KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Asja läbivaatamise viis Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus 9. november 2020 kirjalik menetlus 1-20-4036

§ 69

lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani J. Reponen toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtu otsus

1. Tartu Maakohtu
2. augusti
3. a otsusega tunnistati J. Reponen süüdi KarS § 424 lg 1 järgi karistades teda 4 kuu pikkuse vangistusega. Karistust vähendati KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades 2 kuu ja 20 päevani. KarS § 74 lg-te 1,3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui J. Reponen ei pane 1 aasta jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollkohustusi ja KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Katseaeg algab alates
4. augustist 2020, käitumiskontroll alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisakaristusena võeti J. Reponenilt juhtimisõigus 3 kuuks. Lisaks lahendati menetluskulude ja asitõenditega seonduvad küsimused.
5. Maakohtu põhiseisukohad on järgmised. 3.1 Tõendid on kattuvad asjaoludes, et 30.11.2019 pealelõunasel ajal juhtis J. Reponen Põlva maakonnas Põlva vallas Mammaste külas Põlva-Reola teel mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimisnumbriga XXX . 3.2 J. Reponen on kahtlustavana ülekuulamisel selgitanud, et kuna oli jätnud 29.11.2019 endale kuuluva auto VW Golf reg-nr-ga XXX Põlvasse, soovis ta 30.11.2019 antud sõiduki Põlvast tagasi koju tuua. J. Reponen läks sõidukile järele kella 12.00 paiku. Põlvas istus J. Reponen VW Golfi rooli kella 14.00 paiku ning sõitis Põlvast Taevaskotta. Koju jõudis süüdistatav enda mäletamist mööda kella 14.15 paiku. Tunnistaja E.R. i ütluste kohaselt oli tema abikaasa J. Reponen jätnud auto 29.11.2019 Põlvasse. 30.11.2019 lahkus J. Reponen kodust umbes kella 12.00 paiku. Kella 15.00 paiku (täpset kellaaega ei mäleta) nägi E.R. , et J. Reponen sõitis enda autoga nende hoovi peale. J. Reponen ise oli roolis ja kedagi teist autos ei olnud. Tunnistaja kuulis, kuidas J. Reponen tuli koridorist sisse ja läks alla keldrisse maja kütma. Tunnistaja A.O. ütluste kohaselt tuli J. Reponen 29.11.2020 enda autoga (VW Golf) Põlva linna aadressile XXX , kus tema ja J. Reponen kuni õhtuni koos aega veetsid. Kella 20-21 paiku õhtul sõidutas A.O. tütar J. Reponeni koju. Järgmisel päeval tuli J. Reponen uuesti aadressile XXX ja tahtis oma auto koju viia. J. Reponeni lahkumist tunnistaja ei näinud. Tunnistaja A.S. i ütluste kohaselt 30.11.2019 Põlvast välja sõites ja Olerexi juures olevalt ringteelt Tartu poole keerates sattus tema sõiduki ette punast värvi VW Golf. Kuna sõidukit 2 võis juhtida joobes juht, helistas tunnistaja Häirekeskusesse, teatades ka Volkswageni registreerimisnumbri. Kahtlase sõidustiiliga auto keeras ühel hetkel Taevaskoja poole. Volkswageni kõrvalt möödudes nägi A.S. roolis ühte meessoost isikut. Rohkem isikuid silma ei jäänud. 14.01.2020 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt tehti numbrilt xxxxx (tunnistaja A.S. i telefoninumber) 30.11.2019 kell 15.05.14 Häirekeskusesse kõne, mis kestis 1.30 minutit. Kõnesalvestisest Häirekeskusele (faili nimetus 20191130_150514_0xxxxx, CD-R, tl 50) on kuulda, et helistaja A.S. teatab enda ees väga kõvasti vingerdavast autost VW Golf reg nr-ga XXX , mis tuli Põlva poolt ja keeras ära Taevaskoja poole Tartu maanteelt. Liiklusregistri väljatrüki kohaselt kuulub sõiduauto VW Golf reg-nr-ga XXX J. Reponenile. Patrullpolitseinik T.N. 30.11.2019 ettekande kohaselt sai ta kella 15.08 ajal väljakutse, et Põlva Olerexist Tartu poole sõidab võimalik joobes juht sõidukiga XXX , mis pööras Taevaskoja külla. Politsei andmebaasi kohaselt elas sõiduki juht XXX , kuhu patrull jõudis kell 15.
6. Maja juures olid värsked jäljed ja pargitud sõiduk XXX , milles juhti ei olnud. 3.3 Kattuvus isikute ütlustes ja asitõendi vaatlusprotokollis ning helifailis toodus, võimaldas maakohtu arvates järeldada, et isikute ütlused ning muud tõendid kajastavad sama sündmust. Maakohus nentis, et J. Reponen ei eitanud, et juhtis 30.11.2019 peale lõunat endale kuuluvat sõiduautot VW Golf reg-nr-ga XXX teel Põlvast koju Taevaskotta. J. Reponeni nägi autoga koju saabumas tema abikaasa. Seda sõidukit nägi teel Põlvast Taevaskoja poole ka tunnistaja A.S. , kelle Häirekeskusele edastanud teabe alusel sõitis J. Reponeni elukohta politseipatrull, mille saabudes oli süüdistatavale kuuluv sõiduk juba viimase elukohas. 3.4 Süüdistuse kohaselt pani J. Reponen süüdistuses kirjeldatud

rikkumise Põlva maakonnas Põlva vallas Mammaste külas Põlva-Reola teel toime kella 15.05 paiku. J. Reponen on aga väitnud, et ta lõpetas sõidu ja saabus koju juba kella 14.15 paiku. Maakohtu arvates kinnitasid aga muud tõendid, et J. Reponeni nähti mootorsõidukit juhtimas hilisemal ajal. Tunnistaja A.S. i poolt Häirekeskusele tehtud kõnes kell 15.05.14 mainis tunnistaja Tartu maanteed ja et nägi kõne ajal nimetatud Volkswagenit enda ees kõvasti vingerdamas. Maakohtu hinnangul sai asuda seisukohale, et kella 15.05 ajal oli J. Reponenile kuuluv ja tema poolt juhtitud sõiduk liikluses. Tunnistaja E.R. selgitas, et nägi 30.11.2019 kella 15.00 paiku, et J. Reponen sõitis enda autoga nende hoovi peale. 3.5 Maakohus leidis, et J. Reponeni ütlused selle kohta, et ta hakkas 30.11.2019 Põlvast sõitma kella 14.00 paiku ja jõudis koju kella 14.15 paiku, ei kattu teiste kohtu poolt asjas uuritud tõenditega, mistõttu luges kohus J. Reponeni vastavad väited ebausaldusväärseks. J. Reponeni ütluste usaldusväärsuse koju saabumise aja osas (kella 14.15 paiku) seadis kohtu hinnangul kahtluse alla asjaolu, et tunnistaja E.R. i sõnul saabusid politseinikud umbes 5 minutit pärast J. Reponeni koju jõudmist nende hoovile. Kusjuures E.R. nägi VW Golfi roolis 5 minutit varem just J. Reponeni. Maakohtu arvates on eluliselt usutav, et E.R. suutis vahet teha, kas J. Reponen sõitis VW Golfiga koju 5 minutit või 1 tund varem enne politseinike saabumist. Patrullpolitseiniku T.N. ettekande kohaselt saabusid politseinikud süüdistatava elukohta XXX kell 15.14 ja siis oli J. Reponenile kuuluv sõiduk juba seal. 3.6 Kokkuvõttes luges maakohus tõendeid (tunnistajate A.S. i ja E.R. i ütlused, salvestis A.S. i poolt Häirekeskusesse tehtud kõnega, patrullpolitseiniku ettekanne) kogumis hinnates 3 tõendatuks, et J. Reponen juhtis 30.11.2019 Põlva maakonnas Põlva vallas Mammaste külas Põlva-Reola teel mootorsõidukit VW Golf reg-nr-ga XXX kella 15.05 paiku, nagu on märgitud süüdistuses. 3.7 Tõendid on kattuvad asjaolus, et kui politseiametnikud 30.11.2019 kella 15.14 paiku J. Reponeni elukohas J. Reponeniga kohtusid, oli viimane tarvitanud alkoholi. Asjaolu, et tal tuvastati alkoholijoove, pole eitanud ka süüdistatav ise. 3.8 Maakohus märkis, et kuna J. Reponeni vahetult mootorsõiduki juhtimiselt ei kõrvaldatud, on kaasa toonud vaidluse selle üle, kas J. Reponen, juhtides kella 15.05 paiku (st umbes 13 minutit enne politseinike poolt indikaatorvahendiga joobe tuvastamist) endale kuuluvat sõidukit VW Golf reg-nr-ga XXX , oli juhtimise ajal alkoholjoobes. J. Reponen tunnistas alkoholi tarvitamist peale koju jõudmist, so alates kella 14.

1. Mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes J. Reponen aga eitab. Tunnistaja E.R. i ütluste kohaselt läks J. Reponen 30.11.2019 kella 12 paiku autole Põlvasse järgi. Kella 15.00 paiku (täpset kellaaega ei mäleta) nägi ta aknast, kuidas J. Reponen sõitis enda autoga nende hoovi peale. J. Reponen ise oli roolis ja kedagi teist autos ei olnud. J. Reponen tuli koridorist sisse ja läks alla keldrisse, kus pidi maja kütma. Umbes 5 minutit peale J. Reponeni saabumist nägi tunnistaja politseiautot sõitmas nende hoovile. J. Reponen oli sellel hetkel veel keldris. Hõikamise peale tuli J. Reponen alt üles ja E.R. nägi, et J. Reponen oli täiesti purjus. J. Reponen toimetati pärast joobe tuvastamist politsei poolt kainenema. Hiljem, kui J. Reponen sai koju, on E.R. talt küsinud joobes juhtimise kohta. Esialgu mees eitas seda ja rääkis erinevaid versioone, kuid hiljem ta siiski tunnistas, et juhtis 30.11.2019 enda sõiduautot alkoholijoobes. E.R. i sõnul on J. Reponenil alkoholiga probleeme ja ta on ka varem politseile vahele jäänud. Tunnistaja A.S. i ütluste kohaselt tundus talle, et sõidukit VW Golf reg-nr-ga XXX võis juhtida joobes juht, kuna sõiduk kaldus paremale poole teelt välja ja korduvalt vastassuunavööndisse. Tunnistajale tundus, et juht toetas pead vastu küljeklaasi ja näost tundus, et ta on purjus. Tunnistaja A.O. ülekuulamisel antud ütluste kohaselt tarvitas ta koos J. Reponeniga 29.11.2019 Põlvas XXX viina (kahe peale 0,75 l). J. Reponeni auto jäi XXX kinnistule. Kui J. Reponen tuli 30.11.2019 oma autot koju viima, oli J. Reponen A.O. meelest alkoholijoobes. Tunnistaja ei tea, kas J. Reponen sõitis ise autoga ära või kutsus kellegi ennast sõidutama. Patrullpolitseinik T.N. 30.11.2019 ettekande kohaselt sai ta kella 15.08 ajal väljakutse, et Põlva Olerexist Tartu poole sõidab võimalik joobes juht sõidukiga XXX , mis pööras Taevaskoja külla. Politsei andmebaasi kohaselt elas sõiduki juht XXX , kuhu patrull jõudis kell
2. Maja juures olid värsked jäljed ja pargitud sõiduk reg-nr-ga XXX , milles juhti ei olnud. Maja ukse avas perenaine, kes kinnitas, et nimetatud sõiduk on nende pere auto ja et see sõiduk jõudis just tagasi. Politseinikud kutsuti tuppa ja ühest uksest astus välja vanem meesterahvas. Tegemist oli sõiduki omaniku J. Reponeniga. Kuna ta tuikus kohapeal ja oli ebaadekvaatne, siis karjus naine talle kohe, et „Kas sa oled purjus või?“. Politseinikud tuvastasid seejärel indikaatorvahendiga J. Reponeni joobe. J. Reponen väitis muuhulgas, et teda oli koju toonud tuttav taksojuht. Perenaine veel lisas, et J. Reponen oli kodus umbes poolteist tundi varem ja siis ta oli täitsa normaalne olnud, kuid kuna neil on suur maja, siis ta ei pannud mehe lahkumist tähele. E.R. oli väga üllatunud, et mees vahepeal nii purju oli jäänud. Politsei viis J. Reponeni Põlva EMOsse vereproovi andma. Arestimajas rääkis J. Reponen mitu erinevat versiooni toimunu kohta. J. Reponen väitis ka muuhulgas, et koju sõitis ta ise kainena ja siis jõi keldris ära korraga pool pudelit viina. 4 30.11.2019 indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli J. Reponeni väljahingatavas õhus kell 15.18 alkoholi (tulem 1,28 mg/l). Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis on märgitud, et J. Reponenil esineb silmade punetus, väga aeglane reaktsioonikiirus, aeglane kõne, väga häiritud koordinatsioon (liigub aeglaselt ja taaruvalt). J. Reponenile tutvustati ka joobe kontrollimise ja tuvastamisega seonduvaid õigusi, mille süüdistatav allkirjastas. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 908T kohaselt tuvastati J. Reponeni veres 2,67 +/- 0,07 mg/g etanooli. Veri oli võetud 30.11.2019 kell 15.
3. 23.03.2020 ekspertiisiakti nr 20E-LÕX0018 kohaselt ei ole võimalik, et J. Reponenil olid 30.11.2019 kell 15.18 alkoholijoobe tunnused välja kujunenud ajavahemikus 15.10-15.14 tarvitatud alkoholi tulemusena (J. Reponeni sõnade kohaselt 400 ml viina tarvitamisel). Alkoholijoobe tunnuseid poleks veel selleks kellaajaks olnud ning oleksid pidanud tekkima alles hiljem. Seega pidi J. Reponen olema alkoholi tarvitanud vähemalt 30 minutit enne kella 15.18, et alkoholijoobe tunnused (silmade punetus, väga aeglane reaktsioonikiirus, aeglane kõne, väga häiritud koordinatsioon - liigub aeglaselt ja taaruvalt) oleksid saanud kella 15.18 välja kujuneda. J. Reponeni vere etanooli kontsentratsioon 30.11.2019 mootorsõiduki juhtimise ajal kella 15.05 paiku oli vähemalt 2,67 +/- 0,07 mg/g ja 400 ml viina tarvitamisel olekski saanud olla vahemikus 2,17-2,63 mg/g (tl 31). Ekspertiisiaktist nähtuvalt on ekspert oma arvamuse andmisel lähtunud sellest, mis on J. Reponeni poolt avaldatud pikkus ja kaal ning erialakirjanduses avaldatud seisukohtadest, millise ajavahemiku möödudes alkoholijoobele vastavad tunnused tekivad. Seega on ekspert lähtunud õigetest lähteandmetest, mis teeb tema arvamuse usaldusväärseks. Alates kella 15.18 ei olnud J. Reponenil võimalik alkoholi tarvitada. Kuigi J. Reponen viidi Põlva EMOsse vereproovi andma umbes 35 minutit peale mootorsõiduki juhtimise lõpetamist, asus maakohus seisukohale, et samas seisundis (etanooli sisaldus veres 2,67 +/- 0,07 mg/g) oli J. Reponen ka sõiduki juhtimise ajal. 3.9 Analüüsitud tõendikogumile tuginedes asus maakohus kokkuvõttes seisukohale, et J. Reponen ei saanud ajavahemikus 15.05-15.14 ära tarvitada 400 ml viina, sest sellise ajavahemiku jooksul ei oleks saanud J. Reponeni vereringesse sattuda etanooli vähemalt 2,67 +/- 0,07 mg/g. Järelikult pidi J. Reponen olema alkoholi tarvitanud vähemalt 30 minutit varem enne kella 15.
4. Uuritud tõendeid (tunnistajate E.R. i, A.S. i, A.O. ütlused, patrullpolitseinik T.N. ettekanne, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 908T, asitõendite vaatlusprotokollid, ekspertiisiakt nr 20E-LÕX0018, kahtlustatava J. Reponeni ütlused) kogumis hinnates luges maakohus tõendatuks, et J. Reponen juhtis 30.11.2019 kella 15.05 paiku Põlva maakonnas Põlva vallas Mammaste külas PõlvaReola teel mootorsõidukit VW Golf reg-nr-ga XXX , olles alkoholi joobeseisundis (etanooli sisaldus veres vähemalt 2,60 mg/g).

§ 69

lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis.

§ 69

lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks muuhulgas mootorsõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või rohkem. Tarvitatud alkoholi kogust ja oma seisundit arvestades oli J. Reponenil igati alust pidada ennast mootorsõiduki juhtimiseks lubamatus seisundis olevaks, sealhulgas ka kriminaalses joobes olevaks. Maakohtu hinnangul on J. Reponen kuriteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. 5 Kohus kvalifitseeris J. Reponeni toimepandu mootorsõiduki joobes juhtimisena, so KarS § 424 lg 1 järgi.

1. Karistuse mõistmisel arvestas kohus J. Reponeni süüd. Maakohtu arvates suurendab Reponeni süüd asjaolu, et tema joove oli tunduvalt suurem piirist, millest alates algab kriminaalvastutus joobes juhtimise eest. Peale selle tekitas ta liiklusohtlikke olukordi (mitmel korral kaldumine paremale ja vastassuunavööndisse). 4.1 J. Reponenil kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad, kuid tema suhtes on 05.03.2018 lõpetatud kriminaalmenetlus KarS § 424 lg 1 tunnustel (joobes juhtimine) otstarbekuse kaalutlustel, pannes isikule kohustuse läbida sihtotstarbeline sotsiaalprogramm „Lubatud alkoholi piirmäära ületanud mootorsõiduki juhtide rehabilitatsiooniprogramm“. Maakohtu arvates määratud programmi läbimine aga J. Reponeni suhtumist enda liikluskäitumisse pole ilmselgelt muutnud. 4.2 Kohus ei pidanud põhjendatuks J. Reponeni karistada kergemaliigilise karistusega. Kuna raskeid tagajärgi ei saabunud, määrati süüdistatavale vangistus sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Edasi pidas maakohus võimalikuks J. Reponeni mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi vabastada, kohaldades KarS § 74 lg-te 1,3 alusel katseaega 1 aasta. Samuti pidas kohus vajalikuks allutada J. Reponen KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollinõuetele ning pani talle KarS § 75 lg 2 p -s 2 sätestatud kohustuse katseajal mitte tarvitada alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti J. Reponenilt lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimise õiguse kolmeks kuuks. Apellatsioon
2. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu otsuse ning mõista J. Reponen õigeks. Süüdistatav J. Reponen ei tunnista ennast kuriteo toimepanemises süüdi. 5.1 J. Reponen on seisukohal, et tema abikaasa E.R. on andnud ebaõigeid ütlusi. E.R. ei tea tema kojutuleku kellaaega. Tunnistaja A.O. ei näinud teda lahkumas ja ei tea kinnitada, kas süüdistatav oli alkoholijoobes või mitte. 5.2 Süüdistatav seab kahtluse alla vereproovi võtmise. Vereproovi võeti temalt politsijaoskonnas ja tema jaoks on üllatuslik, et kohtuotsuses märgitakse vere võtmise kohana EMO. 5.3 Ekspertiisi tegemisel ei ole ekspert arvestanud tema tervisliku seisundiga. Nimelt kukkus J.Reponen 29.11.2019 peaga vastu põrandat ja kaotas teadvuse. 5.4 J. Reponen jääb kindlalt enda ütluste juurde, et ta ei juhtinud sõiduautot alkoholijoobes. Alkoholi tarvitas ta pärast koju jõudmist. 5.5 Kokkuvõttes on apellant seisukohal, et asjas puuduvad objektiivsed ja usaldusväärsed tõendid selle kohta, et J. Reponen oleks juhtinud sõiduautot olles alkoholijoobes. Kohtul võivad olla küll teatud kahtlused, kuid kõik kahtlused tõlgendatakse süüdistatava kasuks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jätab Tartu Maakohtu otsuse J. Reponeni süüdimõistmises ja karistamises KarS § 424 lg 1 järgi muutmata. Apellatsioonis taotletakse 6 kogutud tõendite ümberhindamist ning selle tulemusena J. Reponeni õigeksmõistmist. Kohtukolleegiumi hinnangul maakohus analüüsis kõiki tõendeid ja tuvastas seejärel tõendipõhiselt ning ümberlükkamatult J. Reponeni süü mootorsõiduki juhtimises alkoholjoobes. Kuna kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis neid käesolevas lahendis täies mahus ei korda. Alljärgnevalt saab vastatud apellatsiooni põhiväidetele.
4. J. Reponeni süüdistatakse selles, et ta juhtis 30.11.2019 kella 15.05 paiku Põlvamaal Põlva vallas Mammaste külas Põlva-Reola teel mootorsõidukit Volkswagen Golf reg-nr XXX , olles joobeseisundis. J. Reponeni veres oli alkoholisisaldus vähemalt 2,6 mg/g. Seega pani J. Reponen toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
5. Nagu eelpool sai välja toodud, tunnistas maakohus J. Reponeni süüdi. Maakohtu hinnangul võimaldas tõendikogum J. Reponeni süü tuvastada ümberlükkamatult. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohtu tõendikäsitlus veatu, kohtu seisukohad loogilised ja selged, millele midagi täiendavalt lisada pole (vt maakohtu otsuse lk 3-9).
6. Vaidlust ei ole asjaolus, et J. Reponen juhtis 30.11.2019 pärastlõunasel ajal talle kuuluvat sõidukit VW Golf reg.nr-ga XXX teel Põlvast koju Taevaskotta. J. Reponen seda ei eita. Tema väide on aga selles, et ta jõudis koju kella 14.15 paiku, so ca tund varem kui süüdistuses välja toodud.
7. Maakohus leidis põhjendatult, et tõendid lükkavad J. Reponeni versiooni selgelt ümber. Kohtukolleegium osundab esmalt tunnistaja A.S. i kõnele Häirekeskusele. Häirekeskusele helistas tunnistaja kella 15.05.
8. Nimetatud kõnes teatas tunnistaja enda ees sõitvast punast värvi VW Golf-st, mis kõvasti vingerdas. Tunnistaja andis Häirekeskusele teada ka sõiduauto reg.nr-i XXX . Maakohus tegi kindlaks, et tunnistaja helistas Häirekeskusesse samal ajal kui ta nägi eelmärgitud sõidukit enda ees sõitmas. Seega tegi maakohus põhjendatud järelduse, et kella 15.05 paiku oli punane VW Golf veel liikluses.
9. Tunnistaja E.R. i ütluste kohaselt nägi ta 30.11.2019 kella 15.00 paiku J. Reponeni sõitmas oma autoga hoovi. J. Reponen oli roolis ning kedagi teist autos polnud.
10. Kaebuses leitakse, et tunnistaja E.R. andis ebaõigeid ütlusi. Tunnistaja ei tea J. Reponeni kojutuleku aega. Kohtukolleegiumi hinnangul nii see ei ole. Tunnistaja kinnitas, et J. Reponen tuli koju nimelt 15.00 paiku. Mingeid kahtlusi –kõhklusi kellaaja suhtes tunnistaja ütlustes ei esine (tl 9-10).
11. Tunnistaja E.R. i ütluste kohaselt tulid politseinikud nende hoovi ca 5 minutit pärast J. Reponeni kojujõudmist. Patrullpolitseiniku T.N. ettekandest tuleneb, et politseiametnikud jõudsid Taevaskotta XXX kell 15.
12. Sel ajal oli J. Reponeni sõiduauto hoovis. Seega luges maakohus tunnistajate A.S. i ja E.R. i ütlustega, A.S. i poolt Häirekeskusele tehtud kõne salvestisega ning patrullpolitseiniku ettekandega kogumis tõendatuks, et J. Reponen juhtis 30.11.2019 Põlva maakonnas Põlva vallas Mammaste külas Põlva-Reola teel mootorsõidukit VW Golf reg.nr-ga XXX süüdistuses märgitud ajal, so kella 15.05 paiku.
13. Vaidlusteta leidis tõendamist asjaolu, et ajal, mil politseiametnikud saabusid J. Reponeni elukohta, oli J. Reponen tarvitanud alkoholi. J. Reponen seda ka ei eita, väites, et jõi alkoholi pärast koju jõudmist, mis tema versiooni kohaselt oli pärast kella 14.
14. Siinkohal ei pea 7 kohtukolleegium vajalikuks veelkord välja tuua tõendid, mis näitavad selgelt, et kella 15.05 paiku Põlva-Reola teel liigelnud punase VW Golf-i juht võis olla joobes (tunnistaja A.S. i ütlused, kõne Häirekeskusele, tunnistaja A.O. ütlused), sest need on üksikasjalikult välja toodud maakohtu otsuses (vt kohtuotsuse lk 6jj).
15. 30.11.2019 indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli J. Reponeni väljahingatavas õhus kell 15.18 alkoholi 1,28 mg/l. Lisaks esinesid J. Reponenil joobeseisundile viitavad välised tunnused (silmade punetus, aeglane reaktsioon, aeglane kõne, väga häiritud koordinatsioon, tl 4). Pärast E.R. iga vestlust toimetasid politseiametnikud J. Reponeni Põlva EMOsse vereproovi andma. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 908T kohaselt tuvastati 09.12.2019 J. Reponeni veres 2,67+/-0,07 mg/g etanooli. Veri võeti 30.11.2019 kell 15.50 (tl 6-8).
16. Apellatsioonis märgitakse, et J.Reponen seab kahtluse alla vereproovi võtmise. Tema mäletamist mööda võeti vereproov temalt mitte EMOs vaid politseijaoskonnas. Kohtukolleegium osundab Joobeseisundi tuvastamise saatekirjas märgitule, mille kohaselt oli vereproovi võtvaks asutuseks Põlva Haigla AS (tl 6). J. Reboneni kaebeväide on tõendamata, mistõttu see pikemat vastamist ei vaja. J. Reponeni alkoholijoove (väljahingatavas õhus 1,28 mg/l, veres 2,67+/-0,07 mg/g etanooli) on tuvastatud vähimagi kahtluseta ning ümberlükkamatult.
17. 23.03.2020 ekspertiisiakti nr 20E-LÕX0018 kohaselt ei ole võimalik, et J. Reponenil olid 30.11.2019 kell 15.18 alkoholijoobe tunnused välja kujunenud ajavahemikus 15.10-15.14 tarvitatud alkoholi tulemusena. Alkoholijoobe tunnuseid poleks veel selleks kellaajaks olnud ning oleksid pidanud tekkima hiljem. Seega pidi J. Reponen olema alkoholi tarvitanud vähemalt 30 minutit enne kella 15.18, et alkoholijoobe tunnused (silmade punetus, väga aeglane reakstisoonikiirus, aeglane kõne, väga häiritud koordinatsioon- liigub aeglaselt ja taaruvalt) oleksid saanud kella 15.18-ks välja kujuneda (tl 30-32). Ekspertiisi tegemisel lähtus ekspert ekspertiisimääruse andmetest, kus muuhulgas on välja toodud J. Reponeni poolt ütlustes avaldatud andmed (pikkus ja kaal), samuti erialakirjanduses avaldatud seisukohtadest, millise ajavahemiku möödudes alkoholijoobele vastavad tunnused tekivad. Mingeid muid ekspertiisitulemust mõjutada võivaid andmeid ekperdile ei esitatud. Maakohtuga nõustuvalt tõdeb ka kohtukolleegium, et ekspert on lähtunud õigetest lähteandmetest ning ekspertiis on hinnatav usaldusväärse tõendina.
18. Apellandi arvates puuduvad J. Reponeni süüd kinnitavad objektiivsed ja usaldusväärsed tõendid. Tekkinud kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.
19. Puutuvalt põhjendatud kahtluste tõlgendamisse süüdistatava kasuks, märgib kohtukolleegium järgmist. KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud põhimõtte kohaselt tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Riigikohtu praktika kohaselt peab põhjendatud kahtluse tekkeks, sealhulgas ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses, kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (Vt RKKKo
20. oktoobri
21. a otsus asjas nr 3-1-1-77-15, p-d 17–20;
22. juuni
23. a otsus asjas nr 3-1-1-49-16, p 21 ja
24. novembri 8
25. a otsus asjas nr 3-1-1-64-16, p 11.). Viidatud kohtupraktika valguses saab käesoleva kriminaalasja puhul tõdeda, et kõrvaldamata kahtlusi J. Reponeni süüs pole jäänud. Napid apellatsiooniväited maakohtu tõendipõhiseid seisukohti ümber ei suutnud lükata ning J. Reponen on süüdi tunnistatud põhjendatult.
26. Eelnevat kokku võttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse J. Reponeni süüdistusasjas muutmata ning kaitsja apellatsiooni rahuldamata.
27. Kaitsja esitas taotluse tasu määramiseks apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 27 minutit, kohtuotsuse selgitamisele J. Reponenile 30 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 48 minutit. Kokku taotleb kaitsja tasu 115,20 eurot (sh käibemaks 19,20 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra § l p 11 ja p 10 ning § 6 lg-le 4, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb käesolevas punktis nimetatud riigi õigusabi tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel J. Reponenilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 9