistanud, et soovis narkootikume enda tarbeks. Tallinna Vangla 25.02.2019.a dr A.K. sissekandest nähtub, et isik tunnistab tugevat tahtmist ainet tarvitada. Eitab nõrgenenud kontrollivõimet või võõrutusnähtude esinemist. Üledoose eitab. Tunnistab sõltuvust. Riskihindamise vestlusel kontaktisikuga sõltuvust ei tunnistanud ja ütles, et dr K. sissekanne on vale. Metadooniravi ei saa. Tallinna Vangla sissekannetest tulenevalt tarvitas isik amfetamiini viimati
9. aasta novembris, sama aasta
10. novembril tuli isik vanglasse. Sellest tulenevalt tarvitas isik narkootikume ka vahetult enne vangistust. Varasemate riskihindamiste kohaselt on esinenud ka süstimist. Siit pigem saab järeldada, et tegemist on siiski sõltlasega, kes vajab nõustamist ja tuge ning tagasilangus võib kiiresti viia uute kuritegude toimepanemiseni. Senine elukäik on seda näidanud, kuna kinnipeetav pole varasematest karistustest ja talle antud võimalustest järeldusi teinud. Kohtuistungil esitas süüdlane kinnituskirja MTÜ-st X, et S.Fadejev on avaldanud soovi liituda projektiga Sütik, et saada tugiisik, kelle abiga minna edasi rehabilitatsioonikeskusesse. Kohus tervitab süüdlase plaani, kuid ilmselgelt jääb sellest väheks. Tegemist on väga üldise kavatsusega, mitte kindla ja garanteeritud ravile asumisega, mis S.Fadejevi puhul oleks ülioluline, kui ta üldse soovib sõltuvust vähegi kontrolli alla saada. Kohtu hinnangul S.Fadejev on pikalt viljelenud kuritegelikku eluviisi, teades, et tema käitumine on ebaseaduslik. Seegi suurendab tema tegude ebaõigsust veelgi. Kokkuvõtvalt kõneleb see tema ennetähtaegse vabastamata jätmise kasuks hoolimata mõningates positiivsetest näitajatest. Eeltoodut silmas pidades tuleb S.Fadejevil karistuse kandmisega jätkata ning kohus ei saa nõustuda isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise valve alla. Kohus ei tuvastanud peale tugiisiku saamise soovi ühtki motivatsiooniallikat, mille nimel pingutada, et õigusrikkumisteta hakkama saada. On võimalik, et järgmises nö ennetähtaegse vabastamise ringis kohus langetab kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise kohta positiivse otsuse ning seda eriti juhul, kui süüdlane jätkab vangistuses reeglite järgmist, läbib ettenähtud rehabiliteerivaid tegevusi ning suudab kohut veenda veelgi enam vähenenud retsidiivsusriskis. Menetluskulud Sergei Fadejev 17.12.2020.a kohtuistungist määratud korras advokaat Otto Preem. Kaitsja esitas 17.12.2020 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas vastavalt 114€. Kohus on leidnud, et esitatud taotlused on põhjendatud ja kinnitanud riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks kokku 114 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb S.Fadejevilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik