Obsah (6)

§ 306§ 126§ 180§ 319§ 10§ 179

1-20-2365 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Kaitsjad Harju Maakohus, Tallinna kohtu

§ 306, § 309 lg 3; § 311, § 312, § 313, kohus otsustas: 1.1.Süüdi tunnistada Jevgeni Plehhanov Kar

S § 118 lg 1 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 8 aastat vangistust. 1.2.KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus (01.01.-15.07.2020) ning lugeda karistuse kandmise aja alguseks 01.01.

1. 1.3.Tõkend vahistamine tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 1-20-2365 2.1.Süüdi tunnistada Oleg Kuzin KarS § 121 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning KarS § 60 lg 1 alusel mõista talle karistuseks 2 kuud vangistust. 2.2.KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipeetud 3 päeva (01.01.2020-03.01.2020) ning lugeda kandmata karistuseks 1 kuu ja 27 päeva vangistust. 2.3.KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus Oleg Kuzini suhtes tingimuslikult täielikult kohaldamata, kui ta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab talle KarS § 75 lg-s 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: - elab kohtu määratud alalises elukohas xxx; - ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; ning täidab talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust: - mitte tarvitada alkoholi. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 2.4.Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. ASITÕENDID JA MUUD ESEMED 3.1.Konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel J. Plehhanovilt KarS § 83 lg 1 alusel nuga ja KarS § 83 lg 3 p 1 alusel sõrgkang. Konfiskeeritud nuga ja sõrgkang, samuti puuteproovid, mis asuvad Tallinnas Rahumäe tee 6/1 asuvas Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

3.2.A. Si halli-musta värvi jope, mustad teksapüksid, tume kampsun, mustad soojapesu püksid, must püksirihm, aluspüksid, must müts, mustad kindad, jalanõud, sinine särk ja esemed A. Si jope taskust (v.a kasteet), mis asuvad Tallinnas Rahumäe tee 6/1 asuvas Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, tagastada

§ 126lg 3 p 2 alusel A.

Sile. 3.3.J. Plehhanovi jope, dressipüksid ja liigendnuga, mis asuvad Tallinnas Rahumäe tee 6/1 asuvas Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, saata

§ 126lg 3 p 2 alusel Tallinna Vanglasse J.

Plehhanovi isiklike asjade juures hoiustamiseks. 3.4.1 CD-plaat, mis asub kohtutoimikus ja 1 CD-plaat, mis asuvad kriminaaltoimikus, jätta pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

4. KRIMINAALMENETLUSE KULUD

§ 180

lg 1 alusel välja mõista menetluskulud riigieelarve tuludesse: 4.1.Jevgeni Plehhanovilt kogusummas 3260 eurot, mille hulka kuulub: - määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 390 eurot; - määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu 1098 eurot; - isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 20E-AOI0006 kulud 84 eurot; - DNA-ekspertiisi nr 20E-GE0033 kulud 228 euro ulatuses; - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo eest 1460 eurot. 4.2.Oleg Kuzinilt kogusummas 2073,60 eurot, mille hulka kuulub: - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 135,60 eurot; - määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu 1062 eurot, ; - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest 876 eurot. 2 1-20-2365 4.3.

§ 180

lg 3 alusel tuleb Jevgeni Plehhanovil ja Oleg Kuzinil tasuda menetluskulud käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber, mis Jevgeni Plehhanovil on 99920700027270, Oleg Kuzinil 99920700027283. Makseinfo koos kohtuotsusega on kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 4.4.

§ 180

lg 3 alusel jätta DNA-ekspertiisi nr 20E-GE0033 kulud ülejäänud osas, s.o 285 eurot, riigi kanda. 4.5.

§ 306

lg 1 p 16 alusel jätta süüdistatavate Jevgeni Plehhanovi ja Oleg Kuzini osas esitatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlused rahuldamata. 5. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (

§ 319lg 2).

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast (

§ 319lg 3).

Kui isikule on menetlusdokument

§ 10

sätete alusel tõlgitud, siis arvestatakse selle menetlusdokumendi peale kaebamisel kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates (

§ 10). 6.

SÜÜDISTUSED Jevgeni Plehhanov ründas mistahes raskusega tervisekahjustuste, s.h eluohtlike tervisekahjustuste, tekitamise eesmärgil 01.01.2020 kella 08.49 ajal Tallinnas xxx asuva kortermaja ees A Si, lüües A Si mitmel korral noaga keha piirkonda ja jalgadesse, millistest löökidest üks noalöök tabas kannatanut rindkere piirkonda ning üks löök reie piirkonda. Noalöökidega põhjustas Jevgeni Plehhanov A Sile torke-lõikehaava paremal pool rinnal rinnanibu lähedal rangluukeskjoonel IV roidevahemiku kõrgusel koos parema kopsu ülasagara vigastuse ning parempoolse traumaatilise veriõhkrinnaga, õhkkeskseinandiga ja nahaaluse õhkemfüseemiga, mis on eluohtlik tervisekahjustus, ning pindmise haava vasaku reie tagaküljel ülemises kolmandikus. Oma tegevusega pani Jevgeni Plehhanov tahtlikult toime teisele inimesele raskete tervisekahjustuste tekitamise, millega põhjustati oht elule, s.o KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Oleg Kuzin ründas tahtlikult tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil 01.01.2020 kella 08.49 ajal Tallinnas xxx asuva kortermaja ees V Pi, tõstes käes oleva sõrgkangi üles õla kohale ja üritades V Pi sõrgkangiga lüüa ülakeha piirkonda, kuid V Pil õnnestus Oleg Kuzini sõrgkangi hoidvast, tema ründeks üles tõstetud käest kinni haarates ja Oleg Kuzinit eemale tõugates lööki vältida, mistõttu jäi kuritegu Oleg Kuzini tahtest olenemata lõpule viimata. Oma tahtliku tegevusega alustas Oleg Kuzin vahetult teise inimese tervise kahjustamist, s.o pani toime KarS § 121 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. POOLTE SEISUKOHAD Süüdistatavad ei tunnistanud end kohtuistungil neile etteheidetavas teos süüdi. Kohtuvaidlustes taotles prokurör Jevgeni Plehhanovi süüdi tunnistamist KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja tema 3 1-20-2365 karistamist vangistusega 8 aastat ning Oleg Kuzini süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 2 kuud. Prokurör taotles Oleg Kuzinile mõistetava vangistuse tingimisi täitmata pööramisele jätmist KarS § 74 sätete alusel, 1 aasta pikkuse katseajaga ja koos kohustusega mitte tarvitada alkoholi. Jevgeni Plehhanovi kaitsja palus süüdistatava õigeks mõista, kuna kuriteo toimepanemine Jevgeni Plehhanovi poolt on tõendamata. Peamine kaitseargument oli, et on tuvastamata millega, mis asjaoludel ja kes kannatanule vigastuse tekitas. Samuti, et süüdistatava noa ja kannatanu haava mõõtmed ei ole vastavuses. Täiendav kaitseargument oli, et juhul, kui peaks tuvastatama, et noaga lööjaks oli J. Plehhanov, siis tegutses ta lubatud hädakaitse piirides. Oleg Kuzini kaitsja palus süüdistatava õigeks mõista, kuna kannatanu V. Pi ja süüdistatava O. Kuzini ütlused kangiga löömises on sõna-sõna vastu ning objektiivse tunnistaja D Pi ütlused lükkavad süüdistusversiooni ümber. Täiendava kaitseargumendina leiti, et süüdistatav ja kannatanu plaanisid kokkuleppelist kaklust ning kannatanu nõusolek selliseks tegevuseks välistab valu tekitava kehalise väärkohtlemise katse õigusvastasuse (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-60-10).
2. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 8.1.JEVGENI PLEHHANOVILE heidetakse ette KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o teisele inimesele raskete tervisekahjustuste tekitamist millega põhjustati oht elule. Objektiivne süüteokoosseis eeldab selle tuvastamist, et on toime pandud tegu, mis põhjustas tagajärjena kannatanul raske tervisekahjustuse, täpsemalt sellise tervisehäire, mis ohustas kannatanu elu. Subjektiivsest küljest peab tegu olema tahtlik. Tagajärje suhtes peab isikul olema tahtlus tervisekahjustuse tekitamise suhtes, kuid selles osas, et tegemist on just raske tervisekahjustusega piisab ka ettevaatamatusest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.12.2017 otsus nr 1-16-5213, p 16, 05.06.2018 otsus nr 1-17-105, p 10). 8.2.Kohus hindab esmalt, kas on tõendatud süüdistuses kirjeldatud Jevgeni Plehhanovi tegevus, s.o 01.01.2020 xxx, Tallinnas kortermaja ees kannatanu A Si mitmel korral noaga keha piirkonda ja jalgadesse löömine selliselt, et löökidest üks tabas kannatanut rindkere piirkonda ning üks löök reie piirkonda ja selle tagajärjel tekkis tervisekahjustus. Seejärel, kas tekkinud tervisekahjustus oli eluohtlik. Edasi hindab kohus süüdistatava suhtumist oma tegevusse ja selle tagajärge, samuti tagajärje raskusesse. 8.3.Kohus leiab, et 01.01.2020 Tallinnas, xxx asuva kortermaja ees aset leidnud sündmustikku ning J. Plehhanovi osalust selles näitavad mitmed kohtus uuritud tõendid. 8.4.Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja O V. Tunnistaja oli abipolitseinikuna 01.01.2020 kella 8.40 paiku E Lu ja M-nimelise isikuga väljakutsel Xxx marketi juures, mis asus 40-50 meetri kaugusel xxx kortermajast. Tunnistaja kuulis sealt kostuvat konfliktset sõnelust. Kui tunnistaja nägi, et toimub mingi tõuklemine, siis hakkas ta Euga koheselt sinna poole jooksma. Joostes karjus tunnistaja eesti keeles korraldusi „lõpetage ära“. Tunnistaja nägi esiplaanil kahte inimest ja neist tagapool 6-7 m kaugusel veel mingit seltskonda. Kui tunnistaja jõudis joostes paarikümne meetri kaugusele, siis ta nägi, et tema poole näoga olev Jevgeni (tunnistaja tundis Jevgeni Plehhanovi kohtusaalis seoses 01.01.2020 sündmusega ära) tegi parema käega löögi kannatanule kuskile rinna piirkonda. Tunnistajale tundus, et pärast lööki võttis kannatanu endal käega rinnust kinni. Tunnistaja ei näinud sel hetkel, millega Jevgeni löögi tegi, sest Jevgeni kere parem pool oli kannatanu varjus. Tunnistaja jooksis lähemale ja nägi 3-5 m kauguselt, et Jevgenil oli käes ligi 20 cm teraga nuga. Tunnistaja andis Jevgenile korralduse nuga maha visata. Pärast 5-6 korraldust viskas Jevgeni noa maha. Tunnistaja tegeles Jevgeniga. Pärast noa maha viskamist andis tunnistaja talle korralduse maha minna, millele Jevgeni ei allunud. Tunnistaja viis ta maha ja pani käed selja taha raudu. Tunnistaja sõnul kandis Jevgeni jopet, mis oli eest lahti ning näha oli rindkere ja tätoveering. Enne Jevgeni kinnipidamist nägi tunnistaja tal näopiirkonnas veritsevaid kohti. Jevgeni löömist tunnistaja ei näinud. Ajal, mil tunnistaja Jevgeniga tegeles, jäi tal kannatanu nägemata. Ta kuulis paariliselt Mlt, et kannatanul on rinna piirkonnas veritsev haav ning nägi haava. Kaugemal oleva seltskonnaga tegeles paariline E. 4 1-20-2365 Tunnistajale tundus, et seal oli sõnaline konflikt, mis väljendus kõrgendatud häältes ja üksteise peale karjumises. See toimus üsna paralleelselt tunnistaja nähtud löögi ja kinnipidamisega. Füüsilist kontakti ta selle seltskonna vahel ei näinud. Pärast isikute kinnipidamist oli sündmuskohal auto juures näha raudkangi. Tunnistaja ei teadnud kuidas see sinna sattus. Teine isik (kelles tunnistaja tundis kohtuistungil ära süüdistatava O. Kuzini) peeti kinni, kuna sündmuskohal võetud ütluste põhjal oli alust arvata, et ta oli teist isikut raudkangiga rünnanud. Tunnistajale tundus, et väljas oli kuskil kella 09.00 paiku juba üsna valge. Tunnistaja sõnul võis valgust olla sellepärast, et M sõitis natuke hiljem põlevate tuledega autoga tagantpoolt neile järele. 8.5.Tunnistaja O Vi ütlustega 01.01.2020 Niidi 40 maja juures aset leidnud sündmuse märkamise, sinna mineku osas ja kohapeal nähtu ning toimunu osas riimuvad kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja E Lu (L) ütlused. E. L käis väljakutsel xxx ja väljakutse lahendamise käigus kostus üle tee xxx maja eest karjumist. Karjusid vähemalt kaks meest. Kui tunnistaja pööras sellele tähelepanu, sai ta aru, et tegemist ei ole pidustuste, vaid mingisuguse kakluse või rüselusega. Ta hakkas abipolitseinikuga kakluse poole jooksma, karjudes korraldusi, et nad kaklemise lõpetaksid. xxx maja poole joostes nägi ta kaklust kahe temale lähemal oleva meesterahva vahel. Kolm meesterahvast seisid 5-10 m eemal, nemad ei kakelnud omavahel. Nemad vaatasid pealt. Nende vahel tunnistaja konflikti ei näinud. Lähemal olevad meesterahvad olid tunnistaja poole küljega. Meesterahvad hoidsid üksteisest ülakeha ümbert kinni, rüselesid omavahel. Tunnistaja ei näinud antud hetkel otseselt peksmist ja lööke. Kohale jõudes hakkasid nad mehi lahutama. Tunnistaja tegeles kannatanuga (tunnistaja viitas kohtusaalis olevale A. Sile). Abipolitseinik tegeles teise osapoolega (tunnistaja viitas kohtusaalis J. Plehhanovile). Kannatanu läks vabatahtlikult kõhuli. Tunnistaja pani talle käerauad, vaatas üles ja nägi, kuidas abipolitseinik jagab korraldusi teisele meesterahvale noa maha panekuks. Tunnistaja nägi teisel meesterahval paremas käes umbes 30 cm pikkuse teraga nuga, mille mees umbes 2-3 sekundi pärast maha viskas. Siis nägi tunnistaja, et abipolitseinik proovis seda meest pikali panna. Mees ei läinud päris vabatahtlikult pikali, kuid väga suurt vastupanu ei osutanud. Mees lendas natuke suurema hooga maha. Abipolitseinik pani mehe pikali ja pani talle käerauad peale. Siis kutsuti lisajõudu ja kolmas paariline tuli nende juurde. Kolmas paariline tuvastas kannatanul noahaava, mis tunnistaja mäletamist mööda oli kõhupiirkonnas. Tunnistaja nägi tänaval maas sõrgkangi. See asus kahe rüseleja ja ülejäänud kolme meesterahva vahel tänaval maas. Tunnistaja läks nende kolme meesterahva juurde siis, kui kolmas paariline autoga kohale jõudis ja kannatanuga tegelema hakkas. Kaks meesterahvast olid rahulikumad, üks noorem oli endast väljas. Ta istus maja trepikoja ees betoonil ja tagus vahepeal rusikaga vastu maad, vastu betooni. 8.6.Kohtuistungil ülekuulatud kannatanu A Si (S) ütlustest selgub, et 01.01.2020 hommikul kella 8 paiku oli tal tüli V Piga. See toimus V. Pi kodu lähedal väljas. Tüli käigus vaieldi ja oli omavaheline väike kähmlus, mida vaatas pealt V. Pi sõber. Tüli V. Piga lahenes ja omavahel hakati rahulikult suhtlema. Siis märkas A. S vastasmaja kõrgemal rõdul kahte isikut, kes naersid situatsiooni üle. A. Sile see ei meeldinud, ta reageeris emotsionaalselt, kutsudes nad alla. Isikud kadusid rõdult ja A. S läks koos V. Piga ümber maja trepikoja ette. Vi sõber jäi neist maha. A. Si mõte oli väljatulevate isikutega suhelda, küsida, mis oli naljakat. Jõudes trepikoja juurde, väljusid kaks kiirema sammuga liikuvat isikut. Nad ei öelnud väljudes midagi. Isikute välimust A. S ei mäletanud, kuid ühel nägi ta käes midagi läikivat, metalset, plekitüki moodi eset. Kelle käes see ese oli, et osanud A. S öelda. A. S teretas ja sai löögi rindkeresse. Teda ründas üks isik. Löömise ajal seisis ta ründajaga vastamisi. Enne lööki A. S isiku suhtes vägivalda ei kasutanud. A. S ei saanud sündmuskohal kohe aru, et teda just noaga löödi. Ta ei mäletanud, milline oli lööja, sest A. S oli joobes, prillideta ja oli pime. A. S hakkas end kaitsma, lõi lööjat paar korda ja isik libises ning kukkus. A. Sil oli sellel päeval kaasas kasteet, kuid tol hetkel ta isegi ei mäletanud, et see on kaasas. Ta ei ole seda kunagi kasutanud. A. S ei mäletanud, mida V. P löömise ajal tegi ja kus ta oli. Samuti ei näinud ta, mida tegi teine trepikojast väljunud mees. Siis tuli joostes politseinik, kes käskis pikali heita ja kohe tuli ka politseiauto A. Si suunas. A. S heitis pikali ja sai alles siis aru, et on haavatud, kuna hakkas tulema palju verd. Haavaga 5 1-20-2365 tegeles politseinik, kes surus haavale ja seejärel kohale saabunud kiirabi. Haiglas sai A. S teada, et tal on ka teine haav. 8.7.Kohtu hinnangul ei ole põhjust praegusel juhul alust kahelda A. Si ütluste õigsuses põhjusel, et ta istungil usaldusväärsuse kontrolli järgselt ei osanud öelda, kelle käes või mitme trepikojast väljuva isiku käes ta täpselt eset või esemeid nägi. Nimelt kohtuistungil ta neid asjaolusid enam ei mäletanud, öeldes, et nägi eset ühe isiku käes, kui see trepikojast väljus. Ta ei osanud täpselt öelda kummal, arvates et sellel, kes oli väljudes paremal pool. Kohtu hinnangul tuleb A. Si ütluste puhul tajumise üksikasjades arvestada, et kannatanu sõnul oli ta sündmuskohal prillideta, alkoholi tarvitanuna ning väljas oli pime. Kohus leiab, et need asjaolud kogumis selgitavad, miks A. S ei osanud kohtuistungil kirjeldada trepikojast väljunud isikuid, teda rünnanud isikut ega näinud enda ründajal käes nuga. Võrreldes kannatanu A. Si ütlusi politseiametnikest O. Vi ja E. Lu ütlustega, on need xxx ees toimunud sündmuste kulgemise põhidetailides haakuvad. 8.8.Kannatanu A. Si ütlused langevad kokku V Pi ütlustega selles, mis toimus enne xxx maja ees aset leidnud sündmusi, samuti selles, mis põhjusel xxx maja ette mindi ning kuidas sündmused xxx maja ees algasid. Kohtuistungi alguses V. P ütles, et ta teab süüdistatavat O. Kuzini, suhteid nende vahel ei ole, lihtsalt tunneb. Hiljem kaitsjale V. P täpsustas, et nägi O. Kuzinit 3-4 aastat tagasi, said tuttavaks tööl. V Pi (P) kohtuistungil antud ütlustest ilmneb, et 01.01.2020 kella 89 vahel oli tal enda xxx asuva maja ees tüli A. Siga. Nad karjusid ja tõuklesid kahekesi. Eemal seisis V. Pi tuttav D P koos V. Pi abikaasaga. Seejärel kuulis kannatanu meesterahva häält või hääli vastasmaja rõdult midagi vene keeles ärritunult karjumas. Oli kutsumine trepikoja ette, kuid V. P ei mäletanud kes keda kutsus. V. P läks A. Siga teisele poole maja, et konflikt lahendada. Nad läksid trepikoja poole, A. S läks natukene kiiremini eespool. D ja V. Pi abikaasa jäid maja taha. D tuli hiljem järele. Maja ette jõudes väljus majast praktiliselt üheaegselt kaks jopedes meest. V. P ei näinud Ai tagant täpselt 10 meetri kaugusele. V P oli alkoholi tarvitanud, ta tähelepanu oli hajunud. V. Pi meelest ei öelnud mehed midagi. V. P ei näinud trepikojast väljunud meestel midagi käes, käed liikusid. Mehed jooksid välja trepikojast, üks ründas kohe A. Si ja teine V. Pi. Niipea, kui V. P väljuvaid mehi nägi, sai ta aru, et läheb kakluseks. Füüsilise konflikti alustas kannatanu sõnul mees, kes ründas A. Si. Oleg ründas V. Pi. V. P ei näinud, kuidas täpselt A. Si rünnati, sest see toimus temast kaugemal. Konfliktis oli kokku neli inimest. V. Pi sõnul seisis tema teda ründava isikuga vastastikku. Isik tõstis parema käe üles pea kohale löögiks. V. P tõstis enda käe kaitseks ja lõi käe ära. Ta tegi seda, kuna tundis ohtu, ei tahtnud pihta saada. V. Pile tundus, et midagi piklikku, kepi moodi, lendas teise isiku käest. See lendas eemale. Seejärel V. P sõnul vist natuke tõugeldi ja kohe tuli politsei. V. Pi konflikt selle isikuga lõppes, kuna politsei tuli kohale ja nad läksid laiali. Rünnaku ajal V. Pil midagi käes ei olnud. Politsei tuleku järgselt V. P seisis ja ootas. Ta märkas enda selja taga seisvat D. Pi alles siis, kui politsei oli juba kohal. Konflikti käigus V. P vigastusi ei saanud, valu ei tundnud. Hiljem, kui V. P istus trepikoja ees, siis vigastas ta trepil oma kätt. Ta nägi A. Sil verd rinna piirkonnas, veri tuli A. Si alt. A. Si rünnanud mehe nägu V. Pile meelde ei jäänud, sest see oli verine ja seda nägi ta pärast politsei kinnipidamist. Ta nägi, et A. Si ründajal oli palja keha peal seljas jope. V. P nägi A. Sist ligikaudu 2 meetri kaugemal vedelemas suurt laia teraga kööginuga, samuti mingit keppi ja muud sodi. Kiirabi viis A. Si ära ning V. P läks politseiga kaasa. 8.9.Kannatanu A. Si ja kannatanu V Pi ütlustega haakuvad tunnistaja D Pi ütlused selles, mis toimus enne xxx ees aset leidnud sündmusi, samuti selles, mis põhjusel xxx maja ette mindi ning põhidetailides ka selles, kuidas sündmused xxx maja ees tunnistaja kohale jõudes kulgesid. V. Pi ütluseid selles, et ta vigastas kätt hiljem trepil, kinnitavad tunnistaja tunnistaja E. Lu ütlused ja selliste vigastuste-marrastuste olemasolu näitab V. Pi osas koostatud Tallinna Kiirabi kiirabikaart (tl 63-64) ning isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tl 65-69). 8.
3. Hinnangu kannatanu V. Pi ja tunnistaja D.Pi ütluste täpsemale haakuvusele xxx maja ees aset leidnud O. Kuzini ja V. Pi vahelise konflikti osas, samuti selles osas V. Pi ütluste aktsepteeritavusele ja haakumisele teiste tõenditega, annab kohus otsuses allpool, Oleg Kuzini teo hindamisel. 6 1-20-2365 8.
4. Tunnistaja D Pi (P) ütlustest nähtub, et 01.01.2020 hommikul oli ta Vi naise J palvel kaine isikuna enda xxx maja juures jälgimas, et V ja A üksteisele asjade klaarimisel kallale ei läheks. Kohtuistungi alguses D. P ütles, et kannatanu V. P on tema sugulane (täditütre laps) ja kannatanu A. S on V. Pi sõber. Tunnistaja D. Pi sõnul V ja A suhtlesid majadevahelisest hoovis kõrgendatud häälel. Tunnistaja ütles neile, et nad võtaksid vaiksemalt, käteta, kuna A ja V olid joonud. Edasi suhtlesid V ja A rahulikumalt, kähmlust ega solvanguid ei olnud. Tunnistaja läks enda maja trepikoja juurde Jga rääkima. Vastasmaja rõdul keegi naeris pidevalt. Rõdult kostusid mitme isiku hääled. Mingil hetkel tunnistaja kuulis, et rõdult tulid Vi ja Ai aadressil laused mõttega, et lõpetage siin oma klounaad. Tunnistaja sõnul A ütles, et tule alla, kui julged. Tunnistaja nägi, kuidas A ja V läksid vastasmaja nurga taha. Tunnistaja saatis J majja, ise majja ei sisenenud ja järgnes siis Aile ning Vile. Teel, maja nurga juures, nägi tunnistaja teisel pool teed kahte politseiniku, kes kavatsesid minna maja hoovi, kuid kuna V ja A kadusid nurga taha, otsustasid nad teiselt poolt maja vastu minna. Tunnistaja väljus sellel momendil maja nurga tagant ja nägi kahte joobes paari, kes läksid vastastikku. Ta sai alles hiljem aru, kes on kellega. Tunnistaja kordas kohtus mitmel korral, et xxx maja juures oli pime ja tuled ei põlenud. Tunnistaja karjus, mehed, mis teete. Tunnistaja sõnul oli V koos isikuga, kes istus kohtusaalis tunnistajast vasakul (tunnistaja viitas süüdistatavale O. Kuzinile) ja neist 2 meetrit eemal oli A teise mehega. Prokuröri küsimusele, mida nad seal tegid, vastas tunnistaja, et seal oli pime, valgustust ei olnud. Tunnistaja nägi tõuklemist, lööke ei kuulnud. Tunnistajale oli lähemal V ja A oli lähemal politseile. V ja mees seisid üksteise vastas, käsi oli näha, need ei olnud allpool. Lööke tunnistaja ei näinud, seal oli pime. Pimedas olid näha liikuvad varjud. Tunnistaja ei kuulnud karjumist, kuna oli möödunud aega, kui ta teistele järgi läks. Tunnistaja sõnul, kui ta nurga tagant väljus, tuli sekundite jooksul teise nurga tagant politsei, kes hüüdis eesti keeles seis, kõik pikali. Intsidendi ajal oli pime ja tunnistaja ei näinud kellelgi midagi käes. Kui tuli politsei ja hakkas karjuma, siis nägi tunnistaja käe liikumist kõrvale, kuulis metalli heli vastu asfalti. Seda käe liikumist tajus ta teiste isikute, mitte Vi või Aei juurest. Ta ei näinud, mis asjad kukkusid, kuid kuna ta kuulis heli ja mäletas, mis suunas, siis politsei küsitlema hakkamisel näitas kuhu mis kukkus. Ta nägi seal sõrgkangi. See oli sellel, kes oli Viga, kuna see kukkus tunnistajale peaaegu jalgade juurde. Miski metalne ese lendas auto alla ja kui politsei seda valgustas, siis oli näha, et see oli sarnane isetehtud noale. Tunnistaja hinnangul võis nuga olla koos käepidemega kuskil 40-50 cm pikk. Kui politsei tuli, siis A heitis kohe maha, teised jäid seisma. Aiga olnud mees ei allunud kohe politseile, politseinik surus ta auto juurde istuma. Tunnistaja pärast seda, kui üks politseinik otsustas Ai ümber keerata, kuulis ta raadio teel kiirabi kutsumist, et siin on veri, veri. Tunnistaja nägi verist jopet, kui kiirabi Ai raamile pani ja tunnistajast möödus. Kakluse algushetke tunnistaja ei näinud, ta oli siis veel nurga taga. Tunnistaja sõnul tuli tema nurga tagant 15-20 sekundit hiljem ja siis oli juba asi toimunud. Tunnistaja sõnade järgi siis, kui tema karjus, olid V ja Oleg positsioonis. Politsei hüüdis ja nad eemaldusid teineteisest. Hiljem tunnistaja täpsustas, et eemaldumine võis aset leida ka pärast tema hüüdmist. Löömist Vi ja temaga olnud mehe vahel tunnistaja ei näinud ega kuulnud, kuna oli pime. Ai ja temaga olnud mehe vahel tunnistaja löömist ei näinud, kuid nägi kokkupuudet. Süüdistatava Plehhanovi nägu ta sündmuskohal ei näinud, sest oli pime ja politsei oli Plehhanovile lähemal. 8.
5. Kohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda tunnistaja D Pi ütluste õigsuses põhjusel, et ta istungil esmalt ütles, et V. P ja temaga paaris olnud O. Kuzin eemaldusid üksteisest politsei hüüdmise peale. Seda esiteks seetõttu, et pärast ütluste usaldusväärsuse kontrolli tunnistaja täpsustas, et eemaldumine võis toimuda ka pärast tunnistaja poolset karjumist, sest siis oli ta ütlused värskelt andnud (mäletas paremini). Ja teiseks, tunnistaja kohtus antud ütlustest nähtub, et ta jõudis sündmuskohale politseiga ajaliselt lähestikku ning ka politsei hüüdis tulles korraldusi. Tunnistaja O. V ja E. L ütlustest nähtuvalt kostus sündmuskohalt hääli. Järelikult nii tunnistaja D. Pi kui politseiametnike hüüded toimusid ajaliselt lähestikku ning tunnistaja ütlused ei ole seetõttu vastuolulised. 7 1-20-2365 8.
6. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 29-35) näitab, et xxx asub 5korruseline 3 trepikojaga elumaja. Elumaja asub Xxx tänavaga risti. Protokoll ja fototabel tõendavad, et 01.01.2020 kella 09.30 ajal fikseeriti xxx elumaja esisel teel, teise ja kolmanda trepikoja vahelisel alal, Xxx tänavalt vaadatuna maja kaugemas otsas musta värvi sõrgkang, nuga ja kuivamata veresarnase aine loik. Fototabel võimaldab visuaalset järeldust, et sõrgkang ja nuga asuvad üksteisest ühe autopikkuse vahemaa kaugusel ning noast poole autopikkuse võrra eemal teel asub veresarnase aine loik. Noa käepideme osa oli kaetud musta isoleerpaelaga ning noatera parempoolsel esiküljel oli veresarnase aine määrdumine. Veresarnase aine loigu läbimõõt oli 8 cm. Kohtu hinnangul sündmuskohal fikseeritud olukord ja esemed haakuvad tunnistajate O. Vi, E. Lu, D. Pi ning ka kannatanute A. Si ja V. Pi ütlustega. 8.
7. Asitõendi (sõrgkangi ja noa) vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 70-80) tõendab, et sündmuskohalt xxx, Tallinnas leitud nuga on tumedamat värvi metallist ning selle alumine serv on terav. Tegemist on omavalmistatud noaga, mille käepideme ümber on keritud musta värvi isoleerpael. Noatera parempoolsel küljel oli näha veresarnase aine määrdumine ning sealt võetud testproov Tetra Base indikaatorvahendiga oli positiivne, näidates vere olemasolu. Noa üldpikkus on 39,3 cm, noatera pikkus 24,7 cm, käepideme pikkus 14,6 cm ja tera suurim laius 3,5 cm. Sündmuskohalt leitud sõrgkang on musta värvi ja metallist, pikkusega 61 cm. Sõrgkangi ühes otsas on heebel ja teises sõrg. 8.
8. Jevgeni Plehhanovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (86-89) tõendab fakti, et 01.01.2020 kell 08.51 peeti Jevgeni Plehhanov kinni kahtlustatuna kallaletungis aadressil Tallinn, xxx A Sile ning V Pile ning raskete tervisekahjustuste tekitamises A Sile. Kinnipidamise hetkel kandis ta musta jopet, tumedaid pükse ja jalanõusid ning temalt võeti ära liigendnuga. 8.
9. Asitõendi (J. Plehhanovi rõivad ja esemed) vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 97112) tõendab, et 01.01.2020 kandis J. Plehhanov seljas tumesininist jopet ja jalas tumehalle dressipükse. Jope oli poriga määrdunud. J. Plehhanovilt leitud liigendnoa täispikkus oli 22 cm ja tera pikkus 9,7 cm, suurim laius 2,8 cm. Jopet, dressipükse ja liigendnuga töödeldi verejälgede avastamiseks spetsiaalse vesilahusega ning ilmnes, et jope esi-, taga- ja siseküljel ning pükste esi ja tagaküljel tekkisid pimendatud laboriruumis vere olemasolule iseloomulikud sinakad helendused. Liigendnoa pinnal vere olemasolule viitavat helendust ei tekkinud. 8.
10. Süüdistatava Jevgeni Plehhanovi ütlustest nähtub, et aastavahetuse veetis ta Oleg Kuziniga. Joodi alkoholi. Hommikul läks J. Plehhanov rõdule suitsetama. Tema tähelepanu pöördus väljas olevatele inimestele, kes kas kaklesid või vehklesid kätega, lärmasid. See lõbustas J. Plehhanovit ja ta kutsus seda ka Olegi vaatama. Rõdu oli 5-ndal korrusel ja kinnine, kuid Oleg avas rõduakna. J. Plehhanovi sõnul Oleg hüüdis, et lõpetage ära, klounid, politsei tuleb või midagi niisugust. Väljas olijad vastasid jämedalt, sõna-sõnalt ei mäleta. J. Plehhanov ütles, et kohe tuleme välja ning nad lahkusid rõdult riietuma. Maja tagant, kus isikud seisid, on trepikoja ette on kuskil 50 meetrit. J. Plehhanovi sõnul oli see nagu väljakutse. Rõdul olles ei saanud J. Plehhanov aru, kui vanad või mis kasvu on väljas olijad. Need olid joobes inimesed, karjusid, ei olnud aru saada, kui vanad ja milline kasv. Üldiselt olid need inimesed agressiivsed. J. Plehhanov võttis koridorist kaasa saabli ja Olegile andis kangi. Saabel oli see sama nuga, mida süüdistatava kinnitusel vaadati eelmisel kohtuistungil. J. Plehhanov võttis noa kaasa selleks, et ei peaks käsipidi kokku minema, et hirmutada, distantsi hoida, kuna neil võis ka midagi kaasas olla. J. Plehhanovi sõnas, kellel on pikemad asjad käes, sellel on eelis. Kui ta oleks tahtnud kakelda, siis oleks võinud haamri võtta. Prokuröri küsimusele, mitu nuga oli Teil kaasas, vastas J. Plehhanov, et kaks nuga. Üks oli taskus, sest see on tal kogu aeg jope taskus. Suurem nuga oli vajalik distantsi hoidmiseks. Vaidluse lõpetab see, kellel on suurem. Suurt nuga hoidis Plehhanov välja minnes jope hõlma all ja jope pani eest kinni. Välja jõudes seisis üks isik maja trepikoja juures, teine kaugemal. Edasist mäletab J. Plehhanov oma sõnul ähmaselt, kuna talle löödi pähe. Ta ei teadnud, millal täpselt, kes ja millega teda pähe lõi. Ta mäletas oma sõnul hetke, kui oli maas, hakkas püsti tõusma, kuulis politseisireene ja hakkas toibuma ning ennast üles ajama. Siis vehkis ta noaga, et keegi talle ei läheneks, kuna veri jooksis silma ja nägi 8 1-20-2365 halvasti. Oleg oli temast taga paremal pool, kannatanu vasakul pool ja maja oli otse süüdistatava vastas. Politseitöötajaid ta ei näinud, kuulis rääkimist. Nägi sõiduki valgust. Paremasse silma valgus veri. Politsei korraldusi nuga maha visata ja pikali minna ta täitis. Temal oli nina ülevalt katki, sealt voolas verd ja paremal ülahuulel haav. Sellest, et kannatanul on noavigastus rinna piirkonnas, sai ta teada pärast ekspertiisi tegemist. J. Plehhanov ütles, et tema ei löönud kannatanut kordagi rusikaga, noaga ega jalaga. Kui ta kannatanuga maadles, siis võis teda noaga keha vastu puutuda, aga sellist torke-lõike haava ei olnud temal võimalik tekitada. 8.
11. Kohtu hinnangul on süüdistatava J. Plehhanovi ütlused usaldusväärsed üksnes osaliselt. Nendega saab arvestada osas, mis puudutavad sündmusi rõdul ja enne trepikojast väljumist, samuti pärast tema sündmuskohal kinnipidamist. Kuid osas, milles ta väidab, et sai trepikojast väljudes löögi vastu pead ja edasisi sündmusi ei mäleta, mäletab, et oli pikali maas ja toibus alles politsei sireene kuuldes, ajas end siis püsti, ei näinud silma valgunud vere tõttu midagi ja vehkis enda ümber kaitseks noaga, kuid kannatanut kordagi noaga ega muud moodi ei löönud, ei ole kooskõlas tunnistajate ütlustega, kannatanute ütlustega ega ka muude dokumentaalsete tõenditega. Seetõttu jätab kohus selles osas süüdistatava ütlused tõendite hindamisel kõrvale. Samuti jätab kohus kõrvale J. Plehhanovi ütlused osas, milles need põhinevad oletustel pärast kriminaalasja materjalidega tutvumist. Seda põhjusel, et oletused ei ole tõsikindlad faktid, mida inimene vahetult oma meeltega tajub. 8.
12. Võrreldes J. Plehhanovi ütlusi kohtuistungil ülekuulatud kannatanute ja tunnistajate ütlustega, ilmnevad järgmised vastuolud. Mõlemad kannatanud räägivad, et mehed tulid trepikojast välja ja liikusid nende poole, üks ründas V. Pi ja teine A. Si. Kannatanu A. S ütles, et ta lõi ründajat enesekaitseks ja isik kukkus. Tunnistaja D. Pi ütlusi arvestades järgnes tema kannatanutele maja nurga taha ca 15-20 sekundit hiljem ja sekundite möödudes tuli teiselt poolt maja politsei. Tunnistaja D. P räägib sarnaselt kannatanutega, et tema nägi vastastiku olevat kahte joobes paari. Nii nagu tunnistaja D. P nägid ka politseiametnikest tunnistajad O. V ja E. L kohale jõudes A. Si ja J. Plehhanovit sündmuskohal püstises asendis, üksteisega vastastikuses füüsilises kontaktis olevat. Sellest järeldab kohus, et isegi, kui J. Plehhanov A. Si löögist kukkus, oli ta end enne kolme tunnistaja sündmuskohale jõudmist püsti ajanud. Arvestades, et tunnistajad jõudsid kohale kiiresti, pidi tõusmine olema kiire. Kiire tõusmine ei toeta süüdistatava versiooni sellest, et ta oli teadvusetu või löögist tingituna uimane. 8.
13. Tunnistaja O. Vi ütlustest nähtub, et tema lähenedes tegi J. Plehhanovi parema käega löögi A. Si rinna piirkonda ja kannatanu haaras löögijärgselt rinnust. Järelikult ei vasta tõele ka J.Plehhanovi versioon, et tema kordagi noaga ega muud moodi kannatanut ei löönud. Mõned meetrid edasi jooksnuna nägi O. V J. Plehhanovi paremas käes nuga. Nuga nägi J. Plehhanovi käes sündmuskohal ka tunnistaja E. L, kes nägi, kuidas J. Plehhanov noa pärast O. Vi korraldusi maha viskas. Lisaks nähtub 01.01.2020 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 90), et J. Plehhanovil tuvastati kella 10.05 ajal hingeõhus alkoholi 0,78 mg/l kohta. See näit võimaldab järeldust, et J. Plehhanovi alkoholijoove ei olnud suur. Protokollist nähtub, et J. Plehhanovi kõne, aja-, isiku- ja kohataju olid selged ning ta mäletas viimase 24-tunni sündmusi. Need protokollis fikseeritud asjaolud samuti ei haaku süüdistatava versiooniga, et ta sai maja eest tugeva löögi pähe, mistõttu ta juhtunut maja ees ei mäleta. 8.
14. Nii viidatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist, kui ka Jevgeni Plehhanovi suhtes koostatud isiku ja asjade läbivaatuse protokollist, samuti isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga (tl 91 ja tl 92-96) ilmneb, et pärast toimunut tuvastati J. Plehhanovil politseijaoskonnas näol vigastus ja kuivanud veremäärdumine huulte- ja silmapiirkonnas, rinnaja kõhupiirkonnas ning parema ja vasaku käe ühel sõrmel. Läbivaatuse ajal kandis J. Plehhanov tumesinist jopet, tumehalle dressipükse ja jalanõusid. Protokollist ilmneb, et J. Plehhanovi eritunnuseks on vasaku rinna peal olev tätoveering. Fototabelist ilmneb, et jope all oli paljas ülakeha ja üleval vasakul rindkerel on suur tätoveering. Oleg Kuzini isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga (tl 115 ja tl 116-117) on märgitud, et eritunnused puuduvad. Kuriteojälgede kirjeldusena on märgitud üksnes peopesade määrdumist, verejälgi O. Kuzinil protokollist ja fototabelist nähtuvalt ei ole. Kuna nii tunnistaja O. V kui kannatanu V. P rääkisid, 9 1-20-2365 et A. Si ründaja kandis jopet palja keha peal ning tunnistaja O. V nägi A. Si ründajal rinnal tätoveeringut, tema nägu oli verega määrdunud, siis on tuvastatud, et A. Si ründas just J. Plehhanov. 8.
15. J. Plehhanovi isiku läbivaatuse protokollile lisatud fototabelist nähtub selgelt, et ulatuslikum ja tugevam veremäärdumine oli J. Plehhanovil näos paremal põsel ja selle alla jäävas lõuapiirkonnas. Fototabelist on näha, et paremalt põselt ulatub üles ninajuure keskele ja sealt edasi vasaku silma juurde kuivanud verenire. Kuivanud veremäärdumist on näha vasaku silma ümber. Parema silma ümbrus on puhas. Kohus järeldab fototabelist nähtuvast, et veri sai sündmuskohal olla üksnes süüdistatava vasakus silmas, mitte paremas silmas nagu süüdistatav ise väitis. Kuivõrd parema silma ümbrus on puhas, siis ei ole usutavad J. Plehhanovi ütlused, et ta nägi silma valgunud vere tõttu sündmuskohal halvasti ja vehkis pärast toibumist ning maast tõusmist noaga selleks, et keegi talle ei läheneks. Kohtuistungil uuriti kaitsja L. Viili taotlusel fotot J. Plehhanovist, mis tehti politseis J. Plehhanovi kinnipidamise järgselt. J. Plehhanovi ütluste kohaselt tehti foto enne 06.01.
16. Kõnealuselt fotolt on näha J. Plehhanovil paremal põsel, asetusega nina ja suunurga vahele jääval alal, väikesemõõduline paranev haav. Fotol ei ole ninajuurel või silmade juures näha haava ega sinikaid. Järelikult saanud sündmuskohal olles veri valguda silma nina ülaosas olevast haavast nagu kohtus väitis J. Plehhanov. 8.
17. Süüdistatav Oleg Kuzini ütlustest nähtub, et ta läks 01.01.2020 hommikul J. Plehhanovi juures rõdule, kuna hoovist oli tuppa kuulda karjumist ja Jevgeni kutsus ta rõdule vaatama. Rõdule minnes kuulis rääkimist, ropendamist. O. Kuzin tegi meestele karjumise kohta märkuse. Talle karjuti vastu. O. Kuzini sõnul oli tegemist agressiivse vestlusega. O. Kuzin sai aru, et teda kutsutakse välja, teda solvatakse. Ta läks riietuma ja alla. Ta oli koos J. Plehhanoviga alkoholi joonud. Ta võttis kaasa kangi. Ta oli J. Plehhanovi poole seljaga ega tea, miks J. Plehhanov tuli. Kokkulepet polnud. O. Kuzin väljus trepikojast esimesena. Mida J. Plehhanov tegi, ta ei näinud, ei vaadanud. Väljudes nägi ta sviitris Vit, kes oli xxx turvamees. Algul ei tundnud ta Vit ära. V tunneb ta põhjusel, et nende ühine tuttav töötas xxx ja O. Kuzin käis seal. V oli seal xxx, vahel käidi koos väljas suitsetamas. Viga vihavaenu ei ole, praegusel ajal ollakse teretuttavad, teatakse nägupidi. V tuli kiire sammuga trepikoja poole ja mingi noormees seisis paremal pool eemal. Hiljem, vähem kui minuti jooksul, tuli kolmas. O. Kuzin liikus ka Vi poole. V seisis kakluse poosis, rusikad ees. V oli temast kaks korda suurem, sellepärast O. Kuzin võttiski kangi kaasa, et mitte peksa saada. O. Kuzin seisis Vi ees, metallkang paremas käes, et ta näeks metallkangi. Kätt hoidis ta ees, ei liigutanud. Pärast ütluste usaldusväärsuse kontrolli ta täpsustas, et tõstis kangi õla kohale üles, kuid tegi seda selleks, et näidata, et tal on kang ja võib end kaitsta, mitte kavatsusega lüüa või kakelda. Edasi kuulis ta Vit ütlemas nime Oleg ja siis hõikas keegi hoovis, mida te teete. Seejärel kohe O. Kuzin viskas kangi ära. Ta ei näinud, mida Jevgeni tegi, kuna see jäi selja taha kaugemale. Valgustus oli väga halb, tänavalaternad ei põlenud, kuna oli juba hommik. Pärast kangi maha viskamist lasi ka V käed alla ja hakati rääkima, Vi agressiivsus kadus. Siis kuulis O. Kuzin juba sireeni ja nägi vestides inimesi jooksmas nende poole. Ta jäi trepikoja juurde seisma, V istus trepiastmele, O. Kuzin kükitas tema ees. Räägiti, kolmas noormees seisis ka seal. V hüsteeritses, närvitses, tagus rusikatega, lükkas emotsionaalselt O. Kuzini, kes kaotas tasakaalu ja toetas kätega selja taha vastu maad. See oli siis, kui kohal oli juba kiirabi. Terariistu nägi ta J. Plehhanovi juures esikus sinna minnes, mitte väljudes. Väljas nuga ega kasteeti ta ei näinud. O. Kuzin ei osanud selgitada, miks ta alla läks. Selgitas, et nad olid joonud, karjuti, saadeti kolme tähega kohta, seepärast läks. Kui praegu selline olukord korduks, siis iialgi ei läheks. J. Plehhanovi verist nägu nägi ta eemalt pärast käeraudade panemist, kui J. Plehhanov lükati asfaldile selili maha, näoga ülespoole. Jope oli eest lahti. 8.
18. Kohtu hinnangul haakuvad süüdistatava Oleg Kuzini ja süüdistatava Jevgeni Plehhanovi ütlused põhidetailides selles, mis toimus 01.01.2020 J. Plehhanovi korteris, rõdul, kuni trepikojast väljumise hetkeni. Selles osas saab O. Kuzini ütlustele tugineda. xxx ees aset leidnud J. Plehhanovi tegevust pärast trepikojast väljumise Oleg Kuzin kirjeldada ei osanud, kuna tema ütlustest nähtuvalt oli tema tähelepanu suunatud V. Pile. Ülejäänud Oleg Kuzini ütlustele, mis 10 1-20-2365 puudutavad xxx ees aset leidnud sündmust, tema ütluste aktsepteeritavusele ja haakumisele teiste tõenditeta annab kohus hinnangu allpool, Oleg Kuzini teo hindamisel. 8.
19. Asitõendi (A Si riiete) vaatlusprotokoll (tl 59-61) koos CD-plaadil paikneva fototabeliga (ümbrik tl 62, fail nimega 200101 FT Kannatanu riided.asice), näitavad, et kannatanu A. Si jope hõlmad olid nii seest kui väljast määrdunud veresarnase ainega. Jopelt võetud veresarnase aine testproov Tetra Base indikaatorvahendiga oli positiivne, näidates vere olemasolu. Parempoolsel ja vasakpoolsel jopehõlmal tuvastati kummaski üks vigastus. Parempoolse jopehõlma vigastus läbis nii jope välimist, kui sisemist materjalikihti. Parempoolse jopehõlma välimise pinna vigastus paiknes jope õlajoonest 25 cm all pool, oli täisnurga kujuga ja selle vigastuse horisontaalse osa pikkus oli 3 cm. Jope siseküljel oli parempoolse jopehõlma vigastus horisontaalse kujuga, pikkusega 3 cm ning paiknes jope tõmblukust 10 cm kaugusel. Vasakpoolse jopehõlma 8 cm pikkune vigastus läbis üksnes jope välimist materjalikihti. Jope seljaosa alumises piirkonnas vasakul, jope allservast mõõdetuna on 23 cm kõrgusel, leiti jope materjali väliskihti läbiv vigastus, pikkusega 3 cm. Kampsuni parempoolse hõlma keskosas leiti materjali läbiv vigastus, pikkusega 3,5 cm. Kampsun oli vigastuse allosas määrdunud verele sarnaneva ainega. Verele sarnaneva ainega tugevalt määrdunud päevasärgi parempoolsel hõlmal, nööbiliistust 7 cm kaugusel, oli särgimaterjali läbiv vigastus. Teksapükste tagaosas, vasakpoolse istmiku allosa piirkonnas avastati kaks pükste materjali läbivat vigastust, kummagi pikkus 3,5 cm. Samuti avastati soojapesu pükste tagaosas, vasakpoolse istmiku allosa piirkonnas kaks pükste materjali läbivat vigastust, kummagi pikkus 3 cm. Kohtu hinnangul tõendavad A. Si riiete vaatlusprotokollist ning sellele lisatud fototabelist nähtuvad riietel esinevad sisselõiked, et A. Si tabas kehatüve piirkonda ja jalgadesse mitu noalööki. Neist 2 lööki läbistasid kannatanu riided ja 2 lööki ei läbinud kannatanu riideid. 8.
20. Tallinna Kiirabi kiirabikaartidest (tl 42 ja 43) nähtub, et xxx väljakutset teenindas kaks kiirabibrigaadi, esimene oli kohal kell 08.58, teine 09.
21. Kannatanul A. Sil tuvastati sündmuskohal paremal rinnus lahtine, ühe kiirabibrigaadi hinnangul ligi 2-sentimeetrine, teise kiirabibrigaadi hinnangul ligi 4-sentimeetrine torke-lõikehaav, veriõhkrind ning kannatanu hospitaliseeriti. Välisfaktorina sedastati kannatanul alkoholijoove. 8.
22. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendi EMO kaart ja SA Põhja-Eesti Reginaalhaigla väljavõte haigusloost nr xxx (tl 47-49, tl 50-51) näitavad, et 01.01.2020 haiglasse saabunud A Sil tuvastati põhihaigusena rindkere eesseina lahtine haav, põhihaiguse tüsistusena veriõhkrind ning muud kopsuvigastused, kaasuva diagnoosina reie lahtine haav, mille välispõhjuseks oli rünne terava esemega. Nii EMO kaardi kui ka haigusloo väljavõtte järgi paiknes 3 cm haav rindkeres paremal pool, parema rinnanibu kohal ning 3 cm pindmine haav vasaku reie tagaküljel ülemises kolmandikus. Mõlemas tõendis on kirjas kompuutertomograafia uuringu tulemused, millest muuhulgas selgub, kannatanul on 10 cm latseratsioon (ehk rebend - eki.ee võõrsõnade leksikoni vaste – kohtu märkus) laiusega 2 cm parema kopsu ülasagaras suunaga alt üles dorsaalsele (ehk seljapoolsele - eki.ee võõrsõnade leksikoni vaste – kohtu ), sisaldab verd ja gaasimulle. Samuti on esile toodud, et IV roide kõrgusel, nibu taga roietevahelises lihases on 1,1 cm defekt, osa lihasest sopistunud rindkereõõnde, lihase foonil on piklik, 1,8 cm luutihe objekt – roide tükk ilmselt, III roide eesmine alumine ots on kergelt ebaühtlane. Kompuutertomograafia uuringu käigus antud arvamuse kohaselt esineb parema kopsu ülasagaras noa vigastusest latseratsioon, hemopneumotooraks (ehk veriõhkrind - eki.ee võõrsõnade leksikoni vasted – kohtu märkus). Samuti isiku (A.Si) läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tl 36-37) kinnitab 01.01.2020 kella 14.25 ajal A Si plaastriga kaetud vigastuse esinemist rindkere parempoolsel küljel ja vasakul reiel kinni õmmeldud haava. Kohtu hinnangul määratlevad kohtus uuritud kiirabikaardid, EMO kaart, haiguslugu ning A. Si läbivaatuse protokoll koos fototabeliga täpselt A. Si rindkere ja istmikualuse vigastuse asukohad. Kui kõrvutada kannatanu vigastuste asukohti tema rõivaste vaatlusprotokollist ja selle elektroonilisest fototabelist nähtuvate läbivate rõivakihtide vigastustega, siis on kehal olevate vigastuste ja rõivakahjustuste asukohad kattuvad. 11 1-20-2365 8.
23. DNA-ekspertiisi akt nr 20E-GE0033 (tl 81-85) näitab, et xxx sündmuskohalt leitud noa noatera parempoolse külje esiosa pinnalt, keskosa pinnalt ja noa käepideme parempoolse külje esiosa pinnalt võetud proovidest leiti ekspertiisi käigus eeltestimise tulemusel verd. Noatera parempoolse külje esiosa ja keskosa pinnalt võetud proovidest saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis langesid kokku kannatanu A. Si DNA-profiiliga, kuid mitte J. Plehhanovi DNA-profiiliga. Tõepära suhe, et noateralt saadud DNA-profiil pärineb A. Silt oli
24. Noa käepideme vasakpoolse ja parempoolse külje esiosa pinnalt võetud proovidest saadi DNAanalüüsil täisprofiilid, mis on pärit mitmetelt isikutelt. Saadud DNA-segaprofiilides tuli ilmsiks suur arv alleele, mistõttu ei olnud need DNA-profiilid kasutatavad usaldusväärseks isiku kindlakstegemiseks. 8.
25. Jevgeni Plehhanovi kaitsja peamine kaitseargument oli, et on tuvastamata, millega, mis asjaoludel ja kes kannatanule vigastuse tekitas. Eeskätt oli J. Plehhanovi ja tema kaitsja peamine kaitseväide, kas J. Plehhanovil kaasas olnud noaga oli võimalik tekitada kannatanule selliste mõõtudega haav nagu nähtub kohtus uuritud meditsiinidokumentidest. Kohus leiab, et kaitsja ning J.Plehhanovi kahtlused noa ja haava mõõtude sobivuses ei pea paika. Kohus leiab, et uuritud meditsiinidokumentides kajastatud mõõtmetega rindkerehaava saab tekitada ja see tekitatigi J. Plehhanovil sündmuskohal käes olnud 24,7 cm pikkuse ja 3,5 cm laiuse noaga. Nimelt kohtuistungil uuritud kiirabikaartidest nähtus, et kannatanu noahaava pikkuseks hinnati erinevate meditsiinitöötajate poolt visuaalselt 2 - 4 cm ja patsiendi EMO kaardi kohaselt haiglas 3 cm. Seega haava visuaalne pikkus sobitub noatera laiusega. Rindkeres oleva haava sügavus oli kompuutertomograafia järgi 10 cm ja laius 2 cm. Kohtu hinnangul on füüsikareeglitega kooskõlas see, et kehast noa eemaldamise järgselt ülejäänud ümbritsevad koed avaldavad oma raskusega haavakanalile survet nii, et kompuutertomograafias on haavakanal näha kokku pressituna ehk visuaalselt tegelikust kitsam. Seega ei kahtle kohus selles, et J. Plehhanov tekitas temal sündmuskohal käes nähtud 3,5 cm laiuse teraga noaga A. Sile haava, mille laius oli kompuutertomograafias nähtuna 2 cm. Kuna kompuutertomograafia järgi oli kannatanul näha haavakanalit, samuti rindkereõõnde sopistunud lihase foonil 1,8 cm luutihedat objekti, mida uuringu tegija pidas roidetükiks, samuti sedastati III roide alumise otsa ebaühtlus ja haavakanali suund oli alt üles, selja poole, siis kohus järeldab selles, et luutükikese eraldumiseks pidi noalöök rindu olema jõuline. Kohus on seisukohal, et 24,7 cm pikkuse noateraga on võimalik tekitada kopsu 10 cm sügavune haav. Kohus tuvastas eelnevalt, et A. Si kehal olevate vigastuste asukohad kattuvad tema riietel avastatud läbivate materjalivigastuste asukohtadega. Seejuures A. Si jope, selle all olnud kampsuni ja triiksärgi ning teksade ja selle all lnud soojapesupükste materjali läbivad vigastused olid pikkusega 3-3,5 sentimeetrini. Kohus leiab, et erinevast materjalist kangad on erineva venivusega, mistõttu sisselõike pikkused võivadki olla erinevad. Eelnevalt kajastatud DNA-ekspertiisiaktist ilmnes, et J. Plehhanovil sündmuskohal käes olnud noa noateralt leiti verd, milles tuvastati kannatanu DNA. Kuivõrd tunnistaja O. V nägi J. Plehhanovit sündmuskohal parema käega kannatanut A. Si rindu löömas, A. Si endal rinnust haaramas ning koheselt sündmuskohale jõudnuna nägi tunnistaja O. V ka nuga J. Plehhanovi käes, siis tunnistaja O. Vi ütlused koos muude eelnevalt kajastatud tõenditega võimaldavad järeldust, et just J. Plehhanov lõi mitmel korral noaga kannatanut A. Si keha piirkonda ja jalgadesse, tekitades talle haava paremale rindkeresse ja vasakpoolse istmiku alusesse piirkonda. 8.
26. Kaitsja versioon sellest, et A. Si võis lüüa keegi teine isik, näiteks O. Kuzin või V. P, on oletuslikku laadi, mida ei toeta muud kohtus uuritud tõendid. Nimelt nii D. Pi, kui ka mõlema kannatanu ütlustest saab järeldada, et xxx maja ees olid vastastiku kaks paari – V. P ja O. Kužin ning A. S ja J. Plehhanov. Ka süüdistatava O. Kuzini ütlustest nähtub, et tema oli vastastiku V. Piga ning tunnistajate O. Vi ja E. Lu ütlustest ilmneb, et nemad tegelesid sündmuskohal isikutepaariga A. S ja J. Plehhanov. Kohus leiab, et välistatud on A. Sile vigastuse varasema tekitamise võimalus. Nimelt xxx maja ees tuvastati sündmuskoha vaatlusel 8-sentimeetrise läbimõõduga kuivamata vere loik. A. Si ütluste kohaselt sai ta xxx maja ees kakeldes tugeva löögi rindu ja sündmuskohal kõhuli olles hakkas rinnust jooksma palju verd. Kohus ei pea eluliselt usutavaks võimalust, et A. S oleks saanud vigastused maja taga hoovis. Nimelt 12 1-20-2365 kannatanu A. Si ütlustest ja ka süüdistatavate ütlustest nähtub, et vastastiku karjuti maja taga hüüdeid ning pärast seda A. S ja V. P liikusid ligi 40-50 meetrit ümber maja trepikodade ette. Ei ole eluliselt usutav, et 10 cm sügavuse kopsuhaavaga isik hõigub, kõnnib ümber maja ja kähmleb väljujaga. xxx maja ees mõnelt teiselt isikult noaga löögi saamise välistavad kannatanu V. Pi ja süüdistatava O. Kuzini ütlused, millest ühtmoodi ilmneb, et O. Kuzin liikus trepikojast väljudes V. Pi suunas ja V. P omakorda O. Kuzini suunas. Varasema noavigastuse saamise võimaluse välistavad ka tunnistaja D. P ütlused, kes oli xxx maja taguse sündmuse juures just selle pärast, et jälgida V. Pi ja A. Seležnjovi vahelise tüli kulgu, et ei mindaks kaklema ning 1520 sekundit hiljem xxx maja nurga juurde jõudnuna nägi vastastiku olevat kahte paari – V. Pi süüdistatavaga O. Kuzin ning A. Si süüdistatavaga J. Plehhanov. 8.
27. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 20E-AOI0006 (tl 52-58) tõendab, et A Sil tuvastati 01.01.2020 SA Põhja Eesti Regionaalhaiglas torke-lõikehaav paremal pool rinnal rinnanibu lähedal rangluukeskjoonel IV roidevahemiku kõrgusel koos parema kopsu ülasagara vigastuse ning parempoolse traumaatilise veriõhkrinnaga, õhkkeskseinandiga ja nahaaluse õhkemfüseemiga, mis on eluohtlik tervisekahjustus; lisaks pindmine haav vasaku reie tagaküljel ülemises kolmandikus, mis ei ole eluohtlik. Võttes arvesse tuvastatud vigastuste iseloomu ja paiknemist, võisid need eksperdiarvamuse kohaselt olla tekitatud 01.01.2020 löökidest torkelõikevahendiga (näiteks noaga) paremale poole rinna piirkonda ja vasaku reie piirkonda. 8.
28. Vabariigi Valitsuse
29. augusti
30. a määrusega nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 p 2 kohaselt on tervisekahjustus käesoleva määruse mõttes organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Määruse nr 266 § 7 lg 1 kohaselt on eluohtlik tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. Ning määruse nr 266 § 7 lg 2 p 9 kohaselt on eluohtlik tervisekahjustus rindkere- või kõhuõõnde ulatuv haav, sh siseorganite kahjustuseta. Kohus leiab, et juba ainuüksi eelnevalt kajastatud meditsiinidokumentides kirjeldatud kannatanu rindkere vigastus - 10 cm sügavune rindkeresse ulatuv torke-lõikehaav - näitab, et tegemist oli sellist laadi vigastusega, mis takistab inimese eluks vajalikku hingamist. Kohus nõustub seetõttu eksperdi seisukohaga, et A. Sil sedastatud vigastused on määruse nr 266 § 7 lg 2 p 9 mõistes eluohtlikud. 8.
31. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et just Jevgeni Plehhanovi lõi 01.01.2020 xxx, Tallinnas kortermaja ees kannatanut A Si mitmel korral noaga keha piirkonda ja jalgadesse. Tehtud löökidest üks tabas kannatanut rindkere piirkonda ning üks löök reie piirkonda ja selle tagajärjel tekkis kannatanul tervisekahjustus. Kannatanu ütluste ja uuritud meditsiinidokumentide kohaselt tuvastati tal nimetatud tervisekahjustused vahetult pärast praeguse kriminaalasja esemeks olevat sündmust. Neist tervisekahjustustest paremale rindkerre ulatuv haav oli kannatanu elu ohustav. Seega on kohtu hinnangul tuvastatud, et J. Plehhanovi tegu vastab KarS § 118 lg 1 p 1 objektiivsele süüteokoosseisule. 8.
32. Edasi hindab kohus süüdistatava suhtumist oma tegevusse ja selle tagajärge, samuti tagajärje raskusesse. Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et kannatanu A. Si ja tunnistajate O. Vi, E. Lu ja D. Pi ütlustest lähtudes ning muudest dokumentaalsetest tõenditest nähtuvate andmete valguses tegutses J. Plehhanov A. S löömisel tahtlikult. Seda järeldab kohus sellest, et süüdistatav võttis korterist väljudes kannatanutega kohtumisele minnes kaasa suuremõõtmelise terava noa, millega lõi mitmel korral kannatanut A. Si kehapiirkonda ja jalgadesse. Kaks noalööki reaalselt vigastasid kannatanut A. Si, osa lööke kahjustasid üksnes kannatanu rõivaid. Seejuures paremale rindkere piirkonda tekitatud haav oli kompuutertomograafia uuringust nähtuvalt 10 cm sügavune ning näha oli roidest eraldunud luutükike. Sellise sügavusega haava tekitamiseks läbistas nuga jope, kampsuni ja triiksärgi. Seega haava sügavust ja riietest ning roidest tulenevat takistust arvestades oli J. Plehhanovi tehtud noalöök rindkere piirkonda jõuline. Jõulisele löögile viitavad ka kannatanu A. Si ütlused, kes tundis tugevat lööki. Kohtu hinnangul on nuga üldteada vahend, millega löömisel tekib 13 1-20-2365 teisele isikule tervisekahjustus noateraga sisselõikamise tulemusel. Kohus leiab, et suure terava noaga kannatanut jõuliselt ja mitmel korral lüües oli J. Plehhanovil eesmärk kannatanule viga teha. Seega noaga löömine toimus subjektiivsest küljest kavatsetult. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et inimese kehapiirkonnas paiknevad eluks olulised elundid südamest soolestikuni. Väljas oli kannatanute ja tunnistajate ütlusi arvestades pime ning kannatanu A. Si ütlusi arvestades kaitses ta end omapoolsete löökidega. Kohus asub seisukohale, et J. Plehhanov sai aru, et sellistes oludes, kus väljas on pime ja kannatanu rüseleb vastu, tehes omalt poolt lööke, võivad kehapiirkonda suunatud jõulised noalöögid kannatanut vigastada, tabada teda mistahes elundisse, sh kopsu ning vigastus võib olla kannatanu elule ohtlik. Vaatamata sellele arusaamisele J. Plehhanov lõi noaga A. Si mitmel korral keha- jalapiirkonda ehk möönis saabuda võivat tagajärge – eluohtliku seisundi saabumise võimalikkust kannatanul. Seega esines tal eluohtliku tervisekahjustuse põhjustamise osas otsene tahtlus. 8.
33. Täiendav kaitsja kaitseargument oli, et juhul, kui kohus peaks tuvastatama, et noaga lööjaks oli J. Plehhanov, siis tegutses süüdistatav lubatud hädakaitse piirides. Kohus kaitsja arvamusega ei nõustu. Kohus leiab, et tunnistaja D. Pi, kannatanu A. Si, V. Pi ja ka süüdistatava O. Kužini ning J. Plehhanovi ütlusi arvestades ei tegutsenud J. Plehhanov hädakaitseseisundis. Hädakaitse eeldab esmalt hädakaitseseisundi ja seejärel hädakaitse tegevuse tuvastamist. Hädakaitseseisundi esinemiseks tuleb tuvastada vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või mõne teise isiku õigushüve vastu. Praegusel juhul solvangute karjumine hoovist rõdul viibijatele ei ole nn objektiivsele kõrvaltvaatajale tajutav sellise tegevusena, millest saaks järeldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu rõdul viibijate (süüdistatavate) õigushüvedele. Süüdistatava oletus, et juhtuda võinuks mis iganes, aken oleks võidud katki visata, on oletuslikku laadi. Süüdistatav J. Plehhanov ise kinnitas, et tema rõdu oli 5-ndal korrusel ja ta sai rõdul olles aru, et all viibijad on purjus. Ei ole usutav, et sellises seisundis isikud on pimedates oludes suutelised purustama rõduklaasi. Lisaks nähtub uuritud tõenditest, et A. S tegi rõdul olijatele ettepaneku tulla alla erimeelsusi lahendama. Seega A. Sil ja V. Pil ei olnud kavatsust tungida üles J. Plehhanovi korterisse ja teda või O. Kuzini korteris ohustada. A. Si ja V. Pi ütlusi arvestades oli J. Plehhanov neile võõras isik, järelikult nad ka ei teadnud täpselt, millises korteris J. Plehhanov elab ning nad poleks ka teadnud, millisesse viienda korruse korterisse teda otsima minna. Seega sündmus, mis leidis aset rõdul viibivate süüdistatavate ja rõdu all viibivate kannatanute vahel, mille käigus tehti ettepanek kohtuda trepikoja juures, ei ole käsitatav vahetu või vahetult eesseiseva õigusvastase ründena süüdistatavate vastu. Süüdistatavate edasine käitumine, noa ja sõrgkangiga varustatult korterist lahkumine, et minna kohtuma maja trepikoja ees kannatanutega, näitab, et nad ise valmistusid ründeks, mitte verbaalsel kujul erimeelsuste lahendamiseks. Seetõttu kohus leiab, et antud juhul puudub alus jaatada hädakaitset kui õigusvastasust välistavat asjaolu. 8.
34. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriahaigla ja SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku vastused Politsei- ja Piirivalveameti päringule (tl 121-122, tl 125-126 ja tl 129-130) näitavad, et Jevgeni Plehhanov ei ole eelnimetatud raviasutustesse pöördunud. Kohtuistungil ei ilmnenud ka muid asjaolusid, millest võiks järeldada süüd välistavate asjaolude esinemist J. Plehhanovi puhul. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus

§ 306ning § 309 lg 3 alusel kohtuotsuse süüdistatava Jevgeni Plehhanovi süüdimõistmise Kar

S § 118 lg 1 p 1 järgi. 8.

1. OLEG KUZINILE heidetakse ette KarS § 121 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o vahetult tahtlikku teise inimese tervise kahjustamise alustamist. Kuna tegemist on kuriteokatse süüdistusega, tuleb esmalt tuvastada O. Kuzini käitumises vähemalt kaudne tahtlus oma teoga teise isiku tervist kahjustada. Seejärel, kas etteheidetav tegu on iseloomult selline, mis võimaldab tervise kahjustuse tekitada. Samuti, kas tervise kahjustamisele suunatud tegu toimus ja kas selle teo tervist kahjustav potentsiaal jäi objektiivsetel, süüdistatavast sõltumatutest põhjustest, lõpule viimata. 14 1-20-2365 8.
2. Kohus annab esmalt hinnangu tõenditele, millest osa on kajastatud juba eespool kohtuotsuses, nende seostele ja omavahelisele haakuvusele, hindab kaitseversiooni valguses V. Pi ja O. Kuzini ütluste usaldusväärsust. Siis hindab kohus, kas on tõendatud süüdistuses kirjeldatud Oleg Kuzini tahtlus teha 01.01.2020 xxx, Tallinnas kortermaja ees sõrgkangi enda õla kohale tõstes löök V Pi ülakeha piirkonda ja sellisel moel teise isiku tervist kahjustada. Seejärel, kas selline tegevus võib teisele isikule tekitada tervise kahjustuse. Edasi, kas etteheidetava teoga alustati ja kas teise isiku tervis jäi kahjustamata põhjusel, et V Pil õnnestus Oleg Kuzini sõrgkangi hoidvast, tema ründeks üles tõstetud käest kinni haarata ja Oleg Kuzinit eemale tõugates lööki vältida. 8.
3. Kohtus üle kuulatud O. Kuzin ei tunnistanud end V. Pi tervise kahjustamise katses süüdi seetõttu, et ta ei tahtnud kangiga V. Pi lüüa. Ta võttis kangi kaasa põhjusel, et mitte temast kaks korda suurema Vi käest (kelle tundis ära alles hiljem) peksa saada. Kangi hoidis ta paremas käes ees ja tõstis kangi ka õla kohale üles, kuid tegi seda selleks, et näidata, et tal on kang ja võib end kaitsta, mitte kavatsusega lüüa või kakelda. Edasi kuulis ta Vit ütlemas nime Oleg ja siis hõikas keegi hoovis, mida te teete. Seejärel kohe O. Kuzin viskas kangi ära. Võrreldes süüdistatava O. Kuzini ütlusi kannatanu V. Pi ütlustega, ilmneb oluline vastuolu selles, mis asjaoludel kang maha sattus. Nimelt V. Pi sõnul liikus O. Kuzini pea kohale tõstetud parem käsi löögiks tema poole, seetõttu kannatanu tundis ohtu, ei tahtnud pihta saada ja kannatanu tõstis enda kaitseks, lõi O. Kuzini käe ära. V. Pile tundus, et midagi piklikku, kepi moodi, lendas O. Kuzini käest eemale. 8.
4. O. Kuzini kaitsja leidis, et tõendamata on süüdistusversioon, et V. P lõi kangi O. Kuzini käest maha, kuna süüdistatava ja kannatanu ütlused on selles sõna sõna vastu. Samuti leidis kaitsja, et objektiivse tunnistaja D. Pi ütlused lükkavad ümber kangiga löömise versiooni. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et tunnistaja D. P on objektiivne tunnistaja. Seda põhjusel, et D. P oli ütlustest nähtuvalt sündmuskohal kaine, ta paiknes sündmuskohal V. Pile ja O. Kuzinile kõige lähemal, jõudis sündmuskohale esimese tunnistajana ning tunnistaja D. Pi ja teiste tunnistajate ütlused on omavahel xxx maja ees leidnud sündmustes põhidetailides riimuvad. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga selles, et praegusel juhul tunnistaja D. Pi ütlused lükkavad ümber O. Kuzinile etteheidetava kangiga löömise katse süüdistuse. Nimelt kohtus ülekuulatud D. Pi ütlustest ilmnes, et tema jõudis xxx maja nurga juurde 15-20 sekundilise ajalise viivitusega ja kakluse algushetke ta ei näinud. Tunnistaja D. P rõhutas kohtuistungil korduvalt, et oli pime, tuled ei põlenud. Tunnistaja D. P nägi V. Pi ja O. Kuzini seismas üksteise vastas, näha oli käsi, need ei olnud allpool. Lööke tunnistaja ei näinud, kuna seal oli pime. Talle olid näha pimedas liikuvad varjud. Samuti nägi ta käe liikumist kõrvale, kuulis metalli heli vastu asfalti. Seda käe liikumist tajus ta teiste isikute, mitte Vi või Aei juurest. Ta ei näinud, mis asjad kukkusid, kuid kuna ta kuulis heli ja mäletas, mis suunas, siis politsei küsitlema hakkamisel näitas kuhu mis kukkus. Ta nägi seal sõrgkangi. See oli sellel, kes oli Viga, kuna see kukkus tunnistajale peaaegu jalgade juurde. Kohus V. Pi ja D. Pi ütlustes vastuolusid ei näe, kuna kohtu hinnangul on D. Pi ütlustest piisavalt selgelt aru saadav, et ta ei näinud sündmuskohal oleva pimeduse tõttu vastastiku seisvate V. Pi ja O. Kuzini tegevuse üksikasju. Käe liikumist kõrvale tunnistaja nägi, nägi varjude liikumist, nagu ka seda, et V. Pi käed ei olnud all, kuulis millegi kukkumist. Mis põhjusel käsi eemale liikus, see tunnistaja D. Pi ütlustest ei ilmne. Kohus leiab, et tunnistaja D. Pi ütlused ei lükka süüdistuse versiooni kangiga löömisest ümber. 8.
5. Küll on aga kohtu hinnangul alust kahelda O. Kuzini versioonis, et ta kuulis ülestõstetud kangi hoides Vilt hüüatust Oleg. Esiteks ei lange see kokku tunnistaja D. Pi ütlustega, kes seisis neile kõige lähemal ja rääkis, et hüüdis meestele, mis teete. D. Pi ütlustest ei ilmne, et kannatanu V. P oleks kohapeal teinud äratunde hüüatuse. D. Pi ütluste kohaselt kuulis ta sündmuskohale läheneva politsei hüüdeid. Sellise äratundmise hüüatuse tegemist ei ilmne ka kohtus ülekuulatud V. Pi ütlustest. Lisaks nähtub V. Pi ütlustest, et ta oli sündmuskohal alkoholi tarvitanuna ning oli pime – ka need faktid ei toeta versiooni, et V. P oleks sündmuskohal ära tundnud O. Kuzini ja sellest tingituna hüüdnud sündmuskohal vastaspoole nime. Vastastikuses äratundmises just sel hetkel, kui O.Kuzin hoidis oma sõnul õla kohal kangi, on alust kahelda ka põhjusel, et kohtus 15 1-20-2365 uuritud tõenditest nähtuvalt koostati 02.01.2020 Põhja prefektuuris äratundmiseks esitamise protokoll (kd 2, tl 2-5), milles V. Pile esitati äratundmiseks 3 isiku foto, nende seas O. Kuzini foto. Kohus rõhutab, et arvestab kõnealust äratundmiseks esitamise protokolli üksnes kui dokumentaalset tõendit, st kohus arvestab tõendi puhul ainult fakti, et kannatanule esitati äratundmiseks kolme isiku foto seas O. Kuzini foto. Kohus rõhutab, et ei tugine selles tõendis olevatele kannatanu V. Pi ütlustele. Kohtu hinnangul ainuüksi O. Kuzini foto äratundmiseks esitamise fakt seab kahtluse alla versiooni, et sündmuskohal pimedates oludes leidis aset vastastikune äratundmine. Juhul, kui O. Kuzini versioon vastastikusest äratundmisest vastaks tõele, puudunuks vajadus esitada kannatanule V. P politseijaoskonnas sündmuse järgselt äratundmiseks O. Kuzini foto koos kahe muu isiku fotoga. Kohus kahtleb ka O. Kuzini ütlustes, et ta võttis kangi kaasa sellepärast, et mitte enesest kaks korda suuremalt isikult peksa saada. Selles kahtleb kohus põhjusel, et ei ole usutav, et pimedal ajal 5-nda korruse rõdul viibides tajus O. Kuzin täpselt all viibijate kehamõõtmeid. V.Pi kehamõõtmeid oli O. Kuzinil võimalik täpsemalt tajuda alles trepikoja ees vastakuti seistes. Järelikult kohandas süüdistatav ütlused endale sobivaks hiljem teada saadud asjaolude pinnalt. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus usaldusväärseks O. Kuzini ütlusi selles, et ta viskas ise õla kohale tõstetud kangi maha pärast seda, kui V. P oli talle hüüdnud nime Oleg. Kohus jätab selles osas O. Kuzini ütlused tõendikogumist kõrvale. 8.
6. Tunnistajate O. Vi ja E. Lu ütlustest ilmneb, et põhjus, miks nad xxx maja poole jooksma hakkasid oli see, et märgati rüselust või kaklust. Kui tunnistajate edasisi ütlusi vaadata, siis E. L ei näinud sündmuskoha poole joostes ja O. V ei näinud sündmuskohal tegutsedes tagumise seltskonna juures kaklust või löömist. Kohus leiab, et tunnistajate O. V ja E. L ütlused ei välista seda, et V. Pi ja O. Kuzini vahel süüdistuse järgne intsident toimus. Nimelt tuleb arvestada, et tunnistajad O. V ja E. L lähenesid korraldusi hüüdes sündmuskohale tunnistaja O. Vi sõnul 4050 meetri kauguselt xxx asuva marketi juurest ja tunnistaja D. Pi ütlustest nähtuvalt mõned sekundid temast hiljem. Seejuures sündmuskoha vaatluse protokoll koos fototabeliga võimaldab järeldust, et majanurk, mille poolt tunnistaja D. P tuli, asub sündmuskohast pooleteise trepikoja kaugusel. Järelikult tunnistaja D. P nägi maja nurga tagant väljudes toimuvat lähedamalt, kui teiselt poolt lähenevad politseiametnikest tunnistajad. Samuti tuleb arvestada, et kõigi tunnistajate ütluste põhjal olid A. S ja J. Plehhanov lähemal tunnistajatele O. V ja E. L ning V. P ja O. Kuzin olid lähemal tunnistajale D. P. Eelnevalt leidis tuvastamist, et maja ees oli pime ning valgus saabus alles siis, kui pärast tunnistajate E. L ja O. V kohale jõudmist järgnes neile paarilise M juhitud tuledega politseiauto. Need asjaolud kogumis seletavad kohtu hinnangul, miks O. V ja E. L intsidenti O. Kuzini ja V. Pi vahel ei näinud. Küll aga nähtub tunnistaja O. Vi ütlustest, et tema ta kuulis üsna paralleelselt J. Plehhanovi tehtud löögi ja J. Plehhanovi kinnipidamisega eemalt konfliktset sõnelust ning sõnelejatega läks tegelema E. L. Tunnistaja E. Lu ütlusi arvestades pani ta kõigepealt pikali heitnud kannatanule A. Sile peale käerauad. Nii E. Lu kui O.Vi ütlustest nähtuvalt tegeles haavatud kannatanuga seejärel edasi paariline M . Järelikult pöördus tunnistaja E. Lu lähem tähelepanu tagumisele seltskonnale, st D. Pile, O. Kužinile ja V. Pile mõnevõrra hiljem pärast sündmuskohale jõudmist, mil intsident oli juba toimunud. 8.
7. Kohus leiab, et ei ole põhjust kahelda V. Pi ütlustes selles, et O. Kuzin tõstis parema käe pea kohale löögiks ja tema tõrjus seda lööki, lõi käe ära. Seda esiteks põhjusel, et kohtuistungil ilmnes, et V. P teab O. Kuzini, nägi teda 3-4 aastat tagasi, said tuttavaks tööl, suhteid nende vahel ei ole. Sama ilmnes ka O. Kuzini ütlustest, kes rääkis, et on V. Piga nägupidi tuttav, vihavaenu nende vahel pole. Seega vastastikuste suhete pinnalt ei ole alust arvata, et V. P võiks tõde moonutada. Lisaks haakuvad V. Pi versiooniga toimunust juba eespool kajastatud tunnistaja D. Pi ütlused. Kuigi D. P pimeduse tõttu konkreetset lööki ei näinud, ei tähenda see, et kannatanu V. Pi kui süüdistatavale O. Kuzinile kõige lähemal seisnud isiku ütlused löögi tajumise ja tõrjumise osas ei vasta tõele. Seega loeb kohus V. Pi vastavad ütlused usaldusväärseks. 16 1-20-2365 8.
8. Oleg Kuzini kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 113-114) tõendab fakti, et 01.01.2020 kell 08.51 peeti Oleg Kuzin kinni kahtlustatuna kallaletungis aadressil Tallinn, xxx maja ees A Sile ning V Pile ning raskete tervisekahjustuste tekitamises A Sile. Kinnipidamisel kandis ta musta mütsi, tumedat jopet, siniseid teksaseid ja pruune saapaid. 8.
9. Kohus lähtub O. Kuzini tahtluse hindamisel väliselt avaldunud teo aegsest pildist. Kohus leiab, et tuvastatud asjaolusid arvestades – pärast verbaalset sõnelust xxx maja rõdult talle tundmatute joobes isikutega ning seejärel selliste isikutega maja ette kohtumisele minekuks sõrgkangi kaasa haaramine, trepikojale lähenevale V. Pile vastu astumine sõrgkang käes ning vastastikku jõudes kangi hoidva käe löögiks õla kohale tõstmine ning kannatanu suunas langetamine – on objektiivsele kõrvaltvaatajale välise teopildi alusel aru saadav, et O. Kuzin ei läinud xxx maja ette selleks, et rõdul alanud sõnalist konflikti samal viisil lahendada. Ta teadis, et all viibijad on vastastikustest hüüetest häiritud ning tundis, et teda solvati. Sõrgkangi korterist kaasa võtmine ja sellega trepikojast väljudes V. Pi poole suundumine ning vastastiku jõudes sõrgkangi õlakohale tõstmine osundab üheselt sellele, et ta pidas V. Pile lähenedes võimalikuks tüli eskaleerumist füüsiliseks, mille käigus võib kasutada kaasavõetud sõrgkangi. Ta ei võtnud midagi ette, et veenduda trepikojast väljumise eelselt või väljumisel, millised on väljas olijate kavatsused, kuigi võimalus selleks oli. O. Kuzini ütlustest ei ilmne, et ta oleks rõdul olles või ka trepikoja juures küsinud, miks all kohtuda soovitakse. Ta lihtsalt võttis solvumise tõttu sõrgkangi, läks alla ja suundus trepikojast väljudes kohe V. Pi poole. Järelikult ta ka möönis, et kannatanuga vastastikku asudes kujuneb eelnevalt alanud sõnavahetus füüsiliseks, mille käigus võib kasutada sõrgkangi. Kohus leiab, et O. Kuzinil esines V. Piga xxx maja ees vastastikku seistes kaudne tahtlus V. Pi sõrgkangiga ülakehapiirkonda lüüa. 8.
10. Kohtu hinnangul on objektiivsele keskmisele isikule, järelikult ka O. Kuzinile, arusaadav, et üle poole meetrise metallist sõrgkangiga teist isikut ülakeha piirkonda lüües võib kangi kuju ja raskuse tõttu tekkida teisel isikul mistahes tervisekahjustus (verevalumist luumurruni) eelpool kohtuotsuses viidatud määruse nr 266 § 1 p 1 mõistes. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et O. Kuzini tegu – sõrgkangi üles õla kohale tõstmine ja seda langetades löögi alustamine olid iseloomult sellised, mis võimaldavad tekitada teisele isikule tervise kahjustuse. 8.
11. Kohus leiab, et eeskätt kannatanu V. Pi ja tunnistaja D. Pi eelpool kajastatud ütlusi ning sündmuskoha vaatluse protokolli arvesse võttes süüdistatavale O. Kuzin ette heidetud tegu ka toimus – Oleg Kuzin tõstis V.Piga vastastiku olles sõrgkangi enda õla kohale ja alustas sellega lööki V. Pi ülakeha suunas. O. Kuzini teo tervist kahjustav potentsiaal jäi saabumata seetõttu, et kannatanu V. Pi sõnul ta tundis ohtu, ei tahtnud pihta saada, tõstis enda käe kaitseks ning lõi O. Kuzini käe ära. V. Pi liigutuse tulemusena lendas sõrgkang O. Kuzini käest eemale. See kukkus tunnistaja D. Pi lähedusse ning leiti sündmuskoha vaatluse käigu maast. 8.
12. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtupraktikas on märgitud, et katse puhul tuleb arvestada süüteokatse vahetu alustamise kriteeriumi, mis nõuab, et isik peab vahetult alustama kuriteokoosseisu elluviivat tegevust. Kui isikul on kuriteokoosseisu elluviimise alustamiseks vaja veel üht või mitut käitumisakti, on täideviija oma tegevusega veel ettevalmistamisstaadiumis. Seda, kas isik on alustanud kuriteokoosseisu elluviivat tegevust, tuleb otsustada konkreetse juhtumi asjaolude põhjal, arvestades süüteo liiki ja täideviija süüteo toimepanemise plaani (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 05.05.2003 kohtuotsuse nr 3-1-117-03 p 26). Praegusel juhul kohus tuvastas kannatanu V. Pi, tunnistaja D. Pi ja osaliselt ka O. Kuzini enese ütluste pinnal, et O. Kuzin võttis korterist kohtumisele väljudes kaasa sõrgkangi, et olla valmis füüsiliseks konfliktiks. Ta liikus rusikaid eeshoidva kannatanu poole, jõudis temaga vastastiku, tõstis kangi õla kohale ja alustas lööki. Kohus leiab, et teise isiku tervise kahjustamise katse vahetu alustamise kriteerium on antud juhul täidetud, kuna pärast õla kohale tõstetud kangiga löögi alustamist on järgmiseks etapiks kangi jõudmine sihtmärgini. Vaja ei ole enam teha mitte ühtegi muud liigutust, et kang tabaks sihtmärki. Praegusel juhul ei tabanud kang kannatanut ega tekitanud talle tervisekahjustust põhjusel, et kannatanu lõi ehk lükkas O. Kuzini kangi hoidva käe eemale. Järelikult jäi O. Kuzini tegevus katsestaadiumi. Kuna O. Kuzin ei lõpetanud kangilööki ise omal tahtel, vaid selle tõrjus kannatanu V. P, siis sellest tulenevalt on 17 1-20-2365 välistatud O. Kuzini puhul süüteokatsest vabatahtlik loobumine KarS § 40 lg 1 ja lg 3 ja KarS § 41 lg 1 mõttes. 8.
13. Kaitsja leidis täiendava kaitseargumendina, et süüdistatav ja kannatanu plaanisid kokkuleppelist kaklust ning kannatanu nõusolek selliseks tegevuseks on valu tekitava kehalise väärkohtlemise ja ka selle katse õigusvastasust välistav asjaolu (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-160-10). Kohus leiab, et viide Riigikohtu lahendile ei ole praegusel juhul asjakohane, kuna kaasuste asjaolud on oluliselt erinevad. Viidatud kaasuses toimus isikute vahel väheintensiivne füüsiline konflikt rusikate abil. Praegusel juhul leidis tuvastamist, et O. Kuzin läks teadlikult kannatanutega kohtuma, hoides käes sõrgkangi ja tõstes selle kannatanuga vastastikku jõudes õla kohale. Temaga vastastikku seisval V. Pil ei olnud käes mitte midagi. Rõdul solvangute vahetamisest ja maja ees kohtumise kokkuleppimisest ei saa järeldada kannatanu nõusolekut selleks, et teda tuldaks välja sõrgkangiga lööma. V. Pi ütlusi arvestades sai tema aru, et läheb kakluseks alles hetkel, kui ta nägi trepikojast väljuvaid isikuid, kellest üks suundus tema ja teine A. Si poole. See on kohtule usutav, kuna ka O. Kuzini ütlustest on näha, et V. Pi käed olid tema poole suundudes rusikas. Kuna V. P ütles, et tema ei näinud läheneva isiku käes esemeid, siis järelikult ta ei teadnud, et temale läheneval O. Kuzinil on käes sõrgkang ning järelikult ei saanud ta anda ka omapoolset konkludentset nõusolekut kakluseks, mille käigus kasutatakse sõrgkangi. V. Pi konkludentne nõusolek piirdus kohtu hinnangul üksnes tavalise kaklusega. Kaitsja viidatud Riigikohtu lahendi punktis 17.
14. on leitud, et tegu toimub pärast nõusoleku andmist, võib paratamatult esineda olukordi, kus kannatanu andis nõusoleku teole, mis erines olulisel määral hiljem asetleidnust. Kui teo toimepanija saab aru, et ta teeb rohkem kui kannatanu nõusolekut andes eeldas, on toimepanija tegu õigusvastane. Usub aga toimepanija ekslikult, et kannatanu lubas tal teha algsest nõusolekust rohkem, tuleb teo toimepanija vastutuse küsimus lahendada KarS § 31 lg-s 1 sätestatud lubatavuseksimuse eeskirjade järgi. Praegusel juhul oli väljas pime, seda tajus ka O. Kuzin ise. Ta võttis korterist kaasa tumeda sõrgkangi. On üldteada asjaolu, et pimedates oludes on tumedat värvi ese raskelt märgatav. Kangi ei märganud pimeduse tõttu ka kaine tunnistaja D. P. Järelikult pidi O. Kuzin aru saama, et maja alla kohtumisele siirduvad isikud ei pruugi pimedas tema käes olevat tumedat sõrgkangi näha. O. Kuzini ütlustest ei nähtu, et ta oleks V. Pi enesel käes olevast sõrgkangist hoiatanud. Seejuures O. Kuzini enese alkoholijoove ei olnud kuigi suur, kuna temal tuvastati indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 118) järgi 01.01.20 kell 10.53 hingeõhus alkoholi 0,71 mg/l kohta. Kohus järeldab eelnevast, et O. Kuzin sai aru, et ta teeb kangiga sündmuskohale minnes rohkem, kui temale lähenev kannatanu V. P eeldab. Sellest tulenevalt ei esine O. Kuzini tegevuses õigusvastasust välistavat asjaolu. 8.
15. O. Kuzini süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus

§ 306ning § 309 lg 3 alusel kohtuotsuse süüdistatava Oleg Kuzini süüdimõistmise Kar

S § 121 lg 1 - § 25 lg 2 järgi.

1. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 9.1.Karistuse mõistmine Jevgeni Plehhanovile 9.2.Jevgeni Plehhanovi puhul leidis tõendamist KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine, mille sanktsioon näeb ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Hinnates süü suurust kuriteo toimepanemisel, tuleb arvestada, et süüdistatav kasutas kannatanu A. Si löömiseks suuremõõtmelist nuga (noatera pikkus oli 24,7 cm, laius 3,5 cm), mis võimaldab mõõtmetest tingituna tekitada raskemaid vigastusi. Samuti tuleb arvestada, et ta lõi kannatanut mitmel korral kehapiirkonda, kus asuvad eluliselt tähtsad organid, samuti jalgadesse. Tema noalöögid tabasid kannatanut rindkere piirkonda ning vasaku reie tagumisse ülaossa. Löök rindkeresse oli jõuline, kuna see tungis 10 cm sügavusele ning eraldus roidetükike. Löök jala 18 1-20-2365 piirkonda oli vähemjõuline, sest vigastus oli pindmine. Tuleb arvestada, et xxx maja ees aset leidnud sündmuste algatajaks oli J. Plehhanov, kes eelnevalt naeris rõdul kannatanute A. Si ja V. Pi omavahelise majataguse tegevuse üle, kutsudes nii esile kannatanu A. Si meelepaha ja vastastikuse verbaalse konflikti, mis päädis majaesise noarünnakuga. Niisamuti ei lõpetanud J. Plehhanov noalööke ise, vaid tema tegevuse lõpetas juhuslikult läheduses viibinud politseipatrulli sekkumine. Pärast tegu viskas J. Plehhanov noa maha alles pärast korduvaid politseikorraldusi ning tunnistaja O. V pidi ta ise sündmuskohal pikali panema. Eelnevalt esile toodud asjaolud suurendavad J. Plehhanovi süüd. Süüdistatava süü suuruse juures on vaja arvestada ka kannatanu tegevust enne teo toimepanemist ja selle ajal. Kannatanule A. Sile ei meeldinud see, et J. Plehhanov tema üle rõdul naeris ning ta läks alanud sõnelusega kaasa ja seejärel maja ette süüdistatavaga kohtuma, soodustades nii konfliktse situatsiooni kujunemist, millele järgnes J. Plehhanovi noarünnak maja ees. J. Plehhanovi suhtumist ja igasuguse kahetsuse puudumist tehtusse näitab asjaolu, et ta nimetas ka kohtuistungil kannatanuid halvustavalt klounideks. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Seetõttu kohus leiab, et J. Plehhanovi süü teo toimepanemises vastab sanktsiooni keskmisele. 9.3.Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse mõistmisel eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. J. Plehhanovi karistusregistri väljatrükist ja Viru Maakohtu 31.10.2006 otsusest (tl 131-132, tl 133-141) nähtub, et teda on varem karistatud mh KarS § 114 p 1, p 5 järgi 11 aasta pikkuse vangistusega, mille kandmiselt vabanes ta 09.04.
2. Seega on süüdistataval praeguse kohtuotsuse tegemise ajal kustumata karistus eluvastase kuriteo toimepanemise eest ning käesolevas otsuses tuvastatud isikuvastase kuriteo toimepanemine ei ole J. Plehhanovi jaoks esmakordne teise isiku tervise puutumatuse kui õigushüve vastu suunatud õigusrikkumine. Siiski peab märkima, et pärast eelmise karistuse ära kandmist on J. Plehhanov suutnud vabaduses õiguskuulekalt elada enam kui 6 aastat ning eripreventiivsetel kaalutlustel ei ole vajalik tema karistust korrigeerida. 9.4.Karistuse mõistmisel peab kohus hindama ka õiguskorra kaitsmise vajadust ehk karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis viitaks karistuse mõistmisel vajadusele õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes karistust karmistada. Kohtu hinnangul tagab seadusandja poolt antud kuriteo eest kehtestatud karistuse liik ja selle rangus juba iseenesest nii ühiskonna turva- kui õiglustunnet. Seega praegusel juhul ei mõjuta üldpreventsioon J. Plehhanovile mõistetava karistuse määra. 9.5.Eelnevast tulenevalt mõistab kohus J. Plehhanovile KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuse sanktsiooni keskmises määras. 9.6.Karistuse mõistmise osas võtab kohus KarS § 68 lg 1 alusel arvesse, et J. Plehhanov viibib alates 01.01.2020 eelvangistuses. 9.7.Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-11-40-04). 9.
3. Praegusel juhul ei esine kohtu hinnangul süüteo toimepanemise asjaoludes ega süüdistatava J. Plehhanovi isikus sellist eripära, mis annaks aluse kaaluda tema tingimisi karistuse kandmiselt 19 1-20-2365 vabastamist. Ka ei tuvastanud kohus ühtegi asjaolu, mis oleksid antud tunnistust selleks, et isik ei oleks võimeline karistust kandma. 9.9.Karistuse mõistmine Oleg Kuzinile 9.
4. Oleg Kuzini puhul leidis tõendamist KarS § 121 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine, mille sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kuna O. Kuzinile etteheidetud teo eest on karistusena võimalikud alternatiivsed karistusliigid, kujundab kohus kõigepealt seisukoha, kas süüdistatava O. Kuzini suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatavale inkrimineeritakse teise inimese tervise kahjustamise katset. Teise inimese tervist on võimalik kahjustada erinevate tegevuste ja vahenditega. Süüdistatav valis kannatanu tervise kahjustamiseks metallist sõrgkangi, millel on suur vigastuste tekitamise potentsiaal. Seetõttu kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei ole õigustatud, vaid kohaldada tuleb rangemat karistusliiki. 9.
5. Kohus tuvastas, et O. Kuzini tegu jäi katsestaadiumi. KarS § 25 lg 6 võimaldab kohtul kohaldada KarS § 60 sätestatut ehk karistust kergendada. Kohus peab KarS § 60 alusel karistuse kergendamist võimalikuks, kuna tegemist oli ühe löögi katsega ja arvestades, et alkoholi tarbinud V. P jõudis lööki tõrjuda, ei olnud see löök intensiivne. Kergendatud karistuse ülemmäär ei või KarS § 60 lg 2 järgi ületada 2/3 seaduses sätestatud karistuse ülemmäära ning KarS § 60 lg 3 tulenevalt on kergendatud karistuse alammäär karistusseadustiku üldosas sätestatud vastava karistusliigi alammäär. Praegusel juhul on KarS § 60 lg 2 alusel korrigeeritud karistuse ülemmäär 8 kuud vangistust. 9.
6. Hinnates süü suurust kuriteo toimepanemisel, arvestab kohus, et süüdistatav kasutas kannatanu V. Pi vastu üle poolemeetrist metallist sõrgkangi, mis võimaldab kujust ja mõõtmetest tingituna tekitada teisele isikule erineva raskusastmega vigastusi. Kohus arvestab, et tegemist oli ühe löögikatsega kannatanu ülakeha piirkonda ning tagajärg jäi saabumata kannatanust tingituna, kes tõrjus süüdistatava löögiks langevat kätt. Süüdistatav ise ei lõpetanud alustatud lööki. Kohus võtab arvesse ka kannatanu rolli, kes sai aru, et xxxx maja taga leidis A. Si ja süüdistatavate O. Kuzini ning J. Plehhanovi vahelist verbaalne konflikt ning suundus koos kannatanu A. Siga maja ette süüdistatavatega kohtuma. Kohtumise käigus üritaski O. Kuzin kannatanut V. Pi lüüa sõrgkangiga. Kohus arvestab, et pärast sõrgkangi maha kukkumist ei tõstnud O. Kuzin seda üles ega proovinud V. Pi uuesti lüüa. Kohus leiab, et O. Kuzin väljendas kohtuistungil toimunu suhtes kahetsust, kuna ta siiralt ütles, et kui praegu selline olukord korduks, siis ta iialgi enam alla ei läheks. Kohus käsitab seda puhtsüdamliku kahetsusena ehk karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Seetõttu kohus leiab, et O. Kuzini süü teo toimepanemises jääb allapoole korrigeeritud karistusraami sanktsiooni keskmist. 9.
7. Lisaks eeltoodule peab kohus karistuse mõistmisel arvestama eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtus uuriti O. Kuzini karistusregistri väljatrükki (tl 151-152). Kohus saab isikule karistust mõistes eripreventiivse kaalutluse all arvestada tema varasema karistatuse faktiga üksnes juhul, kui see varasem karistus kehtib kohtuotsuse tegemise hetkel. O. Kuzini karistusregistri väljavõte kajastab tema karistusandmeid 02.01.2020 seisuga. Kohtuotsuse tegemise seisuga saab karistusregistrist nähtuvate karistuste osas kehtivaks pidada vaid ühte, s.o 30.12.2010 Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud 4 aasta 1 kuu ja 28 päeva pikkust vangistust, mis sai kantud 17.07.
8. KarSRS § 24 lg 1 p 8 sätestatut arvestades kustuvad karistusandmed, kui alla viieaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat. Järelikult kustub viidatud karistus mõne päeva pärast, s.o 18.07.
9. Ülejäänud karistusregistris kajastatud karistused on kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kustunud. Arvestades asjaolu, et varasem kehtiv karistus on mõistetud teiseliigilise kuriteo eest, ei ole O. Kuzini puhul alust prognoosiks, et ta edaspidiselt paneks toime isikuvastaseid kuritegusid. Nimetatud prognoosi kahandab ka O. Kuzini kohtus väljendatud suhtumine oma teosse, mida 20 1-20-2365 kohus käsitles karistust kergendava asjaolu juures. Kohus leiab, et eripreventiivne aspekt toetab karistuse mõistmist allapoole korrigeeritud karistusraami sanktsiooni keskmist. 9.
10. Karistuse mõistmisel peab kohus hindama ka õiguskorra kaitsmise vajadust ehk karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis viitaks karistuse mõistmisel vajadusele õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes karistust korrigeerida. Kohtu hinnangul tagab sellise teo eest eelnevalt esile toodud sanktsioon piisaval määral ühiskonna turva- kui õiglustunnet. Seega praegusel juhul ei mõjuta üldpreventsioon O. Kuzinile mõistetava karistuse määra. 9.
11. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus O. Kuzinile KarS § 121 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuse sanktsiooni keskmisest väiksemana. 9.
12. Karistuse mõistmise osas võtab kohus KarS § 68 lg 1 alusel arvesse, et O. Kuzin peeti kahtlustatavana kinni 01.01.2020 ja vabastati 03.01.
13. Seega eelvangistuses oldud aeg on 3 päeva. 9.
14. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). 9.
15. Arvestades seda, et O. Kuzinil on kindel töökoht, karistusregistrist nähtuv kehtiv karistus kustub peagi, varasem karistus oli mõistetud teiseliigilise kuriteo eest ning süüdistatav avaldas kohtuistungil toimunu osas kahetsust, vabastab kohus O. Kuzini karistuse kandmisest tingimisi täielikult KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel lühikese katseajaga, allutades ta katseajal KarS § 75 lg 1 p 1-6 kontrollnõudetele. Kuna O. Kuzini puhul ilmnes, et ta oli kuriteokatse toimepanemise eelselt tarvitanud alkoholi, mida tal tuvastati teo järgselt hingeõhus 0,71 mg/l kohta, siis alkohol oli antud juhul teo toimepanemist mõjutav faktor. Seetõttu leiab kohus, et katseajaks tuleb O. Kuzinile panna KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi. Vastavalt KarS § 78 p 1 hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest ning KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.
16. ASITÕENDID JA ÄRAVÕETUD ESEMED 10.1.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha süüdistusakti p 6 loetletud ning kohtus uuritud asitõendite üleandmise-vastuvõtmise aktis (tl 163) kajastatud esemete ja asitõendite osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud. 10.2. Kohtueelses menetluses võetud puuteproovid veresarnase määrdumise loigust, noa pinnalt (pakendid 2.1-2.3, 2.5, 2.8, 2.10), sõrgkangilt (pakendid 3.1-3.7), A. Si jopelt (pakendid 7.1-7.3), A. Si teksastelt (pakendid 3.1-3.5) ja J. Plehhanovilt võetud puuteproovid (pakendid 13) asuvad Tallinnas Rahumäe tee 6/1 asuvas Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas. Kõik puuteproovid on väärtusetud ning seetõttu esineb alus nende hävitamiseks kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 4 alusel.

10.3. J. Plehhanovi nuga ja sõrgkang on hoiul Tallinnas, Rahumäe tee 6/1 asuvas Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas. Nuga kasutas J. Plehhanov talle süüks pandud kuriteo 21 1-20-2365 toimepanemisel, lüües sellega kannatanut. Seega on nuga kuriteo toimepanemise vahend. Nuga kuulub J. Plehhanovi ütlusi arvestades talle. Eelnevast tulenevalt esineb alus kohtuotsuse jõustumisel noa kui kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimiseks J. Plehhanovilt KarS § 83 lg 1 alusel. J. Plehhanovi kasutatavast korterist kaasa võetud sõrgkangi kasutas O. Kuzin talle süüks pandud kuriteo toimepanemisel, üritades sellega lüüa kannatanut. J. Plehhanovi ütlusi arvestades andis tema sõrgkangi O. Kuzinile enne korterist väljumist, et minna sellise vahendiga väljas ootavate kannatanute juurde. Kohtu hinnangul esineb KarS § 83 lg 3 p 1 esinev alus sõrgkangi konfiskeerimiseks J. Plehhanovilt. Kuna noal ja sõrgkangil puudub väärtus, kuuluvad need hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 4 alusel.

10.4. A. Si halli-mustaga jope, mustad teksapüksid, tume kampsun, mustad soojapesu püksid, must püksirihm, aluspüksid, must müts, mustad kindad, jalanõud, sinine särk ja esemed A. Si jope taskust (v.a kasteet) asuvad Tallinnas Rahumäe tee 6/1 asuvas Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas. Eelnimetatud esemed tagastada

§ 126lg 3 p 2 alusel A.

Sile kui esemete omanikule. A. S leitud kasteedi osas võetakse menetlusotsus vastu Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonnas, kuhu kasteet edastati 16.01.2020 väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. 10.5. J. Plehhanovile kuuluv jope, dressipüksid ja liigendnuga asuvad Tallinnas Rahumäe tee 6/1 asuvas Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas. Eelnimetatud esemed saata

§ 126lg 3 p 2 alusel Tallinna Vanglasse J.

Plehhanovi isiklike asjade juures hoiustamiseks; 10.6. Kohtutoimikus on 1 CD-plaat, millel riiete vaatlusprotokolli fototabel elektroonilisel kujul. Süüdistusakti p 6 nähtuvalt on kriminaaltoimiku juures veel 1 CD-plaat, millel pardakaamera ja vormikaamera salvestised. Tegemist on objektidega, millele on talletatud kriminaalasjas tõenduslik teave ning need tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja materjalide juurde

§ 126lg 3 p 1 alusel.

1. TÕKENDI TÜHISTAMINE 11.
2. J. Plehhanovile on kohaldatud tõkendina vahistamine. Kuna J. Plehhanovile mõisteti karistuseks reaalne vangistus, siis puudub pärast kohtuotsuse jõustumist vajadus ja alus tõkendi kohaldamiseks. Seetõttu kuulub tõkend vahistamine tühistamisele pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 306lg 1 p 9, § 312 p 7 alusel.

11.2. O. Kuzinile on kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeld. Pärast kohtuotsuse jõustumist puudub vajadus ja alus O. Kuzini suhtes tõkendi kohaldamiseks. Seetõttu kuulub tõkend elukohast lahkumise keeld tühistamisele pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 306lg 1 p 9 ja § 312 p 7 alusel.

12. MENETLUSKULUD 12.1.

§ 306lg 1 p 14 kohaselt peab kohus lahendama kriminaalmenetluse kulude küsimuse.

12.2. Süüdistatava Jevgeni Plehhanovi menetluskuludeks on määratud kaitsja tasud kohtueelses- ning kohtumenetluses, isiku kohtuarstliku ekspertiisi ja DNA-ekspertiisi kulud (aktid nr 20E-AOI0006 ja 20E-GE0033, kuluarvestus vastavalt tl 57 ja tl 84), samuti esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsustega kaasnev sundraha. Määratud kaitsja tasud olid kohtueelses menetluses 64,80 eurot (tl 168), 276 eurot (tl 180-181) ja 49,20 eurot (tl 170), kokku 390 eurot ning kohtumenetluses 936 eurot (kd 2, tl 34-36), 129,60 eurot (kd 2, tl 37) ja 32,40 eurot (kd 2, tl 42), kokku 1098 eurot. Kaitsja tasud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud. Eelviidatud kaks ekspertiisiakti olid vajalikud J. Plehhanovile etteheidetud kuriteo tõendamisel.

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt on I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5-kordne palga alammäär, s.o 1460 eurot. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulud olid 84 eurot. Tegemist oli isiku keeruka kohtuarstliku ekspertiisiga, mis hõlmas mitmete meditsiiniliste dokumentide läbitöötamist. Kohtuekspertiisiseaduse § 274 p 2 järgi on isiku keeruka kohtuarstliku ekspertiisi hind 84 eurot, mistõttu ekspertiisi kulu on esitatud õiges suuruses. J. Plehhanovi ütlustest kohtus ilmneb, et ta on töövõimeline isik. Ta saab ka 22 1-20-2365 vangistuses asuda sissetulekut teenima ning hüvitama väljamõistetavaid menetluskulusid. Kohtuistungil ei ilmnenud, et süüdistatav oleks oma varalise seisundi tõttu raskes majanduslikus olukorras, kus menetluskulude hüvitamine käiks talle jõu. Seega tuleb määratud kaitsja tasud, isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu ja sundraha täies ulatuses

§ 180lg 1 alusel J.

Plehhanovilt välja mõista. Kohtuekspertiisiseaduse § 273 järgi on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta on 57 eurot. Lähtuvalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, peab kohus võimalikuks vähendada DNA-ekspertiisi eest väljamõistetavat summat, sõltuvalt ekspertiisiobjektide, mitte reaktsioonide arvust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 3-1-1-120-12, p-s 6.2). DNA-ekspertiisi kulud olid 513 eurot. Sellest summast mõistetakse J. Plehhanovilt välja seega üksnes eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud 4 ekspertiisiobjekti analüüsimise maksumus 228 eurot (4x57 eurot). Seda ületav summa 285 eurot jääb

§ 180lg 3 alusel riigi kanda.

12.3. Süüdistatava Oleg Kuzini menetluskuludeks on määratud kaitsja tasud kohtueelses- ning kohtumenetluses ja teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsustega kaasnev sundraha. Määratud kaitsja tasud olid kohtueelses menetluses 135,60 eurot (tl 176-177). Määratud kaitsja tasud kohtumenetluses olid 118,80 eurot (kd 2, tl 12) ja 943,20 eurot (kd 2, tl 31-33), kokku 1062 eurot. Määratud kaitsja tasud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o 876 eurot. O. Kuzini ütlustest ilmneb, et ta on töövõimeline ja töötav isik. Seega tal on võimalik väljamõistetavaid menetluskulusid tasuda. Kohtuistungil ei ilmnenud, et süüdistatav oleks oma varalise seisundi tõttu raskes majanduslikus olukorras, kus menetluskulude hüvitamine käiks talle jõu. Seega tuleb määratud kaitsja tasud ja sundraha täies ulatuses

§ 180lg 1 alusel süüdistatavalt välja mõista.

12.4. Arvestades asjaolu, et süüdistatav J. Plehhanov peab täitma enda alaealiste laste ülalpidamiskohustust (süüdistatava ütluste kohaselt on tal xxx last) ning süüdistataval O. Kuzinil esineb muid rahalisi kohustusi (süüdistatava ütluste kohaselt laen, hagide tasumine) võib tuhandetesse eurodesse ulatuvate menetluskulude ühekorraga tasumine olla kummagi süüdistatava jaoks suur väljaminek. Seetõttu võimaldab kohus süüdistatavatel tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena (

§ 180lg 3).

13. SÜÜTEOMENETLUSES TEKITATUD KAHJU HÜVITAMISE TAOTLUSED J. Plehhanovi kaitsja esitas taotluse hüvitada J. Plehhanovi õigeksmõistmisel süüdistatavale süüteomenetluses kinnipidamisega tekitatud kahju. Samasuguse taotluse esitas O. Kuzini kaitsja süüdistatava O. Kuzini osas. Kohus jätab nimetatud taotlused rahuldamata põhjusel, et kohus tegi mõlema süüdistatava osas süüdimõistvad otsused, mistõttu ei esine süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p 1 ja p 2 näidatud olukorda kahju hüvitamiseks. Samuti ei nähtu kohtus uuritud tõenditest ega ka esitatud taotlustest, et esinenud oleks SKHS § 7 lg 1 või 3 näidatud kahju hüvitamise aluseid. Seetõttu, tulenevalt

§ 306

lg 1 p 16 ja § 312 p 81 jätab kohus mõlema süüdistatava osas esitatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlused rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Ristlaan rahvakohtunik 23 1-20-2365 (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tullino rahvakohtunik 24