2-20-11658/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas 2-20-11658 Tsiviilasja number Tsiviilasi Ä K Ni hagiavaldus R P Ni vastu abielu lahutamise nõudes. Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Ä K N, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja lepinguline esindaja Ädu Arvisto Kostja R P N, isikukood YYY, elukoht YYY Kostja lepinguline esindaja advokaat Birje Kalmus Kohtuistungi toimumise aeg
3. detsember
4. a RESOLUTSIOON
5. Rahuldada hagi.
6. Lahutada Ä K N (isikukood XXX) ja R P N (isikukood YYY) abielu, mis on registreeritud Ameerika Ühendriikides ja mille kohta on koostatud dokument nr xxx.
7. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.
8. Jõustunud kohtuotsus saata Hiiumaa Vallavalitsusele perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
9. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
10. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja kandnud menetluskulu summas 100 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, mis jääb hageja kanda. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
11. Hageja nõue ja põhjendused 12.08.
12. a esitas Ä K N Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Kärdlas hagiavalduse R P Ni vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja ja kostja abiellusid Ameerika Ühendriikides. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielulised suhted
13. a jaanuaris, kui kostja lahkus Eestist. Hageja sõitis kostjale Tai Kuningriiki järgi ja nad püüdsid leppida, kuid märtsist pöördus hageja siiski Eestisse tagasi. Juuni alguses tuli kostja Eestisse, kuid peale kolme päevast koos olemist selgus, et pooled ei suuda oma erimeelsusi lahendada. Hageja soovib abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja hagis esitatud nõude juurde. Hageja jäi selle juurde, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud.
14. Kostja seisukoht Kostja on nõus abielu lahutamisega ja palub kohtul abielu lahutada. Pooled kohtusid 2018.a. septembris Tais. Poolte suhted muutusid kiiresti lähedasteks ning suvi 2019 veedeti Eestis. 18.08.2019.a. abiellusid pooled Las Vegases. Pooled hakkasid Kärdlas renoveerima maja, mis oli nende koduks. Talv plaaniti veeta Tais. Kostja ei nõustu, et abielulised suhted lõppesid jaanuaris. Kostja läks 2020 jaanuari alguses Taisse, kuna tal oli seal korraline operatsioon. Hageja tuli talle Taisse järgi. Hageja tuli märtsis 2020 Eestisse Covid-19 pandeemia tõttu. Kostja lennud tühistati pandeemia tõttu ja kostja saabus Eestisse juunis. Poolte vahel tekkisid erimeelsused. Kostja ja hageja suhted pingestusid ning juulis teatas kostja hagejale, et talle selline elukorraldus ei sobi. Kostja on nõus abielu lahutama. Kohtuistungil jäi kostja selle juurde, et poolte abielu tuleb lahutada, kuna abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2.
15. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud 18.08.2019.a. Ameerika Ühendriikides, mille kohta on väljastatud dokument nr xxx. 2.
16. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. 2.
17. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud ja kooselu nad taastada ei soovi. Mõlemad pooled soovivad abielu lahutada. Kohus on tuvastanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud hiljemalt juulis 2020.a. Ei ole alust arvata, et abikaasad kooselu 2 taastavad, kuna elatakse eraldi riikides, mis raskendab suhtlust. rahuldab kohus hagi. Eeltoodud põhjendustel
18. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot, mis jääb hageja kanda. Asja materjalide kohaselt kostjal menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 3