lg 2 p 3, § 113 lg 1 - § 25 lg 2, § 274 lg 1 järgi, Grigori Kašintsevi süüdistuses
lg 1 p 1, § 113 lg 1 - § 25 lg 2 - § 22 lg 3, § 274 lg 1 järgi, Maksim Alak süüdistuses
märtsi
Grigori Kašintsevile
lg 1- § 25 lg 2-§ 22 lg 3 ja
lg 1 järgi mõistetud karistused ning liitkaristus
3. Dmitri Dodonovile mõista
4.
5. Grigori Kašintsevile mõista
lg 1-§ 25 lg 2-§ 22 lg 3 ja
lg 1 järgi, kohaldades
6. Grigori Kašintsevile mõista liitkaristuseks
lg 1 järgi) 06.05.2019 kella 23:00 paiku olles alkoholijoobes korteris aadressil XXX , tekkinud tüli käigus haaras käega kinni A.P. kaelast ning kägistas teda. Seejärel asetas kannatanu kõrile noa. Oma tegevusega tekitas D. Dodonov kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse (marrastus kaelal). 2 Sel moel pani Dmitri Dodonov oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, valutekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt, s.o pani toime
Samuti tema, Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt kriminaalasja nr 19233000538 raames vahi alla võetud isikuna, viibides Narva arestimajas aadressil Vahtra 3, ühes eelvangistuse kambris koos vahi alla võetud Grigori Kašintseviga, organiseeris arestimajast põgenemise eesmärgil arestimaja töötaja tapmise. D. Dodonov mõtles välja teoplaani ning leppis G. Kašintseviga kokku, kes mida teeb. Plaani täideviimiseks seadis D. Dodonov 11.05.2019 kuriteorelvana valmis hambapastatuubi, mille sees oli seebilahus, ning ühtlasi torkeriista, mille saamiseks murdis ära lusika laiema osa, peites selle kambris taldriku alla, aga terava otsaga osa pani enda jalanõu sisse selle edasiseks kasutamiseks ründe käigus. Järgmisel päeval, s.o 12.05.2019, D. Dodonov ja G. Kašintsev konvoeeriti Narva arestimaja jalutuskambrist arestimaja koridori. Jalutuskambrist väljumisel kell 09:59 D. Dodonov, tegutsedes vastavalt eelnevalt kokkulepitud plaanile, pritsis tahtliku tapmise eesmärgil, oma ametiülesannete täitmisel viibivale (kinnipeetute jalutust korraldavale) arestimaja politseinikule J.J. ile silma seebilahust. Sellega tekitas politseinikule tugeva põletustunde silmades ja kasutades ära ootamatuse momenti, haaras D. Dodonov ühe käega kannatanu kõrist tagant poolt ja teise käega eestpoolt ning hakkas sellele jõuga suruma. Samal ajal tungis G. Kašintsev kallale teenistuskohustusi täitvale (kinnipeetute jalutust korraldavale) Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna arestimaja spetsialistile U.K. ele. Seda tegi G. Kašintsev kannatanule kehavigastuste tekitamise eesmärgil ning selleks, et U.K. ei saaks appi minna oma kolleegile J.J. ile. G. Kašintsev haaras parema käega U.K. e kaelast ja kannatanu kaela jõuga kokku surudes tekitas talle tugevat füüsilist valu, jättes ta ilma õhu juurdepääsust ning hoidis U.K. t kinni. Ajal kui G. Kašintsev hoidis U.K. t kinni, lõi D. Dodonov parema käe rusikaga J.J. ile vastu pead, misjärel viimane kukkus põrandale. D. Dodonov lõi J.J. ile veel ühe korra parema käe rusikaga näo piirkonda. Seejärel vajudes kogu kehaga J.J. ile peale, haaras ta parema käega kannatanul kõrist ja surus sellele, aidates vasaku käega suurendada survet. Hoides J.J. it kaelast, tõmbas D. Dodonov kannatanu näole politseijaki, jätkates sealjuures J.J. i kägistamist. J.J. il õnnestus haardest vabaneda, kuid D. Dodonov lõi talle kaks korda parema jalaga ja kolm korda parema käe rusikaga pea piirkonda. Pärast seda haaras taas kätega kannatanul kõrist ja hakkas kägistama. Varem ettevalmistatud terava eseme asemel kasutas D. Dodonov J.J. i politseijaki taskust võetud metallist pastapliiatsit, lüües vähemalt kuus korda pastapliiatsiotsaga kannatanule pea ja näo vasakpoolsesse ossa, tekitades J.J. ile lõikehaavu. Samal ajal jätkas G. Kašintsev U.K. e kinnihoidmist. Mingil hetkel õnnestus U.K. el vabaneda kägistavast haardest, kuid G. Kašintsev haaras kätega U.K. est lüües teda ühel korral peaga vastu seina. Seejärel lõi jalaga kannatanut kubemesse. Politsei lisajõudude väljakutsumise takistamise eesmärgil, aidates sellega kaasa D. Dodonovile, et see viiks J.J. i tapmise lõpuni, tõmbas G. Kašintsev U.K. e taskust välja raadiosaatja ja viskas selle eemale. Järgnevalt G. Kašintsev haarates kätega ümber kannatanu kaela, jätkas U.K. e kägistamist. Samal ajal D. Dodonov lõi ühe korra parema käe rusikaga J.J. it kuklasse. Kuigi kannatanu jõud vastupanuks rauges, lõi D. Dodonov parema jalaga seitse korda J.J. ile näkku. Seejärel lõi D. Dodonov parema jalaga U.K. ele rindkere vasakusse poolde, millega tekitas U.K. ele füüsilist valu ja kehavigastuse (verevalum rindkere keskosas vasakul). Samal ajal juhendas 3 D. Dodonov sõnaliselt G. Kašintsevi tegevust, et viimane jätkaks U.K. e kinni hoidmist. Edasi lõi D. Dodonov J.J. ile parema jalaga ning parema käe rusikaga näkku. Lõpuks võttis D. Dodonov põrandalt üles politseiläbipääsuloa ja lõi veelkord J.J. ile seitse korda parema jalaga kannatanut - kolm lööki näkku ja neli rindkeresse. Politseiniku J.J. i surm jäi saabumata D. Dodonovi ja G. Kašintsevi tahtest olenemata, sest J.J. il õnnestus vajutada häirenuppu ning häire peale saabusid kohale politseitöötajad. Oma tegevusega tekitas D. Dodonov J.J. ile tugevat füüsilist valu ja hulgaliselt kehavigastusi. Lisaks purunes D. Dodonovi tegevuse tõttu J.J. il kaelas olnud hõbedast värvi metallist kett. Eelkirjeldatud viisil pani D. Dodonov toime teise inimese tapmise katse, s.o
Samuti pani ta toime vägivalla kasutamise võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuse täitmisega, s.o
2. G. Kašintsevit süüdistatakse selles, et tema 07.05.2019.a, kella 05:20 paiku, olles alkoholijoobes tänaval baari Imbis juures, mis paikneb aadressil Mõisa 1b, Narva linn, kannatanu O.J. i vastu tekkinud vaenulikke suhete pinnal, tegutsedes grupis koos M. Alakiga, eesmärgiga põhjustada kannatanule raskeid kehavigastusi, pärast seda kui M. Alak tõukas kannatanut, lõi rusikaga O.J. it näkku. Löök ei tabanud nägu, vaid kannatanu kätt, kuna O.J. jõudis panna näo ette käe. Löögi tagajärjel kukkus kannatanu sõiduteele, kus G. Kašintsev ja M. Alak peksid teda jalgadega kehasse ja pähe. Lisaks veel hüppas G. Kašintsev mõlema jalaga kannatanu kerel ja lõi ülevalt jalalabaga mitu korda O.J. it pähe. G. Kašintsev püüdis kannatanut lüüa kasteediga pähe. Kannatanu kaitses end hoides käsi näo ees, mistõttu löök kasteediga tabas paremat käelaba. Edasi lõi G. Kašintsev kannatanut jalaga rindkerre. G. Kašintsevi ja M. Alaki teod põhjustasid O.J. ile füüsilist valu ja hulgaliselt tervisekahjustusi: koljuluude vigastuseta haavad pea kuklapiirkonnas, ninaluude kinnine murd, roiete hulgimurd vasakul, vasaku kopsu põrutus, vasakpoolne hemopneumotooraks (veri ning õhk rinnaõõnes) ja vasakpoolne nahaalune emfüseem. Roiete hulgimurd vasakul, ohustades elu vigastuse tekitamise momendil, põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Sel moel pani G. Kašintsev toime eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise, s.t.
Samuti tema Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt kriminaalasja nr 19233000539 raames vahi alla võetud isikuna, viibides Narva arestimajas ühes eelvangistuse kambris koos vahi alla võetud D. Dodonoviga, leppis D. Dodonoviga kokku kaasa aidata D. Dodonovi tegevusele arestimaja töötaja tapmisel. Nimelt 12.05.2019. a kell 09:59 G. Kašintsev, tegutsedes vastavalt kokkulepitud plaanile, väljudes arestimaja jalutuskambrist, samaaegselt kui D. Dodonov tungis kallale J.J. ile, tungis G. Kašintsev kallale U.K. ele. Seda tegi G. Kašintsev kannatanule kehavigastuste tekitamise eesmärgil ning selleks, et U.K. ei saaks aidata oma kolleegi J.J. it. G. Kašintsev haaras parema käega U.K. e kaelast ja kannatanu kaela jõuga kokku surudes tekitas talle tugevat füüsilist valu, jättes ta ilma õhu juurdepääsust ning hoidis U.K. t jõuga kinni. Samal ajal D. Dodonov vägivallatses J.J. i kallal. (Täpsem kirjeldus on toodud D. Dodonovi süüdistuses). Samal ajal G. Kašintsev jätkas U.K. e kinnihoidmist. Kuigi korraks õnnestus U.K. el vabaneda G. Kašintsevi haardest, sai viimane kannatanust uuesti kinni ja lõi 4 kannatanut vähemalt ühel korral peaga vastu seina ja jalaga talle kubemesse. Seejärel tõmbas ta U.K. e taskust välja raadiosaatja ja viskas selle eemale. G. Kašintsev jätkas kätega U.K. e kaelast kinni hoidmist. G. Kašintsev võimaldas U.K. e kinnihoidmisega D. Dodonovil jätkata vägivallatsemist J.J. i suhtes. G. Kašintsev tekitas U.K. ele füüsilist valu ja kehavigastusi (marrastused vasaku küünarliigese sirutuspinnal, verevalumid kaelal ning otsimikupiirkonnas ja marrastuse parema kulmukaare juures). Samuti osutas ta ettekavatsetud kaasabi D. Dodonovile J.J. i tapmises, mida ei õnnestunud lõpuni viia D. Dodonovi ja G. Kašintsevi tahtest olenemata põhjustel, sest häire peale saabusid sündmuskohale teised politseitöötajad. G. Kašintsev pani toime kaasaaitamise teise inimese tapmise katses, s.o
Samuti pani G. Kašintsev toime vägivalla kasutamise võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuse täitmisega, s.o
M. Alak pani toime eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise, s.t.
Maakohtu otsus 3. Viru Maakohtu otsusega tunnistati D. Dodonov süüdi
Tunnistati süüdi
Tunnistati süüdi
lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti karistuseks 14 aastat vangistust.
Dodonovile liitkaristuseks 14 aastat vangistust. Karistusaega arvestakse alates 06.05.
Tunnistati süüdi
Tunnistati süüdi
lg 1 - § 25 lg 2 - § 22 lg 3 järgi ning mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust.
Kašintsevile liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Karistusaega arvestati alates 07.05.2019.Valitud tõkend vahistamine, jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. 5. M. Alak tunnistati süüdi
lg 1 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 07.05.2019 kuni 08.05.2019, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 3 aastat 11kuud ja 28 päeva vangistust. Kohaldati
Alak ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
M. Alaki suhtes apellatsioonimenetlust ei toimu.
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamises, valutekitavas kehalises väärkohtlemises korduvalt. Kannatanu A.P. ütluste kohaselt D. Dodonovi juures külas olles sõitis D. Dodonovil nö „katus ära“ ning ta hakkas teda ründama, kägistas teda ning pani noa kõrile, millega tekitas kannatanu kaelale kriimustuse. Kriimustusest ja kägistamisest tundis kannatanu valu. Maakohus märkis, et kuigi kannatanu on andnud kohtueelses ning kohtumenetluses vastuolulisi ütlusi osas, mis puudutab tema korterist väljumist, siis see asjaolu ei anna alust hinnata kannatanu ütlusi tema ründamise kohta ebausaldusväärseteks. Kannatanu selgitas, et möödunud on palju aega, mistõttu ei mäleta ta enam kõiki asjaolusid. Maakohtu arvates on selgitus eluliselt usutav, sest juhtunust on möödunud enam kui 8 kuud. Samas on kannatanu ütlused tema suhtes kasutatud vägivalla osas järjepidevad ning kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Nimelt kannatanu ütlusi kinnitab 21.05.2019 asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud politsei rinnakaamera salvestust ning millest nähtub, et 06.05.2019 kell 23:19 saabub politseipatrull aadressile XXX ning tänaval viibivad kaks isikut, kes on ära tuntavad kui D. Dodonov ning A.P. . A.P. avaldab politseile D. Dodonovi juuresolekul, viidates D. Dodonovile, et see isik kägistas teda noaga. Vaatlusprotokollist nähtub, et korteris viibis M.K. , kes selgitas politseile, et mingit pussitamist ei toimunud, kuid selgitusest järeldub, et D. Dodonovil sõitis nö „katus ära“. D. Dodonov oma süüd selles episoodis ei tunnistanud, kuid samas mäletas ta sündmuse asjaolusid väga halvasti. Samas nähtub tunnistaja M.K. u ütlustest, et D. Dodonovil oli paha, kannatanu ja D. Dodonovi vahel oli tüli ning D. Dodonov käis ja võttis köögist noa. Maakohus leidis, et D. Dodonovi ütlused on segased ja vastuolulised ning kuuluvad tõendite hulgast väljaarvamisele. Kokkuvõtteks sedastas maakohus, et A.P. , M.K. u, U.K. e ütlustega ja asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 06.05.2019 kella 23:00 paiku D. Dodonov olles alkoholijoobes korteris aadressil XXX , tekkinud tüli käigus haaras käega kinni A.P. kaelast ning kägistas. Seejärel asetas kannatanu kõrile noa. Oma tegevusega tekitas D. Dodonov kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse (marrastus kaelal). Kuigi kannatanu A.P. ei mäletanud kõiki asjaolusid detailselt, ei muuda see tema ütlused ebausaldusväärsteks, vaid on seletatavad sündmusest möödunud ajaga. Kannatanu ütlused on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Maakohtu hinnangul on D. Dodonovi süüdistus
Süüteo pani D. Dodonov toime otsese tahtlusega. Kuna D. Dodonov on varem karistatud
7.2 07.05.2019 episood 6 G. Kašintsevit süüdistatakse
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises grupis koos M. Alakuga. Kannatanu O.J. i ütluste kohaselt viibis ta 07.05.2019 hommikul baaris Imbis. Baarist väljudes nägi ta pealt kaklust ning ta tegi kaklejatele märkuse. Hiljem koju minnes tulid kannatanu juurde samad mehed, kellele kannatanu oli märkuse teinud, teda lükati, ta kukkus ning teda hakati peksma. O.J. tundis tema juurde tulnud meestes ära süüdistatavad. Kui kannatanu oli pikali, peksti teda jalgadega, rusikatega vastu keha, ribisid, käsi ja pead. Löögid tabasid teda samaaegselt mõlemale kehapoolele ning kui mehed hakkasid eemale minema, võttis G. Kašintsev midagi taskust välja, mis meenutas kasteeti, pani selle oma käe peale ning lõi teda, tabades kannatanu kätt, mis oli näo ette pandud. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiga on tuvastatud, et O.J. il esinesid koljuluude vigastuseta haavad pea kuklapiirkonnas, ninaluude kinnine murd, roiete hulgimurd vasakul, vasaku kopsu põrutus, vasakpoolne hemopneumotooraks (veri ning õhk rinnaõõnes) ja vasakpoolne nahaalune emfüseem. Roiete hulgimurd vasakul, ohustades elu vigastuse tekitamise momendil, põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Roiete hulgimurru ning ninaluu murru tekkepõhjusena peab ekspert võimalikuks korduvaid lööke jalgade ja kätega. Maakohus leidis, et vaidlusküsimuseks on peksmise intensiivsus. Kohtu arvates M. Alaku ütlused, mille kohaselt ta lõi kannatanut ainult ühel korral käega ning G. Kašintsevi ütlused, mille kohaselt ta lõi kannatanut ainult jalaga ning kasteeti ei kasutanud, ei ole usaldusväärsed, kuna ei ole kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta tõesti ei näinud, kes teda jalgadega lõi, kuid tema ütluste kohaselt olid samaaegselt löögid mõlemalt poolt ning löökide intensiivsusest ta järeldas, et teda peksid kaks inimest. Lisaks kannatanu ütlustele, et teda löödi ka kasteediga, rääkis seda ka tunnistaja T.R. . Tunnistaja R.H. mäletab, et 07.05.2019 peeti baari Imbis juures kinni kaks noort isikut, kelle riided olid verised, lisaks edastas politsei praktikant R.T. kasteedi, selgitades, et turvakontrolli ajal leidis ta selle G. Kašintsevi juurest.Ta ise nägi seda kasteeti. Kasteet edastati valveuurijale. Kasteeti on asitõendina vaadeldud ning vaatlusprotokolli kohaselt avastati kasteedi välispinnalt verekahtlased määrdumised. Maakohtu puudus alus kahelda kannatanu ütlustes, et G. Kašintsev lõi teda kasteediga. G. Kašintsevi ütlused on aga vastuolulised ja kuuluvad tõendite hulgast väljaarvamisele. Samasugule seisukohale asus maakohus ka M. Alaku ütlusi analüüsides. Maakohus märkis veel, et tunnistaja M.K. nägi kannatanut peksmas vaid G. Kašintsevit, kuid tunnistaja ei näinud kogu sündmust, vaid alates sellest momendist, kui kannatanu juba oli pikali ning ei avaldanud mingisugust vastupanu. Enne seda kuulis tunnistaja kakluse, löökide heli. Lisaks pidi tunnistaja tähelepanu häirekeskusesse helistamise ajaks olema mujal, sest ei ole võimalik samaaegselt jälgida aknast toimuvat ning valida numbrit. Tunnistaja M.K. helistas häirekeskusesse ning tehtud kõnest, mis on asitõendina vaadeldud, nähtub, et vastuseks küsimusele, mitu inimest seal on, vastab tunnistaja, et kaks inimest, peksavad jalgadega, lausa hüppavad jalgadega tema peale. Seega sündmust vahetult pealt nähes avaldas tunnistaja M.K. , et peksjaid oli kaks. M.K. ütlused on vastuolulised selles osas ja kuuluvad tõendite hulgast väljaarvamisele. Maakohtu hinnangul on tõendatud, et 07.05.2019.a, kella 05:20 paiku, M. Alak ja G. Kašintsev grupis, olles alkoholijoobes, tänaval baari Imbis juures, peksid O.J. it süüdistuses esitatud viisil. G. Kašintsev tahtis kannatanut lüüa kasteediga pähe, kuid kannatanu pani käe ette ning löök 7 tabas kätt. G. Kašintsev ja M. Alak tekitasid O.J. ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi, sealhulgas eluohtliku tervisekahjustuse. Kohus leidis, et M. Alaku ja G. Kašintsevi tegu on õigesti kvalifitseeritud
Kehavigastuse tekitamise ning tagajärje osas tegutsesid süüdistatavad otsese tahtlusega. 7.3 12.05.2019 episood D. Dodonovit süüdistatakse tapmiskatses
Kašintsevit tapmiskatsele kaasaaitamises
Peale selle süüdistatakse neid vägivalla kasutamises võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega
Vaidlust ei ole selles, et 12.05.2019 hommikul kasutasid D. Dodonov ning G. Kašintsev arestimaja töötajate U.K. e ja J.J. i suhtes vägivalda. Ründe asjaolusid kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll, mis tõendab sündmuskoha olustikku ning seda, et J.J. i ründeks kastutas D. Dodonov pastakat, mis leiti pärast rünnet arestimaja koridori põrandalt. Vaidlust ei ole ka selles, et D. Dodonov ja G. Kašintsev ründasid arestimaja töötajaid kavatsetult. Vastavalt plaanile oli G. Kašintsevi ülesandeks ühte töötajat kinni hoida ning D. Dodonovi ülesandeks teine töötaja „välja lülitada“ eesmärgiga arestimajast põgeneda. G. Kašintsev ning D. Dodonov tekitasid oma tegudega U.K. ele ja J.J. ile kehavigastusi. See on tõendatud kannatanute läbivaatuse protokollidega, meditsiiniliste dokumentidega (kiirabikaardid, patsiendikaardid, statsionaarsed epikriisid) ning J.J. i suhtes on läbiviidud kohtuarstlikud ekspertiisid. Nimetatud tõenditest nähtub, et kannatanutel tuvastatud kehavigastused ei olnud rasked. Käesoleva asja põhiküsimuseks on see, kas D. Dodonovil oli tahtlus tappa J.J. ning kas G. Kašintsev oli tapmisele kaasaaitaja. Kohtu hinnangul saab sellele küsimusele vastata jaatavalt. Maakohtu hinnangul leppides kokku, et üks töötaja peab kindlasti kaotama teadvuse, leppisid süüdistatavad kokku selles, et nad on nõus ükskõik milliste tagajärgedega, sh ka surma saabumisega. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et süüdistatavad ei arutanud omavahel, mida teha siis, kui arestimaja töötajad osutavad neile aktiivset vastupanu. Nad ei saanud eeldada, et arestimaja teenistujad, kelle ülesandeks on kinnipeetavaid isikuid arestimajas valvata, niisama lihtsalt võimaldavad neil arestimajast põgeneda. Maakohtu arvates ei ole usutav, et lepiti kokku ainult kahe löögi kasutamises, kuna ajal kui D. Dodonov kägistas ja lõi J.J. it, siis G. Kašintsev kordagi ei sekkunud D. Dodonovi tegevusse, see tähendab, et ta kiitis selle heaks, nõustus sellega. Isegi juhul kui lepiti kokku ainult kahe löögi kasutamises, siis üldjuhul ei kaota isik nõrga löögi tagajärjel teadvust. Seega igal juhul pidid nad kokku leppima, et löögid on tugevad. Maakohus järeldas, et G. Kašintsevil puudus kontroll selle üle, millised tagajärjed teadvuse kaotusega kaasnevad, mistõttu ta pidi möönma ükskõik milliste tagajärgede saabumist. Kohus tõi välja sellegi, et J.J. i peksimine toimus G. Kašintsevi juuresolekul. Seega juhul, kui sündmus ei oleks kulgenud plaanipäraselt, oli tal võimalik D. Dodonovi tegevusse sekkuda, kuid ta seda ei teinud. G. Kašintsev ei sekkunud ka siis, kui ta nägi, kuidas D. Dodonov peksis J.J. it edasi ka siis kui viimane enam vastupanu ei osutanud. Seega G. Kašintsev kiitis heaks ning nõustus D. Dodonovi tegevusega ning täitis oma osa kokku lepitud plaanist, st hoidis kinni U.K. t, millega takistas U.K. t minemast appi J.J. ile ning millega omakorda aitas kaasa D. Dodonovi 8 tegevusele. Maakohtu hinnangul oli D. Dodonovi tegevus ning tahtlus suunatud J.J. i tapmisele ning see pidi olema arusaadav ka G. Kašintsevile, kes D. Dodonovi tegusid pealt nägi. Maakohtu hinnangul ei ole usutavad D. Dodonovi ütlused, et ta ei tahtnud J.J. it tappa. D. Dodonovi selgituse kohaselt tapmise soovi puhul oleks ta kasutanud lusika vart ning pastakaga lüües oleks ta saanud lüüa silma või kurku. Maakohus märkis, et D. Dodonov tõepoolest ei kasutanud J.J. i ründamiseks lusikat, kuid arvestades tema poolt kasutatud vägivalla iseloomu, siis ei olnud see ilmtingimata vajalik. Lusikavarre asemel kasutas D. Dodonov pastakat. Salvestiselt nähtub, et D. Dodonovi poolt kannatanu pastapliiatsiga löömise ajal on J.J. il kampsun üle pea tõmmatud. Seega ei saanud maakohtu arvates D. Dodonov näha, kuhu ta täpselt lööb. Lisaks rääkis D. Dodonov, et löögid pastakaga olid juhuslikud. Maakohus järeldas D. Dodonovil tapmistahtluse olemasolu ka asjaolust, et turvakaamera salvestise kohaselt, isegi pärast seda kui D. Dodonov sai kätte uksekaardi, jätkas ta J.J. i peksmist. Lähtuvalt eksperdi ütlustest ning D. Dodonovi poolt kannatanu J.J. i suhtes kasutatud vägivalla objektiivsest teopildist, on tõendatud, et D. Dodonovil oli tahtlus J.J. i tapmiseks. J.J. i surm jäi saabumata ainult põhjusel, et kohale saabus politseinik R.H. ning D. Dodonov ei saanud oma tegevust lõpuni viia. Salvestis näitab, et D. Dodonov peksis J.J. it kuni R.H. i saabumiseni. Alles siis kui R.H. oli ilmunud uksele ja ukse sulgenud, jooksis D. Dodonov ukseni ning proovis arestimajast kaardi abil väljuda, kuid ei saanud, sest R.H. tõkestas tal väljapääsu. Maakohus ei näinud vastuolusid U.K. e, J.J. i, R.H. i, R.T. , M.S. i ütluste vahel. D. Dodonovi ja G. Kašintsevi ütlusi analüüsides tuvastas kohus aga terve rea vastuolud ning arvas need kui ebausaldusväärsed, tõendite kogumist välja. Kokkuvõttes leidis maakohtu poolt tuvastamist D. Dodonovile ja G. Kašintsevile esitatud süüdistused. Maakohus tuvastas, et J.J. i surm jäi saabumata D. Dodonovi ja G. Kašintsevi tahtest sõltuvamata, sest J.J. il õnnestus vajutada häirenuppu ning häire peale saabusid kohale politseitöötajad. D. Dodonov pani toime teise inimese tapmise katse, s.o
G. Kašintsev osutas ettekavatsetud kaasabi D. Dodonovile J.J. i tapmisel. G. Kašintsevi kaasabi D. Dodonovile seisnes selles, et vastavalt kokkuleppele pidi ka hoidma kinni U.K. t, ajal mil D. Dodonov pidi J.J. i nö „välja lülitama“. G. Kašintsev pani toime kaasaaitamise teise inimese tapmise katses, s.o
Leidis tõendamist seegi, et D. Dodonov kasutas tahtlikult vägivalda ka teenistuskohustusi täitva võimuesindaja U.K. e suhtes ning G. Kašintsev kasutas tahtlikult vägivalda teenistuskohustusi täitva võimuesindaja U.K. e suhtes. D. Dodonov ja G. Kašintsev panid toime võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise seoses tema ametikohustuste täitmisega ehk
7.4 Karistus 7.4.1 D. Dodonovile karistuse mõistmisel arvestas maakohus järgmist.
lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Maakohus märkis, et süüdistatav tekitas kannatanu A.P. le füüsilist valu ning kerge kehavigastuse. Varem on D. Dodonovit
D. Dodonovile on võimalik mõista karistus keskmisest määrast väiksemas määras, s.o 1 aasta vangistust. 9
Maakohus arvestas, et D. Dodonov lõi U.K. t jalaga ühel korral rindkeresse. Maakohus hindas D. Dodonovi süü keskmiseks ning mõistis karistuse keskmises määras, s.o 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
Maakohus arvestas, et D. Dodonov kägistas ja peksis kannatanut pea ning rindkere piirkonda. Kägistamine ja sooritatud löögis olid intensiivsed löögid. Lisaks kohus arvestas kannatanule tegelikult tekitatud kehavigastuste raskust ning seda, et I astme süütegu jäi katse staadiumisse. Kohus rõhutas asjaolu, et D. Dodonov pani teo toime võimuesindaja suhtes arestimajas, kus ta viibis vahialusena kahtlustatavana kehalises väärkohtlemises ning tema tegevuse lõppeesmärgiks oli arestimajast põgenemine. Seega näitas süüdistatav oma tegudega üles absoluutset allumatust kehtivasse õiguskorda. D. Dodonov kaasas oma teoplaani täideviimisse G. Kašintsevi. Maakohus hindas D. Dodonovi süü on suureks ning lähtuvalt eri- ja üldpreventsioonist, väärib D. Dodonov ranget karistust. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Maakohus tunnistas D. Dodonovi süüdi § 113 lg 1- 25 lg 2 järgi ning mõistis talle karistuseks 14 aastat vangistust.
lg 1 järgi luges kohus kergemad karistused kaetuks raskemaga, mõistes liitkaristuseks 14 aastat vangistust. 7.4.2 G. Kašintsevile karistuse mõistmisel arvestas maakohus järgmist.
Maakohus arvestas, et G. Kašintsev lõi kannatanut ka kasteediga, mistõttu on tema süü suurem kui kaastäideviijal M. Alakul. Kohus arvestab, et G. Kašintsev pani teo toime kaudse tahtlusega ja ta on varem kriminaalkorras karistamata. Maakohus pidas võimalikuks G. Kašintsevile mõista
lg 1 p 1 järgi karistuse keskmisest määrast väiksemas määras, s.o 5 aastat vangistust.
Maakohus arvestas seda, et G. Kašintsev aitas U.K. e suhtes vägivalla kasutamisega kaasa J.J. i tapmiskatsele. Maakohus arvestas U.K. ele tekitatud kehavigastuste raskust. Kannatanu ütluste kohaselt ei tundnud ta võitluse käigus valu, kuid valu tuli hiljem ja siis valutas igalt poolt. Kohus leidis, et võrreldes süüdistatavate tegusid, oli D. Dodonovi süü suurem kui G. Kašintsevil. Viimane ei olnud sündmuste algatajaks. Maakohus hindas G. Kašintsevi süü keskmiseks ning mõistis talle karistuse keskmises määras, s.o 2 aastat vangistust.
Tegemist on I astme kuriteoga. G. Kašintsevi teod olid ette planeeritud ning mille lõppeesmärgiks oli põgeneda arestimajast. Kaasaaitamine oli toime pandud kaudse tahtlusega. G. Kašintsev aitas kaasa tapmiskatsele võimuesindaja suhtes arestimajas. Kuigi G. Kašintsev avaldas ülustes kahetsust, ei pidanud maakohus seda siiraks. Kohtu arvates kahetses G. Kašintsev seda, et põgenemiskatse ei õnnestunud. Kannatanute ees G. Kašintsev ei vabandanud. Võrreldes D. Dodonoviga on G. Kašintsevi süü mõistetavalt väiksem. Tegemist oli kaasaaitamisteoga ning G. Kašintsev ei olnud sündmuste algataja. G. Kašintsev on varem kriminaalkorras karistamata. Eeltoodud asjaolusid arvestades mõistis maakohus G. Kašintsevile karistuse keskmisest määrast väiksemas määras, s.o 7 aastat vangistust.
lg 1 järgi mõistis kohus liitkaristuse üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 9 aastat vangistust. Apellatsioonid 10 8. Viru Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni süüdistatav D. Dodonov, tema kaitsja vandeadvokaat D. Matvejev, ja G. Kašintsevi kaitsja vandeadvokaat S. Politsev. 8.1 D. Dodonovi kaitsja apellatsioonis palutakse tühistada Viru Maakohtu otsus. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista D. Dodonov õigeks kannatanute A.P. ja J.J. i episoodides; kannatanu J.J. i episoodis tunnistada D. Dodonov süüdi
lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi ning ja mõista talle karistuseks keskmine karistus ehk 2 aastat 6 kuud vangistust. Menetluskulud jätta riigi kanda. Kui ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu otsusega õigesti kvalifitseeriti D. Dodonovi süütegu kannatanu J.J. i episoodis, siis palub apellant vähendada karistuse
Kui ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 03.03.2020 kohtuotsus tuleb tühistada, kuid ringkonnakohus ei saa uue otsuse teha, tagastada asi samale maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks. 8.1.1 A.P. episood Apellant arvab, et maakohus ebaõigesti hindas kannatanu A.P. ütlusi. Samuti hindas kohus ebaõigesti vaatlusprotokolli koos DVD-R plaadiga. Apellant arvab, et kannatanu A.P. ütlused ei ole usaldusväärsed ja need ei ole kooskõlas teise tõenditega - tunnistaja M.K. u ütlustega ning vaatlusprotokolliga koos DVD-R plaadiga, kus on salvestatud kaks kõnet häirekeskusesse ja video politseiniku rinnakaamerast. Tunnistaja M.K. selgitas politseile, et mingit pussitamist korteris tol õhtul ei toimunud. Kohtuistungil kannatanu A.P. väitas, et ta helistas häirekeskusse. Süüdistatav D. Donov teatas, et politsei kutsus mitte kannatanu, vaid tema. Tõendi vaatlusprotokollist tuleneb, et politsei kutsumiseks helistas häirekeskusse kell 23:06 D. Dodonov. Apellandi arvates andis kannatanu teadvalt ebaõigeid ütlusi. 8.1.2 J.J. i episood Apellandi arvates ei võtnud kohus arvesse kõiki kaitsja poolt kohtuvaidlustes esitatud vastuväiteid. Apellandi arvates tuleb D. Dodonov mõista õigeks süüdistuses
lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja kvalifitseerida tema tegu
Kaitsja ei korda apellatsioonis maakohtus toodud põhjendusi, sest need on esitatud kohtukõne punktides 14-
Kaitsja taotleb kaitsealuse selles süüdistuses õigeks mõistmist. Samuti palub kaitsja mõista G. Kašintsevile kergem karistus. Menetluskulud jätta riigi kanda. Kaitsja seisukohad on järgmised. 8.3.1 G.Kašintsevi süüditunnistamine
Vaidlust ei ole selles, et süüdistatavad D. Dodonov ja G. Kašintsev leppisid kokku põgeneda arestimajast, kasutades arestimaja töötajate suhtes füüsilist vägivalda. Sellel eesmärgil ründasid arestimaja töötajaid ja tekitasid kannatanutele U.K. ele ja J.J. ile kehavigastusi, millised ei ole rasked. Kaitsja arvates on vaidlus selles, kas süüdistatavad leppisid kokku selles, et nad kasutavad sellist füüsilist vägivalda, mis võib kaasa tuua kannatanu J.J. i surma. Kaitsja hinnangul on D. Dodonov ja G. Kašintsev tavalised keskmised inimesed, kellel puuduvad meditsiinilised eriteadmised. Nad ei osanud kuidagi arvata, et kui D. Dodonov lööb rusikaga kaks korda kannatanule pähe, siis võib teadvuse kaotusele järgneda kannatanu surm. Kaitsja arvates tuleb D. Dodonovi tegu J.J. i suhtes hinnata faktiliselt saabunud tagajärje kohaselt. Ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et kannatanule ei tekitatud raskeid kehavigastusi. G. Kašintsevil oli ka isiklik kogemus, millest lähtuvalt tal oli alus arvata, et D.Dodonovi poolt kavatsetud vägivald ei too kaasa arestimaja töötaja surma. Kannatanu kehavigastused näitavad seda, et esialgsed löögid ei olnud isegi sellised, et kannatanu kaotaks teadvuse. Kaitsja leiab, et G. Kašintsevil ei olnud alust arvata, et D. Dodonovi poolt kavatsetud vägivald kannatanu J.J. i suhtes - kaks lööki vastu pead selleks, et kannatanu kaotaks ajutiselt teadvuse, tooks kaasa kannatanu surma. Kohus ei ole välja toonud tõendeid selle kohta, et süüdistatavad leppisid kokku, et D. Dodonov kasutab niivõrd intensiivset vägivalda, et sellest võib saabuda kannatanu J.J. i surm. 12 D. Dodonovi tegevus kannatanu J.J. i suhtes tuleks hinnata faktiliselt saabunud tagajärgede kohaselt
Selline vägivald hõlmatakse vägivallaga, mis on ettenähtud
Arestimaja kaamerate salvestistest nähtub D. Dodonovi tegevus J.J. i suhtes vägivalla kasutamisel ning G. Kašintsevi tegevus U.K. e suhtes vägivalla kasutamisel. Seejuures ei saa väita, et võideldes U.K. ega, oli G. Kašintsevil võimalus kogu aeg vaadata, millist vägivalda kasutab D. Dodonov J.J. i suhtes. Kaitsja arvates vaatamata sellele, et D. Dodonovi vägivald J.J. i suhtes oli intensiivne, ei andnud see G. Kašintsevile alust arvata, et D. Dodonov soovib kannatanut tappa või kaudse tahtlusega möönab kannatanu surma saabumist. G. Kašintsevi ütluste kohaselt ei näinud ta, et D. Dodonov kasutas J.J. ile vigastuste tekitamisel pastapliiatsit. G.Kašintsevi ütlused ei ole ümber lükatud. Kohus osutas ekslikult, et D. Dodonov lõi U.K. t pastapliiatsiga ühel korral. See ei tulene isegi kannatanu U.K. e ütlustest. Salvestisest on näha, et D. Dodonov lõi kannatanut jalaga. Kohus järeldas, et G. Kašintsevil oli võimalus, juhul kui kõik ei läinud plaanipäraselt, sekkuda D. Dodonovi tegevusse. Kuna G. Kašintsev ei teinud seda, siis kiitis heaks ning nõustus D. Dodonovi tegevusega. Kohus jättis tähelepanuta, et G. Kašintsev võitles teise töötaja U.K. ega, nagu oli eelnevalt plaanitud. G. Kašintsevil oli alust arvata, et D. Dodonov lülitab kannatanu välja võitluse käigus, lüües kannatanut käte ja jalgadega. Faktiliselt nii toimuski, kuna mingil hetkel kannatanu J.J. kaotas teadvuse ja lõpetas vastupanu osutamise. Seega ei olnud G. Kašintsevil vajadust sekkuda D. Dodonovi tegevusse. Kaitsja leiab, et kohtuotsuses puudub põhjendus, millises osas on G.Kašintsevi ütlused segased, vastuolulised ja ebaloogilised. Kohtu järeldus, et G. Kašintsevi ütlused on vastuolus D. Dodonovi ütlustega kuriteo planeerimise osas, on paljasõnaline. Vastupidi, süüdistatavate ütlustest kohtuistungil nähtub, kuriteo planeerimise kohta nende ütlused on sisuliselt samasugused. Kaitsja leiab, et maakohtu põhistused selle kohta, miks on G. Kašintsevi ütlused tervikuna ebausaldusväärsed ja tuleb tõendite hulgast välja arvata, ei ole asjakohased. Kaitsja arvates puuduvad tõendid selle kohta, et G. Kašintsev oli tapmise kaasaaitajaks ja osutas ettekavatsetud kaasabi D. Dodonovile politseiniku J.J. i tapmises. Tuvastamist leidis, et J.J. ile tekitatud kehavigastused ei ole rasked ega elule ohtlikud tekitamise hetkel. Lähtuvalt sellest, tuleb süüdistatavate tegusid hinnata faktiliselt saabunud tagajärgede kohaselt. Kaitsja arvates ei ole
lg 1 - § 25 lg 2 - § 22 lg 2 järgi põhjendatud ning tema tegu tuleb kvalifitseerida
8.3.2
Kašintsevile karistuseks 5 aastat vangistust, arvestades seda, et G. Kašintsev lõi kannatanut kasteediga. Kaitsja leiab, et kohtulikul uurimisel ei ole kannatanu löömine kasteediga tõendatud. Kannatanu ise ei väitnud, et ta nägi G. Kašintsevi käes kasteeti, ta üksnes arvas seda. Tunnistaja M.K. ütluste kohaselt peksis süüdistatav kannatanut ainult jalgadega. Ka kaasküüdistatav M. Alak ka ei näinud kasteeti 13 G. Kašintsevi käes. Asjaolu, et süüdistatava kinnipidamisel võeti temalt ära kasteet, ei tõenda seda, et G. Kašintsev seda kasutas. Samuti ei ole kaitsja arvates tõendatud, et G.Kašintsev hüppas kannatanu kehale. Tunnistaja M.K. ütluste kohaselt nägi ta üksnes seda, kuidas süüdistatav justkui ühe jalaga tallas kannatanu pea peal. Kaitsja arvates ei ole kogu süüdistuse maht
8.3.3
lg 1 järgi mõistis maakohus G.Kašintsevile karistuseks 2 aastat vangistust ja
Kaitsja arvates sisustas maakohus G. Kašintsevile karistust mõistes tema tegude asjaolusid korduvalt, nii
lg 1 järgi kui ka
Seega väidab kaitsja, et ühe ja sama tegevuse eest karistati G.Kašintsevit kaks korda. Kaitsja leiab, et
järgi mõistetud karistus on vastuolus
lg 1 sättega, isegi juhul, kui nõustuda sellega, et G.Kašintsevi tegevus tuleb kvalifitseerida
lg 1 järgi ja
lg 1 - § 25 lg 2 - § 22 lg 3 järgi.
Samuti ka
lg 6 järgi süüteokatse puhul võib kohus kohaldada §-s 60 sätestatut.
lg 1 järgi käesoleva seadustiku üldosas nimetatud juhtudel võib kohus kergendada isiku karistust käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 4 sätestatud korras.
lg 1 järgi karistuse mõistmisel puhul maakohus märkis, et kaasaaitamine oli toime pandud kaudse tahtlusega ja G.Kašintsev aitas kaasa tapmiskatsele. Samas karistuse mõistmisel ei ole kohus põhjendanud, mil viisil ja kuivõrd kohus arvestas seda. Kokkuvõttes leiab kaitsja, et G.Kašintsevile mõistetud karistus ei ole proportsionaalne toime pandud teoga. See ei vasta süüdistatava süü suurusele ja isikule. G.Kašintsev on varem kohtu poolt karistamata, mistõttu võib talle mõista kergema karistuse. D. Dodonovi kaitsja täiendav seisukoht 9. Kaitsja pidas vajalikuks märkida veel järgnevat. 9.1 Kannatanu A.P. episood Kaitsja arvates hindas maakohus ebaõigesti kannatanu ütlused usaldusväärseteks. Eluliselt ei ole usutav, et kannatanu ei mäleta hästi seda, mis juhtus temaga 8-9 kuud tagasi, sest negatiivsed sündmused jäävad tavaliselt inimesele meelde. Samuti ei ole usutav, et kannatanu hästi mäletab seda, mis temaga ei juhtunud - kannatanu mäletab, et ta helistas häirekeskusse ja kutsus politsei, aga tõendite kohaselt helistas häirekeskusse D. Dodonov. Kaitsja arvates hindas maakohus ebaõigesti 21.05.2019 asitõendi vaatlusprotokolli, kuna see ei kinnita kannatanu A.P. ütluste usaldusväärsust. 14 Kaitsja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et D. Dodonovi ütlused on segased ja vastuolulised ning kuuluvad tõendite hulgast väljaarvamisele. 9.2 Kannatanu J.J. i episood Kohtuotsuses maakohus väidab, et igal juhul pidid süüdistatavad kokku leppima, et löögid on tugevad. Kaitsja arvates on tegemist paljasõnalise arvamusega. Narva arestimaja turvakaamerate salvestisest on nähtav, et ajal kui D. Dodonov lööb J.J. it pastakaga, on J.J. il kampsun üle pea tõmmatud. Samas ei takista see asjaolu mõistmast, kus on kannatanu pea, silmad ja kõri. Seega ei saa väita, et D. Dodonov tegutses kaudse tahtlusega tappa J.J. . Kaitsja arvates tuleb arvestada seda, et J.J. ile tekitati kerge tervisekahjustus. Seega ei saa väita, et D. Dodonov möönis kannatanu surma. Kaitsja arvates andis maakohus ebaõige hinnangu D. Dodonovi ütlustele koostoimes Narva arestimaja turvakaamerate salvestistega. Ülekuulamisel D. Dodonov seletas, et ta kontrollis J.J. i seisukorda ja aeg-ajalt andis J.J. ile võimaluse hingata. Narva arestimaja turvakaamerate videosalvestistelt on nähtav, et peksmise ajal J.J. end liigutas, mistõttu saab järeldada, et ta ei kaotanud teadvust. Kaitsja arvates püüdis D. Dodonov igati vältida J.J. i surma. Kaitsja juhib tähelepanu, et tulenevalt kaitsekõnes esitatust, pidanuks maakohus kontrollima, kas D. Dodonov tegutses kergemeelsusega. Kohus jättis tähelepanuta kaitsja väite, et 14.05.2019 asitõendi vaatlusprotokoll tuleb lugeda lubamatuks tõendiks, kuna vaadeldi ebaseaduslikul teel saadud esemeid. Samuti ei vastanud maakohus kaitsja väidetele, et kannatanu J.J. i episoodis on tegemist
§-s 274 sätestatud koosseisuga. 9.3 Karistus Kannatanu U.K. e episoodis karistuse mõistmisel ei nõustu kaitsja maakohtu järeldusega ja arvab, et karistus peaks olema keskmisest määrast väiksemas määras. D. Dodonov peab vastama ainult oma tegevuse eest. Kui ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et J.J. i episoodis D. Dodonovi süütegu tuleb kvalifitseerida
Kokkuvõttes palub kaitsja tühistada maakohtu otsus ja mõista D. Dodonov õigeks kannatanute A.P. ja J.J. i episoodides; J.J. i episoodis tunnistada D. Dodonov süüdi
lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi ning mõista talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Menetluskulud jätta riigi kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
kehalises väärkohtlemises. 15 11.1 D. Dodonovile kui varem kehalise väärkohtlemise eest karistatud isikule, esitati süüdistus selles, et 06.05.2019 kella 23.00 paiku olles alkoholijoobes oma korteris XXX, tekkinud tüli käigus haaras käega A.P. kaelast ja kägistas ning seejärel pani noa kannatanu kõrile. Süüdistatav tekitas kannatanule valu ja marrastuse kaelal. 11.2 Viru Maakohus analüüsis antud episoodis kogutud tõendeid ning tuvastas D. Dodonovi süü kannatanu A.P. kehalises väärkohtlemises. 11.3 D. Dodonov ja tema kaitsja vaidlustavad D. Dodonovi süüdmõistmise eeltoodud kuriteos ning taotlevad tema õigeksmõistmist. D. Dodonov leiab, et kannatanu valetas tema peale väites, et ta pani noa kannatanu kõrile. Kaitsja leiab, et kohus hindas tõendeid ebaõigesti. Kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed ja need ei ole kooskõlas tunnistaja M.K. u ütlustega. Samuti ei ole kannatanu jutt kooskõlas kõnega häirekeskusele. 11.4 Kohtukolleegium kontrollis omalt poolt veelkord kogutud tõendeid ning leiab, et maakohus ei ole tõendite hindamisel eksinud ning on D. Dodonovi õigesti süüdi mõistnud. 11.4.1 Kannatanu A.P. ütluste kohaselt kutsus D. Dodonov ta enda poole, kus nad tarvitasid koos alkoholi. Mingil hetkel D. Dodonovil nö „sõitis katus ära“. D. Dodonov ründas teda, haaras kaelast ja kägistas ning pani noa talle kõrile. Kannatanul õnnestus end haardest vabastada ning korterist väljuda. Kohtukolleegium nõustub siinkohal maakohtuga, et kuigi kannatanu ütlused korterist väljumise asjaolude osas olid kohtueelses menetluses ja kohtus erinevad, ei muuda see kannatanu ütlused ebausaldusväärseteks. Süüteo asjaolude osas on kannatanu selgitused samasugused. 11.4.2 Kannatanu A.P. ütlused D. Dodonovi poolse ründe kohta kattuvad ka politsei rinnakaamera salvestisega. Nimelt nähtub salvestiselt (21.05.2019 asitõendi vaatlusprotokoll), et 06.05.2019 kell 23.19 saabus aadressile XXX politseipatrull. Tänaval viibisid kaks isikut D. Dodonov ja A.P. . A.P. avaldas politseile, et D. Dodonov kägistas teda noaga. Salvestiselt nähtub veel, et korteris XXX viibis M.K. , kelle selgituse kohaselt mingit pussitamist pole olnud, kuid D. Dodonovil „juhtus ku-ku“. Seejuures M.K. keerutab käega oimukohal. Nimetatust järeldub, et vahetult pärast sündmust kinnitas M.K. , et D. Dodonovil „sõitis katus ära“. Seega kattub tema selgitus kannatanu selgitusega. 11.4.3 Nagu märgitud, D. Dodonov end süüdi ei tunnista ning leiab, et kannatanu laimab teda. Maakohtu protokolli kohaselt on D. Dodonovi ütlused väga pinnapealsed, seejuures enamikele küsimustele vastab süüdistatav, et ta ei mäleta. Ta mäletab kannatanu enda juurde kutsumist ja alkoholi tarvitamist, samas ei mäleta mingit tüli kannatanuga ega noa võtmist. Samuti ei mäleta D. Dodonov, millistel asjaoludel kannatanu tema korterist lahkus, kuid mäletab, et mingil põhjusel püüdis kannatanu tema korterisse tungida, mistõttu helistas ta politseisse. Mittemäletamine on kohtukolleegiumi hinnangul aga iseenesest usutav, sest D. Dodonovi ütluste kohaselt oli ta juba ca kuu aega joonud alkoholi. Samas tuleb märkida, et süüdistatav mäletab valikuliselt- ei mäleta, et tal oleks halb hakanud ja ta oleks noa võtnud ning kannatanut rünnanud, samas aga mäletab, kuidas kannatanu püüdis arusaamatult põhjusel tema korterisse tungida. Kannatanu selgitas, et ta ei püüdnud korterisse sisse tungida, vaid hoidis ust kinni, sest D. Dodonov püüdis talle järgneda. Kohtukolleegiumi hinnangul asjaolu, et D. Dodonov helistas häirekeskusesse, ei näita seda, et kannatanu valetas ründe asjaolude kohta. Kõnest häirekeskusele nähtub, et D. Dodonovi ettekujutuse kohaselt püüavad ukse taga olevad isikud tungida tema korterisse ning ta lubab ründajad ära tappa. 16 11.4.4 Kuigi D. Dodonov ei mäleta endal haigushoogu ja tüli kannatanuga, rääkis tunnistaja M.K. , et D. Dodonovil hakkas halb, D. Dodonovi ja A.P. vahel oli tüli ja D. Dodonov võttis köögist noa (2 kd, lk 198-202). Kaudselt kinnitab süüdistatava agressiivset ja ebaadekvaatset käitumist sel hilisõhtul politseinik U.K. , kelle ütluste kohaselt kui D. Dodonov toimetati arestimajja, oli ta väga agressiivne ja tahtis ükskõik kellega kakelda. 11.4.5 Kokkuvõttes nõustub kohtukolleegium maakohtuga, et kannatanu A.P. , tunnistaja M.K. u ja asitõendi vaatlusprotokolliga leidis tõendamist, et süüdistuses märgitus ajal ja kohas tekkinud tüli käigus ründas joobes D. Dodonov A.P. t, kägistas käega kaelast ning pani noa kannatanu kõrile. D. Dodonov tekitas A.P. le valu ja marrastuse kaelal (fototabel, 1 kd, lk 85). Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega antud süüdistuse episoodis ning neid siinkohal täies mahus ei korda (vt maakohtu otsuse lk 16-18). 12. G. Kašintsevi süüdistus
12.1 G. Kašintsevile esitati süüdistus selles, et ta 07.05.2019 kella 05.20 paiku olles alkoholijoobes baari Imbis juures Narvas, koos M. Alakuga ründas O.J. it. Süüdistatavad peksid kannatanut käte ja jalgadega kehasse ning pähe. Lisaks veel, süüdistuse kohaselt hüppas G. Kašintsev mõlema jalaga kannatanu kerel ja tegi ülevalt jalalabaga mitu tugevat lööki kannatanule pähe. Seejärel tahtis G. Kašintsev lüüa O.J. it kasteediga pähe, kuid kannatanu hoidis käsi näo ees, mistõttu löök pähe ei õnnestunud, vaid tabas parema käelaba külge. O.J. ile tekitati süüdistatavate tegudega valu ja tervisekahjustusi - koljuluude vigastusteta haavad pea kuklapiirkonnas, ninaluude kinnine murd, roiete hulgimurd vasakul, vasaku kopsu põrutus, vasakpoolne hemopneumotooraks (veri ja õhk rinnaõõnes) ja vasakpoolne nahaalune emfüseem. Roiete hulgimurd vasakul, ohustades elu vigastuste tekitamise momendil, põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. 12.2 Maakohus hindas kogutud tõendeid ning tuvastas kogumi pinnalt, et G. Kašintsevi süü
12.3 G. Kašintsevi kaitsja ei vaidlusta kaitsealuse süüd selles kuriteos, kuid leiab, et maakohus tuvastas kaks asjaolu, mis apellandi arvates ei ole tõendatud ning nende väljaarvamine G. Kašintsevi süüdistusest vähendaks tema süüd, seega ka talle mõistetud 5-aastast vangistust. 12.4 Kaitsja märgib, et maakohus mõistis G. Kašintsevile
lg 1 p 1 järgi 5- aastase vangistuse muuhulgas seetõttu, et ta lõi kannatanut kasteediga. Kaitsja hinnangul ei ole see asjaolu tõendatud. 12.4.1 Maakohus analüüsis kogutud tõendeid ning leidis, et G. Kašintsevi süü kasteedi kasutamises on tõendatud. Kriminaalasjas ei ole vaidlust sellest, et pärast kinnipidamist leiti G. Kašintsevi juurest kasteet. G. Kašintsev kinnitas, et kasteet oli tal küll kaasas, kuid ta seda O.J. i peksmisel ei kasutanud. Kaitsja osundab ka kaassüüdistatava M. Alaku ütlustele, kelle sõnul tema G. Kašintsevil kasteeti ei näinud. Kohtukolleegium osundab aga kannatanu O.J. i ütlustele, kes aga nägi kasteeti. O.J. rääkis muuhulgas, et kui ta oli pikali, peksti teda rusikatega ja jalgadega kehasse, ribidesse, vastu käsi (kannatanu kaitses pead kätega) ja pähe. Löödi mõlemalt poolt. Kui mehed eemaldusid, võttis G. Kašintsev taskust midagi, mis meenutas kasteeti, pani selle kätte ja lõi. Löök tabas kannatanu kätt, kuna ta pani käe näo kaitseks ette. Asjaolu, et M. Alak kasteeti ei näinud, on seletatav sellega, et ta mäletas sündmusi halvasti, sest oli väga purjus. 17 12.4.2 Kasteedi kasutamisest rääkis O.J. koheselt ka sündmuskohalt möödunud tunnistajale T.R. le. Nimelt rääkis tunnistaja, et baari Imbis juures lamas verise näoga mees, kes seletas talle, et teda peksti ja löödi kasteediga. 12.4.3 Politseiamentnik R.H. i töötelefoniga kannatanust tehtud videosalvestise kohaselt (asitõendi vaatlusprotokoll, 2 kd, lk 180-181) rääkis kannatanu vahetult pärast sündmust, et teda peksid kaks isikut ja teda löödi kasteediga. 12.4.4 Kokkuvõttes saab öelda, et kuna kohe pärast rünnet rääkis O.J. mitmele isikule, et teda löödi ka kasteediga, on kasteedi kasutamine kohtukolleegiumi hinnangul kahtlusteta tuvastatud. 12.5 Kaitsja leiab veel, et kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist asjaolu, et G. Kašintsev hüppas jalaga kannatanu keha peal. Ka tunnistaja M.K. sellest ei rääkinud. Tunnistaja sõnul ta nägi kuidas süüdistatav juskui ühe jalaga tallas kannatanu pea peal. 12.5.1 Käesoleva otsuse p-s 12.1 sai välja toodud G. Kašintsevile esitatud süüdistuse tekst. Muuhulgas nähtub süüdistusest, et G. Kašintsev hüppas mõlema jalaga kannatanu kerel ja tegi ülevalt jalalabaga mitu tugevat lööki kannatanule pähe. 12.5.2 Vaatamata sellele, et maakohus on otsuses välja toonud tunnistaja M.K. poolt Häirekeskusesse tehtud kõne sisu, ei järeldu sellest, et kohus oleks G. Kašintsevi poolt kannatanu kerel hüppamise ja jalalabaga mitme tugeva löögi tegemise kannatanule pähe, lugenud tuvastatuks. 12.5.3 Maakohtu otsuse kohaselt osas, kus tuuakse välja tunnistaja M.K. poolt Häirekeskusesse tehtud kõne sisu (vastuseks Häirekeskuse töötaja küsimusele, mitu inimest seal on, vastab tunnistaja, et kaks, peksavad jalgadega, lausa hüppavad jalgadega tema peale), tuvastas kohus kannatanut peksnud isikute arvu. (vt kohtuotsuse lk 20). 12.5.4 Kohtuotsusest tuleneb selgesõnaliselt, et kohus luges tõendatuks, et 07.05.2019 kella 05.20 paiku M. Alak ja G. Kašintsev grupis, olles alkoholijoobes, tänaval baari Imbis juures, peksid O.J. it. Lõid kannatanut näkku, mille tagajärjel viimane kukkus sõiduteele, kus G. Kašintsev ja M. Alak peksid kannatanut jalgadega kehasse ja pähe, s.h G. Kašintsev tahtis lüüa kasteediga kannatanut pähe, kuid kuna kannatanu kaitses end, hoides käsi näo ees, tabas löök kannatanu kätt. Kohus tegi ühtlasi kindlaks, et süüdistatavad tegutsesid koos ühise tahtlusega kannatanut peksta. Süüdistatavate ühise tegutsemise tulemusena tekitati kannatanule valu ja tervisekahjustusi, muuhulgas eluohtliku tervisekahjustuse. 12.5.5 Seega kokkuvõttes sedastab kohtukolleegium, et kaitsja poolt vaidlustatud asjaolu G. Kašintsevi poolt mõlema jalaga hüppamine kannatanu kerel ja ülevalt jalalabaga mitme löögi tegemine kannatanule pähe, ei ole sõnaselgelt loetud tuvastatuks. Ka kohtuotsuse osas, kus maakohus otsustas mõista G. Kašintsevile
lg 1 p 1 järgi 5- aastase vangistuse, ei ole eelmärgitud asjaolule osundatud (vt kohtuotsuse lk 29). Kohtukolleegiumi hinnangul mõistis maakohus G. Kašintsevile
lg 1 p 1 järgi põhjendatult 5-aastase vangistuse ehk siis sanktsiooni miinimumilähedase karistuse ning seda vähimalgi määral muuta ei ole põhjust. 13. D. Dodonovi süüdistus
i suhtes toime pandud kuriteos ja
e suhtes toime pandud kuriteos. G. Kašintsevi süüdistus
i suhtes toime pandud kuriteos ja § 274 lg 1 järgi kannatanu U.K. e suhtes toime pandud kuriteos. 18 13.1 D. Dodonovi süüdimõistmises
e suhtes vägivalla kasutamises ning G. Kašintsevi süüdimõistmises
e suhtes vägivalla kasutamises, sisuline vaidlus puudub. 13.2 Vaidlust ei ole selleski, et D. Dodonov ja G. Kašintsev plaanisid põgeneda arestimajast. Selleks leppisid nad kokku kasutada arestimaja töötajate suhtes vägivalda. Süüdistuses osundatud ajal ja kohas ründasid D. Dodonov ja G. Kašintsev arestimaja töötajaid U.K. t ja J.J. it ning tekitasid neile kergematliiki kehavigastusi. 13.3 Süüdistatavad arestimaja töötajate vastast rünnet ei eita. Mõistetavalt ei ole sündmuses osalenud isikud – nii süüdistatavad ise kui ka kannatanud suutnud kõiki sündmuste asjaolusid detailsest taasesitada. Samas on D. Dodonovi ja G. Kašintsevi tegevus jäädvustatud arestimaja kaamerate salvestistele, mis annabki kõige objektiivsema pildi sündmusest. Ka ringkonnakohtu kolleegium tutvus tõenditega – nii isikuliste kui ka dokumentaalsetega, sealhulgas vaatas salvestisi ning leiab, et maakohtu hinnang tõenditele on õige ning sellega saab vaid nõustuda. 13.4 Nagu eelnevalt sai märgitud, ei ole vaidlust selles, et D. Dodonov ja G. Kašintsev ründasid arestimaja töötajaid kavatsetult. Kriminaalasjas tehti kindlaks, et päev enne rünnet valmistas D. Dodonov ette seebilahuse, mille pani hambapastatuubi. Samuti valmistas ta ette teisegi võimaliku abivahendi – murdis metallist lusikavarre. Murtud lusikavart D. Dodonov J.J. i ründel ei kasutanud. Tema ütluste kohaselt oli lusikavarre kaasavõtmise eesmärkiks sellega hirmutada arestimaja töötajat. D. Dodonovi kaitsja väite kohaselt (maakohtukõne), kuna lusikavart D. Dodonov ei teritanud, siis järeldub sellest, et tal puudus tapmistahtlus. Kohtukolleegium märgib siinkohal, et asjaolu, kas lusikas oleks olnud teritatud või mitte, ei ole oluline. Ka teritamata, murtud lusikavarrega võib potensiaalset ohvrit eluohustavalt rünnata. Kohtukolleegium lisab veel, et 14.05.2019 asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldi D. Dodonovi läbivaatuse käigus ära võetud lusikavart, on lubatav tõend, sest selles vaadeldud esemed on saadud seaduslikul viisil (2 kd, lk 23-25). 13.5 Vastavalt plaanile algas rünne jalutuskambrist väljumise järgselt D. Dodonovi poolt J.J. ile seebilahuse silmadesse pritsimisest ning seejärel, vastavalt kokku lepitud teoplaanile pidi D. Dodonov J.J. i vägivaldselt nö „välja lülitama“, ehk siis teadvusetuks tegema. Samal ajal ründas G. Kašintsev U.K. t, et ta ei saaks J.J. ile appi minna. Vaidlust ei ole asjaolus, et süüdistatavad tekitasid kannatanutele kehavigastusi. Selle kohta on kogutud rida tõendeid - kannatanute läbivaatusprotokollid, kiirabikaardid, patsiendikaardid, statsionaarsed epikriisid ning J.J. i suhtes tehtud kohtuarstlikud ekspertiisid. Kannatanutel tuvastatud vigastused ei olnud rasked. Vigastuste raskusaste ongi põhjus, mille tõttu oli juba maakohtus menetluspoolte vahel põhivaidlusküsimus – kas D. Dodonovile ja G. Kašintsevile esitatud süüdistused tapmiskatses ja tapmiskatsele kaasaaitamises on tõendatud või tulnuks nende poolt toimepandud teod kvalifitseerida
lg 1 järgi, s.o vägivald võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Seega, maakohtul tuli teha kindlaks, kas D. Dodonovil oli tahtlus J.J. i tapmiseks ja kas G. Kašintsevil oli tahtlus sellele teole kaasaaitamiseks. Maakohus vastas püstitatud küsimusele jaatavalt, tuues välja terve rea põhjendusi (vt maakohtu otsuse lk 22-24). 13.6 Apellandid ei ole maakohtu seisukohtadega nõus ning leiavad, et D. Dodonovi ja G. Kašintsevi teod on hinnatavad vägivallana võimuesindaja vastu seoses tema ametiülesannate täitmisega (
D. Dodonov kinnitab, et tema ei soovinud kedagi tappa. Kuna ta vahistati tema hinnangul alusetult, otsustaski ta rünnata politseitöötajaid ja võtta ära kaart, millega saab uksi avada. Lisaks tahtis ta koju haigete lähedaste juurde. D. Dodonov selgitas, et murtud lusikas oli mõeldud hirmutamiseks ning seebilahus selleks, et politseinik ei saaks silmi avada. Kui ta oleks soovinud tappa, oleks tal piisanud vaid minutist et kägistada kannatanu 19 surnuks või kasutada lusikat. J.J. i ründe ajal ta ei võtnud kannatanult taskust pastakat, vaid see kukkus põrandale, mille ta siis kätte võttis ning lõi kannatanut pähe. Pastapliiats oli plastikust, mitte metallist. D. Dodonov lisab, et ta võimaldas kannatanul perioodiliselt hingata. G. Kašintsevi kaitsja arvates tuleb süüdistatava tegu hinnata samuti tagajärje järgi, sest G. Kašintsev ei teadnud kui intensiivset vägivalda kavatseb D. Dodonov J.J. i ründel rakendada. Süüdistatavad leppisid kokku tugevates löökides ning G. Kašintsevil puudus alus arvata, et kahe löögi järel teadvuse kaotav kannatanu võiks surra. G. Kašintsev ei näinud sedagi, et D. Dodonov hakkas J.J. it taguma pastapliiatsiga. Apellantide hinnangul ei ole maakohtu kriitika süüdistatavate ütluste kohta õige. 13.7 Puutuvalt D. Dodonovi ja G. Kašintsevi ütlustesse, märgib kohtukolleegium esmalt, et maakohtu kriitikaga saab üldjoontes nõustuda. Tõepoolest ei ole süüdistatavate selgitused kõigi teo asjaolude osas olnud usutavad, sest ei lange kokku teiste tõenditega (vt siinkohal maakohtu otsuse lk 25 jj). Samas leiab kohtukolleegium, et maakohus on siiski asjaolude tuvastamisel süüdistatavate ütlusi kasutanud osaliselt. Kohtukolleegiumi arvates pole aga põhjust süüdistatava ütlustele omistada erilist kaalu, sest sündmusest saab detailse ülevaate teistest tõenditest – asitõendite vaatlusprotokollidest (eelkõige salvestistest), sündmuskoha vaatlusprotokollist, kannatanute ja tunnistajate ütlustest jm. 13.8 D. Dodonov täpsustab apellatsioonis, et pastapliiatsi, millega ta lõi kannatanut J.J. it korduvalt pähe, võttis ta maast, mitte kannatanu taskust nimg pastapliiats ise oli plastikust, mitte metallist. 13.9 Süüdistuse tekstist nähtub tõepoolest, et D. Dodonov haaras J.J. i politseijaki taskust metallist pastapliiatsi ning lõi vähemalt kuus korda pastapliiatsi otsaga J.J. ile pea ja näo vasakusse ossa. Kohtukolleegiumi hinnangul ei oma olulist tähtsust, kas D. Dodonovi intensiivse ründe ja kannatanu J.J. i aktiivse kaitsetegevuse käigus haaras D. Dodonov J.J. i taskust pastapliiatsi või oli see jõudnud rüseluses maha kukkuda. Samuti ei ole olulist tähtsust, kas pastapliiats ise oli plastikust ning sisu metallist, oluline on see, et D. Dodonov võttis J.J. i pastapliiatsi ning lõi sellega korduvalt J.J. it pähe. Pastapliiatsit ja selle metallist sisu on asitõenditena vaadeldud ja pildistatud (21.05.2019 asitõendi vaatlusprotokoll, 2 kd, lk 54-55, 61-62). 13.10 D. Dodonovi ja G. Kašintsevi ütluste kohaselt tahtsid nad arestimajast põgeneda. Selleks oli vaja rünnata kahte arstimaja töötajat. Üks kindlasti nö „lülitada välja“ ja teist on vaja selleks et pärast ukse avamist näitaks ta kus on garaaž ja kuidas väravat avada. D. Dodonovi väite kohaselt piisanuks kahest löögist et teha valvur teadvusetuks. Kui ta oleks tahtnud J.J. it tappa, oleks ta kasutanud kaasa võetud murtud lusikat või kägistanud teda minuti. D. Dodonov ja tema kaitsja toovad välja, et D. Dodonov kontrollis olukorda ning võimaldas J.J. il aeg-ajalt õhku hingata. Kampsunit ta J.J. il meelega üle pea ei tõmmanud, see juhtus kogemata. Pastapliiatsiga ta lõi kannatanut juhuslikult, sihtimata. 13.11 Eeltoodud väited ei veena kohtukolleegiumit tegema maakohtust erinevat järeldust. Kohtukolleegium vaatas arestimaja kaamerate salvestist. Maakohus tuvastas õigesti D. Dodonovi poolt J.J. i suhtes kasutatud vägivalla ulatuse. D. Dodonov kägistas J.J. it, peksis teda nii käte kui jalgadega, põhiliselt pähe. D. Dodonovi väide selle kohta et ta kontrollis olukorda selliselt, et aeg-ajalt võimaldas J.J. il hingata, ei ole kooskõlas salvestiselt nähtuvaga. D. Dodonovi pidi arestimaja töötaja teadvusetuks tegemiseks, ehk siis kokkulepitud plaani elluviimiseks kasutama jõulist ning erinevat liiki vägivalda. D. Dodonov kägistas J.J. it ning lisaks peksis kannatanut rusikate ja jalgadega korduvalt pähe. D. Dodonovil oli vaja iga hinna eest saavutada J.J. i teadvusetus. Salvestiselt ei nähtu vähimaidki viiteid sellele, et D. Dodonov 20 oleks püüdnud kannatanut säästvalt kohelda- võimaldada tal nt aeg-ajalt hingata. D. Dodonovi vastavat väidet ei kinnita ka kannatanu J.J. . Mis puudutab argumenti, nagu oleks D. Dodonoviga võitluse käigus sattunud J.J. il kampsun juhuslikult üle pea, siis ei vasta see tõele. Salvestiselt nähtub selgelt, et D. Dodonov tõmbas J.J. il kampsuni üle pea ilmse eesmärgiga pärssida tema vastupanuvõimet, ning seejärel lõi J.J. it jõuliselt pastapliiatsiga pähe. Kohtukolleegium veendus selleski, et D. Dodonovi löögid pastapliiatsiga olid sihipärased suunatud just nimelt J.J. ile pähe, mitte kuhugi mujale. Võttes arvesse asjaolu, et J.J. il oli kampsun tõmmatud üle pea, ei saa nõustuda sellegagi, et D. Dodonov püüdis lüüa kannatanut vähem ohtlikesse piirkondadesse. D. Dodonov on ise rääkinud, et ta lõi J.J. it pastapliiatsiga pähe, kuid löögid ei olnud suunatud, vaid juhuslikud. See tähendab, et ta ei kontrollinud vähimalgi määral vigastuste tekitamise asukohta. Kohtukolleegium leiab, et lüües inimest korduvalt terava esemega pähe, võib iga löögi tagajärg olla inimese elu ohustav. Seda enam, kui D. Dodonovi väitel ei valinud täpselt kuhu pähe lüüa. Selline ühest küljest sihipärane, just pähe pastapliiatsiga löökide tegemine, samas sooritatud löökide juhuslikkus näitab D. Dodonovi valmisolekut igasuguseks tagajärjeks, ka selleks, et tema igasugused jõulised löögid (nii jalaga, rusikaga kui ka pastapliiatsiga) J.J. ile pähe võivad kaasa tuua kannatanu surma. 13.12 Kaebajad rõhutavad, et D. Dodonov ja G. Kašintsev leppisid kokku paari löögi tegemises, sest sellest oleks piisanud korrapidaja teadvusetuks tegemiseks. Kohtukolleegium rõhutab, et süüdistatavad leppisid kokku mitte kahe löögi tegemises, vaid korrapidaja teadvusetuks tegemises. Süüdistatavate seisukohalt oleks äärmiselt naiivne eeldada, et arestimaja töötaja(d) ei osuta vähimatki füüsilist vastupanu. Seega arvestasid D. Dodonov ja G. Kašintsev arestimaja töötajate eeldatava aktiivse vastupanuga ning seetõttu olid nad ka valmis kasutama intensiivset vägivalda, arvestama seejuures igasuguse tagajärjega. Eesmärk oli ju ühe töötaja teadvustuks tegemine ning teise töötaja allutamine enda tahtele, et põgeneda arestimajast. 13.13 Kohtukolleegiumi hinnangul D. Dodonovi tegevus J.J. i kägistamisel, peksmisel kinnitab selgelt tapmistahtlust. D. Dodonov kägistas J.J. it kaelast, tugevate jala ja rusikalöökidega peksis kannatanut pähe ning lisaks tagus pastapliiatsiga kannatanut pähe. Rõhutamist väärib seegi, et J.J. i kallal vägivallatsemise käigus ei otsitud kordagi uksekaarti. Kusjuures isegi pärast seda, kui D. Dodonov võtab maast uksekaardi, jätkab ta J.J. i peksmist, lüües maas lamavat ning vähimatki vastupanu mitteosutavat J.J. it jalaga korduvalt pähe. 13.14 Põhjendatult osundas maakohus ka kohtuistungil üle kuulatud ekspert M. Vassini selgitustele. Nimelt selgitas ekspert, et kuigi J.J. il olid lühiajalised tervisekahjustused, siis löögid peapiirkonda võivad kaasa tuua ka raskema tervisekahjustuse, isegi surma. Selline tagajärg sõltub nii löökide tugevusest kui ka löökide arvust. Lisaks ekspert tõi välja, et J.J. il tuvastati kaelal paremal pool verevalum. Selles kohas asub unearter, kägiveen ja uitnärv, mille kinni pigistamisega võib kaasneda surm. Samuti löök sellesse piirkonda, olenevalt mõju tugevusest, võib põhjustada kohese surma. Seega, lähtudes eksperdi selgitustest ning D. Dodonovi poolt J.J. i suhtes kasutatud vägivalla intensiivsusest, on tõendatud D. Dodonovi tahtlus J.J. i tapmiseks. Maakohus tegi õige järelduse, et tegu jäi lõpetamata D. Dodonovi tahtest sõltumata. Sündmuskohale tuli politseinik R.H. . Salvestiselt nähtub, et D. Dodonov peksis J.J. it kuni R.H. i saabumiseni. D. Dodonov lõpetas J.J. i peksmise siis kui märkas, et uks on avatud ja seal seisab politseinik, kes nähes olukorda, sulges kiirelt ukse. R.H. selgitas, et sulges ukse, et võtta püstol. Seega alles siis, kui uksele ilmus politseinik ja sulges korraks ukse, jooksis D. Dodonov ukse juurde ja proovis väljuda, kuid R.H. tõkestas tal tee. 21 13.15 Käesoleva otsuse p-s 13.6 sai juba märgitud, et ka G. Kašintsevi kaitsja arvates tuleb tema kaitsealuse tegu hinnata tagajärje järgi, sest G. Kašintsev ei teadnud kui intensiivset vägivalda kavatseb D. Dodonov J.J. i ründel rakendada. Süüdistatavad leppisid kokku tugevates löökides ning G. Kašintsevil puudus alus arvata, et kahe löögi järel teadvuse kaotav kannatanu võiks surra. G. Kašintsev ei näinud ette sedagi, et D. Dodonov hakkas J.J. it taguma pastapliiatsiga. 13.16 Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et G. Kašintsev osutas D. Dodonovile kaasabi J.J. i tapmises. Kaasaaitaja on isik, kes osutab teise isiku tahtlikule õigsvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. G. Kašintsevi kaasaaitamistegu väljendus selles, et vastavalt kokkuleppele, ajal, mil D. Dodonov teeb teadvusetuks J.J. i, ründab G. Kašintsev U.K. t, hoides viimast kinni, takistamaks sellega tal minemast appi J.J. ile. 13.17 Nagu käesoleva otsuse p-s 13.10 sai juba välja toodud, rõhutavad kaebajad, et D. Dodonov ja G. Kašintsev leppisid kokku kahe löögi tegemises, sest sellest oleks piisanud korrapidaja teadvusetuks tegemiseks. Kohtukolleegiumi hinnangul leidis kriminaalasjas tuvastamist, et D. Dodonov ja G. Kašintsev nende endi sõnul leppisid kokku mitte pelgalt kahe löögi tegemises, vaid ühe arestimaja töötaja teadvusetuks tegemises. Kohtukolleegium on arvamusel, et süüdistatavad arvestasid sellega, et arestimaja töötajad osutavad füüsilist vastupanu ning seetõttu olid nad ka valmis kasutama intensiivset vägivalda teadvusetuks tehtava arestimaja töötaja suhtes, arvestama seejuures igasuguse tagajärjega. Rõhutada tuleb seejuures asjaolu, et põgenemisplaan ei tekkinud neil hetkeajel, vaid oli läbiarutatud eelneval päeval, koos vastavate ettevalmistustega (seebilahus, murtud lusikas). 13.18 Tuvastatud asjaoludel ning vaatamata sellele, et tagant järele leiavad G. Kašintsev ja tema kaitsja, et süüdistatav ei olnud kokku leppinud selliseks vägivallaks, millisena D. Dodonov seda J.J. i ründel ellu viis, vastutab G. Kašintsev tapmiskatsele kaasaaitamisteo eest. Kohtukolleegiumi hinnangul nähtub salvestiselt, et vastavalt kokkulepitule väljudes jalutuskambrist, samaaegselt kui D. Dodonov ründas J.J. it, ründas G. Kašintsev U.K. t. Eesmärgiks, nagu teada, oli takistada U.K. el osutada abi J.J. ile, et D. Dodonov saaks teha viimase teadvusetuks. G. Kašintsev hoidis U.K. t kaelast kinni. Kuna U.K. el õnnestus mingil hetkel G. Kašintsevi haardest vabaneda, kasutas ta kannatanu suhtes ka muud vägivalda – lõi teda peaga vastu seina ja jalaga kubemesse. G. Kašintsevil õnnestus U.K. e taskust võtta raadiosaatja ning see eemale visata. Kaamerasalvestiselt nähtub, et mõlemale süüdistatavale oli kogu sündmus selgelt nähtav, seda enam et see toimus samas koridoris mõne meetri ulatuses. 13.19 G. Kašintsevi kaitsja märgib, et maakohus eksis selles, et D. Dodonov lõi pastapliiatsiga ühel korral U.K. t. See asjaolu ei tulene U.K. e ütlustest ega ole kooskõlas ka salvestisega. Salvestisest nähtub, et D. Dodonov lõi U.K. t jalaga. 13.20 Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsja eeltoodud arusaam ekslik. Kõigepealt, vaadates D. Dodonovi süüdistust, siis teda süüdistati U.K. ele rindkeresse ühel korral jalaga löömises. Maakohus leidis, et süüdistuses nimetatud asjaolu on leidnud tõendamist. D. Dodonovi poolt U.K. e löömist pastapliiatsiga ei ole maakohus tuvastanud. Kohtukolleegiumi arvates on kaitsja maakohtu teksti valesti mõistnud (vt maakohtu otsuse lk 26). 13.21 Kuigi G. Kašintsev on öelnud, et tema elukogemuse pinnalt arvas ta, et kaks lööki ei too kaasa surma, vaid inimene kaotab teadvuse, leiab kohtukolleegium, et G. Kašintsevil, nagu ka D. Dodonovil, ei saanud olla vähimatki tõsiseltvõetavat ootust selles, et arestimaja töötaja suhtes, tema teadvusetuks tegemise eesmärgil kasutatav vägivald ei tooks kaasa tema surma. Süüdistatavad leppisid kokku arestimaja töötaja teadvusetuks tegemises. Millises ulatuseks 22 läheb vaja selleks rakendatavat vägivalda, ei saanudki süüdistatatav täpselt ette teada. Seega saab väita, et nad olid valmis jõuliseks vägivallaks, mis võib kaasa tuua igasuguse tagajärje, sealhulgas ka isiku surma. 13.22 Kohtukolleegiumi hinnangul oli G. Kašintsev nõus igasuguse vägivallaga, mida D. Dodonov kannatanu teadvusetuks tegemisel võib rakendada. Kaitsja toob välja, et G. Kašintsev ei teadnud, et D. Dodonov lööb J.J. it pähe pastapliiatsiga. Kohtukolleegium loomulikult sellele vastu ei vaidle, sest ka D. Dodonov ise ette ei teadnud, et ta vigastab J.J. it ka selle vahendiga. Samas ei oma see asjaolu G. Kašintsevi süüteo kvalifitseerimisel tähtsust, sest nagu märgitud sai, leppides eelvalt kokku arestimaja töötaja teadvusetuks tegemises, leppisid nad kokku igasuguses vägivallas. Kriminaalasjast tuleneb, et pärast kahte lööki ju D. Dodonov J.J. i vastas rünnet ei lõpetanud, vaid jätkas vägivallatsemist. 14. Eelkirjeldatud asjaolud kogumis annavad kokkuvõttes kohtukolleegiumile kindla veendumuse selles, et D. Dodonovi ja G. Kašintsevi teod J.J. i suhtes on õigesti kvalifitseeritud tapmiskatsena ning tapmiskatsele kaasaaitamisena. 15. D. Dodonovi kaitsja on seisukohal, et juhul kui ringkonnakohtu arvates on D. Dodonovi süü J.J. i episoodis õigesti kvalifitseeritud tapmiskatsena, tuleks vähendada mõistetud karistust. Kaitsja põhjendab taotlust sellega, et kannatanule tekitatud kahju ei ole suur, vigastused ei olnud eluohtlikud. Seega ei ole D. Dodonovi süü nii suur, et ta vääriks 14-aastast vangistust. 15.1 Maakohtu otsusest tuleneb, et kohus hindas D. Dodonovi süü suureks. Süüdistatav planeeris põgenemist, kaasates teoplaani G. Kašintsevi. Seejuures oli isikutevahelise kokkuleppe oluliseks osaks asjaolu, et üks rünnatav arestimaja töötaja peab kaotama teadvuse. Seega, maakohtu hinnangul juba põgenemisplaani tegemisel möönis süüdistatav, et tema tegude tulemusel (intensiivne kägistamine ning peksmine pähe ja rindkeresse) võib arestimaja töötaja surra. Muuhulgas mainis maakohus, et D. Dodonovi tegu jäi katsestaadiumi. Kohus rõhutas, et tegemist ei olnud nö olmetapmisega, kus tuttavate ringis ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüli lahendatakse vägivallaga. D. Dodonov pani süüteo toime võimuesindaja suhtes ja põgenemise eesmärgil, näidates üles täielikku allumatust õiguskorda. 15.2 Kohtukolleegium nõustub üldjoontes maakohtu põhjendustega D. Dodonovile tapmiskatse eest karistuse mõistmisel. Tõepoolest on süüdistatava süü oluliselt suurem võrreldes olmetülide käigus toime pandavate tapmistegudega. Siin ründas D. Dodonov võimuesindajat, kes täitis oma ametiülesandeid. Vaidlusteta on süüdistatava süü suur. Samas on maakohus jätnud siiski tähelepanu alt välja kaks olulist asjaolu – nimelt on tegemist tapmiskatsega ning D. Dodonovi intensiivsele pingutusele vaatamata sai kannatanu J.J. õnneks vaid kergelt vigastada. Kohus on nimetatud asjaolusid maininud vaid nö möödaminnes. 15.3
Maakohus mõistis D. Dodonovile maksimumilähedase karistuse. Võttes arvesse, et süütegu jäi katseks ja kannatanu vigastused olid kerged, tuleb D. Dodonovile mõistetud karistust vähendada, sest nende kahe asjaolu tõttu ei ole kuidagi õigustatud süüdistatava karistamine maksimumilähedase karistusega. Kohtukolleegium arvestab seejuures kõiki muid maakohtu poolt õigesti tuvastatud D. Dodonovi süü suurust mõjutavaid asjaolusid ning mõistab talle 11aastase vangistuse. 15.4 D. Dodonovit karistas maakohus
lg 2 p 3 järgi 1-aastase vangistusega, mis kohtukolleegiumi hinnangul vastab süüdistatava süüle ja tema isikule.
Dodonovit 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis samuti on vastavuses 23 tema süü suurusega. Liitkaristuseks
lg 1 alusel mõistis kohus 14 aastat vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga. Sama põhimõtet silmas pidades mõistab ringkonnakohus D. Dodonovile uue liitkaristuse, milleks on 11 aastat vangistust. 16. G. Kašintsevi kaitsja vaidlustab samuti karistuse mõistmist. 16.1 G. Kašintsevile
lg 1 p 1 järgi mõistetud karistust kohtukolleegium siinkohal enam ei käsitle, sest seisukoht selles osas on võetud käeoleva otsuse p-s12 jj. 5-aastane vangistus vastab G. Kašintsevi süüle ja tema isikule. 16.2 Kaitsja leiab, et kohus on G. Kašintsevile karistuse mõistmisel nii
lg 2- 25 lg 2-§ 22 lg 3 järgi kui ka
Kaitsja viitab siinkohal
Kaitsja osundab veel sellele, et G. Kašintsev pani toime süüteokatsele kaasaaitamisteo, mistõttu ei ole talle mõistetud karistus proportsionaalne süü suurusega ja tema isikuga. 16.3 Kohtukolleegium nõustub siinkohal kaitsjaga, et tuvastades G. Kašintsevi süü kannatanu J.J. i tapmiskatsele kaasaaitamises ning kannatanu U.K. e suhtes vägivalla kasutamises, pani mõlemad teod toime samaaegselt. See tähendab, kasutades U.K. e suhtes vägivalda, aitas G. Kašintsev sellega kaasa J.J. i tapmiskatsele.
lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri kuriteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega tulnuks maakohtul G. Kašintsevi süüdi mõistmisel
lg 1-§ 25 lg 2-§ 22 lg 3 ja
lg 1 järgi kohaldada
Kohtukolleegium parandab maakohtu eksimuse ning tühistab kohtuotsuse G. Kašintsevile
§
lg 1-§ 25 lg 2-§ 22 lg 3 järgi 7-aastase vangistuse mõistmises ning samuti talle
16.4 Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad põhjused G. Kašintsevile väiksema karistuse mõistmiseks kui tegi seda maakohus. Maakohus leidis, et G. Kašintsevit tuleb karistada tapmiskatsele kaasaaitamise eest 7- aastase vangistusega. Selline vangistus on ka kohtukolleegiumi hinnangul vastavuses G. Kašintsevi süüga. G. Kašintsev koos D. Dodonoviga plaanisid koos arestimajast põgeneda ning sel eesmärgil ründasid plaani kohaselt kahte arestimaja töötajat - s.o ametikohustusi täitvaid võimuesindajaid. Rünnates kannatanut U.K. t, kasutades tema suhtes aktiivselt vägivalda, osutas G. Kašintsev sellega kaasabi (takistamaks U.K. el minna appi J.J. ile) D. Dodonovile, kes omakorda ründas J.J. it. Arvestades asjaolu, et D. Dodonovi poolt ellu viidav kannatanu J.J. i tapmine jäi katseks, samuti seda, et G. Kašintsevi poolt rünnatav kannatanu U.K. sai kergeid kehavigastusi ning süütegude initsiaatoriks oli D. Dodonov, on G. Kašintsevi süü väiksem kui kaassüüdistataval. Kõiki nimetatud asjaolusid arvestades mõistab ringkonnakohus G. Kašintsevile
lg 1-§ 25 lg 2-§ 22 lg 3 ja
lg 1 järgi, kohaldades
16.5 Kuna G. Kašintsev tunnistati süüdi ka
lg 1 p 1 järgi, tuleb lõppkokkuvõttes mõista talle süütegude kogumi eest liitkaristus
Kohtukolleegium kasutab liitkaristuse mõistmisel maakohtuga sama põhimõtet, s.t mõistab G. Kašintsevile
Seega jääb lõppkokkuvõttes G. Kašintsevile maakohtu poolt mõistetud lõppkaristus samaks. 24 17. Eelnevat kokku võttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, § 340 lg 2 pst 4, tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse osaliselt, s.o D. Dodonovile
Samuti tühistab ringkonnakohus G. Kašintsevile
lg 1- § 25 lg 2-§ 22 lg 3 ja
lg 1 järgi mõistetud karistused ning liitkaristuse
Mõistab G. Kašintsevile, kohaldades
lg-t 1,
lg 1-§ 25 lg 2-§ 22 lg 3 ja
lg 1 järgi 7 aastat vangistust ning mõistab seejärel uuesti liitkaristuse
D. Dodonovi apellatsioon jääb rahuldamata, D. Dodonovi kaitsja D. Matvejevi ja G. Kašintsevi kaitsja S. Politševi apellatsioonid rahuldatakse osaliselt.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.