2-20-102260/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-102260 Tsiviilasi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal hagiavaldus T M vastu liikluskindlustuslepingust tulenevast nõudes. Tsiviilasja hind 724,38 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AB „Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314) kaudu Telefon: +372 6224550 E-post: info@pzu.ee Hageja lepinguline esindaja Kadri Ojamaa e-post kadriojamaa1@gmail.com Kostja T M, isikukood XXX, elukoht, XXX RESOLUTSIOON
3. Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal hagi T M vastu õigeksvõtul põhineva otsusega.
4. Välja mõista kostjalt T M AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kasuks kindlustusandja tagasinõude alusel 2.
5. Põhivõlgnevus summas 640,00 (kuusada nelikümmend) eurot; 2.
6. Sissenõutavaks muutunud viivis 27.08.2020 seisuga summas 33,22 (kolmkümmend kolm 22) eurot; 2.
7. viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
8. jaanuari ja
9. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas tasumata põhivõlgnevuselt (27.08.
10. a seisuga on põhivõlgnevus 640,00 eurot) alates 28.08.
11. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus.
12. Saata kohtuotsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaks määramine 1
13. Jätta tsiviilasja menetluskulud kostja T M kanda
14. Välja mõista kostjalt T M hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 365 (kolmsada kuuskümmend viis) eurot s.o. tasutud riigilõiv summas 125 eurot ja õigusabikulud summas 240 eurot.
15. Menetluskuludelt tuleb kostjal T M tasuda hagejale Aktiva Finants menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
16. jaanuari ja
17. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
18. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja käesoleva tsiviilasja menetlemisega seoses menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kirjeldav ja põhjendav osa
19. 27.08.
20. a esitas hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal hagiavalduse T M vastu põhivõlgnevuse 640,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 33,22 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 31.05.2019 Rootsi Kuningriigis liiklusõnnetus, kus sõiduk VOLVO V70 (XXX), mida juhtis kostja, tagurdas otsa pargitud sõidukile KIA NIRO (YYY). Nimetatud liiklusõnnetuse kohta sai hageja info Länsförsäkringar AB poolt saadetud liiklusõnnetuse teatest. Nimetatud teatest nähtub, et sõidukit VOLVO V70 (XXX) juhtis kostja ning kostja poolt juhitud sõiduk tagurdas Statoili tanklas külje pealt otsa pargitud sõidukile KIA NIRO (YYY). Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki liikluskindlustuse kindlustusandjaks oli hageja. LKindlS § 53 lg 4 kohaselt kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu 30 protsendi ulatuses väljamakstavast kindlustushüvitisest, kuid mitte enam kui 640 eurot, kui sõidukijuht ei esitanud sõidukit kindlustusandja nõudel ülevaatamiseks või ei andnud kindlustusjuhtumi asjaolude kohta selgitusi. Kuna hageja palus kostjal esitada sõiduk ülevaatamiseks ning samuti palus hageja kostjal anda toimunu suhtes selgitusi, siis on hagejal kostja suhtes tagasinõude õigus LKindlS § 53 lg 4 alusel. Lisaks põhinõudele ja sissenõutavaks muutunud viivistele palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 28.08.2020 kuni põhinõude (640,00 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning kostja kanda jäävatelt hageja menetluskuludelt mõista välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. 2
21. Pärnu Maakohus võttis 08.10.
22. a määrusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva. Dokumendid toimetati kostjale kätte elektrooniliselt 29.10.
23. 09.11.2020 andis kostja teada, et võtab hagi õigeks (ei vaidlusta tema vastu esitatud hagi).
24. Käesolevas asjas ei saa kohaldada TsMS § 168 lg 6, mille kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul kostja ei võtnud maksekäsu kiirmenetluses makseettepanekut saades koheselt nõuet õigeks. Mis tähendas, et hageja oli sunnitud kohtusse pöörduma ning sellega seonduvalt täiendavaid kulusid kandma. Mistõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
25. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas 240 eurot, mille kohaselt on hagi ettevalmistamisele, tõlkimisele, koostamisele ja esitamisele kulunud 2 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingute tegemine on põhjendatud ja arvestades toimingute mahtu ajakulu usutav ning vajalik. Esindaja tunnitasu on 120 eurot, mis on põhjendatud ja mõistlik määr.
26. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude (riigilõiv) väljamõistmist summas 125 eurot, millest riigilõiv maksekäsukiirmenetluses oli 45,00 eurot ja hagimenetluses 80 eurot. Kohus leiab, et hagi esitamisel tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalikuks kuluks kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
27. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
28. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja lepingulise esindaja kulud summas 240,00 eurot ning tasutud riigilõiv summas 125 eurot. Kokku põhjendatud menetluskulusid summas 325 eurot.
29. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viisise välja mõistmiseks alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel.
30. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
31. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ilma põhjendava osata. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 3