Obsah (8)

§ 444§ 410§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-20-4206 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 16.11.2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-4206

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 11.12.2013 sõlmisid xxx (registrikood xxx) (xxx) ja V K (hageja) üürilepingu, mille alusel hageja üüris xxx korterit asukohaga xxx (korter). Korteri võttis vastu ja kasutas xxx seaduslik esindaja ja xxx tegelik kasusaaja A H (kostja). xxx rikkus üürilepingust tulenevaid kohustusi. xx jättis tasumata üürimaksed summas 15 375 eurot, kommunaalmaksed summas 8182,46 eurot ja rikutud vara taastamise maksumuse summas 2431 eurot ehk kokku 25 988,46 eurot. 12.04.2016 seisuga võlgnes kostja hagejale kokku 395 eurot. 12.04.2016 sõlmisid hageja, Xxx ja kostja kokkuleppe üürilepingu lõpetamise kohta ja üürilepingust tulenevate kohustuste ülevõtmise kohta. Kokkuleppes võttis kostja üle kõik Xxxi kohustused summas 25 988,46 eurot ja kostja kinnitas laenu summas 395 eurot tasumise kohustust hagejale. Kostja andis võlatunnistuse, milles kostja kohustus tasuma hagejale kokku 26 033,46 eurot hiljemalt 18.03.

1. Hageja ja kostja leppisid kokku, et tähtajaks tasumata summalt arvestatakse viivist 0,05% päevas. Kostja ei ole kokkuleppest tulenevat kohustust hageja ees täitnud. Kostja võlgneb hagejale 17.03.2020 seisuga põhinõudena 26 033,46 eurot ja viivisena 14 253,32 eurot ehk kokku 40 286,78 eurot. Xxx on kokkuleppes kinnitanud võlgnevuse olemasolu ehk tunnustanud nõuet summas 25 988,46 eurot. Tegemist on võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes. Kostja võttis Xxxilt üle hageja ees võlgnevuse tasumise kohustuse summas 25 988,46 eurot. Seega, asus kostja Xxxi asemele VÕS § 175 lg 1 mõttes. Kostja kinnitas ka hagejale laenu summas 395 eurot võlgnemist. Kostja andis kogu nõude (26 033,46 eurot) osas hagejale võlatunnistuse VÕS § 30 mõttes. Kostja pidi kohustuse täitma 2 2-20-4206 hagejale vastavalt kokkuleppele, s.o hiljemalt 18.03.
2. Kostja kohustus muutus sissenõutavaks 19.03.
3. Hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist alates 19.03.
4. Kostja on jätnud täitmata kokkuleppest tuleneva raha maksmise kohustuse, s.o põhinõude summas 26 033,46 eurot tasumine. Kostja on rikkunud kokkuleppest tulenevat raha maksmise kohustust (VÕS § 100). Hagejal on õigus nõuda kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist (VÕS § 108 lg 1) ja kohustuste täitmisega viivitamise tõttu viivist kuni kohustuse kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Hageja palus 17.03.2020 hagiavalduses mõista A Hilt V K kasuks välja 26 033,46 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga viivis summas 14 253,32 eurot, viivis 0,05% päevas põhinõudelt 26 033,46 eurot alates 18.03.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni, menetluskulud ja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja menetluskulud palus jätta kostja enda kanda. Hageja palus välja mõista esindaja kulud summas 1206 € + käibemaks 20%, kokku 1447,20 € ja lõiv 1000 €, kõik kokku 2447,20 €. Need on kätte toimetatud kostjale 11.11.
5. Kohtu selgitused Tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Eeltoodud alusel on kohus on otsuses avaldanud kirjeldavas osas vaid hagi asjaolud ja nõude ja hageja menetluskulud. Kostja kohtu eelistungile ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest kohtule ei teatanud, taotlusi ei esitanud, teda on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Hageja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kuivõrd hageja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega, siis rahuldab kohus hagi

§ 410I lause järgi.

Kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud ja esitab põhjendused nende väljamõistmise kohta.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palus välja mõista riigilõivu 1000 eurot ja õigusabikulud 1447,20 eurot (sh käibemaks). Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 1000 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja materjalidest.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et esindaja tehtud töö 6,7 tunni ulatuses vastab asja keerukusele, mahule. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid 6,7 töötunni ulatuses, kokku summas 1447,20 eurot (sh käibemaks). Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 2447,20 eurot. 3 2-20-4206

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2447,20 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4