4-20-3043/8

HARJU MAAKOHUS TALLINNA KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.10.2020.a Tallinnas Väärteoasja number 4-20-3043 Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Väärteoasi P J (isikukood: xxx) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 17.06.2020.a otsusele väärteoasjas nr 2302,20,008800 RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata kaebuse esitaja taotlused Harju Maakohtu 31.08.2020.a määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks ja ennistamiseks. Jätta kaebus läbi vaatamata ja tagastada kaebus P Jle. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada kaebuse määruskaebe korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtule. Määruse motiivid: Harju Maakohtule saabus Pärnu Maakohtust 15.07.2020.a P J kaebus. Kaebuses vaidlustatakse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 17.06.2020.a otsust väärteoasjas nr 2302,20,

1. Harju Maakohtu 10.08.2020.a määrusega jäeti P J kaebus käiguta, kuivõrd see ei vastanud VTMS § 115 nõuetele ja kohus määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks 24.08.2020.a. Kaebuse esitaja saatis 24.08.2020.a kohtule parandatud kaebuse ning märkis selles, et tal on liikumist piirav vigastus ja ta on töövõimetuslehel (mis oli tõendina lisatud) ning on ettenähtav, et töövõimetuslehte ka pikendatakse. Seoses sellega soovis ta kohtuistungi edasilükkamist vähemalt 3 kuu võrra. Kohus tuvastas seega 31.08.2020.a määrusega, et isik oli 10.08.2020.a määruse kätte saanud, kuid esitatud kaebuse täiendustega ei olnud parandatud mitmed eelnevas määruses viidatud puudused ja nentis, et tavaolukorras toonuks taoliste puuduste jätkuv esinemine kaasa kaebuse läbi vaatamata jätmise. Kohus aga leidis, et uute asjaolude valguses ehk töövõimetuse tinginud vigastuse iseloomu (liikumisvõime piirang) arvestades võis isikul olla takistatud vajaliku info ja dokumentide hankimine ja edastamine ning seetõttu pikendas omal initsiatiivil 10.08.2020.a. määruses nimetatud puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 14.09.2020.a (tl 11). 15.09.2020.a on P J esitanud kohtule taotluse 31.08.2020.a määrusele vastamise tähtaja pikendamiseks 15 päeva võrra kuna ta ei olnud sellest õigeaegselt teada saanud (tl 14). Samuti esitas ta 17.09.2020.a kohtule taotluse, milles palub pikendada 31.08.2020.a määrusele vastamise tähtaega 14 päeva võrra alates ajast, mil lõpeb tema haigusleht (tl 15). Selles taotluses juhtis ta kohtu tähelepanu ka sellele, et 31.08.2020.a määruses puudustena nimetatud andmed ja dokumendid (isiku e-posti aadress, kohtuvälise menetleja otsus, otsuse teinud menetleja nimetus ja aadress) olid olemas juba asja menetlustoimikus ja seda enne 31.08.2020.a määrust. Kohus, tutvunud isiku selgituste ja taotlustega, leiab järgmist. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et P. J oli teadlik 10.08.2020.a määrusega ettenähtud puudustest, sest ta esitas osade puuduste kõrvaldamiseks 24.08.2020.a (s.o tähtaegselt) kaebuse täienduse. Kuivõrd isik viitas temal esinevale liikumist piiravale vigastusele, võimaldas kohus omal initsiatiivil isikul esitada samasisulised puudused hiljemalt 14.09.2020.a. Sellekohane kohtu 31.08.2020.a määrus kordas täielikult üksnes 10.08.2020.a määruses viidatud ja pärast kaebuse täiendamist jätkuvalt esinevaid puudusi. Seega on isik kogu aja olnud teadlik sellest, et kõiki algses 10.08.2020.a koostatud määruses nimetatud puudusi ei ole ta kõrvaldanud. Isiku korduvad pöördumised ja puuduste iseloom aga viitab, et isikul ei ole olnud raskendatud kõnealuste puuduste kõrvaldamine. Seda näitab iseäranis see, et 17.09.2020.a taotluses viitab puuduste sisuks olevate andmete/dokumentide olemasolule menetlustoimikus, s.o isiku teadlikkusele nendest andmetest ja nende asukohast (väärteotoimikus ja e-toimikus). Kohus rõhutab siinkohal veelkordselt, et VTMS § 117 lg 1 p 1 järgi tuleb kohtul kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida mh VTMS § 115 nõuete järgimist. Need nõuded on täitmiseks kõigile kaebuse esitajatele. Arvestades, et väärteokaebuste menetlemine toimub ennekõike menetlusaluste isikute huvides, on ilmne, et kohus ei oleks kaebuse sisu nõudeid ignoreerides ja kaebuse puudujääke ise täites erapooletu ning väärteokaebustele kehtestatud sisu- ja vorminõudeid tuleb täita just nimelt kaebuse esitajal. See, et VTMS § 115 järgi nõutavad andmed või dokumendid mujal olemas on, ei vabasta kaebuse esitajat või tema kaitsjat vajadusest kaebusele esitatavaid nõudeid järgida. VTMS § 115 nõuded kohustavad sõnaselgelt märkima vajaliku informatsiooni kaebusesse ja lisama kohtuvälise menetleja otsuse jt vajalikud materjalid. Tõsiasja, et kaebusele esitatavate nõuete eesmärk on kohtumenetluse sujuva ja kiire läbiviimise võimaldamine ning selleks tuleb VTMS §-de 117 ja 118 kohaselt kõrvaldada kaebuse puudused kohtuliku eelmenetluse käigus, on varasemalt rõhutanud ka Riigikohus (RKKKo 3-1-1-19-04, p 8). Praegusel juhul ei ole aga eelmenetluses antud tähtaja jooksul ega ka pärast seda puudusi kõrvaldatud. Seejuures on kaebuse esitaja jätnud need andmed teadvalt esitamata, viidates nende asukohale ja taotledes puuduste kõrvaldamiseks täiendavat aega. Kohus leiab, et sellises olukorras saanuks isik siiski vastavad puudused ka kõrvaldada, kuid on selle asemel seostanud oma võime puudusi kõrvaldada taotlustega, mis peaksid edasiulatuvalt kuni tema tervenemiseni pikendama puuduste kõrvaldamise tähtaega. Kohus sellise oportunismiga ei nõustu, sest isiku senine käitumine taotluste esitamisel ei viita sellele, et tegelikkuses oleks tal olnud võimatu kaebuse puudusi kõrvaldada. Konkreetseid 15.09.2020.a ja 17.09.2020.a taotlusi puudutavalt on P. J esimeses taotlenud lisaaega viieteistkümneks päevaks, 17.09.2020,a aga esitanud taotluse pikendada tähtaega 14 päeva, mis sõltuks haiguselehe lõppemise hetkest. Esiteks tuleb siinkohal tähele panna, et on eluliselt ebausutav, et isiku seisund oleks nende paari päeva jooksul sedavõrd halvenenud, et vajalik oleks isiku enda poolt ettenähtavalt (tl 8, taotlus istungi edasilükkamiseks vähemalt kolmeks kuuks) kuudepikkune tähtaega muutva tingimuse arvestamine. Veelgi tähelepanuväärsem on aga see, et 17.09.2020.a taotlusele lisatud töövõimetuslehed on väljastatud perioodide 05.08.2020 kuni 03.09.2020 ja 04.09.
2. kuni 03.10.2020.a ehk enne 15.
3. ja 17.09.2020.a taotlusi. See tähendab, et 15.
4. ja 17.09.2020.a taotlustele lisatud tõendite pinnalt ei ole isiku teadmine oma terviseseisundist tulenevatest takistustest nende kahe taotluse esitamise päeva osas muutunud ning isik on selle asemel viidanud puudusi kõrvaldavate andmete asukohale, millele tal e-toimikule juurdepääsu omava isikuna on täielik ligipääs (tl 16). Seega on isik puuduste kõrvaldamise asemel tegelenud menetlusliku obstruktsionismiga. Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et tähtaja mööda laskmise mõjuvaid põhjuseid ei esine. Kohus viitab, et Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-5-07 asunud seisukohale, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt ka RKKKm nr 3-1 1-77-98 ja 3-11-152-05). Kohtu hinnangul on nimetatu asjakohane ka mitte ainult kaebetähtaja, vaid ka sellega seotud kaebuse parandamiseks antud tähtaja ennistamise taotlemise üle otsustamisel. Seda põhimõtet ning kaebuse esitaja käitumist (teadvad viited puuduste sisuks olevate osas) ja taotluste esitamisega oma õiguste kaitsmise tegelikku võimet arvestades, ei pea kohus põhjendatuks pikendada puuduste kõrvaldamise tähtaega ega ka selleks 31.08.2020.a määruse alusel antud tähtaega ennistada. Märkimisväärne on seegi, et 15.09.2020.a taotluses esitatud 15-päevase tähtaja jooksul ei ole P. J käesoleva määruse tegemiseks (s.o 15 päeva möödumisel taotlusest) neid puudusi kõrvaldanud. Tulenevalt eeltoodust on tuvastatud, et senini esitatud kaebuse täiendused ei kõrvaldanud 10.08.2020.a määruses välja toodud ning 31.08.2020.a määruses korratud puudusi ja kohus ei rahuldanud ka selle tähtaja ennistamise taotlust. Seega peab kohus vajalikuks kohaldada VTMS § 118 lg 2 p 3 ja jätta kaebus läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik