← Eesti

4-20-3982/37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi 4-20-3982 Tiit Lõhmus Sulev Õunapi väärteoasi KarS § 262 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. septembri 2020 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik Sulev Õunap Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalve ameti Lõuna prefektuur, esindaja K.K. Menetlusalune isik Sulev Õunap (isikukood 36903122779) Eesti Vabariigi kodanik elukoht: XXX ei tööta RESOLUTSIOON
  3. Tartu Maakohtu
  4. septembri 2020 otsus jätta sisuliselt muutmata, kuid teha maakohtu otsuse resolutsioonis täpsustus aresti ärakandmise aja osas ja määrata arest ärakandmisele Lõuna prefektuuri Tartu arestikambris kohtuotsuse jõustumisel. Kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus saadab Sulev Õunapile määruse, mis ajaks ta peab karistuse kandmiseks kohale ilmuma.
  5. VTMS § 2 ja KrMS § 4081 lg 3 alusel jätta avaldamata käesoleva otsuse punkt
  7. Tagastada Sulev Õunapile koos apellatsiooniga esitatud lisad (M.H. i ja L.S. i seletused, 20.02.2019 SA TÜK epikriisi väljavõte, väljavõte S. Õunapi kuulmisega seonduvalt, mälupulga ostutšekk ja mälupulk).
  8. Apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU
  9. 02.09.2020 koostatud väärteoprotokolli nr 2780,20,009462 kohaselt tekitas Sulev Õunap XXX asuvas korteris 01.09.2020 ajavahemikul kell 22.30–00.00 korduvalt müra (karjus toas, ropendas, lasi arvutist valju müra), millega häiris oluliselt naabrite (M.S. ) rahu. 1.
  10. 22.09.2020 koostatud väärteoprotokolli nr 2780,19,013807 kohaselt tekitas S. Õunap XXX asuvas korteris korduvalt, järjepidevalt ning kestvalt oma valju intensiivse röökimisega ja ka trampimisega oluliselt majanaabrite rahu ning und häirivat lärmi (täpsemad kuupäevad ja kellaajad väärteoprotokollis). 1.
  11. 22.09.2020 koostatud väärteoprotokolli nr 2780,20,005019 kohaselt tekitas S. Õunap XXX asuvas korteris korduvalt, järjepidevalt ning kestvalt oma valju intensiivse röökimisega ja ka trampimisega oluliselt majanaabrite rahu ning und häirivat lärmi (täpsemad kuupäevad ja kellaajad väärteoprotokollis). 1.
  12. 22.09.2020 koostatud väärteoprotokolli nr 2780,20,010251 kohaselt tekitas S. Õunap XXX asuvas korteris 22.09.2020 ajavahemikul kell 03.05–03.25 oma valju intensiivse röökimisega oluliselt majanaabri J.K. rahu ja und häirivat lärmi. 1.
  13. Kõigi eelnevate tegevustega rikkus S. Õunap KorS § 56 lg 2 sätestatut ning pani toime KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.
  14. 22.09.2020 esitas Politsei- ja Piirivalveamet Tartu Maakohtule arutamiseks väärteoprotokollid nr 2780,20,009462; 2780,19,013807; 2780,20,005019 ja 2780,20,010251 ning Tartu Maakohtu 22.09.2020 määrusega ühendati väärteoprotokollide arutamine ühiseks menetluseks.
  15. Tartu Maakohtu 30.09.2020 otsusega karistati S. Õunapit KarS § 262 lg 1 järgi 20 päeva arestiga, mille hulka arvati S. Õunapi kinnipidamine 22.09.2020 kell 03.50 - 23.09.2020 kell 14.25, s.o üks päev, ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 19 päeva aresti. S. Õunapile määratud arest kuulub ärakandmisele Lõuna Prefektuuri Tartu arestikambris kohtuotsuse jõustumisel alates 10.10.
  17. Maakohus leidis, et S. Õunapi süü on tõendamist leidnud. 4.
  18. S. Õunapile heidetakse ette korduvat KorS § 56 lg 2 sätestatud nõude rikkumist ehk majanaabreid oluliselt häiriva korduva ja kestva müra tekitamist XXX asuvas korteris ajavahemikul 09.08.2019 kuni 21.01.2020 erinevatel kellaaegadel ning ajavahemikul 27.01.2020 kuni 04.06.2020 erinevatel kellaaegadel, samuti 22.09.2020 ajavahemikul kell 03.05–03.25 ja 01.09.2020 ajavahemikul kell 22.30–00.
  19. Tunnistajate A.B. i, M.S. a ja J.K. ütlustest nähtub, et nemad elavad S. Õunapiga samas majas XXX . J.K. elab neljanda korruse korteris, A.B. ja M.S. kolmanda korruse korteris ning S. Õunap elab nende all teise korruse korteris. Tunnistajate kinnitusel on S. Õunap oma korteris korduvalt röökinud, kisanud, karjunud, trampinud, ropendanud ja valjul häälel sõimanud, samuti on kuulda olnud arvuti tulistamismängu hääli. Ta on teinud seda erinevatel kellaaegadel, väikeste ajavahedega ja mõnikord tunde. See kõik on tunnistajaid oluliselt häirinud ja rikkunud nende rahu ka päevasel ajal, kuid eriti öösel. Temaga on üritatud rääkida, kuid ta eitab oma tegevust või ignoreerib juttu. Korduvalt on tema häiriva käitumise pärast välja kutsutud ka politseid, kui politsei kohale tuleb, on S. Õunap toas vaikselt, kuid koheselt peale politsei lahkumist on lärm jätkunud. 4.
  20. Tunnistaja J.K. sõnul on ta häirivad sündmused ka kuupäevaliselt ja kellaajaliselt üles kirjutanud ning edastanud need märkmed väärteoasjas politseile. Väärteoasja materjalide juurde lisatud märkmetest nähtub, et J.K. on teinud hulgaliselt üleskirjutusi ajavahemikust 2019 august kuni 2020 juuni erinevatest kuupäevadest ja kellaaegadest, mil S. Õunap on oma 2 korteris röökinud, trampinud, ropendanud või kosta on olnud arvutimängu müra. Need kuupäevad ja kellaajad ühtivad väärteoprotokollides nr 2780,19,013807 ning 2780,20,005019 toodud kuupäevade ja kellaaegadega ning ka kohtuistungil kinnitas J.K. , et väärteoprotokollides toodud ajavahemikel on olnud hulgaliselt episoode. Lisaks kinnitas ta, et on S. Õunapi röökimise peale üles ärganud 22.09.2020 öösel kella 03.05 ajal, mil 7–10 minuti jooksul asi kordus, ta pidas vastu 20 minutit ja kutsus seejärel politsei. Tema ütlusi kinnitab politsei sündmuse protokoll-arvestuskaart, millest nähtub politsei väljakutse 22.09.2020 öösel kella 03.27 ajal XXX , kus korteris nr x elav meesterahvas väidetavalt iga natukese aja tagant karjub ja rikub öörahu. 4.
  21. Rohkeid episoode kinnitavad ka tunnistajate A.B. i ja M.S. a ütlused. Tunnistaja A.B. kinnitas, et hulgaliselt episoode on olnud ajavahemikel 09.08.2019 kuni 2020 aasta jaanuarini ja 27.01.2020 kuni 04.06.
  22. Tunnistaja M.S. kinnitas, et on teinud mitmeid väljakutseid, ühe episoodina nimetas 01.09 ööd kella 23–00 ajal, mil S. Õunap taaskord röökis, tunnistaja tegi kõne häirekeskusesse ning välja saadeti patrull. Eelnimetatud tunnistaja ütlusi selle väljakutse osas kinnitavad ka tunnistaja M.P. i ütlused ning isikusamasuse tuvastamise protokoll. Isikusamasuse tuvastamise protokollist nähtub S. Õunapi isiku tuvastamine 02.09.2020 öösel kella 00.40 ajal XXX seoses öörahu rikkumisega. Tunnistaja M.P. i ütlustest nähtub, kuidas tema olles patrullpolitseinikuna väljakutsel ja seistes Sõpruse puiesteel ühe maja trepikoja ees, kuulis majast kostuvat karjumist ning hiljem töökaaslastega vesteldes selgus, et karjumine tuli S. Õunapi korterist, kus tunnistaja oli seoses öörahu rikkumise väljakutsetega korduvalt ka varem käinud. Tunnistaja hinnangul võis karjumine olla teisi isikuid häiriv. Kõik eelnimetatud majaelanikest tunnistajad on kirjeldanud, kuidas S. Õunapi selline järjepidev (tegelikult aastaid kestnud) väga häiriv tegevus on rikkunud nende öörahu, seganud neil end välja puhkamast ja seepärast päeval tööl keskendumast. 4.
  23. Maakohus leiab, et eeltoodud tõendid kinnitavad S. Õunapi poolt väärteoprotokollides toodud aegadel XXX asuvas korteris müra ja lärmi tekitamist. Küll võib ebatäpne olla väärteoprotokollis nr 2780,20,005019 märgitud aeg 01.06.2020 kell 01.50–01.
  24. Maakohus leiab, et ilmselt on tunnistaja J.K. märkmetes selles osas kirjaviga, kuna müra tekitamise algusaeg on hilisem kui lõpuaeg. Tegemist ei ole aga olulise ebatäpsusega ning tõendatuks võib lugeda müra tekitamise ligikaudu kella 1 ajal öösel. Arvestades tunnistajate ütlustest ja tunnistaja J.K. märkmetest nähtuvat asjaolu, et müra ja lärmi on S. Õunap tekitanud KorS § 56 lg 2 toodud ajavahemike sisse jäävatel kellaaegadel korduvalt, kohati on see olnud pikaaegne ning tekitatud müra ja lärm on tunnistajaid ka oluliselt häirinud, leiab kohus, et ilmselgelt kujutas sellise müra tekitamine endast KorS § 56 lg 2 sätestatud nõude rikkumist. Maakohtul puudus igasugune alus uskuda justkui naabrid on esitanud S. Õunapi osas valekaebusi või on tajunud tekitatud müra põhjendamatult häirivana. Märkimist väärib ka, et häiriva lärmi kostumist S. Õunapi korterist on kinnitanud ka tunnistajana üle kuulatud patrullpolitseinik, kellel puudub igasugune huvi menetlusaluse isiku osas valeütluste andmiseks. Seega ei pidanud maakohus S. Õunapi enda ütlusi usaldusväärseteks ning luges tõendatuks tema poolt korduvalt KorS § 56 lg 2 sätestatud nõude rikkumise ja sellega KarS § 262 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsete tunnuste täitmise. 4.
  25. S. Õunap on KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteokoosseisu toime pannud kavatsetult. Arvestades tema tegevuse sisu ja järjepidevust on ilmne, et ta oli täielikult teadlik, et tekitab oluliselt naabrite rahu häirivat lärmi ja müra. Tunnistajate ütlustest nähtub, et selline temapoolne tegevus on olnud pikaajaline, nad on üritanud S. Õunapiga sellest ka rääkida ning on korduvalt välja kutsunud politseid. Siiski on müra ja lärmi tekitamine jätkunud, sealhulgas peale seda, kui politsei on teda külastanud. Tunnistajad märkisid, et peale viimase väärteoprotokolli koostamist S. Õunapile, jätkas ta ka kuni kohtuistungini aegajalt samasugust 3 häirivat käitumist. Ei ole usutav, et peale korduvaid naabrite pöördumisi ja politseiväljakutseid ei saanud S. Õunap aru, et ta tekitab oma karjumise, asjade loopimise ja arvuti heliga sellist müra, mis oluliselt häirib naabreid. Kuna naabrite pöördumistest ja politsei sekkumisest hoolimata jätkas ta erineval viisil müra tekitamist ning tema tegevus on olnud märkimisväärselt pikaaegne ja järjepidev, on ainuvõimalik järeldada, et tema tegevuse eesmärgiks on olnudki müra tekitamisega naabrite häirimine. Menetlusaluse isiku enda selgitused, et kehva kuulmise tõttu ei suuda ta oma häält kontrollida ning ei tea, kas hääled võivad kostuda naabriteni, ei ole tõsiseltvõetavad, kuna korduvate pöördumiste tõttu pidi ta igal juhul aru saama, et häirib oma tegevuse valjususega naabreid ning oleks saanud edaspidi hilisõhtusel ja öisel ajal võimalikust müra ja lärmi tekitamisest hoiduma. Kuigi maakohus möönis, et S. Õunapil võib olla ka mõningane kuulmislangus, ei saa kohtuistungil tajutu põhjal siiski järeldada, et võimalik kuulmisprobleem oleks sedavõrd märkimisväärne, et tal ei oleks võimalik valju hääletugevust tajuda ega vastavalt sellele ülemäärase müra tekitamisest hoiduda. Eeltoodu alusel on ilmne, et tema enda selgitused on ennastõigustavad ega sea kahtluse alla väärteo toimepanemist kavatsetult. 4.
  26. Maakohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega tuleb S. Õunap KarS § 262 lg 1 järgi süüdi tunnistada.
  27. Karistuse osas leidis maakohus, et S. Õunapi süü on suur. Süü suurust iseloomustab tema õigusvastase tegevuse intensiivsus. Kaaselanike häirivat müra on ta tekitanud 12 kuu jooksul erinevatel kellaaegadel korduvalt ja kestvalt, häirides sellega oluliselt ja pikaajaliselt naabrite normaalset elukorraldust ning riivates nende õigust öörahule. Tema tegevus on olnud kavatsetud ning tunnistajate ütlustest nähtuvalt on ta müra tekitamist jätkanud isegi peale politseiväljakutseid, mis näitab tema eriti küünilist suhtumist. Maakohus ei tuvastanud karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist. Varasemast on S. Õunapil kehtiv väärteokaristus samasuguse tegevuse eest. Teda on karistatud Tartu Maakohtu 17.10.2019 otsusega KarS § 262 lg 1 järgi 30-päevase arestiga, mis asendati 30 tunni üldkasuliku tööga. Kuna peale nimetatud karistuse kandmist on ta sarnast õigusvastast tegevust jätkanud, on ilmne, et see ei ole talle mingit positiivset ega õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Eeltoodud asjaolusid koosmõjus arvestades leidis maakohus, et on põhjendatud karistada S. Õunapit arestiga üle sanktsiooni keskmise määra. Rahatrahvi mõistmine ei ole põhjendatud süü suurust ega S. Õunapi majanduslikku olukorda arvestades. Tegemist on töötu isiku ja töövõimetuspensionäriga, mistõttu on kaheldav, kas ta suudaks rahatrahvi tasuda. Samuti on ilmne, et karistuse eesmärgid rahatrahvi, kui kergemaliigilise karistuse, määramisega jääksid tõenäoliselt saavutamata kuna seda ei ole teinud ka juba üldkasuliku töö määramine isikule. Eeltoodust tulenevalt, samuti isiku süü suurust ja preventiivseid eesmärke arvestades, on põhjendatud karistada S. Õunapit seekord raskemaliigilise karistusega, s.o arestiga. Kuna maakohus pidas põhjendatuks määrata isikule arest reaalselt ärakandmisele ja see oleks tema puhul esmakordne karistuse kandmise viis, siis on põhjendatud määrata karistus mitte maksimaalses võimalikus määras, kuid arvestades rikkumise korduvust ja intensiivsust siiski üle sanktsiooni keskmise määra. APELLATSIOON, EELMENETLUS APELLATSIOONILE RINGKONNAKOHTUS JA VASTUS
  28. Tartu Maakohtu 30.09.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik S. Õunap, kes taotleb väärteoprotokollide 2780,19,013807 ja 2780,20,005019 osas sõltumatu juristi hinnangut väärteoprotokollide seadusele vastavuse osas. Tühistada maakohtu otsus ühekülgse 4 käsitlemise ja politsei ebaseaduslike protokollide tõttu. Kehtestada lähenemiskeeld, mis keelaks kodanikel E.U. il, A.B. il, M.S. il ja J.K. il muuhulgas politsei kutsumise S. Õunapile. Kui jätkuvalt leitakse, et S. Õunap on süüdi, siis kergendada karistust. Tagastada mälupulk või kompenseerida selle maksumus. S. Õunap soovib osaleda asja arutamisel ringkonnakohtus. Apellatsioonis leitakse kokkuvõtlikult järgmist. S. Õunap leiab, et politsei terroriseerib teda süstemaatiliselt ning häirib tema elu. Seega politsei ei saa selles asjas olla objektiivne asjaosaline. Politsei on oma tegevuse jaoks värvanud korterid x, x, x – neil korteril on vaen S. Õunapi vastu. Politseipoolne vaen tuleneb politseitöötajatest K.K. est ja A.V. ist. Menetlusalune isik annab omapoolse ülevaate, millest on alguse saanud vihavaen eelnimetatud korteritega seotud isikutega. Korterid x ja x on samuti lähinaabrid, aga nad ei kaeba. S. Õunap seab kahtluse alla A.B. i ütlused. Politseiametniku, asja menetleja, kasutamine tunnistajana on keelatud. Väärteoprotokollides nr 2780,19,013807 ja 2790,20,005019 toodud episoodid on väljamõeldised ning protokollide koostamine ei vasta VTMS sätestatud nõuetele. Ühegi episoodi puhul ei ole kohal käinud politseid, kes oleks tuvastanud rikkumise, pole tuvastatud rikkujat, pole tutvustatud isikut, kes teatas politseile, ei ole võimaldatud S. Õunapile vastulauset. Sama kehtib ka väärteoprotokollides nr 2780,19,009462 ja 2780,20,
  29. S. Õunap annab ülevaate tema arvates toimunust. S. Õunap toob välja, et K.K. organiseeris temalt arvutivarguse, kuid VTMS § 36 järgi on keelatud vara arestimine. S. Õunap annab ülevaate toimunust. Ka on politsei organiseerinud kaebaja osas jälitustegevust – teda kuulati pealt ja salvestati. S. Õunap leiab, et politseinikud, kes teda piinasid, tuleks vastutusele võtta. Ka on kiusatud S. Õunapi liikumisvaegusega isa. Kohtunik Anneli Tanumi osas tegi S. Õunap istungi alguses taandamisnõude. Kohtunik ei rahuldanud mitte ühtegi S. Õunapi seaduslikku nõuet. Samuti kubiseb kohtuotsus vigadest. S. Õunap esitab tõendi selle kohta, et ta on ühest kõrvast kurt. Samuti ei arvestanud maakohus kirjalikku tunnistust M.H. ilt, kes ei saanud tervislikel põhjustel kohtusse tulla. Kirjalik selgitus on esitatud koos apellatsiooniga ja ka L.S. i oma. S. Õunap on lisanud apellatsioonile kolm videot mälupulgal, mis fikseerib korter x elaniku kolkimised.
  30. Tartu Ringkonnakohtu 11.11.2020 määrusega tehti S. Õunapile ettepanek asja arutamiseks kirjalikus menetluses arvestades ühiskonnas koroonaviirusest tekkinud olukorda. S. Õunapi 11.11.2020 vastuse kohaselt on S. Õunap nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
  31. Tartu Ringkonnakohtu 12.11.2020 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti aega kuni 23.11.2020 esitada kirjalikke seisukohti esitatud apellatsiooni osas.
  32. Nimetatud ajaks oma seisukohad PPA esindaja K.K. , kes ei nõustu apellatsioonis toodud põhistusega ja leiab, et Tartu Maakohtu otsus on tehtud õigetel alustel ning on väga selgelt põhistatud, mistõttu tuleb see jätta muutmata. S. Õunapile määratud karistus on täises ulatuses proportsionaalne tema poolt väga pika aja kestel tahtlikult ning erakordselt intensiivselt ja järjekindlalt toime pandud, väga arvukatesse episoodidesse ulatuvate rahurikkumistega asjaolude ning iseloomuga. Kohtuväline menetleja rõhutab, et ka käesoleva väärteomenetlusega hõlmatud S. Õunapi tegevuse puhul on karistusõiguslik sekkumine leidnud kohaldamist absoluutselt viimase abinõuna. 5 RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
  33. Ringkonnakohus, uurides väärteoasja materjale, maakohtu otsust, apellatsiooni ja vastust apellatsioonile, leiab, et maakohtu otsusega on sisukohaselt tuvastatud S. Õunapi süüline tegevus KarS § 262 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemises.
  34. Uurides asja materjale, tuvastas ringkonnakohus, et apellatsioonis esitatud argumendid ei sea kahtluse alla maakohtu otsusega kindlaks tehtud asjaolusid. Alusetu on apellatsiooni seisukoht, et maakohtu menetlus on olnud ühekülgne või puudulik. Asjas kogutud tõendusteave on mahukas ja lugejale jälgitav. Ringkonnakohtul pole mingit mõistlikku põhjust korrata maakohtu otsuses esitatud motiveeritud põhjendusi. VTMS § 153 lg 4 p 1 sätestab, et kui ringkonnakohus jätab VTMS § 147 lg 1 p 1 kohaselt maakohtu otsuse muutmata, ei pea kohus kohtuotsuse põhiosa asjaolusid oma kohtuotsuses kordama, kuid vajadusel võib lisada oma põhistusi.
  35. Mõneti laialivalguva apellatsiooni põhitaotlusena saab välja lugeda S. Õunapi soovi, et kõrgema astme kohus tunnistaks ta väärtegudes süüdi mitteolevaks. Kui kohus seda ei leia, siis soovib S. Õunap, et kohus kergendaks talle mõistetud karistust.
  36. S. Õunapi apellatsioon on koormatud paljude mitteoluliste argumentidega. Nii on ta taotlenud muuhulgas ekspertiisi majale, tuvastamaks kui kaugele tema hääl majas kostab jne. Maakohus on nimetatud taotluse osas juba seisukoha võtnud, leides, et ekspertiisi määramiseks pole põhjust, kuna sellel pole seost käesoleva asjaga, mis käsitleb teiste isikute rahu rikkumist.
  37. S. Õunap leiab apellatsioonis, et politsei tegeleb tema süstemaatilise terroriseerimisega ja organiseeritud tagakiusamisega. Veel kirjeldab ta 20.02.2019 tema vastu asetleidnud rünnet depressiivse jalgratturi poolt. Samuti nõuab kahe patrullpolitseiniku vastutusele võtmist, kes on teda piinanud, kui tema korterisse tungisid. Apellatsiooni lõpposas märgib, et politsei kiusas taga juba tema liikumisvaegusega isa. Apellant peab vajalikuks kehtestada asjas tema vastu tunnistusi andnud isikute (E.U. , A.B. , M.S. ja J.K. ) osas lähenemiskeelu kohaldamist, mis keeleks neil inimestel temale politsei kutsumise. Ringkonnakohus leiab, et eelpool apellatsioonis nimetatud asjaolud on asjakohatud ja ei oma nimetatud väärteoasja õigeks sisuliseks lahendamiseks tähtsust ning tuleb jätta tähelepanuta.
  38. Maakohtu istungil S. Õunap temale etteheidetavate väärtegude toimepanemist ei tunnistanud. Apellatsioonis väidab S. Õunap, et väärtoeprotokollides nr 2780,19,013807 ja nr 2790,20,005019 toodud episoodid on väljamõeldised ja nende protokollide koostamine ei vasta VTMS sätestatud nõuetele. Vastupidiselt apellatsioonis väidetule ei näe ringkonnakohus nagu maakohuski siin midagi ebaseaduslikku. Väärteoprotokollides toodud aegadel XXX korteris müra ja lärmi tekitamist ja vastavat tõendusteavet on maakohus juba analüüsinud ning ringkonnakohus nõustub sellekohaste põhjendustega.
  39. Kohtunik A. Tanumi vastu esitatud taanduse lahendas kohtunik 30.09.2020 määrusega, leides motiveeritud põhjendustes, et puudub põhjus tema taandamiseks ja jättis sellega taandamistaotluse rahuldamata. Seega polnud kohtunik A. Tanumil mingit põhjust ennast taandada. (Ko To tl 69-70)
  40. Maakohus on uurinud ja kaalunud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Muuhulgas on kohus möönnud, et S. Õunapil võib olla mõningane kuulmislangus, kuid sellest ei saa järeldada, et kuulmisprobleem oleks sedavõrd äärmuslik, et isik ei taju valju hääle,- muusika,müratugevust jms., ega suudaks ise seetõttu müra tekitamisest hoiduda.
  41. S. Õunapi esitatud apellatsioonis joonistub kujukalt välja kaitseversioonina üldpilt, mille kohaselt isik pole oma elukohas XXX korteris mingit müra tekitanud ega kellegi rahu või und 6 häirinud. Juba maakohtus on ta seda kõike avaldanud ning kohus on sellekohase S. Õunapi versiooni veenvalt ümber lükanud.
  42. Menetlusaluse isiku versioonil, et majanaabrid teda sihilikult kiusavad ja korterites x, x ja x elavad naabrid on politseitöötajate poolt värvatud, pole mingit tõsiseltvõetavat alust. Samuti tuleb ringkonnakohtul soostuda maakohtu järeldusega, et majanaabrid pole S. Õunapi peale süstemaatiliselt valetanud. Miks peaks arvukad majaelanikud S. Õunapit pahatahtlikult kiusama või tema osas valekaebusi esitama, polegi võimalik asja materjalide põhjal mõista. Põhjendatult tekib ka küsimus, kes peaks kortermajas müra, karjete ja lärmi osas toimunut alusetult fabritseerima või välja mõtlema ja selles kõiges S. Õunapit valelikult süüdistama.
  43. S. Õunapi poolt KorS § 56 lg 2 nõude korduvat rikkumist ehk majanaabreid oluliselt häiriva korduva ja kestva müra tekitamist korteris XXX, on oma ütlustes kinnitanud majanaabrid A.B. , M.S. ja J.K. . Ringkonnakohtul pole nagu maakohtulgi alust nimetatud tunnistajate ütluste usaldusväärsuses kahelda. Siinjuures omavad tõenduslikku tähtsust ka tunnistaja J.K. poolt pikemal ajaperioodil üles tähendatud ja tõendina esitatud märkmed erinevatest kellaaegadest ja kuupäevadest, mil S. Õunap on oma korteris röökinud, ropendanud või trampinud. Häiriva lärmi olemasolu on kinnitanud lisaks majanaabritele patrullpolitseinik ja tunnistaja M.P. , kellel pole mingit huvi S. Õunapi tegevuse osas valeütluste andmiseks.
  44. Tõendusteabest joonistub reljeefselt välja S. Õunapi mõneti pretensioonikas käitumismuster, kes süstemaatilise tegevusega on osutunud oma elukohas XXX majaelanike rahu rikkujaks ja seda just öisel ajal. Vastupidiselt isikutele, kes soovivad öisel ajal rahu ja korda kortermajas, on S. Õunap pikemal ajaperioodil järjekindlat karjunud, loopinud asju, trampinud ja tekitanud arvutiga võimast müra, häirides sellega kortermaja naabreid. S. Õunapit on inimlike meetmetega (vestlused, millega kaasati korterühistu liikmeid, sotsiaaltöötajaid, politsei poolsed selgitused jne.) püütud korrale kutsuda, et ta oma rahuhäiriva tegevuse lõpetaks. Paraku on need jäänud tagajärjetuks.
  45. Asjakohane on viidata kohtuvälise menetleja maakohtus antud ütlustele. Nimelt on tal sisukohane ülevaade Lõuna Politseiprefektuuri töö üle ja olles käesoleval ajal vastutav prefektuuri väärteomenetluse asjade eest, on ta seisukohal, et S. Õunapi juhtumi puhul on tegemist kõige intensiivsema ja järjekindlama avaliku rahu rikkumisega Lõuna regioonis. (Ko To tl 67 pöördel)
  46. XXX
  47. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et S. Õunapi süü on suur. Taolist seisukohta toetab asjaolu, et isiku õigusvastane tegevus on olnud pikema ajaperioodi jooksul intensiivne. Kaaselanike öörahu on olnud tõsiselt häiritud ja nende rahulik elukorraldus traumeeritud. S. Õunapi tegevus on olnud kavatsetud. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Varasemalt on S. Õunapit juba karistatud Tartu Maakohtu 17.10.2019 otsusega KarS § 262 lg 1 järgi 30-päevase arestiga, mis asendati 30 tunni üldkasuliku tööga. Kuna peale nimetatud karistuse kandmist on ta sarnast õigusvastast tegevust jätkanud, on ilmne, et see ei ole talle mingit positiivset ega õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Mõistes S. Õunapile karistuseks aresti üle sanktsiooni keskmise määra, arvestas kohus isiku majanduslikku olukorda, samuti, et tegemist on töötu isiku ja töövõimetuspensionäriga, mistõttu on kaheldav, kas ta suudaks rahatrahvi tasuda. Ringkonnakohus märgib, et varasem karistus ei ole seega ära hoidnud järgmisi rikkumisi. See tähendab, et eelmisel korral süüle ja üldpreventiivsetele eesmärkidele vastav sanktsioon ei ole mõjutanud isikut hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Seekord tuleb rakendada süüle ja 7 ka eripreventiivsetele eesmärkidele vastavat karistuse liiki aresti näol. Ringkonnakohus leiab seega, et S. Õunapile maakohtu otsusega mõistetud karistust pole mingit põhjust kergendada.
  48. Maakohus on otsuse resolutsioonis märkinud, et S. Õunapile määratud arest kuulub ärakandmisele Tartu arestikambris kohtuotsuse jõustumisel alates
  49. oktoobrist
  50. Ilmselgelt konkreetse kuupäevaga seonduvalt ei ole S. Õunapil võimalik aresti kandma asuda. Seega tuleb maakohtu
  51. septembri 2020 otsus jätta sisuliselt muutmata, kuid teha maakohtu otsuse resolutsioonis täpsustus aresti ärakandmise aja osas ja määrata arest ärakandmisele Lõuna prefektuuri Tartu arestikambris kohtuotsuse jõustumisel. Kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus saadab VTMS § 205 lg 2 alusel Sulev Õunapile määruse, mis ajaks ta peab karistuse kandmiseks kohale ilmuma.
  52. Apellatsiooniga koos esitas S. Õunap mitmeid lisasid (M.H. i ja L.S. i seletused, 20.02.2019 SA TÜK epikriisi väljavõte, väljavõte S. Õunapi kuulmisega seonduvalt, mälupulga ostutšekk ja mälupulk). Nimetatud lisad kohus tagastab S. Õunapile, kuna kohus neid tõendina vastu ei võta, sest tõendite esitamine pidi toimuma maakohtus. Kuna mingeid kaalukaid põhjuseid tõendite varasema mitteesitamise osas pole esitatud, siis loeb kohus need asjasse mittepuutuvateks ja tagastab S. Õunapile.
  53. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1, ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 30.09.2020 otsus tuleb jätta sisuliselt muutmata, kuid täpsustada aresti kandmise aja alguse osas. Apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtunik Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.