1-20-7732 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 02. november 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 02.11.202

§ 25

lg 2 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Priit Heinsoo Süüdistatav Roman Dubov ik 38712243716; ööbimiskoht XXX; viibimiskoht Viru Vangla; XXX; XXX; emakeel XXX; töökoht puudub Eelnevalt kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati: - 27.08.2020 Viru Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, kohaldades KarS § 68 lg 1, § 74 lg 1, 3, lg 2 p 21 sätestatut vangistusega 4 aastat 10 kuud ja 27 päeva tingimisi katseajaga 5 aastat. Tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 24.09.2020; vahistatud Viru Maakohtu 25.09.2020 määrusega kuni üheks kuuks; vahistamise tähtaeg pikendatud Viru Maakohtu 22.10.2020 määrusega 15 päeva võrra, s.o kuni 08.11.2020. Kaitsja Igor Belugin RESOLUTSIOON 1 1-20-7732 Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 233, 238 ja §-dest 306, 311-313 ning 315, maakohus otsustas: Tunnistada Roman Dubov süüdi KarS §

§ 25lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Roman Dubovi vangistusega 4 (neli) kuud ja 20 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.08.2020 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 4 (nelja) aasta 10 (kümne) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista Roman Dubovile liitkaristuseks 5 (viis) aastat 3 (kolm) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o. kahtlustatavana kinnipidamine ja vahistamine, karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise alguseks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 24.09.

1. Roman Dubovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmiseni, sõltuvalt sellest, milline asjaolu saabub varem. Asitõendid: elektrooniline andmekandja, s.o DVD+R plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Mõista Roman Dubovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot sundraha ja 469 (nelisada kuuskümmend üheksa) eurot ja 20 (senti) muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et Roman Dubovil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) eurot ja 20 senti ühe aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700048013 ning selgitus „Roman Dubov, 1-20-7732, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 25.11.
2. Otsusele võib esitada Tartu 2 1-20-7732 Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 25.11.
3. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu ja kriminaalasja menetluse käik
4. Roman Dubovi süüdistatakse kohtusse edastatud süüdistusakti (II köide, tl 1-4) kohaselt selles, et tema, keda on varasemalt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.11.2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdi mõistetud, võttis taas 24.09.2020 kella 23.19 paiku XXX asuva AS P kuuluva kaupluse Prisma müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil mängukonsooli Nintendo Switch Lite, maksumusega 249 eurot, ning väljus kaubaga kaupluse müügisaalist sissepääsuväravate kaudu, jättes kauba eest maksmata. Vargus jäi aga Roman Dubovi tahtest olenemata lõpule viimata, sest ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni ning kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Seega pani Roman Dubov toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse ehk KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Viru Maakohtu Narva kohtumajja saabus 27.10.2020 kriminaalasi nr 1-20-7732 üldmenetluses ja see jagati kohtute infosüsteemi (KIS) kaudu kohtunik Mari-Liis Aviksoni menetlusse. 02.11.2020 toimunud eelistungil rahuldas kohus kohtumenetluse poolte taotluse selle kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses ning otsustas anda Roman Dubovi kohtu alla süüdistuses KarS §

§ 25lg 2 järgi.

1. Kohtuistungil süüdistatav Roman Dubov tunnistas ennast süüdi talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises ning ei taotlenud enda ülekuulamist.
2. Kohtuistungil taotles prokurör tunnistada Roman Dubov süüdi KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning arvestades seda, et isik pani varguse katse toime katseaja jooksul, siis tuleks Roman Dubovi karistada 1 aasta pikkuse vangistusega, mis on mõnevõrra alla sanktsiooni keskmise määra. Kuna kriminaalasja arutatakse lühimenetluses, siis 1/3 läheb sellest maha. Seega jääb 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.08.2020 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 4 aasta 10 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista Roman Dubovile liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o. kahtlustatavana kinnipidamine ja vahistamine, karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise alguseks kahtlustatavana kinnipidamise aeg see on 24.09.

1. Prokuröri nägemus oli see, et see karistus tuleb reaalselt ära kanda. Kuivõrd kahju tekkinud antud juhul ei ole, siis ei ole ka esitatud tsiviilhagi antud asjas.
2. Kaitsja leidis, et karistuse määramisel tuleb arvestada neid asjaolusid, mis kaasnevad selle varguse katsega: kahju ei ole tekitatud kannatanule, kuritegu ei olnud lõpule viidud ja kaitsealune kahetseb tehtut. Samuti kaitsja leidis, et lähtudes liidetava karistuse pikkusest saab käesolevas asjas määrata väiksema karistuse, kuna liidetav karistus on igal juhul suur. 3 1-20-7732 Lähtudes nendest asjaoludest kaitsja palus määrata kaitsealusele 6 kuud vangistust. Lühimenetluse korras vähendada karistust 1/3 võrra ning määrata ärakandmisele 4 kuud vangistust, mis liita karistusega, mis oli määratud Roman Dubovile eelmise kohtuotsusega ja jäi ärakandmata ning pöörata see karistus täitmisele. II Maakohtu seisukoht ja põhjendused
3. Kohus, hinnanud kogumis kohtu poolt vastu võetud ja kohtuistungil uuritud tõendeid, asub seisukohale, et Roman Dubovi suhtes esitatud süüdistus KarS §

§ 25

lg 2 järgi leidis kohtuliku uurimise tulemusena täielikult tõendamist ning põhjendatud on ta süüdi mõista süüdistuses toodud ajal ja kohas võõra vallasasja äravõtmise katse toimepanemises selle asja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Kohtu eeltoodud seisukoha kujunemine on ära toodud kohtuotsuse alapunktis I.

1. Kuna kohus jõudis kohtuliku uurimise tulemusena seisukohale, et Roman Dubov on toime pannud talle inkrimineeritav kuriteo, siis seoses sellega tuleb talle ka mõista karistus, mille liigi ja määra valiku osas on kohus kujundanud enda seisukoha kohtuotsuse II alapunktis. Kohtuotsuse III alapunktis on kohtu seisukoht kohaldatud tõkendi osas. Asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete osas võttis kohus seisukoha kohtuotsuse alapunktis IV ning menetluskulude suuruse ja hüvitamise osas kohtuotsuse V alapunktis. I
2. Roman Dubovile esitatud süüdistus KarS §

§ 25lg 2 järgi 8.1. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi Kr

MS) §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KrMS § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. 8.

1. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus järgnevalt toob välja, miks ta leiab, et Roman Dubov on süüdi süüdistuses toodud ajal ja kohas toime pandud varavastase süüteo katse toimepanemises. 8.
2. Süüdistatav Roman Dubov tunnistas ennast süüdi talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Tema ütluste kohaselt pani ta selle varguse katse toime, kuna tal ei olnud ööbimiskohta ning ta tahtis kuskil ööbida, kasvõi politseis (I köide tl 92). 8.
3. Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistuses toodud ajal ja kohas on tõendatud lisaks süüdistatava süüd omaksvõtvatele ütlustele ka tunnistaja O A ütlustega (I köide tl 4-9), mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja mille kohaselt on ta XXX asuva Prisma kaupluse turvatöötaja. 24.09.2020 ta viibis oma töökohal valvetoas ning videokaamera järgi nägi, kuidas noormees (30-35 aastat, must jope, peas sinine nokamüts, jalas tumedad püksid ja hallid jooksukingad, seljas on punaste tõmbelukkudega must seljakott), kelleks hiljem osutus Roman Dubov, pani oma seljakoti sisse kollast värvi mängukonsooli Nintendo Switch Lite. Tunnistaja teavitas raadiojaama teel turvatöötajat A M, kes viibis saalis. Samuti nägi tunnistaja O. A, kuidas noormees, kelleks hiljem osutus Roman Dubov, suundus joostes müügisaali väljapääsu poole ning läbis müügisaali väravad ning ei maksnud kauba eest. 8.
4. Eeltoodud tunnistaja ütlused on kooskõlas tunnistaja A M ütlustega (I köide tl 10-15), mille usaldusväärsuses kohtul puudub alus kahelda. Tunnistaja ütluste kohaselt ta sai raadiojaama kaudu teate kolleegilt O. A selle kohta, et musta jopesse ja sinisesse nokamütsi riietatud meesterahvas väljub peasissepääsu kaudu koos maksmata konsooliga seljakotis. A. 4 1-20-7732 M pidas kinni kirjeldusega sarnase meesterahva. Antud isik, nähes tunnistajat, viskas oma punaste tõmbelukkudega musta seljakoti, mille sees oli kollast värvi konsool Nintendo Switch Lite. Kinnipeetud isik esitles ennast tunnistajale Roman Dubovina. 8.
5. Tunnistaja I U, kes on ka kannatanu esindaja (AS P poolt volitatud isik, I köide tl 23), ütlustega on tõendatud, et varguse objektiks olnud mängukonsool Nintendo Switch Lite maksumus on 249 eurot (I köide tl 22). Samuti I. U avaldas, et kauplusele ei ole kahju tekitatud ning seda, et kauplus ei esita tsiviilhagi. 8.
6. Eeltoodud tunnistaja ütlustega on kooskõlas AS P poolt 24.09.2020 esitatud avaldus (I köide tl 19), mille kohaselt 24.09.2020 kella 23.20 paiku aadressil XXX leidis aset õigusvastane tegu seoses millega AS P palub võtta vastutusele teo toimepannud isik, kelle juurest avastati AS P kuuluvat maksmata kaupa ( mängukonsool Nintendo Switch Lite, kollane) 249 euro väärtuses. Kaup on korras ja tagastatud kauplusele. 8.
7. Eeltoodud usaldusväärsete tõenditega haakub täielikult asitõendi vaatlusprotokoll 25.09.2020 (I köide tl 28-32), mille kohaselt vaadeldavaks objektiks on DVD-plaat Narva linnas XXX paikneva Prisma kaupluse valvekaamerate 24.09.2020 tehtud videosalvestisega. Videosalvestis algab kell 21:19 (salvestisel kuvatav kellaaeg on reaalajast 2 tunni võrra maas) 24.09.
8. Videosalvestus on tehtud mitme turvakaamera abil. Nähtuvalt sellest protokollist kella 21:19 (salvestisel kuvatav kellaaeg on reaalajast 2 tunni võrra maas) ajal siseneb poodi meesterahvas, kellel on seljas tume jope, jalas tumedad püksid ja peas sinine nokkamüts (foto nr 1). Meesterahval on seljas seljakott. Fotolt nr 2 on nähtav, kuidas kahtlustatav kella 21:19 paiku võtab riiulilt karbi. Fotolt nr 3 nähtub see, et kahtlustatav väljub ostuväravate vahelt müügisaalist, seljakott käes. 8.
9. Isiku kinnipidamise protokoll (I köide tl 34-38) ning isikusamasuse tuvastamise protokoll (I köide tl 33) kinnitavad seda, et aadressil XXX KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kahtlustatavana kinni peetud isikuks osutus Roman Dubov (ik 38712243716). 8.

1. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kohtuliku uurimise tulemusena leidis usaldusväärselt tõendamist see, et Roman Dubov pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Kohus teeb sellise järelduse, olles näinud süüdistatavat vahetult kohtuistungil ning arvestades eeltoodud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvat ning tunnistajate ütlustest tulenevat. Roman Dubovi on võimalik ära tunda asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud fotodelt ning samast protokollist on nähtav ka tema tegevus kaupluses. 8.
2. Kokkuvõtvalt eeltoodud tõenditega kogumis on usaldusväärselt tõendatud see, et Roman Dubov täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas varguse objektiivse koosseisu, kuna ta võttis XXX asuvast AS P kauplustest ära mängukonsooli Nintendo Switch Lite, mis oli tema jaoks võõras vallasasi. Süüdistatav lõpetas senise valdaja valduse ja kehtestas uue valduse ilma senise valdaja, s.o AS P nõusolekuta. Samuti on eeltoodud tõenditega tõendatud see, et Roman Dubov sai selle asja üle tegeliku võimu ja tal oli ära võetud vallasasja suhtes valitsemissoov. Tegu jäi katse staadiumisse süüdistatavast sõltumatutel põhjustel, s.o seetõttu, et turvatöötaja pidas R. Dubovi kinni. 8.
3. Varguse kvalifikatsioon sisaldub KarS § 199 lg 2 erinevates punktides. Eelnimetatud §-i p 4 eeldab seda, et vargus on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Karistusregistri andmetel on Roman Dubovil kolm kehtivat kriminaalkaristust ning teda on varasemalt karistatud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.11.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9619 sh ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava varavastase kuriteo toimepanemise eest (I köide tl 68-72). Samuti on Roman Dubovil kakskümmend kehtivat väärteokaristust ning seitse neist KarS § 218 lg 1 järgi (I köide tl 64-67). Praeguses kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatav pani toime uue varguse katse 24.09.
4. Kuna isik oli varem 5 1-20-7732 süstemaatilise varguse toimepanemises süüdi mõistetud, siis on õige kvalifitseerida tema poolt toime pandud tegu KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. 8.
5. Vargus eeldab tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses. Riigikohus on senises praktikas korduvalt selgitanud, et isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu (RKKKo nr 3-1-1-142-05). 8.
6. Kohus on seisukohal, et Roman Dubov pani varguse katse toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Roman Dubov teadis, et poes olev vallasasi on tema jaoks võõras, see on kellegi teise valduses ning kohtu hinnangul läkski ta Prisma kauplusesse XXX eesmärgiga võtta sealt ära enda tarbeks võõras vallasasi. Samuti kohus võtab arvesse seda, et peale seda, kui R. Dubov oli turvaväravatest lahkudes turvatöötaja silmapiirile sattunud, üritas süüdistatav jooksu pista. Kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt on tõendite hindamisel elulise usutavuse aspekti kaalumine vältimatu, sest vaid nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu üldiste loogikareeglitega (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-11 p 9). Kohtu hinnangul kinnitab R. Dubovi eeltoodud põgenemise katse seda, et kahtlustatavana esimesel ülekuulamisel välja toodud varguse põhjus, s.o see, et ta soovis panna toime varguse selleks, et teda peetaks kinni ja toimetaks kusagile, kus ta saaks ööbida (I köide tl 43-44), ei vasta tegelikkusele, sest sellise olukorra esinemisel ei prooviks ta ära põgeneda. 8.
7. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Roman Dubov pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS §-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Eeltooduga on tuvastamist leidnud, et Roman Dubov pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II

1. Roman Dubovile mõistetav karistus 9.
2. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Seejuures tuleb toonitada, et KarS § 56 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel kohustuslikus korras pidada silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 9.
3. Kohus peab süüdistatavatele karistuse mõistmisel vajalikuks ka juhtida tähelepanu Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-10-09 väljendatud seisukohale, et kuigi kohus peab karistuse 6 1-20-7732 mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest ja esitama vastavalt KrMS § 312 p-le 5 mõistetava karistuse kohta põhistused, on sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Kohus mõistes karistust ei ole seotud ei prokuröri ega ka kaitsja ettepanekuga karistuse liigi ja määra osas. 9.
4. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate ja/või raskendavate asjaolude esinemisel nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11). KarS § 56 lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 9.
5. Süüdistatav Roman Dubov on toime pannud tahtlikult varguse katse isikuna, kes oli varem süüdi mõistetud varguse toimepanemise eest. Seega karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada ka tema varasemat karistatust, mille kohaselt teda on varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Viimati karistati Roman Dubovit Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.08.2020 otsusega kriminaalasjas nr 120-5288 ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat 11 kuud tingimisi vangistust käitumiskontrollile allutamisega. Katseajaks määrati 5 aastat (27.08.2020 - 26.08.2025). Kohtuotsus jõustus 27.08.
6. Eeltoodust järeldub see, et Roman Dubov pannes varguse toime 24.09.2020 tegi seda katseajal. 9.
7. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja et kaitsta õiguskorda ei ole võimalik karistada Roman Dubovi käesoleval juhul rahalise karistusega, arvestades tema eelnevat korduvat kuritegelikku käitumist (sh on teda varasemalt karistatud Viru Maakohtu 30.11.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9619 mh ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi), sest selline karistus ei saavutaks karistuse eripreventiivset eesmärki. Rahalise karistuse mõistmise välistab ka see, et süüdistataval puudub hetkel legaalne sissetulek. Ka
8. aastal saadud R. Dubovi sissetulekute alusel pole võimalik eeldada säästude olemasolu (I köide tl 87-88), mida kinnitab ka see, et tal puudub püsiv elukoht. Samuti R. Dubovil on 20 kehtivat väärteokaristust. Teda on korduvalt karistatud rahatrahvidega, mis on valdavas osas tasumata. Rahaline karistus ei oleks piisavaks vahendiks R. Dubovi mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. 9.
9. Tulenevalt KarS § 73 lg-st 4 kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras. KarS § 73 lg 3 kohaselt saab katseajaks määrata kuni viis aastat, mis ei tohi aga olla lühem kui vabastatule mõistetud vangistus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. detsembri
11. a otsus asjas nr 3-1-1-96-11, p 7.4). 9.
12. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et arvestades süüdistatava varasemat karistatust samalaadse kuriteo eest ning uue kuriteo toimepanemist ajal, mil talle oli määratud katseaeg, siis ei esine Roman Dubovi puhul 7 1-20-7732 selliseid erandikke asjaolusid, mis võimaldaksid jätta talle mõistetava liitkaristuse reaalselt täielikult täitmisele pööramata. 9.
13. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada Roman Dubovi süü suurust - käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud küll ühe varguse katse, kuid kohtu hinnangul tahtluse intensiivseimas vormis, s.o kavatsetult. Nimelt nähtub videosalvestustelt, mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (I köide tl 28-32), et süüdistatav läks kauplusesse juba plaaniga toime panna vargus, sest ta ei võtnud ostukorvi või ostukäru. Seega tegemist ei olnud hetkeajendil tekkinud sooviga võtta ära võõras vallasasi selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis suurendab süüdistatava süüd. 9.
14. Samas tuleb karistuse mõistmisel võtta arvesse seda, et esineb karistust kergendav asjaolu – R. Dubov tunnistas süüd (I köide tl 92). Süüd vähendab ka see, et antud kuritegu jäi katsestaadiumisse ning kannatanul kahju ei tekkinud. 9.
15. Samas ei saa tähelepanuta jätta süü suuruse üle otsustamisel seda, et varguse objektiks oli mängukonsool, mis on mõeldud eelkõige vabaajaveetmiseks. Seega ei olnud tegemist hädavajaliku esmatarbe kaubaga. Arvestades varguse objekti ei olnud varguse toimepanemine seega seotud hädaolukorraga, mis inimlikult õigustaks teo toimepanemist ning vähendaks R. Dubovi süüd kohtu silmis. 9.
16. Kriminaalasja materjalidest nähtub ka, et R. Dubov pani käesoleva kuriteo toime 24.09.2020 ehk vähem kui ühe kuu jooksul peale eelmise 27.08.2020 kohtuotsuse tegemist. Eeltoodu näitab kohtu hinnangul selgelt seda, et R. Dubov ei ole osanud hinnata talle antud võimalust kanda ära kandmata karistus vabaduses leebemates tingimustes. 9.
17. Kohus möönab, et ka varasemalt oli R. Dubov kohtu poolt karistatud varguse toimepanemise eest Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.11.2016 otsusega kriminaalasjas 116-
18. Viimase väärteokorras karistatava teo pani R. Dubov toime 11.09.2020, mil teda karistati PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna otsusega KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 200 eurot, ka enne seda oli isik väärteokorras karistatud veel viis korda sama paragrahvi järgi. Seega tuleb nentida, et R. Dubovi kuritegelik käitumine ei näita taandumismärke, mis räägib reaalselt ära kandmisele kuuluva vangistuse mõistmise põhjendatuse kasuks saavutamaks karistuse mõistmisega taotletavad eesmärgid. 9.
19. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks karistada R. Dubovi alla keskmäära jääva karistusega, s.o 7 kuu pikkuse vangistusega. Kuna kohus arutas seda kriminaalasja lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista R. Dubovile karistuseks 4 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.08.2020 kohtuotsuse järgi tingimisi mõistetud ja ärakandmata karistuse osa, s.o 4 aasta 10 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista Roman Dubovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aasta 3 kuu ja 17 päeva pikkune vangistus. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aega, s.o 24.09.
20. III Roman Dubovile kohaldatud tõkendi suhtes tehtud otsustus
21. KrMS § 306 lg 1 p 9 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus mh küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. Kohus leiab, et arvestades Roman Dubovile mõistetavat vangistust on põhjendatud jätta talle kohaldatud tõkend muutmata ja jätta ta vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning pärast seda tõkend vahistamine tühistada. 8 1-20-7732 IV
22. Kohtu seisukoht asitõendite suhtes võetavate meetmete osas 11.
23. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. 11.
24. Kohus leiab, et DVD+R plaat, mis asub hoiul kriminaalasja materjalides, on põhjendatud jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. V
25. Kriminaalmenetluse kulude suurus ja jaotus 12.
26. Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks Roman Dubovilt välja mõista menetluskulud. 12.
27. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (KrMS § 175 lg 1 p 4). 12.
28. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitada süüdimõistetul. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05). 12.
29. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Roman Dubovilt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 876 eurot, milline summa vastab 1,5 kuupalga alammäärale. Nimelt on kuupalga alammääraks alates
30. jaanuarist 2020 Vabariigi Valitsuse
31. detsembri
32. a määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 584 eurot. 12.
33. Roman Dubovile riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest on kohtueelsel uurimisel määratud tasu kokku 334, 80 eurot (I köide tl 50, 97, 131) ja kohtus 134, 40 eurot (II köide tl 30-32). 12.
34. Eeltoodust tulenevalt peab seega kohus põhjendatuks mõista süüdistatav Roman Dubovilt välja kokku 1345,20 eurot kriminaalmenetluse kulude katteks, mis moodustub sundrahast 876 eurost ja muudest kriminaalmenetluse kuludest kokku 469, 20 eurot. 12.
35. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seega peab kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt ja kas on põhjendatud määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 12.
36. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud jätta mingi osa kohtu poolt väljamõistetavatest menetluskuludest riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole kinnipidamisasutuses karistuse kandmine asjaoluks, mis võiks tingida menetluskulude vähendamise. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise 9 1-20-7732 ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12 p 7). Kohus ei pea ka väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvalekaldumist põhjendatuks resotsialiseerumisväljavaadet silmas pidades, kuna R. Dubov on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ja käesoleva kriminaalasja raames pani ta varguse katse toime katseajal. Seega puudub objektiivne alus seisukohaks, et menetluskulude osaline riigi kanda jätmine võib avaldada mõju tema õiguskuulekusele. 12.
37. Arvestades aga väljamõistetavate menetluskulude kogusummat ja seda, et karistuseks on reaalne vangistus ning kinnipeetule ei ole tagatud töö tegemise võimalus, siis määrab kohus, et menetluskulud tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson kohtunik 10