Obsah (4)

§ 424§ 74§ 78§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-4839 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Aarne Sarjas Va

§ 424

lg 1 järgi selles, et tema 12.08.2019 kella 21.00 paiku Tartu linnas Aardla tänaval juhtis mootorsõidukit Volvo V40 reg.nr XXX , olles narkootilise aine tetrahüdrokanabinooli metaboliidi tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. M. Ištšenko rikkus LS § 69 lg 1, KorS § 36 lg 1 ja KorS 36 lg 4 p 2. 2. Tartu Maakohtu 20.11.2020 otsusega karistati M. Ištšenkot

§ 424

lg 1 järgi 5 kuu vangistusega.

§ 74lg-te 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui M.

Ištšenko ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja käitumiskontrolli perioodil täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX .

§ 78

p 1 kohaselt loeti katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 20.11.2020.

§ 50lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võeti M.

Ištšenkolt ära sõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et M. Ištšenko juhtis 12.08.2019 kella 21.00 paiku Tartu linnas Aardla tänaval mootorsõidukit Volvo V40, registreerimisnumbriga XXX . Vaidlust ei ole selleski, et samal ajal ja samas kohas peeti M. Ištšenko kinni politseiametnike poolt, kes välisel vaatlusel tuvastasid isiku juures joobele viitavad tunnused ja indikaatorvahendiga kontrollides tema süljes THC esinemise. Nimetatud asjaolusid tõendavad tunnistaja T.T. i ütlused, kelle ütlusi kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise protokoll.
2. Terviseseisundi kirjeldamise haigusjuhu nr 20171229-491009/01-51-39411 kohaselt tuvastati 12.08.2019 kella 21.35 ajal SA TÜK Psühhiaatriakliinikus toimunud läbivaatusel muuhulgas, et M. Ištšenko silmade sidekestad olid kergelt hüpereemilised, tema pulss oli 83 korda minutis, vererõhk 134/93 mmHg ning tema hingamissagedus oli kiirenenud; tema pupillid reageerisid valgusele, olid veidi suuremad; lisaks oli tema tasakaal ja koordinatsioon veidi häiritud. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 1149T kohaselt avastati uuringuks esitatud M. Ištšenko uriinis tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arst-kohtutoksikoloogiaekspert leidis terviseseisundi kirjeldamise haigusjuhus toodud andmetele ning joobeseisundi tuvastamise saatekirjas märgitud THC-COOH leiule tuginedes, et M. Ištšenkol esines 12.08.2019 kella 21.35 ajal narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Samale järeldusele jõudis arst-kohtutoksikoloogiaekspert, kes arvestas M. Ištšenkol sedastatud normist kõrvalekalduvate, s.o joobele viitavate tunnuste paljusust, leidis, et M. Ištšenkol oli mootorsõiduki juhtimise ajal 12.08.2019 kell 21.02 narkootilistest või muudest psühhotroopsetest ainetest tekkinud joobeseisund. Seejuures tõi ekspert välja, et terviseseisundi kirjeldamise haigusjuhus nr 20171229-491009/01-51-39411 M. Ištšenko juures fikseeritud tunnused vastavad joobele tavapäraselt iseloomulikule kliinilisele leiule.
3. M. Ištšenko ei eita, et ta oli kanepit tarvitanud, kuid ei tunnista, et ta oleks tarvitanud 12.08.2019 või et ta oleks kella 21.35 ajal mootorsõiduki juhtimise ajal joobes olnud. Tema ütlustest nähtub, et laupäeval tarvitas ta alkoholi. Pühapäeval oli tal tugev pohmell ja ta püüdis seda ravida marihuaanaga. Esmaspäeval, s.o 12.08.2019 oli ta kaine, küll aga oli tal laupäevasest alkoholi tarvitamisest väikesed jääknähud, sest kroonilise C-hepatiidi tõttu võivad need tema puhul kesta päevi. M. Ištšenko hinnangul on eksperdiarvamus vale ja temal sedastatud kliinilised tunnused võisid esineda muudel põhjustel. Näiteks võis ta pärast tööpäeva lõppu olla väsimusseisundis. Silmaümbruse punetus võis olla tööst – tal oli raske tööpäev ja ta tegi tööd ärritavate materjalidega. Samuti võis tal laupäevasest alkoholitarvitamisest olla ebameeldivaid asju. Ka näiteks katkine nina ei võimalda tal kuigi selgelt rääkida, eriti närveerides hakkab ta hingeldama. Lisaks kasutab ta ravikanepit, kuna tal on ärevushäired ja muidu ei saa ta rahuneda. Maakohus leidis, et M. Ištšenko eelkirjeldatud ütlused ei lükka ümber jälgitavalt kujunenud ja objektiivsetele tõenditele tuginenud eksperdiarvamust. M. Ištšenko ei ole enda terviseseisundi ja organismi eripärade kohta kohtule esitanud ühtki meditsiinilist dokumenti. Enamgi veel, M. Ištšenko ütluste kohaselt ei ole ta oma tervise probleemide tõttu pöördunud psühhiaatri poole (väidetavalt oli tema viimane kontakt psühhiaatriga Jõhvi rehabilitatsioonikeskuses 20132014) ning isegi perearsti juures ei ole ta aasta või enama aja jooksul käinud, samuti ei ole talle välja kirjutatud retseptiravimeid. Seetõttu jäävad M. Ištšenko viited tervise seisundi eripäradele oletuslikeks ja paljasõnaliseks. 2 Lisaks tuleneb ekspertiisiakti nr 19E-LÕX0151 koostanud ja arvamuse andnud arstkohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnissoni kohtus antud ütlustest, et M. Ištšenkol sedastatud ja menetlusdokumentides fikseeritud tunnuseid ei saa seletada isiku terviseseisundi või organismi eripäradega. Joobeseisund on kliiniline seisund ja seda ei määratle üks tunnus, nt ebatäpne kand-varvas kõnd sirgjoonel. Joobeseisundi esinemine tehakse kindlaks mitme (vähemalt kolme) tunnuse põhjal kompleksselt. M. Ištšenko puhul oligi rohkem kui kolm joobele viitavat tunnust. Kõige ilmekam M. Ištšenko juures täheldatud tunnus oli pupillide pulseeriv reaktsioon valgusele. Selline reaktsioon esineb praktiliselt ainult kanepi tarvitamisel, olles iseloomulik just kanepijoobele. Sealjuures peab kanepit olema tarvitatud suhteliselt lühikest aega enne, nt 2-4 tunni jooksul. Pupillide pulseerimist võivad põhjustada ka tervisehäired, nt väga tõsised neuroloogilised häired. Sellisel juhul peaks üks pupill kokku tõmbama, teine mitte, kuid M. Ištšenko puhul toimusid pupilli ahenemised ja laienemised paralleelselt. Maakohus pidas oluliseks sedagi, et eksperdiarvamuse kohaselt pidi M. Ištšenko THC-d sisaldavat kanepit tarvitama 4 tundi, mitme annuse (nt mitme sigareti) või suure THC sisaldusega kanepitoote tarvitamisel aga kuni 24 tundi enne seda, kui tal fikseeriti joobele iseloomulikud tunnused. Samuti selgub ekspertiisiaktist nr 19E-LÕX0151, et tavaliselt sisaldab M. Ištšenko poolt nimetatud nn ravikanep (st meditsiiniline kanep) THC-d keskmiselt samapalju (ca 10-20%) kui narkootiliseks joobeks kasutatav kanep ning ka selle tarvitamisel tekib narkootiline joove. Seega eelnimetatud M. Ištšenko selgitused ei välista narkojoobe tuvastamist. Samas oli maakohtul alus tõsiselt kahelda M. Ištšenko ütlustes kanepi tarvitamise täpsete asjaolude kohta ning M. Ištšenko selgitused selles osas ei ole olnud järjepidevalt samalaadsed.
4. Maakohus tuvastas tõenditest tulenevalt seega, et 12.08.2019 kella 21.00 paiku mootorsõiduki juhtimise ajal oli M. Ištšenko organismis narkootilist ainet (THC), tema kehalised ja psüühilised funktsioonid olid häirunud või muutunud ning tal esines KorS § 36 lgle 1 ja lg 4 p-le 2 vastav narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. M. Ištšenko rikkus LS § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. M. Ištšenko tegevuses on tuvastatud

§ 424lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

M. Ištšenko on kuriteo toime pannud tahtlikult. Kogutud tõendid kinnitavad veenvalt, et M. Ištšenko tarvitas teadlikult THC-d sisaldavat kanepit. M. Ištšenko regulaarse kanepitarvitajana oli teadlik, et kanepi tarvitamise tagajärjel häiruvad või muutuvad kehalised ja psüühilised funktsioonid, st tekib joove ja sellise joobega sõidukit juhtida ei ole lubatud. M. Ištšenko teadis ka seda, et ta oli sõidukit juhtides narkojoobes, sest kui joobele iseloomulikke tunnuseid sedastasid teised tema välisel vaatlusel, siis seda enam pidi ta neid tunnuseid ka ise tajuma. Lisaks on tunnistaja T.T. i ütlustega tuvastatud, et M. Ištšenko juhitud sõiduk oli ebakindla, ujuva sõidustiiliga. Seega teadis M. Ištšenko, et ta on varasemast narkootilise aine tarvitamisest tulenevalt joobeseisundis. Kui M. Ištšenko sellele vaatamata asus 12.08.2019 õhtul sõidukit juhtima, siis subjektiivsest küljest pani ta oma rikkumise toime vähemalt otsese tahtlusega.

1. Maakohus leidis, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
2. Karistuse osas märkis maakohus järgmist. M. Ištšenko asus sõidukit juhtima, olles tuntavas narkojoobes, s.o kanepi tarvitamise tagajärjel tekkinud joobes. Lisaks juhtis M. Ištšenko sõidukit Tartus. Tegemist on ühe Eesti rahva- ja liiklusrohkema linnaga, kus on keeruline liiklusskeem koos eri tasemega teede ning liiklejatega, kusjuures Aardla/Ringtee piirkond, kus M. Ištšenko liikus, ei ole erandiks. Seda, et peale 3 M. Ištšenko juhitava sõiduki oli selles piirkonnas samal ajal ka teisi liiklejaid kinnitavad tunnistaja T.T. i ütlused. Maakohus leidis, et taolised tingimused nõuavad head tähelepanuvõimet ja reaktsioonikiirust, mida M. Ištšenkol joobest tingituna aga kahtlematult ei olnud. Sellistes oludes liigeldes piisab väikesest kõrvalekaldest liikluses või juhtimisel (nt takistus teel, sõiduki tehniline rike vms), et tuua kaasa rasked või isegi pöördumatud tagajärjed ning seda mitte üksnes liiklusnõuete rikkujale endale, vaid ka teistele liikluses osalejatele. Seda enam, et M. Ištšenko ei olnud sõidukis üksinda, vaid seal oli teisigi isikuid. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel pidas maakohus oluliseks arvestada M. Ištšenko suhtumist toimepandusse, aga ka tema isikut. M. Ištšenko ebausaldusväärseid ja ennastõigustavaid ütlusi arvestades on ilmne, et süüdistatav ei ole senini saanud aru oma tegevuse taunimisväärsusest ega teadvustanud selle võimalikke negatiivseid tagajärgi. Lisaks on M. Ištšenko regulaarne narkootiliste ainete tarvitaja. Seejuures M. Ištšenko ise ei leia, et kanepi tarvitamises on midagi seadusevastast, tema hinnangul on kanepi tarvitamise keeld sotsiaalne ebaõiglus. Samas ei tunnista M. Ištšenko adekvaatselt narkootiliste ainetega seotud probleeme ega ole valmis nendega tulemuslikult tegelema. Maakohtu hinnangul on reaalne ja suur tõenäosus, et M. Ištšenko jätkab uute samasuguste süütegude toimepanemist. Seda vaatamata sellele, et varem ei ole M. Ištšenkot selliste tegude eest karistatud. Järelikult peab mõistetav karistus olema selline, mis mõjutab M. Ištšenkot oma tegude üle enam järele mõtlema, vajadusel ka spetsialistidelt abi otsima ja muutma oma õigusvastaseid hoiakuid. Maakohus arvestas karistuse mõistmisel ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. M. Ištšenko puhul on kohaseks karistusliigiks vangistus, kuid seda oluliselt alla keskmise määra, s.o 5 kuud. Maakohus, võttes arvesse ennekõike M. Ištšenko isikut, leiab, et tema puhul on karistuse ärakandmine ebaotstarbekas. Kehtivaid kriminaalkaristusi mitteomava M. Ištšenko suhtes on võimalik karistuseesmärke saavutada tingimusliku karistusega. Samas on M. Ištšenko hoiakute muutmisel vaja temaga läbi viia sotsiaaltööd.
3. Maakohus asus seisukohale, et lisaks põhikaristusele on M. Ištšenko suhtes vajalik kohaldada

§ 50lg 1 p 1 alusel lisakaristust, s.o juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks.

Liiklusreeglite mittetäitja jaoks on kõige vahetumaks ja otseselt mõju avaldavaks meetmeks vaieldamatult liiklusest eemaldamine. M. Ištšenko poolne liiklusreeglite rikkumine oli teadlik otsustus ning temas lähtuvat ohtlikkust suurendab kahtlematult kanepi regulaarne tarvitamine, samuti see, et M. Ištšenko ise on asunud oma tegu ja narkoprobleeme eitama. Järelikult võib M. Ištšenko liikluses jätkuvalt olla ohtlik, kuid juhtimisõiguse äravõtmine võimaldab maandada M. Ištšenkost lähtuvaid riske veelgi. Ühtlasi võimaldab juhtimisõiguse äravõtmine täita karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Sellises olukorras on ühiskonna huvides äärmiselt vajalik üldise turvatunde tagamiseks ja selle kontrolli all hoidmiseks eemaldada rikkuja vahetult liiklusest.

1. Tartu Maakohtu 20.11.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav M. Ištšenko kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, kes palub maakohtu otsus tühistada ja süüdistatav mõista õigeks. Alternatiivselt taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas, kergendades karistust, sh jättes kohaldamata ka lisakaristuse. 10.
2. Kaebuse kohaselt kaitsealune avaldas soovi maakohtu otsuse vaidlustamiseks. Tartu Ringkonnakohtul on võimalik uuesti hinnata kõiki tõendeid ja teha järeldused. Kaitsja möönab, et kohus ei pruugi M. Ištšenkot õigeks mõista kogutud tõendite pinnalt, sest paljasõnaliste väidetega ei ole võimalik ümber lükata ekspertiisiaktis nr 19E-LÕX0151 järeldusi, samuti terviseseisundi aktis toodud kirjeldusi ja järeldust ning eksperdi vastuseid kohtuistungil. 4 10.
3. Kaitsja leiab, et juhul kui Tartu Ringkonnakohus siiski ei pea võimalikuks tõendeid ümber hinnata ja M. Ištšenko suhtes õigeksmõistvat otsust teha, siis alternatiivselt tuleks kergendada süüdistatavale mõistetud karistust. Süüdistatav on varem karistamata, viisakas ja politseinikega koostööaldis, ei keeldunud ei kiirtestist ega Raja tänavale kliinikumi kaasa tulemast, sest ta oli veendunud, et on tarvitanud raviotstarbel CBD kanepit, mis narkootilist joovet ei anna. See, et paar päeva varem või päev varem/kord nii kord naa, on ta seda väitnud/oli tarvitanud, siis tema arvates see kuidagi ei saanud mõjuda nii, et tal oleks joove. Vähemasti ta ise arvab nii. Paraku meditsiiniline nn ravikanep sisaldab tavaliselt tetrahüdrokannabinooli THC keskmiselt samapalju kui narkootilise joobeks kasutatav kanep ja selle tarvitamisel tekib narkootiline joove. Tema seda muidugi ei teadnud. Vahel kasutab, kuna tervis halb, see aitab enesetunnet parandada. Arvestades varasemate karistuste puudumist ja asjaolu, et süü ei ole nii suur, võiks karistust kergendada. M. Ištšenkot oleks võimalik karistada rahalise karistusega. Kui karistus peab olema raskemaliigilisem, siis võiks olla 3 kuud 1-aastase katseajaga ilma käitumiskontrollita. Kontrollnõuded ei ole antud olukorras põhjendatud ja on süüdistatavale koormavaks, mis oluliselt mõjutavad tema elu. Lisakaristuse kohaldamine on väga ränk, kuna süüdistatavale on juhtimisõigus vajalik, sest tema sõnade kohaselt peab ta oma haiget last sageli transportima meditsiiniasutusse. Samuti on see vajalik tööl käimiseks, kuna objektid on erinevates kohtades. Ühistranspordiga poleks mõeldav tööl käia ja juhtimisõiguse peatumisel kaotaks ta töö, mis paneks perekonna raskesse majanduslikku seisu.
4. Tartu Maakohtu 20.11.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav M. Ištšenko, kes ei ole rahul maakohtu otsusega. Apellatsioonis leitakse kokkuvõtlikult, et maakohus on suhtunud süüdistatavasse põhjendamatult halvasti. M. Ištšenko toob välja, miks ta kanepit tarvitas ning seda tulenevalt oma tervisest, kuid ta ei saa seda dokumentaalselt tõendada, andes muuhulgas ülevaate oma elukäigust. Samuti seletab süüdistatav, miks ja milline on tema suhtumine politseisse. M. Ištšenko ei ole rahul sellega, et maakohus ei rahuldanud mitte ühtegi tema taotlust. Lisaks annab süüdistatav omapoolse käsitluse sellest, kuidas tuleks kanepit narkootikumidena klassifitseerida. Süüdistatavale jäi selgusetuks väliste tunnuste alusel teo kvalifitseerimine. Probleem on M. Ištšenko hinnangul riigi karistuspoliitikas ning talle jääb arusaamatuks mille eest karistavad teda seadused, kui Maailma Tervishoiuorganisatsioon jättis THC narkootiliste ainete loetelust välja, aga tema kasutab seda mõni kord aastas aspiriini asemel. M. Ištšenko leiab, et tema isikul on eripärad, kuid ta ei ole kuritegelik. Ta suhtub lugupidamisega liiklusohutusse, ei istu kunagi joobes rooli ja palub ringkonnakohut ennast õigeks mõista. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonid tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna need on ilmselgelt põhjendamatud. KrMS § 326 lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist 5 ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
6. Ringkonnakohus, uurinud maakohtu otsust ja esitatud apellatsioone, leiab, et kuigi apellatsioonides vaidlustatakse süüdistatava süüdimõistmist

§ 424lg 1 järgi ning taotletakse M.

Ištšenko õigeksmõistmist, siis puuduvad apellatsioonides igasugused argumendid toetamaks seda taotlust. Kaebustes jätkatakse sisuliselt üksnes paljasõnaliste argumentide käsitlemist, mida tehti maakohtuski, ning mille osas on maakohus põhjendatud seisukoha võtnud. M. Ištšenko süüdimõistmine on põhjalikult ja jälgitavalt motiveeritud ning analüüsivalt põhjendatud. Süüdistatava arutluskäik seoses kanepi kui narkootilise ainega, on asjakohatu, sest Eesti seaduste kohaselt on tegemist narkootilise ainega, mille tarvitamine ei ole aktsepteeritav (va erandid). Süüdistatava apellatsioon sisaldab põhjalikku ülevaadet tema varasemat elust ja läbielatust, kuid ringkonnakohtule esitatud apellatsiooni üldsõnalise taotluse osas sisulisi põhjendusi esitatud ei ole. Samuti ei anna apellatsioonides väljatoodud asjaolud alust teistsugusele seisukohale asumiseks ka mõistetud karistuse muutmiseks, sh lisakaristuse osas. Maakohus on sama põhjalikult käsitlenud M. Ištšenkole karistuse mõistmist. Samuti on maakohus käsitlenud, miks on põhjendatud mõista süüdistatavale tingimisi vangistus koos kontrollnõuete täitmisega ja vajadusega sotsiaalseks toeks. Maakohus on arvestanud süüdistatava isikut, toimepandud tegu ning süüdistatava käitumist. Kohus on seega põhjalikult ja kooskõlas kohtupraktikaga põhjendanud, miks on vajalik M. Ištšenkole just sellise karistuse mõistmine. Mille vastu maakohus on karistust mõistest eksinud või milliste asjaoludega on maakohtu seisukohad vastuolus, apellatsioonist ei nähtu. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb juba eelmenetluse staadiumis asuda samale seisukohale ka lisakaristuse kohaldamise kohta. Apellatsioonis toodud väited on paljasõnalised, selles osas ühtegi tõendit esitatud ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamine minimaalses määras M. Ištšenkole põhjendatud. 14. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu kohtuotsusega tutvumise, vestlusega kliendiga, kliendi poolt saadetud venekeelse tekstiga tutvumise ja kaebuse koostamise eest 120 minuti ulatuses summas 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsjatasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. 15. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus apellatsioonid läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Ingeri Tamm Aarne Sarjas 6