1-17-10830/48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. detsember 2020 Kohtuasja number 1-17-10830 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtuasi Valeri Merila (isikukood 37508126019) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. novembri 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Lõuna abiprokurör Valdo Gerassimov Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Valeri Merila kaitsja Lembit Nirgi, Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. novembri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
4. Valeri Merila kannab Tartu Vanglas talle Tartu Maakohtu
5. aprilli 2018 otsusega karistusseadustiku (KarS) § 144 lg 2 ja § 121 lg-te 2 ja 3 järgi mõistetud 3 aasta 1 kuu pikkust vangistust. Tema karistusaeg algas
6. mail 2018 ja lõpeb
7. juunil
10. septembril 2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid V. Merila tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
11. Vangla ega prokuratuur V. Merila vabastamist ei toetanud.
12. Tartu Maakohus jättis
13. novembri 2020 määrusega V. Merila vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus märkis kokkuvõtlikult järgmist. Täidetud on KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused V. Merila vabastamiseks. Samuti on positiivne, et V. Merila käitumine vanglas on olnud hea ja ta viibib avavanglas, lisaks on rahuldavad tema elutingimused vabaduses, s.o tal on elu- ja töökoht. Ometi ei saa teda vanglast vabastada. Süüdimõistetu puhul on väga kõrge risk, et ta paneb vabaduses toime uued kuriteod. Uute kuritegude sooritamise risk tuleneb V. Merila kuriteo asjaoludest ja varasemast elukäigust. Süüdimõistetu pani oma alaealise poja suhtes mitme aasta jooksul korduvalt toime sugulise iseloomuga tegusid ja kasutas lapse suhtes ka füüsilist vägivalda. Lisaks kasutas ta füüsilist vägivalda oma abikaasa ja alaealise tütre suhtes. Kuigi V. Merila on viibinud korduvalt vangistuses, ei ole see tema käitumist püsivalt mõjutanud ja ta on kuritegude toimepanemist jätkanud. Ka on V. Merila suhtumine toimepandusse küsitav. On kiiduväärt, et ta on vangistuses erinevate riskide maandamisega mingil määral tegelenud, läbides sotsiaalprogramme ja töötades. Sellegipoolest ei ole üheselt arusaadav, kas tema suhtumises ja hoiakutes on selle tagajärjel ka muutusi toimunud ning kas ta on oma ekslikust käitumisest aru saanud. Näiteks nähtub vangla koostatud iseloomustusest, et süüdimõistetu ennast seksuaalkurjategijaks ei pea ja et ta
14. aasta augustis ja septembris toimunud sotsiaalprogrammide „Uus suund“ ning „Viha juhtimine“ jätkuvestlustest osa ei võtnud. V. Merila keeldus, sest ei näinud osalemiseks vajadust. Väheusutav on, et süüdimõistetu on programmide läbimisel omandanud niivõrd laialdased ja põhjalikud teadmised, et isegi nende kordamine ja kinnistamine ei ole vajalik. Pigem näitab selline käitumine isiku suhtumist.
15. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Merila kaitsja L. Nirgi, paludes lahendi tühistada ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. Kaitsja leidis, et süüdimõistetu osas täheldatavad positiivsed asjaolud kaaluvad üles mistahes negatiivse. Distsiplinaarkaristused V. Merilal puuduvad. Samuti on süüdimõistetu töötanud majandustöödel ja avavanglas olles töötab ta metallitööstuses. Seega suhtub ta töösse positiivselt. Vabanemisel on töökoht talle garanteeritud. Ka eluaseme osas riske ei ole. V. Merilal pole ka sõltuvust narkootikumidest ega alkoholist. Riski pole näha ka majandusliku toimetuleku osas. V. Merilal on vabanemisfondis 1800,68 eurot ja võlgu tal ei ole. Enne vangistust V. Merila töötas ja pidas perekonda ülal üksi. Jah, süüdimõistetu küll keeldus sotsiaalprogrammide jätkuvestlustest, kuid seda keeldumist tuleb hinnata koos andmetega selle kohta, et programmis „Uus suund“ arutledes oli ta piisavalt avatud ja aktiivne ning programmis „Viha juhtimine“ esitas ta oma kodutööd õigeaegselt ja täitis vihapäevikut. V. Merila enda arvamus oli, et ta suudab pärast programmi läbimist end paremini kontrollida. Ka on oluline, et V. Merila sobib kriminaalhooldusele: kuritegelikke ega vaenulikke hoiakuid ta ei väljenda, negatiivset suhtumist ametnikesse pole täheldatud ning vestlustel on ta viisakas ja vaba suhtleja. Ta on motiveeritud läbima katseaega positiivselt. Teda oleks võimalik vabastada, kohaldades talle käitumiskontrolli nõudeid. Ringkonnakohtu seisukoht
16. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
17. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud kohtumääruses pole niisugused vead sedastatavad.
18. Maakohus pööras tähelepanu süüdimõistetut positiivselt iseloomustavale infole: heale käitumisele vanglas, mis tõi kaasa tema avavanglasse üleviimise, töötamisele ja uue kuriteo toimepanemise riske vähendavates tegevustes osalemisele. Samuti märkis kohus ära V. Merila rahuldavad elutingimused vabaduses. Ka määruskaebuses ei nimeta kaitsja ühtegi asjaolu, mis esimese astme kohtul tähelepanuta võinuks jääda.
19. Kui kaitsja järeldas eelnevast, et V. Merila karistuse eesmärgid on täidetud ning vähemalt käitumiskontrolli tingimustes jätkab ta elu õiguskuulekalt, siis esimese astme kohus niisugusele seisukohale ei asunud. Nimelt nägi maakohus süüdimõistetu kuriteo toimepanemise asjaoludes ja 2