2-19-15563 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Leanika Tamm Kohtujurist Ave Roosvalt Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2020. a Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-15563 Tsiviilasi A

§ 158

lg 4 alusel võlausaldajate tunnustatud nõude osade suurused, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud: I järgu nõuded puuduvad. II järgus nõuded kogusummas 30 855,32 eurot võlausaldajate kaupa järgmistes ulatustes:

1. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue summas 25 666,49 eurot, II rahuldamisjärgus, jaotise suurus 83,18 % teise järgu nõuete kogusummast, jääb saamata 25 666,49 eurot;
2. Swedbank AS nõue summas 5072,83 eurot, II rahuldamisjärgus, jaotise suurus 16,44 % teise järgu nõuete kogusummast, jääb saamata 5072,83 eurot;
3. Holm Bank AS nõue summas 116,00 eurot, II rahuldamisjärgus, jaotise suurus 0,38 % teise järgu nõuete kogusummast, jääb saamata 116,00 eurot. 1

§ 172lg 2 sätestatud väljamaksete kohta.

Esimene aruanne tuleb Pärnu Maakohtu Rüütli kohtumaja kantseleisse esitada 10.06.2021, siis 10.01.2022 jne.

1. Määrus saata menetlusosalistele ning avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu selgitused
2. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel

§ 173

): Võlgnik peab:  tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.  viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara;  andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.  Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. 10. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

1. Usaldusisiku kohustused (täidab võlgnik ise):  Usaldusisik peab võlgnikule jätma 25 % võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust.  Usaldusisik peab tegema võlausaldajatele väljamakseid vähemalt kord aastas. Maksete tegemisel tuleb lähtuda kohtu kinnitatud jaotusettepanekust, arvestades nõuete järke ja jaotiste suurust.  Usaldusisik peab kohtule esitama üks kord aastas aruande.
2. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele 2

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta - pankrotihalduri tasu (sh käibemaks, arvestuslik, osaline) - panga teenustasud Kokku: 219,18 € 0,16 € 297,34 € A.V.e pankrotimenetluses puudusid vahendid jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks, seega väljamakseid ei ole teostatud. A.V.e pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid ja puudub pandieseme müügist saadud tulu. A.V.e pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara. A.V.e pankrotimenetluses jääb võlausaldajatel tunnustatud nõuete osas

§ 153lg 1 p 2 järgus saamata kokku 31 690,32 eurot järgmiselt: Nr.

Võlausaldaja 1 2 3 II Rahuldamisjärk Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti kaudu Swedbank AS Holm Bank AS Kokku II järk Tunnustatud nõuete summa eurodes Nõude tunnustamise järk Jaotis %-na 25 666,49 5 072,83 116,00 30 855,32 § 153 lg 1 p 2 § 153 lg 1 p 2 § 153 lg 1 p 2 83,18 16,44 0,38 100% JÄÄB SAAMTA 25 666,49 5 072,83 116,00 30 855,32 3

§ 106alusel kohtus nõudeid vaidlustatud.

A.V.e pankrotimenetluses on pankrotihaldur: - vormistanud pankades enda nimele võlgniku kontode kasutusõiguse (30 min), - koostanud ja edastanud pankrotimenetluse teated võlausaldajatele (30 min), - valmistanud ette ja viinud läbi võlausaldajate I üldkoosoleku (1 tund), - valmistanud ette ning viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku (1,5 tundi), - koostanud ja esitanud kohtule

§ 132

sätestatud aruande (30 min) ning - jaotusettepaneku (2 tundi), - suhelnud võlgnikuga, kontrollinud võlgniku laekumisi, andnud võlgniku kasutusse mittearestitavad summad (s.t teinud igakuiselt 2 x kuus mittearestitava sissetuleku arvutuse ja esitanud nõusoleku Swedbank AS-ile võlgnikule mittearestitava summa väljamaksmiseks) (2 tundi), - koostanud menetluse lõpetamise aruande (2 tundi). Kokku on haldur kulutanud 10 tundi. A.V.e pankrotimenetluses puuduvad kohtukulud. Pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele (büroo üür, kulud sidevahenditele, paber, koopiad jms) kokku xxxxxxxxxxx ( s.o 6 kuud ja 19 päeva x xxxxxxxxxxx/kuus, sh käibemaks). Seoses menetluses vahendite puudumisega haldur kulude kinnitamist ei taotle. Ajutise halduri aruandes on võlgniku vara väärtuseks 0,00 € eurot ja kohustuste suuruseks kümne võlausaldaja ees kokku 41 927,14 €. Haldur esitas pankrotimenetluse teated kõigile teadaolevatele võlausaldajatele. Nõudeavalduse esitas 7 võlausaldajat, kelle nõuetest tunnustati nelja võlausaldaja nõudeid. Haldurile ei ole teada, et keegi oleks esitanud nõuete tunnustamise hagi. Pankrotimenetluse ajal on võlgnik töötanud osalise ajaga ning tema netotöötasu on olnud 152-242 €/kuus. Lisaks saab võlgnik töövõimetoetust ~240 €/kuus, millest lähtuvalt on võlgniku sissetulekust olnud võimalik teostada kinnipidamisi ~45 €/kuus A.V.e pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude täies ulatuses väljamaksmiseks. A.V.e pankroti väljakuulutamisel puudusid võlgnikul vara ja vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, ning pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel, kuna võlgnik oli esitanud kohustustest vabastamise avalduse. 4

§ 171

lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. A.V.e pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb

§ 172

lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Vajadusel tuleb võlgnikul usaldusisiku ülesannete täitmisel kasutada võlanõustaja teenuseid. Võlgnik A.V.e maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on laenude ja liisingute võtmine kuni

1. aastani tingimustes, kus tal puudusid vahendid kohustuste tasumiseks; FIE-na tegevuse jätkamine olukorras, kui oli selgunud, et ei suuda vajalikku tulu teenida; tervise halvenemine, mis ei võimalda täiskohaga töötada. Täitetoimikute põhjal võib järeldada, et A.V. oli maksejõuetu hiljemalt
2. aasta lõpuks, kui oli avatud 4 täitetoimikut, nõuete summaga ~11 500 € ja mis on siiani suuremas osas tasumata. A.V.e maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. A.V.e pankrotimenetluses on halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud 297,40 €. Nimetatud summalt on halduri miinimumtasu 59,47 €, mis ilmselgelt ei vasta halduri töö panusele käesolevas menetluses.

§ 65

lg 11 märgib, et juhul, kui kohus on kuulutanud välja pankroti

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23

lõigete 1-3 alusel ning halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi. Aruande p-s 6 on kirjeldatud halduri tegevused käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku 10 tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks xxxxxxxxxxx /tunnis (lubatud kuni 96 €/tunnis), on halduril õigus tasule summas xxxxxxxxxxx €. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu täies ulatuses maksmiseks, siis taotleb haldur tasu osalist hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur kohtule ettepaneku kinnitada halduri tasu summas xxxxxxxxxxx €, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx € (kokku xxxxxxxxxxx €), millest xxxxxxxxxxx €, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx € (kokku xxxxxxxxxxx €) hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest ja xxxxxxxxxxx €, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx € (kokku xxxxxxxxxxx €) hüvitada pankrotivara arvelt. Halduri tasu palub haldur välja maksta pankrotihalduri büroole OÜ Pärnu Pinker Albert. Pankrotihaldur palub lõpetada A.V.e (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks; vabastada Andrus Õnnik A.V.e (pankrotis) pankrotihalduri ülesannetest; määrata; algatada võlgniku A.V.e suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus vastavalt

§ 171

lg 1 ning paneb ette jätta A.V.e pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 28.09.2020 toimunud ärakuulamisel avaldas A.V., et ta on nõus hakkama ise usaldusisikuks ja ta leidis, et tuleb ise toime usaldusisiku ülesannetega. Kohus selgitab võlgnikule tema usaldusisiku ülesandeid ja võlgniku kohustusi vastavalt

§ 171ja § 173.

KOHTU SEISUKOHT 1. Pankrotimenetluse lõpetamine. Kohus, tutvunud pankrotihalduri ettepanekuga ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks on põhjendatud. Võlgnikul ei jätku vara massikohustuste ja 5

) § 100 sätestatud korrale ning § 153 nimetatud rahuldamisjärkudele. Seega kohus kinnitab määrusega võlausaldajate nõudeosade suuruse, mille ulatuses võlausaldajad raha ei ole saanud. A.V.e maksejõuetuse põhjuseks on laenude ja liisingute võtmine kuni

1. aastani tingimustes, kus tal puudusid vahendid kohustuste tasumiseks, samuti FIE-na tegevuse jätkamine olukorras, kui oli selgunud, et ei suuda vajalikku tulu teenida ning tervise halvenemine, mis ei võimalda täiskohaga töötada. A.V.e maksejõuetus tekkis hiljemalt
2. aasta lõpuks, kui oli avatud 4 täitetoimikut nõuete summaga ~ 11 500 eurot ja mis on siiani suuremas osas tasumata. A.V.e maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Pankrotimenetluses puudub müüdav vara, vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus puudub, hagisid pankrotimenetluses esitatud ei ole. Eelnevast lähtuvalt on täiendavate vahendite laekumine pankrotivarasse ebatõenäoline ning olemasolevatest vahenditest ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, seega mõistlik on pankrotimenetlus lõpetada. A.V. avaldas 28.09.2020 ärakuulamisel, et ta on halduri taotlusega nõus. Eeltoodud alustel kuulub pankrotimenetlus pankroti raugemise tõttu lõpetamisele, Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Pankrotihalduri aruanne tuleb kinnitada ja vabastada pankrotihaldur tema ülesannetest.
3. Halduri tasu. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 ja

§ 150

lg 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud avaldaja, s.o võlgnik Xxxxxxxxxxx kanda.

§ 65

lg 1 ja 11 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, kuid kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel (maksimaalne tasumäär 96 €/tund).

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata sel juhul menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtutoimiku ja halduri aruande põhjal pankrotimenetluse keerukust ja halduri tegevuse mahtu arvestades (füüsilise isiku pankrotiasjas müüs haldur kogu pankrotivara ja üles astus 7 võlausaldajat), on kohtu hinnangul halduri töömaht 10 töötundi asjas mõistlik. Xxxxxxxxxxx pankrotimenetluses on halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud 297,40 eurot. Nimetatud summalt on halduri miinimumtasu 59,47 €, mis ilmselgelt ei vasta halduri töö panusele käesolevas menetluses.

§ 65

lg 11 märgib, et juhul, kui kohus on kuulutanud välja pankroti

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23

lõigete 1-3 alusel ning halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi. Aruande p-s 6 on kirjeldatud halduri tegevused käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku 10 tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks xxxxxxxxxxx /tunnis (lubatud kuni 96 €/tunnis), on halduril õigus tasule summas xxxxxxxxxxx. Kuna menetluses ei saa katta kõiki menetluskulusid pankrotivara arvelt, sest vastavas ulatuses pankrotivara puudub, siis lähtudes

§ 65

lg 11 tuginevale pankrotihalduri taotlusele, määrab kohus, et pankrotihalduri tasu summas xxxxxxxxxxx eurot tuleb välja mõista menetlusabina TsMS § 183 lg 2 alusel riigi vahenditest ning xxxxxxxxxxx eurot pankrotivarast (summadele lisandub käibemaks), summad kanda pankrotihalduri taotlusel tema büroole OÜ Pärnu Pinker Albert. 3. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. 6

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 170

lg 1 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Võlgnik A.V. (pankrotis) esitas kohustustest vabastamise avalduse tähtaegselt 10.12.2019.

§ 171

lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Võlgnik soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist menetluse algusest peale. Haldur on oma seisukoha esitanud kirjalikult. Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele.

§ 171

lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Võlgnik on kinnitanud, et menetluse olemus, sellega kaasnevad kohustused ja usaldusisiku ülesanded on arusaadavad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb algatada võlgniku A.V.e kohustustest vabastamise menetlus.

§ 172

lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Pank

S § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Esitatud lõpparuandest nähtuvalt ükski kolmas isik nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta esitanud ei ole. Tulenevalt sellest nõustub kohus halduri ettepanekuga, et võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid, mis on selgitavalt ära toodud käesoleva kohtumääruse resolutiivosas. Kohus selgitab veelkord, et võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. Kuna võlgnik võtab ka usaldusisiku kohustused, tuleb kohustused täita nõuetekohaselt ning hoida lahus võlgniku enda kasutada jääv sissetulek usaldusisikule üle antavast sissetulekust. Kohus selgitab, et mõistlik viis selleks on teha kaks eraldi pangakontot, millest ühel hoiab võlgnik usaldusisikule üle antavat osa sissetulekutest ning teostab väljamakseid võlausaldajatele kord aastas. Varade lahus hoidmine hõlbustab ka tulude saamise kajastamist ning võimaldab hõlpsalt esitada teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule kaks korda aastas usaldusisiku aruande, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. Esimene aruanne tuleb Pärnu Maakohtu Rüütli kohtumaja kantseleisse esitada 10.06.2021, siis 10.01.2022 jne. Kohus hoiatab võlgnikku, et temapoolse kohustuste (sealhulgas talle pandud usaldusisiku kohustuste) rikkumise korral võib kohus määrusega võlgadest vabastamise menetluse lõpetada.

§ 175

lg 1 ja 1¹ kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku võib kohus asjaolusid arvestades vabastada ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Varasema vabastamise asjaoludeks loeb kohus eelkõige võlgniku kohustuste nõuetekohast täitmist ja võlausaldajate nõuete rahuldamist arvestatavas ulatuses. 7