1-19-10123/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2020, Tartu Kriminaalasja number 1-19-10123 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. septembri
3. a määrus süüdimõistetu Valdur Pukile Tartu Maakohtu
4. jaanuari
5. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Valdur Puki 36501070247) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus (Pukk; isikukood RESOLUTSIOON
6. Jätta Tartu Maakohtu
7. septembri
8. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
9. Jätta menetluskulud 140 eurot Valdur Puki kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Tartu Maakohus karistas Valdur Pukki 16.01.
11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-10123 KarS § 424 lg 1 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 1 aasta pikkuse katseajaga, kohustades teda järgima KarS §75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi, s.o mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel kohustati Valdur Pukki registreerima ennast riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbima esmase hindamise teenuse. Kohtuotsus jõustus 01.02.
13. 21.08.2020 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles Valdur Pukile mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusalune rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi, registreerimiskohustust ning ei täitnud nõuetekohaselt kohustust osaleda sotsiaalprogrammis. Maakohtu määrus
14. Tartu Maakohtu 16.09.
15. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele Valdur Pukile mõistetud kandmata karistus 4 kuud vangistust. 3.
16. Kõigepealt asus maakohus seisukohale, et ainuüksi Politsei- ja Piirivalveameti teadete põhjal ei ole võimalik tuvastada alkoholi tarvitamise keelu rikkumist, kui sellest ei ole näha, et rikkumine oleks tuvastatud indikaatorvahendi, tõendusliku alkomeetri või vereprooviga. Samas leidis maakohus, et nii Valdur Puki enda ütlustega kui ka karistusregistri väljavõttega on tõendatud, et süüdimõistetu rikkus 09.
17. ja 11.06.2020 alkoholi tarvitamise keeldu. 3.
18. Maakohtu hinnangul rikkus Valdur Pukk kahel korral, s.o 05.
19. ja 10.08.2020, registreerimiskohustust ning 05.08.2020 kohustust osaleda sotsiaalprogrammis „Liiklusohutusprogramm“. Maakohus leidis, et kuupäevade segi ajamine ja unustamine ei ole mõjuvateks põhjusteks, mis vabandaksid rikkumiste olemasolu. 3.
20. Maakohtu hinnangul ei teadvusta Valdur Pukk endale kriminaalhoolduse olemust ega seda, et kontrollnõudeid tuleb täita. Maakohtul ei ole usku sellesse, et Valdur Pukk oleks üldse võimeline kontrollnõudeid täitma; ta ei teadvusta enda kohustusi ega probleeme. Süüdimõistetu täitis kohustuse läbida programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames Esmase hindamise teenus 06.03.2020, kuid kuna enda hinnangul pole tal alkoholi tarvitamisega probleeme, otsustas ta vaimse tervise õe vastuvõttudel käimist mitte jätkata. Sellele järgnes mootorsõiduki juhtimine alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Maakohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse läbimine rikkumisi toime panemata tõenäoline; isiku liikluskäitumine võimaldab prognoosida uue kuriteo toimepanemise ohtu arvestatavalt suureks. Määruskaebus
21. Tartu Maakohtu 16.09.
22. a määruse peale esitas määruskaebuse Valdur Pukk, kes taotleb määruse tühistamist. 4.
23. Kõigepealt leiab Valdur Pukk, et temale etteheidetud 11.06.2020 alkoholi tarbimine on täielikult tõendamata, kuna tulenevalt KrHS § 261 lg 2 järgi tuleb see tuvastada indikaatorvahendiga. Ka ei ole tuvastatud, millist alkoholi (kas alkoholivaba), millise tootja oma, kui kanget ja kui suure koguse alkoholi ta tarvitas. 09.04.2020 alkoholi tarvitamist ta tunnistas, kuid palub arvestada, et tegemist ei olnud väga suure joobega. Samas jääb seisukohale, et ta ei juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, kuid oma oskamatuse ja teadmatuse tõttu ei kaevanud otsust edasi. 4.
24. Valdur Pukk tunnistab registreerimiskohustuste rikkumisi 05.
25. ja 10.08.2020, kui leiab, et tegemist ei olnud tahtlike rikkumistega, kuna esimesel juhul ajas ta päevad segamini ning teisel korral hilines tund aega, eelnevalt informeerides sellest kriminaalhooldajat. Samuti tunnistab Valdur Pukk, et ei osalenud programmides „Kainem ja tervem Eesti“ ja „Liiklusohutusprogramm“, kuna ei pidanud seda oluliseks. Samas on ta nüüdseks aru saanud, et tal on alkoholisõltuvus ja soov osaleda eelnimetatud programmides. 4.
26. Lisaks palub kaebuse esitaja arvestada sellega, et ta on töövõimetuspensionär, tema liikumine on komplitseeritud ja piiratud ning ta tarvitab tugevatoimelisi valuvaigisteid. Samuti seda, et ta elab maamajas, kus tema hooldada on koerad ja kanad, kes jääksid toidu ja järelevalveta, kuna puuduvad lähedased. 2
27. Tartu Ringkonnakohtu 20.10.
28. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 28.10.
29. Nimetatud tähtajaks seisukohti ega taotlusi ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
30. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Valdur Pukile Tartu Maakohtu 16.01.
31. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise osas.
32. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses tuvastatud asjaoludega ning maakohtu põhjendustega rikkumiste olemasolu ja karistuse täitmisele pööramise osas. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks üle korrata juba maakohtu määruses märgitut, kuid vastab Valdur Puki määruskaebuses esitatud väidetele.
33. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et Valdur Puki poolt 11.06.2020 alkoholi tarvitamine on tõendamata. Kriminaalhooldusseaduse § 261 lg 2 tõesti sätestab, et kriminaalhooldajal on õigus kontrollida kriminaalhooldusaluse alkoholi tarvitamist indikaatorvahendiga koos isikul esinevate alkoholi tarvitamise tunnuste kirjeldusega. Kohtukolleegium on seisukohal, et viidatud säte reguleerib seda, kuidas kontrollib kriminaalhooldusametnik kriminaalhooldusaluse poolt keelatud ainete tarvitamist. See ei tähenda, et alkoholi tarvitamise keelu rikkumist ei oleks võimalik tõendada muude usaldusväärsete tõendite alusel, s.h süüdimõistetu enda ütlused, Politsei- ja Piirivalveameti poolt alkoholi tarvitamise tuvastamine vms.
34. Kaebuse esitaja viide KrMS § 7 lg-le 3 ei ole praegusel juhul asjakohane, kuna olukorras, kus Valdur Pukk 07.09.2020 kohtuistungil ise tunnistas, et tarvitas 11.06.2020 lahjat õlut, ei saa rääkida kõrvaldamata kahtlusest. Seda enam, et ei maa- ega ringkonnakohtul ei ole alust kahelda tema sõnade usaldusväärsuses. Maakohus selgitas kohtuistungi alguses Valdur Pukile tema õigusi, sh õigust anda ütlusi ja selgitusi, mida võidakse kasutada tema vastu. Ka ei tõusetu siin küsimust, kas tegemist oli alkoholivaba õllega või mitte, kuna Valdur Puki sõnul ta tarbis lahjat õlut, kuid ei tea, et oleks olnud purjus. Juba ainuüksi sellest saab järeldada, et tegemist oli alkoholisisaldusega õllega.
35. Määruskaebuses on ekslikult asutud seisukohale, et alkoholi tarvitamise keelu rikkumisel on oluline joobe tuvastamine. Olenemata sellest, millist alkohoolset jooki, s.o kui kanget, millise tootja oma ja millises koguses, tarbiti, on igal juhul tegemist KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustuse rikkumisega. KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud keeld on suunatud alkoholi tarvitamise keelamisele, alkoholijoobe tuvastamine pole vajalik. Seega ei muudaks ühegi eelmärgitud asjaolu tuvastamine keelu rikkumist vabandatavaks.
36. Maakohus on õigesti tuvastanud, et Valdur Pukk rikkus 09.04.2020 kohustust mitte tarvitada alkoholi. Karistusregistri väljavõttest on näha, et Politsei- ja Piirivalveamet karistas Valdur Pukki 05.06.
37. a otsusega (jõustunud 26.06.2020) mh LS § 224 lg 2 järgi 09.04.2020 toimepandud väärteo eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et LS § 224 eeldab alkoholi tarvitamise tuvastamist, mis omakorda näitab, et Valdur Pukk rikkus temale katseajaks pandud alkoholi tarvitamise keeldu. Nimetatud rikkumist tunnistas Valdur Pukk maakohtus toimunud istungil, samuti ei vaidle sellele vastu esitatud määruskaebuses. Küll ei tunnista Valdur Pukk, et pani toime väärteo, kuid teadmatuse ja oskamatuse tõttu ei kaevanud väärteootsust edasi. Ringkonnakohus ei hinda käesoleva menetluse raames, kas Valdur Pukki karistati LS § 224 lg 2 järgi õiglaselt, vaid lähtub jõustunud otsusest, millega on tuvastatud tema poolt alkoholi tarvitamine. 3
38. Valdur Pukk möönab määruskaebuses, et rikkus nii 05.
39. kui ka 10.08.2020 registreerimiskohustust, kuid rikkumised ei olnud tahtlikud, kuna esimesel juhul ajas päevad segamini ning teisel korral hilines ajalise valearvestuse tõttu tund aega. Ringkonnakohus leiab, et Valdur Pukk ei ole täitnud temalt oodatud hoolsust käitumiskontrolli nõuete täitmise osas. Süüdimõistetule tutvustati esmakohtumisel kriminaalhooldusosakonnas vabaduses karistuse kandmisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi, mistõttu oli ta teadlik kohustusest ilmuda õigeaegselt registreerimisele. Asjaolu, et Valdur Pukk ei suuda enda aega planeerida või unustab kohtumiste ajad, ei ole käsitletavad mõjuvate põhjustena.
40. Ka ei vabanda sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“ kohtumisele mitteilmumist see, et Valdur Pukk ei pidanud programmi oluliseks. Sotsiaalprogrammis osalemine on üks tingimustest, mis võimaldas Valdur Pukil kanda karistust vabaduses. Käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste eesmärk on tagada süüdimõistetu õiguskuulekus ja motiveerida teda jätkama õiguspärase eluviisiga. Valdur Pukk, täites vaid neid reegleid, mis temale sobivad, näitab, et kriminaalhooldus ei ole tema puhul tõhus ja sobiv meede.
41. Arvestades Valdur Puki rikkumisi kogumis, leiab ringkonnakohus, et temale mõistetud karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud. Valdur Pukk rikkus kahel korral alkoholi tarvitamise keeldu, ei ilmunud kahel korral registreerimisele ja ühel korral sotsiaalprogrammi kohtumisele. See näitab, et tegemist ei ole süüdimõistetuga, kes on võimeline kandma temale mõistetud karistust vabaduses. Süüdimõistetule anti võimalus osaleda nii sotsiaalprogrammis kui ka programmis „Kainem ja tervem Eesti“, mis aitaksid tegeleda alkoholiprobleemidega. Vaatamata sellele, et just alkoholi tarbimine tõi talle kaasa kriminaalkaristuse ja võib edaspidi viia uute õiguserikkumiste toimepanemiseni, ei pidanud ta vajalikuks neis osaleda. Kuigi Valdur Pukk käesoleval ajal tunnistab alkoholisõltuvust, puudub ringkonnakohtul usk, et tegemist ei ole vaid karistuse täitmisele pööramise hirmus tehtud avaldusega. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et Valdur Pukk pani katseajal toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. Seega on alkoholi tarvitamisest tulenev oht juba realiseerunud. Valdur Pukile leebemate meetmete kohaldamine ei ole põhjendatud, kuna senise katseaja jooksul on ta näidanud, et need ei suuda hoida teda uute õigusrikkumiste toimepanemisest ega mõjutada tema käitumist positiivses suunas.
42. Loomade omamine ja kohustused nende ees ei välista karistuse täitmisele pööramist. Loomaomanikuna tuleb Valdur Pukil leida isik, kes hoolitseb tema loomade eest. Karistuse täitmisele pööramist ei välista ka see, et Valdur Pukk on töövõimetuspensionär, kes tarvitab tugevatoimelisi valuvaigisteid. Kinnipidamisasutustes on tagatud arstiabi, samuti vajalikud ravimid.
43. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
44. septembri
45. a määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
46. Valdur Pukk esitas koos määruskaebusega Paulson Õigusbüroo OÜ arve, mille andmetel osutati määruskaebuse koostamiseks õigusabi summa 140 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad menetluskulud Valdur Puki kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Erkki Hirsnik Aarne Sarjas 4