lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, seega on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud. Kohus leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga või kuriteotunnustega tegu, kuid maksejõuetuse põhjus ja tekkimise aeg vajab täpsustamist pankrotimenetluses. Kooskõlas
lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks vandeadvokaat Martin Pärna ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 15.12.2020.a kell 10.00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis 3004.
Vastavalt
lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse registriosakonnale.
lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks – kuna võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust kinnistusosakonnale.
järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise 3 kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.
lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
lg 1 sätestab, et võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel.
lg 1 p 1-3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust, ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust või ei täida vande andmise kohustust.
ja § 19 lg 3 järgi kohaldatakse juriidilisest isikust võlgniku puhul § 85-89 sätestatut mh juhtorgani liikme suhtes, kui ta on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Vastavalt halduri taotlusele kohustab kohus võlgniku juhatuse liiget U Le ja endist juhatuse liiget M Le andma kohtus vande vara ja võlgade õigsuse kohta. Samuti kohustab kohus U Le ja M Le andma haldurile üle resolutsiooni punktis 6 nimetatud dokumendid. Dokumendid tuleb pankrotihaldurile esitada hiljemalt 07.12.2020. Kui U L ja M L nimetatud nõudeid ei täida, võib U Le ja M Le trahvida või kohaldada sundtoomist või aresti.
lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1296 eurot (sisaldab käibemaksu) ja kulutuste hüvitiseks 240 eurot (sisaldab käibemaksu). Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12 tundi. Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg kohtu hinnangul põhjendatud. Halduri tunnitasu 90 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulutused seisnevad bürookuludes. Kohus peab taotletavat tasu ja kulutuste hüvitist põhjendatuks ning määrab pankrotivara arvel halduri tasuks 1296 eurot (sisaldab käibemaksu) ja kulutuste hüvitiseks 240 eurot (sisaldab käibemaksu). Ajutine haldur palub hüvitada ajutise halduri tasu ja kulud deposiiti tasutud summa arvelt.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis pankrotivarast. Kuivõrd praegusel juhul on võlgniku vara väärtus ebaselge (võimalik, et vara on väärtusetu), rahuldab kohus selle taotluse ning ajutise halduri tasu ja kulude hüvitisest 1 500 eurot kuulub hüvitamisele FOODEXPERT OÜ poolt 18.09.2020 kohtu deposiiti tasutud summa arvelt. 4 Võlausaldaja palub määrata kindlaks menetluskulud summas 2294 eurot (riigilõiv 300 eurot, deposiit 1500 eurot ja õigusabikulu 494 eurot) ning määrata, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast ning lõike 1 järgi on pankrotimenetluse kulud mh menetluskulud (p 1) ja käesoleva seaduse § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa (p 6). Pankrotiseadus ei reguleeri võlausaldaja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Seetõttu kohalduvad
MS) sätted. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Võlausaldaja on kooskõlas riigilõivuseaduse § 59 lg-ga 9 tasunud riigilõivu 300 eurot. Võlausaldaja on menetluses osalenud vandeadvokaadist esindaja vahendusel. Menetluses tehtud toimingutele on esindajal kulunud kokku 3 tundi ja 48 minutit, mis hõlmab kliendiga suhtlemist, pankrotiavalduse koostamist, kohtumääruse ja ajutise halduri aruandega tutvumist, eelistungiks ja kohtuistungiks ettevalmistamist ning neil osalemist. Kohus peab sellist ajakulu ja tehtud toiminguid põhjendatuks. Õigusabi keskmine tunnitasu on 130 eurot. Tunnitasu vastab keskmisele turuhinnale. Riigilõivukulu 300 eurot ja õigusabikulu 494 eurot on põhjendatud menetluskulud
Võlausaldaja on tasunud
alusel kohtu deposiiti 1500 eurot, mille arvelt hüvitatakse ajutise halduri tasu ja kulutused. Nimetatud kulu on põhjendatud pankrotimenetluse kulu
Kohus määrab võlausaldaja poolt kantud põhjendatud ja vajalike pankrotimenetluse kuludena kindlaks 2 294 eurot (riigilõiv, õigusabikulud ja tasutud deposiit).
lg 1 makstakse pankrotimenetluse kulud välja pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ja väljamaksete tegemine sõltub pankrotivara suurusest. Seetõttu saab kohus kindlaks määrata üksnes menetluskulude rahalise suuruse, kuid ei saa panna pankrotihaldurile kohustust maksta ühele võlausaldajale tekkinud kulud välja sõltumata kõigist muudest maksetest (Riigikohtu lahend 3-2-1-23-13, p 12). Võlausaldaja taotles märkida lahendis, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata. Viivise määramine ei ole kooskõlas
lg 1 p 6 sätestatuga, mille kohaselt pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.