2-20-11768/18

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-11768 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi A. N. hagi J. E. J. N. vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
3. oktoober 2020.a. Menetlusosalised Hageja: Kostja: A. N. (IK xxx, elukoht: xxx; epost:xxx) J. E. J. N. (IK xxx, elukoht: xxx; epost: xxx) RESOLUTSIOON
4. Lahutada A. N. ja J. E. J. N. abielu, mis on sõlmitud xxx.a. Lääne-Viru Maavalitsuses ja mille kohta on antud tõend nr 8-2016/
6. A. N.le jätta pärast lahutust perekonnanimi „L.“.
7. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
8. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu xxx.a. Lääne-Viru Maavalitsuses. Abielusuhted lõppesid 2018.a detsembrikuus, kui hageja otsustas Mauritiuselt lahkuda. Abielu ei ole võimalik lahutada perekonnaseisuosakonnas, kuna kostja ei ole Eesti kodanik ega ela Eestis.
9. Kohtuistungil 19.10.2020.a. jäi hageja oma nõude juurde ja palus abielu lahutada. A. N. väitel puuduvad pärast tema lahkumist Mauritiuselt abikaasaga igasugused suhted. Hageja elab Eestis ja kostja Mauritiusel. Ühiseid lapsi ja ühiselt soetatud vara pooltel ei ole. Abielu säilitamise soovi hagejal ei ole.
10. Kostja J. E. J. N. on andnud kirjaliku nõusoleku (apostillitud) abielu lahutamiseks ja nõusoleku A. N.le ajada lahutusega seotud asju tema kohalolekuta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. Sama paragrahvi
13. lõike kohaselt esitatakse Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. Hageja A. N. on Eesti Vabariigi kodanik (oli ka abialu sõlmimise ajal). Käesoleval ajal elab A. N. Eestis. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 102 lg 1 p 1, lg 2 ja 3, on Eesti kohus pädev vaidlust lahendama.
14. Kohalduva õiguse osas juhindub kohus rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 57 lg 4 ja § 60 lg 2 ning kohaldab abielu lahutamisele Eesti õigust.
15. Vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat. 2 Poolte abielu sõlmiti
16. aastal Eestis. Käesolevaks ajaks on abielusuhted lõppenud ning pooled elavad erinevates riikides, abielusuhted lõppesid ca kaks aastat tagasi ning nende taastamine hageja sõnul võimalik ei ole. Hageja ei näe võimalust ega soovi abielusuhete jätkamiseks kostjaga. Kostja on kinnitanud oma nõusolekut abielu lahutamiseks (tl 8-13).
17. Lähtudes TsMS § 346 lg 2 peab kohus abieluasjas pooled isiklikult ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Sama paragrahvi
18. lõike järgi ei kohusta kohus menetlusosalist kohtuistungile isiklikult ilmuma, kui isiklikku ilmumist ei saa nõuda suure vahemaa tõttu või muul mõjuval põhjusel. Arvestades, et kostja J. E. J. N. elab Mauritiusel ja on oma soovi / nõusolekut abielu lahutada kinnitanud (apostillitud), ei pea kohus kostja isiklikku kohalolekut mõistlikuks ega põhjendatuks. Kohus on seisukohal, et asjaoludest tulenevalt (poolte faktilise kooselu lõppemine ca kaks astat tagasi, elamine erinevates riikides) on poolte lepitamine võimatu ning asja venitamine /edasilükkamine ebamõistlik.
19. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus
20. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 juhindudes jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3