← Eesti

1-20-8901/8

Obsah (6)§ 238§ 181§ 318§ 7§ 309§ 175

1-20-8901 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. detsembril 2020. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-20-8901 (kohtueelses menetluses

§ 238lg 1 p 4 kohus otsustas: - Õigeks mõista U P Kar

S § 424 lg 1 järgi esitatud süüdistuses.

§ 181

lg 1 alusel jätta tekkinud menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 334 eurot riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

§ 318

lg 3 p 1 tulenevalt ei saa süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. SÜÜDISTUS U P’i süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi selles, et tema juhtis tahtlikult 28.04.

  1. a kella 16:15 ajal Harjumaal, Lääne-Harju vallas, Joa tee ja Mere tee ristmikul suunaga Mere tee poole mootorsõidukit JIAJUE JJ50QT-22 registreerimismärgiga x, olles joobeseisundis, s.t temal oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1,07 mg/l KOHTU SEISUKOHT 1-20-8901
  2. Asjaolu, et U P juhtis mootorsõidukit JIAJUE JJ50QT-22 (mopeed) registreerimismärgiga x Harjumaal, Lääne-Harju vallas, Joa tee ja Mere tee ristmikul 28.04.2019 kella 16:15 ajal, kinnitavad nii politseiametnikust tunnistaja S Õ kui ka U P’i enda ütlused (tl 6-7, tl 17-18).
  3. Tunnistaja S Õ andis 28.04.2019 ütlusi (tl 6), et vormistas 28.04.2019 koos abipolitseinik O E patrullteenistuses olles Joa tee 18 juures liiklusrikkujat, kui märkas kell 16:15 mopeedi JIAJUE reg.nr x, mille juht võis olla joobes. Sõiduk liikus mööda Joa teed ning patrulli märgates keeras kiiresti suunaga Mere tee poole. Peatas sõiduki sinise-punase vilkuriga Joa tee 25 juures kell 16:
  4. Sõidukit juhtis U P, kes oli silmnähtavalt alkoholijoobes. Kuna isik oli agressiivne, kasutas ta käeraudu. Välijuhi poolt kohapeal teostatud tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus oli 1,07 mg/l.
  5. 30.04.2019 on tunnistaja S Õ andnud täiendavaid ütlusi (tl 7), et märkas paarimehega kella 16:15 paiku umbes 80-100 m kaugusel mopeedi JIAJUE reg.nr x, mis liikus Kloogaranna poe suunas ja mille kohta oli kella 13:00 paiku raadioeetris öeldud, et juht võib olla joobes. Patrulli nähes mopeedijuht kiirendas ja keeras Mere tee poole, seejärel aga Joa tee 25 maja taha, kust ei olnud võimalik talle sõiduautoga järele minna. Seetõttu jättis ta patrullsõiduki ja jooksis mopeedile järgi, mis seisis väljasurnud mootoriga kraavi ääres. Ta jooksis isiku juurde, kes istus sel hetkel mopeedi peal. Isik oli koguaeg tema silma ulatuses ning millegi tarvitamist tema poolt ei näinud. Ka ei näinud ta mopeedi kõrval maas ega isikul käes mingeid pudeleid või purke. Tõendusliku alkomeetriga bussi ootamiseks pani tal käed raudu. Isiku sõnul võeti ta kinni ilma aluseta, kuna ta tahtis vaid poodi õlut ostma sõita.
  6. U P keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, seega avaldati tema eeluurimisel antud ütlused. 29.04.2019 toimunud ülekuulamisel (tl 17-18) on ta selgitanud, et sõitis mopeediga kaines olekus ja alkoholi tarbis alles siis, kui sõidu lõpetas. Nimelt otsustas ta umbes 5 minutit enne kinnipidamist sõita mopeediga Kloogaranna poodi. Siis oli ta kaine ja seda võib ka tema invaliidist ema kinnitada. Ta istus oma isiklikku mopeedi JIAJUE JJ50QT-22 reg.nr x ja sõitis kodust x poodi, kust ostis sularaha eest 2 pudelit viina. Sõitis 200 m poest tagasi, keeras naabri hoovi ja sõitis mööda metsateed oma kodu suunas. Politsei märkas teda poest ja järgnes talle. Sel hetkel, kui politseipatrull kohale jõudis, istus ta kraavis krundiaia peal ja jõi viina. Politsei tuli tänavalt ja kutsus teda, kuid ta keeldus ja jätkas alkoholi tarvitamist. Kuna ta ei reageerinud politsei kutsele, tulid nad ise ja panid ta indikaatorvahendisse puhuma, see näitas joovet. Siis pandi ta käed raudu ja viidi politseiautosse. Edasi ei mäleta ta kus teda puhuma pandi või mis oli alkomeetri lõplik näit ning ta toimetati kambrisse kainenema.
  7. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 19) kohaselt kõrvaldati U P 28.04.2019 alates kella 16:16 sõiduki JIAJUE JJ50QT-22 reg.nr x juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Liiklusjärelevalve käigus selgus alkoholilõhn juhi suust.
  8. Tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510 EE kasutamise väljatrüki (tl 8) kohaselt on 28.04.2019 ajavahemikus kell 16:30-16:34 toimunud kahel mõõtmisel olnud U P’i alkoholjoobeks vastavalt 1,18 mg ja 1,17 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta. Arvestades laiendmääramatust 0,10 mg/l, oli U P’i alkoholijoobe lõplikuks mõõtetulemuseks 1,07 mg/l. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 p 1 mõttes järgitav, sest mõõtmist on teostanud pädev mõõtja P P (tl 12-16), kes kasutas taadeldud mõõtevahendit (taatlustunnistus nr TTRC-18/00186) (tl 11) ja järgis mõõtemetoodikat.
  9. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuhti, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l või rohkem. Juhtudel, kui isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi määr alla eelmärgitud piirmäärade, loetakse isikut küll alkoholijoobes olevaks, kuid teda karistatakse väärteokorras LS § 224 lg 1 või 2 alusel, mitte kriminaalkorras KarS § 424 lg 1 või 2 alusel. 2

(4)1-20-8901
  1. Vaidlust ei ole selles, et U P 28.04.2019 kella 16:15 ajal mootorsõidukit, s.o mopeedi JIAJUE JJ50QT-22 reg.nr x juhtis. Seda asjaolu kinnitab nii politseiametnikust tunnistaja kui ka süüdistatav ise. Samuti ei ole vaidlust selles, et ajavahemikul 16:30-16:34 toimunud kahel tõendusliku alkomeetriga teostatud mõõtmisel esines U P’il alkoholijoove suurusjärgus 1,07 mg/l. Seega oleks 28.04.2019 kella 16:34 ajal U P’il tuvastatud lõpliku joobe näol tegemist nn kriminaalse joobega. Küll aga on kohtu hinnangul vaidlus selles, kas U P oli tõepoolest alkoholijoobes ka mopeedi juhtimise ajal või tarvitas ta eelnevalt x kauplusest ostetud viina üksnes kraavi ääres seiskunud mopeedil ja sel ajal, kui politseiametnik patrullsõiduki peatas, sellest väljus ning talle Joa tee 25 maja taha järele jooksis.
  2. Kõrvutades omavahel süüdistatava ja politseiametnikust tunnistaja ütluseid, ei ole eluliselt usutav, et politseiametnikust tunnistajal süüdistatavaga koguaeg pidev silmside olla sai. Nimelt nähtub tunnistaja S Õ ütlustest, et mopeedijuht keeras Joa tee 25 maja taha, kuhu polnud talle võimalik sõiduautoga järgneda, mistõttu pidi ta auto maha jätma ning edasise tee jooksma. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta keeras naabri hoovi ja sõitis mööda metsateed oma kodu suunas ning hetkel kui politseiametnikud temani jõudsid, istus ta kraavis krundiaia peal ja jõi viina. Eeltoodust tuleb järeldada, et mopeedijuht keeras maja taha, kuhu politsei talle järgneda ei saanud ning sõitis sealt edasi vähemalt mingisuguse kraavini. Järelikult oli politseiametnikul temani jõudmiseks vaja läbida kriminaalasja raames tuvastamata pikkuse ja nähtavusega vahemaa, mille jooksul süüdistatav võis kiiruga alkoholi tarbida. Sellist sündmuste käiku selgitaks teatud mõttes ka joodud etanooli kogusest ja imendumise kiirusest sõltuvalt U P’i mälupilt: süüdistatav oskas ülekuulamisel kirjeldada küllaltki detailselt kogu sündmuste käiku kuni ajahetkeni, mil ta puhus indikaatorvahendisse (mis näitas joovet) ning edasi ei mäleta ta enam kus teda tõendusliku alkomeetriga puhutati või mis oli selle lõplik mõõtetulemus. Arvestades, et isik peeti kinni umbes kella 16:15 ajal ning et kell 16:30 tõenduslikku alkomeetrisse puhumist ta ei mäleta, pidi algselt kaine isiku poolt vahetult enne kinnipidamist tarvitatud kange alkoholi kogus olema märkimisväärselt suur, mis järsult toimima hakates võiski põhjustada olukorra kus t isik ca 15 minutit hiljem enam sündmuse käiku ei mäletanud.
  3. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et tunnistaja on esmalt andnud ütlusi, et peatas sõiduki sinise-punase vilkuriga, kuid hiljem täiendavalt selgitanud, et mopeed seisis kraavis ning ta sai aru, et selle mootor oli välja surnud. Seega ei ole U P kõrvaldatud mitte sõiduki juhtimiselt, vaid ta juba istuski seiskunud mopeedil ja tarvitas (enda sõnul) poest vahetult enne kinnipidamist ostetud alkoholi. Süüdistatav on algusest peale, sh ka kohtuistungil kategooriliselt eitanud oma süüd ja alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist, kinnitades, et asus alkoholi tarbima alles siis kui mopeediga kraaviäärel seisis. Kohtu hinnangul on tegemist nn sõna-sõna-vastu-olukorraga, kus tunnistaja väidab ühte ja süüdistatav teist ehk nende versioonid toimunust on diametraalselt vastuolus. Asjas kogutud muud tõendid kinnitavad isikul esinenud alkoholijoovet kella 16:30-16:34 ajal, kuid mitte mootorsõiduki juhtimise ajal. Isik peeti kinni ja kõrvaldati juhtimiselt, kui ta istus seisva, s.o väljasurnud mootoriga mopeedi peal. Muid tõendeid, mis suudaksid tõendada kas politseiametniku ütlusi süüdistatavaga pideva silmside hoidmise kohta või kinnitaksid fakti, et mopeedi läheduses ühtegi alkoholipudelit ei tuvastatud, ei ole menetleja pidanud vajalikuks väga pikalt kestnud eeluurimise jooksul koguda. Teostamata on jäänud igasugused muud uurimistoimingud, mis kaudselt annaks kinnitust või lükkaks ümber emba kumba versiooni toimunust- nii on üle jäetud kuulamata teine patrullis olnud abipolitseinik O E ; samuti x poe müüja, kes saaks kinnitada, kas süüdistatav üldse ostis enne poest viina, mida ta hiljem kraaviserval istudes juua saanuks. Samuti on välja jäetud selgitamata ja üle kuulamata hädaabinumbrile helistanud isik, kes teatas enne süüdistatava kinnipidamist joobekahtlusega (ja asjas tuvastamata) rollerijuhist samas piirkonnas jne. Samuti puudub käesolevas asjas politseiametniku vormi- või pardakaamera salvestis, millelt oleks üheselt võimalik tuvastada sündmuste kulgu ning muid olulisi tehiolusid kellaaja täpsusega; tegemata on jäetud uurimiseksperiment selle kohta, kas tunnistaja Õ sai kogu aeg visuaalselt jälgida süüdistatava tegevust tema tagaajamisel kuni süüdistatava kinnipidamiseni jne. Kuigi 3
(4)1-20-8901 kohtupraktikas ei ole välistatud nö ühele tõendile tuginevad süüditunnistamised, millele ka prokurör oma süüdistuskõnes viitas, siis nendel puhkudel on eriti oluline just kaudsete tõendite kogum. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis on kõikvõimalikud uurimistoimingud, mis süüdistatava versiooni toimunust ümber lükkaks, jäetud kohtu jaoks arusaamatul põhjusel tegemata. Seda vaatamata sellele, et süüdistatava versioon toimunust oli menetlejale teada juba eeluurimise alguses. Seega on eelnimetatud asjaolu osas tõusetunud kõrvaldamata kahtlus, mis tuleb

§ 7lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks.

11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et U P tuleb

§ 309

lg 2 kohaselt õigeks mõista, sest kohtulikult arutamisel ei ole tuvastatud kuriteosündmust ega kuritegu. Tõendatud on, et U P mopeedi mingil ajahetkel juhtis ning et vähemalt kella 16:30 ajal oli ta alkoholijoobes, kuid KarS § 424 lg 1 sätestatud objektiivse koosseisu täitmiseks on tõendamata see, et ta ka juba algselt mopeedi juhtides alkoholijoobes oli. Samuti ei vasta U P’i käitumine mõne muu kuriteokoosseisu tunnustele, mistõttu tuleb ta esitatud süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi õigeks mõista. SÜÜTEOMENETLUSES TEKITATUD KAHJU HÜVITAMINE 12. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS) § 5 lg 1 p 2 sätestab, et kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 p 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati kahtlustatavana kinnipidamisega. U P oli käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana kinni peetud 28.04.2019 – 30.04.2019, s.o 3 päeva (tl 1-2). Samas sätestab SKHS § 8 lg 1 p 2, et isikul ei ole õigust nõuda kahju hüvitamist, kui ta põhjustas kahju kaasa toonud meetme kohaldamise tahtlikult või ettevaatamatult, sealhulgas jättis avaldamata teistmise aluseks oleva asjaolu, rõõnas ennast, hoidus menetlusest kõrvale, rikkus tõkendist tulenevat kohustust mitte lahkuda loata oma elukohast või läks pakku. Kohtu hinnangul on U P ise oma tahtliku käitumisega põhjustanud enda kinnipidamise. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et U P oli käitumiselt agressiivne ning politseiametnik kahtlustas, et ta võib proovida põgeneda, mistõttu kasutati tema kinnipidamisel ka erivahendina käeraudu (tl 1-2, 6). U P ise on ülekuulamisel öelnud, et politsei kutsus teda tänava pealt, kuid ta keeldus ja jätkas alkoholi tarvitamist (tl 17-18). 21.12.2020 toimunud kohtuistungil nentis U P ka ise oma viimases sõnas, et käitus politseinikega liiga ülbelt. Kõike seda arvestades leiab kohus, et U P’il ei ole tulenevalt SKHS § 8 lg 1 p-st 2 õigust nõuda kahju hüvitamist enda kahtlustatavana kinnipidamise eest ning kohus seda talle välja ei mõista. MENETLUSKULUD 13.

§ 181lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades Kar

S §-s 182 sätestatud erandeid. Käesolevas asjas koosnevad menetluskulud

§ 175

lg 1 p 4 alusel süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsja Yaroslav Radziwill’ile makstud tasudest kohtueelses menetluses summades 27 eurot, 104 eurot ja 27 eurot (tl 25-33) ja kohtumenetluses summas 176 eurot. Seega on kaitsjatasud kokku 334 eurot. Arvestades asjaolu, et kohus mõistis U P’i talle esitatud süüdistuses õigeks, tuleb menetluskulud kogusummas 334 eurot jätta

§ 181lg 1 alusel riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.