KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. detsembril 2020. a Tartu kohtumaja kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-20-4385 Kohtukoosseis Kohtunik Peet T

) § 50 lg 5 p 3 nõuet ning pani toime

227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis.

1. PPA Lõuna Prefektuuri 02.10.
2. a otsusega väärteoasjas nr 2302,20,015360 (tl 2526)) karistati Kristjan Saadoja

§ 227lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

1. 20.10.2020 esitas Kristjan Saadoja Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles märkis, et talle määratud karistus on liiga karm. Palub võtta arvesse, et autode transport on tema ainus sissetuleku allikas ning palub vähendada karistusaega, määrata näiteks rahatrahv. Kahetseb rikkumist sügavalt.
2. Tartu Maakohtu 21.10.2020 määrusega jäeti Kristjan Saadoja kaebus käiguta ning anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg kuni 30.10.
4. 29.10.2020 esitas Kristjan Saadoja täiendatud kaebuse, milles märkis, et ei soovi kaitsjat ega kohtuistungit. Selgitas, et kiiruse ületamine toimus vaid hetkeks, kui kiirendas neljarealisel teelõigul veokist mööda. Seda tehes ei tekitanud ta liiklusohtlikku olukorda ning kiiruse ületamine oli mõõdetud ajutiselt ja varjatult paigaldatud kaameraga.
5. Tartu Maakohtu 30.10.2020 määrusega võeti Kristjan Saadoja kaebus menetlusse ning paluti kaebuse kohta esitada kirjalik vastus ja saata väärteo asja materjalide koopiad.
6. Kohtuväline menetleja esitas maakohtule oma kirjaliku seisukoha (tl 21-23), milles märkis, et Kristjan Saadoja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuigi kaebaja on leidnud, et karistus on liialt karm, siis ta ei ole etteheidet kohtuvälise menetleja otsusele mitte mingil moel sisuliselt põhjendanud. Menetleja on otsuses üheselt välja toonud, et Kristjan Saadojal on varasemad karistused sõidukiiruse ületamise eest (18.08.2020 ja 10.10.2019). Seega on kaebajat varem korduvalt püütud mõjutada asuma õiguskuulekale käitumisele. Isik, kes on vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt eiranud liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ja tuleb liiklusest kõrvaldada. Korduvrikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, seega on see üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise vajalikkust. Ka üldpreventiivseid eesmärke vaadates ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale sõnumit, nagu ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Kristjan Saadoja võttis kiirust ületama asudes teadliku riski, millega paratamatult võiksid kaasneda temale negatiivsed tagajärjed. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusalusele isikule määratud karistus olnud igati õiguspärane, arvestades kaebaja poolt toimepandud tegu ja varasemat käitumist sõidukijuhina.
7. Kohtumenetluse pooled olid nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 13 ja 23). Kohtu seisukoht
8. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema 2 seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
9. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik asja lahendada kirjalikus menetluses. Kohus on kohtumenetluse teisele poolele PPA Lõuna Prefektuurile edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha Kristjan Saadoja esitatud kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
10. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
11. Seega kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. 13.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on asulasisesel teel suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h.

§ 15

lg 1 p 2 ja lg 5 järgi võib Maanteeamet või teeomanik olenevalt liiklus- ja teeoludest, ohutusest ja sõiduki kategooriast asulasisesel teel

§ 15

lg 1 p-s 2 nimetatud suurimat lubatud sõidukiirust vähendada või suurendada sõidukiirust kuni 120 km/h.

§ 50

lg-st 1 tulenevalt peab juht järgima

§-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust. 14.

§ 227

sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest.

§ 227

lõike 2 alusel karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

1. Vaidlust ei ole käesoleval juhul selles, et 04.09.2020 kl 15.24 ajal juhtis Kristjan Saadoja asulavälisel teel, s.o Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
2. kilomeetril mootorsõidukit BMW X3 registrinumbriga XXX. See asjaolu on tõendatud väärteoprotokollis märgituga (tl 27) ning nähtub kiirusmõõturi videosalvestisest. Ka menetlusalune isik ei ole esitanud vastuväiteid mootorsõiduki juhtimise osas nimetatud ajal ja kuupäeval. Nähtuvalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist on Kristjan Saadoja märkinud, et sõitis Tallinn-Tartu maanteel ning kiirendas kaherealisel teelõigul, et veoautost enne lõigu lõppu ette jõuda. Kiirus kasvas kogemata üle lubatu ning et kahetseb seda rikkumist (tl 28).
3. Väärteoprotokollist nähtuvalt oli suurim lubatud sõidukiirus Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa maantee
4. kilomeetri lõigul 100 km/h. Väärteoprotokollist ja kiirusmõõturi videosalvestisst nähtub, et Kristjan Saadoja juhitava sõiduki kiiruse mõõtmisel oli kiirusmõõturi maksimaalne lugem 136 km/h. Mootorsõiduk liikus lähenedes mõõtjale. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa 1 kohaselt on kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse laiendmääramatus +/- 5 km/h, kui sõiduki kiiruse väärtus on vahemikus 136-166 km/h ning kiirust mõõdetakse paigalseisva kiirusmõõturiga. Seega tuleb menetlusaluse isiku poolt juhitava sõiduki lõplikuks kiiruseks lugeda mitte vähem kui 31 km/h.
5. Kiirusmõõturiga saadud mõõtmistulemus on usaldusväärne ning mõõtmise on teostanud pädev mõõtja. Kiiruse mõõtmine vastas Vabariigi Valitsuse 16.06.
6. a määrusele nr 3 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele. Taatlustunnistusest nähtub, et kiirusmõõtur on taadeldud 03.06.2020 ja mõõtmist teostanud liikluspolitseinik Emil Popazov on läbinud pädeva mõõtja koolituse.
7. Järelikult on tõendatud, et Kristjan Saadoja, juhtides mootorsõidukit mitte vähem kui 131 kilomeetrise tunnikiirusega kohas, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 100 km/h, ületas

§ 50

lg 5 p 3 rikkudes lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h võrra ning seega olid tema käitumises

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse külje tunnused. 19. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

1. Kohtu hinnangul tegutses Kristjan Saadoja vähemalt otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul pidi menetlusalusele isikule olema teada asjaolu, et ta ületab suurimat lubatud sõidukiirust. Kuna sõiduki kiiruseks oli mõõtmise hetkel vähemalt 131 km/h, siis on tuvastatud, et Kristjan Saadoja ületas lubatud kiirust 31 km/h, mis on vältimatult sõitjale füüsiliselt tajutav. Kristjan Saadoja kiirendas kaherealisel teelõigul enda väitel selleks, et mööduda veoautost enne lõigu lõppemist. Kuigi Kristjan Saadoja kiirendamisel ületas lubatud sõidukiirust, ei vähendanud ta kiirust sellele vaatamata, mis tähendab, et ta tahtis või vähemalt möönis sellise kiirusega sõitmist. Seega tegutses Kristjan Saadoja väärteokoosseisu toimepanemisel vähemalt otsese tahtlusega.
2. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut toimepandud väärteo eest karistada. 22.

§ 227

lg 2 näeb ette sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni.

§ 227

lg 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni.

1. Kohtuväline menetleja määras Kristjan Saadojale karistuseks 5 kuuks juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus leiab vastupidiselt menetlusaluse isiku kaebuses esitatule, et kohtuvälise menetleja karistus ei ole liialt karm.
2. KarS § 56 lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
3. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud Kristjan Saadoja tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid (KarS § 58). Kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3). Kristjan Saadoja on väljendanud kahetsust nii kohtuvälise menetlejale selgitusi andes kui ka kohtule kaebuse tekstis. 4
4. Hoolimata asjaolust, et Kristjan Saadoja oma tegu on kahetsenud, leiab kohus, et Kristjan Saadoja süü on üle keskmise. Esmalt suurendab süüd tema enda suhtumine teosse, st asjaolu, et Kristjan Saadoja pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega. Lisaks nähtub karistusregistri väljatrükist (tl 29), et Kristjan Saadoja pani teo toime ajal, mil tal oli juba 2 kehtivat väärteokaristust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Kristjan Saadoja on karistatud

§ 227

lg 2 alusel 30.10.2019 kuupäeval ning 18.08.2020 kuupäeval, seejuures on talle 18.08.2020 otsusega mõistetud karistuseks rahatrahv (240 eurot) ning 30.10.2019 otsusega juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Seega peab eripreventiivses mõttes Kristjan Saadojale olema käesolev karistus selline, mis mõjutaks teda muutma oma mitteõiguskuulekaid hoiakuid ning liikluskäitumist.

1. Kohtu hinnangul tuleb Kristjan Saadoja poolt toime pandud väärteo toimepanemisse suhtuda ülima tõsiduse ja rangusega. Kiiruse ületamine taolises ulatuses võib kaasa tuua raskeid tagajärgi. Seega peab suhtuma liiklusreeglite rikkujasse ja korduvalt lubatud suurimat sõidukiirust ületades isikutesse äärmise tähelepanuga ning anda ühiskonnale samuti signaal, et taolist käitumist ei saa sallida. Lisaks märgib kohus, et käesoleval juhul pole tegemist ühekordse juhusüüteoga, vaid Kristjan Saadoja käitumisharjumused viitavad asjaolule, et ta on liikluses ohtlik.
2. Kohus leiab, et karistuse liik – juhtimisõiguse äravõtmine – on kohane meede, arvestades teo toimepanemise asjaolusid ning isiku varasemat karistatust. Nähtuvalt karistusregistrist on isikul kaks kehtivat kiiruseületamise karistust. Kuigi isikut karistati viimati (18.08.2020) rahatrahviga

§ 227

lg 2 alusel, siis ei ole ta sellest teost teinud õigeid järeldusi ning on taaskord rikkunud liiklusreegleid. Varasemad rahatrahvid ei ole Kristjan Saadojale eripreventiivset mõju avaldanud, samuti ka mitte 3 kuu pikkune juhtimisõiguse äravõtmine. Seetõttu leiab kohus, et kohtuväline menetleja on määranud korrektse karistusmeetme, kõrvaldades Kristjan Saadoja 5 kuuks liiklusest.

1. Kaebuses on Kristjan Saadoja juhtinud tähelepanu asjaolule, et tema ainsaks sissetulekuks on autode transport ning on palunud määrata karistuseks hoopis rahatrahvi.
2. Kohus möönab, et juhtimisõiguse äravõtmine tekitab isikutel teatud ebamugavusi nii eraelus kui ka tööalaselt. Samas tuleb karistuse määramisel arvestada ka eripreventiivsete eesmärkidega – kuna varasemad rahatrahvid ei ole isikule mingitki mõju osutanud, tuleb karistada isikut vastava karistusega, mis sellist eesmärki täidaks. Kui omistada tähtsust kaebuses väljatoodud argumentidele (juhiload tööülesannete täitmiseks), siis ei oleks võimalik juhtimisõigust taolistelt isikutelt ära võtta. See ei ole aga seadusandja kehtestatud eesmärgiks. Lähtuda tuleb isiku ohtlikkusest ja sobivast sekkumisvahendist ohtlikkuse vähendamiseks. Nähtuvalt KarS § 50 lg-s 2 toodud erandi kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole.
3. Eelnevast tulenevalt jätab kohus Kristjan Saadoja kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 02.10.2020.a otsusele väärteoasjas nr 2302,20,015360 rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5