Väärteoasi nr 4-20-3627 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.11.2020.a. Tallinnas Väärteoasja number 4-20-3627 Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Kohtuasi Valentin Uzlovi (isikukood: 39301210816) väärteokaebus nr 4-20-3627 Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi I 12.08.2020.a kiirmenetluse otsus nr 10220162503600 väärteoasjas nr 2315,20,004343 Asja läbivaatamise kuupäev 19.11.2020.a kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
- Rahuldada Valentin Uzlovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi I 12.08.2020.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2315,20,1004343 täies ulatuses.
- Tühistada kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi I 12.08.2020.a koostatud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2315,20,1004343 osaliselt, kohaldatud karistuse määra osas.
- Teha uus otsus, millega: Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel karistada Valentin Uzlovi rahatrahviga 50 (viiekümne) trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 (kakssada) eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 12.08.2020.a. koostatud kiirmenetluse otsuses märgitud makserekvisiitide järgi edasikabetähtaja ehk 30 päeva jooksul. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Asitõendid ja salvestised: - 1 CD-plaat salvestistega – jätta väärteoasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 18.12.2020.a. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Kalle Kitsingu poolt 12.08.2020.a koostatud kiirmenetluse otsusega määrati Valentin Uzlovile väärteoasjas nr 2315,20,1004343 põhikaristusena LS § 227 lg 2 alusel rahatrahv 348 eurot ehk 87 trahviühikut selle eest, et tema 12.08.2020 kella 14.14 ajal Harjumaal, Tallinna ringtee
- km-l, liikudes Tallinna suunas, juhtis mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, kiirusega 114 +/4 km/h, millega ületas antud teelõigul liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat (70 km/h) sõidukiirust mitte vähem kui 40 km/h võrra, rikkudes selliselt LS § 50 lg 5 p 3 nõuet. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja Valentin Uzlov kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning määarata uus otsus väiksema rahatrahviga ning jätta juhtimisõigus alles, kuna juhiloa olemasolu garanteerib kaebajale sissetuleku. Kaebaja leiab, et rahatrahvi ei saa määrata väljatöötatud tabeli järgi. Kuna LS § 227 lõikes kaks ei ole väljatoodud karistuse miinimumpiiri, võib karistuseks määrata ka 12 eurot. Kiirmenetluse otsuses on väljatoodud kergendav asjaolu ehk kahetsus, kuid sellele ei ole pööratud piisavat tähelepanu, sest karistus on määratud peaaegu maksimumulatuses (maksimum 100 trahviühikut). Kaebaja siiralt kahetseb ja ta ei oma kehtivaid liiklusrikkumisi. Kohtuväline menetleja on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning oma kirjalikus seisukohas leiab, et nõustub kaebuse esitajaga, määratud karistust võib vähendada ja mõista karistuse alla sanktsiooni keskmäära, kuna isik tunnistab süüd ja kahetseb tegu. Kohtu järeldused Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti analüüsinud poolte kirjalikke seisukohti, jõudis järeldusele, et Valentin Uzlovi süü väärteo toimepanemises on kohtuvälise menetleja poolt kogutud kirjalike tõenditega väärteoprotokollis kajastatud viisil, ajal ja kohas täielikult tõendamist leidnud. Kohtuasjas ei ole vaidlust selles, et 12.08.2020 kella 14.14 ajal Harjumaal, Tallinna ringtee
- kml juhtis Valentin Uzlov mootorsõidukit xxx, registreerimismärgiga xxx, kiirusega 114 +/- 4 km/h, millega ületas antud teelõigul liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 40 km/h võrra. Need asjaolud nähtuvad üheselt asjas uuritud kirjalikest tõenditest: Valentin Uzlovi kaebusest (tl 1, 8), teo toimepanemise tunnistamisest kiirmenetluse otsuses (väärteotoimik lk 2) ja asjale lisatud videosalvestiselt (CD-plaat asitõendina väärteoasja materjalide juures). Keskse tõendusliku tähendusega on praeguses asjas kiirusemõõtmise tulemus 114 km/h. Antud asjas on kaebaja nõustunud kiirmenetluses asja lahendamisega ning rikkumise toimepanemise asjaolud, sh kaebaja poolt sõiduki juhtimine, asukoht ja kiirus on kajastatud kiirmenetluse otsuses. Märgitud asjaolud on kajastatud samuti objektiivselt videosalvestisel (failis nimega 2 „LE0446_200812_141443_009299.ASF“), millisest nähtuvalt salvestise ajaloenduri 00.00-00.02 (salvestisel märgitud kellajad 14.14.43 kuni 14.14.46) vahel on liikuva auto kiiruseks mõõdetud kahel korral 114 km/h. Seejuures kiirust mõõtva seadme laserkiire läbimõõt on piisav sõiduki tabamiseks (26-24 cm esimesel korral ja 18 cm teisel korral) ja see väheneb sõiduki mõõtjale lähenedes. Salvestiselt on selgelt näha auto registreerimisnumber xxx ning üldteada oleva asjaoluna ka auto mark ja mudel – xxx Puudub igasugune vaidlus mõõtmist teostanud politseiametniku J. T pädevuses või selles, et mõõtmine ei oleks teostatud taadeldud seadmega. Taatlustunnistus on siinkohal ka lisatud väärteoasja materjalidele (lk 3). Väärteoasja materjalide juures oleva teise videosalvestise („LE0446_200812_074642_009254“) vaatlusel selgub, et tegemist on videosalvestusega, milles on kajastatud sama seerianumbriga (LE0446) seadme kontroll ehk testimine samal hommikul. Ka selle järgi seade ja selle töö salvestamine toimib ning selle kasutamiseks takistused on puudunud. Kiirmenetluse otsusele alla kirjutades (lk 1, 2) on V. Uzlov oma allkirjaga kinnitanud, et on tutvunud otsusega, sh mõõtetulemusega (lk 1, 2). Väärteoasjale lisatud videosalvestis, mis asendab kiirusmõõturi kasutamise protokolli, kajastab Valentin Uzlovi poolt juhitud sõiduki asukoha ja kiiruse, auto mark ja registreerimisnumber on samuti videosalvestiselt selgelt nähtavad. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et antud helija videosalvestus (kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli asendamisel), vastab VTMS § 314 ja § 31 lg 11 sätetele, mistõttu on tegemist väärteomenetluses lubatava tõendiga. Mõõtetulemus on jälgitav ja usaldusväärne ning see kajastab objektiivselt Valentin Uzlovi juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtetulemust. Kiiruseületamist on kaebaja kogu menetluse vältel ka ise tunnistanud. Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on kiirmenetluse otsuses kajastatud konkreetse rikkumise asjaolud (lk 1). Antud juhul nähtub kiirmenetluse otsusest, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastav, kiiruse mõõtmisel saadud tulemus. Kiirmenetluse otsusega on menetlusalune isik tutvunud (lk 1, 2). Oma õigustest väärteomenetluses oli isik teadlik (lk 2pö), seejuures on ta neid ka kasutanud, esitades kohtule kaebuse, milles samuti möönab rikkumist (tl 1, 8). Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et V. Uzlovi poolt LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. VTMS §-st 29 tulenevaid väärtoemenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönab seda. Antud juhul on V. Uzlov ise kinnitanud (lk 2), et ta ületas kiirust. Kohtu hinnangul oli sedavõrd suure sõidukiirusega liikumine V. Uzlovi tahtlik tegevus, isik pidi 40 km/h üle lubatud suurima sõidukiiruse ületamist soovima, see saanud olla toime pandud tähelepanematusest. Sõidukiiruse ulatust arvestades oli V. Uzlov seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja pidi seda sellises määras ka vähemalt võimalikuks pidama. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et V. Uzlov on etteheidetava väärteo toime pannud kavatsetult. Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 rikkumine on väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h näeb LS § 227 lg 2 karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kaebajale on määratud rahaline karistus 87 trahviühiku ulatuses. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluna arvestanud süü tunnistamist ja kahetsust. Samuti on leidnud, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kuid on kaebajat karistanud sanktsiooni ülemmäära lähedase karistusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 3 sätestatud asjaolusid, sh toimepandud väärteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohus osundab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Uuritud materjalidest sh videosalvestiselt on näha, et kaebaja liikus ühes suunas kulgeval kaherealisel teel, videosalvestisel teisi liiklusvahendeid peale kaebaja auto näha ei ole. Ilmastikuolud olid head, nähtavus oli hea. Samas ei saa mööda vaadata asjaolust, et kaebaja ületas lubatud sõidukiirust 40 km/h võrra ehk lõike 2 ülemmääras. Olnuks kiiruse ületamine 41 km/h, oleks tegemist olnud järgmise lõike järgi kvalifitseeritava väärteoga. Seega on kaebaja süü LS § 227 lg 2 järgi suur. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt kaebajal teised liiklusalased kehtivad karistused puuduvad. Kaebaja üldist suhtumist õiguskorda näitab aga tema kriminaalkorras karistatus, samuti asjaolu, et käesoleva teo on ta toime pannud katseajal. Kogumis leiab kohus, et kaebaja süü väärteo toimepanemises on keskmisest suurem, kuid arvestades, et esineb karistust kergendav asjaolu ning puuduvad karistust raskendavad asjaolud, leiab kohus, et põhjendatud on kaebaja karistuse vähendamine ning kaebajale tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmääras ehk 50 trahviühiku (à 4 eurot) ulatuses ehk karistada teda rahatrahviga summas 200 eurot. Kohus juhindub VTMS § 109-111, § 120; § 132 p 2, § 133-135, § 155-
- (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 4