Obsah (9)

§ 102§ 22§ 1§ 170§ 31§ 86§ 109§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-15998 Tsiviilasi K V avaldus pa

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada võlgnikku K V kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. jaanuaril 2021 kell 16.
3. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Kohustada võlgnikku K V esitama hiljemalt
5. jaanuaril 2021 pankrotihaldurile võlgniku täpsustatud vara ja võlgade nimekiri.
6. Menetluskulud jätta võlgniku K V kanda.
7. Määrata ajutise pankrotihalduri Eve Selberg’i tasuks 405 eurot, millele lisandub käibemaks 81 eurot, kokku 486 eurot.
8. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Väljamakse teostada Advokaadibüroo CLARUS arvelduskontole nr EE
10. Määrus saata resolutsiooni punkti 11 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
11. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud K V esitas 30.10.2020 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selberg’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: K V omab käesoleval ajal arvelduskontot nr xxxx Swedbank AS, konto jääk seisuga 2.12.2020 on 2,88 eurot. Maanteeameti 3.12.2020 vastusest ajutise halduri päringule selgub, et võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja ei ole olnud, ta on 01.10.2019 võõrandanud sõiduauto. Võlgnik töötas kuni 01.09.2020 klienditeenindajana, käesoleval ajal otsib tööd ning alates 16.11.2020 on võlgnik Eesti Töötukassas registreeritud töötuna ja tööotsijana. Eesti Töötukassa poolt talle väljamakseid määratud ei ole. Muu vara puudumist on võlgnik pankrotiavalduses ja ajutisele pankrotihaldurile saadetud vastuses kinnitanud. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul varaks rahalised vahendid 2,88 eurot pangakontol, sissetulek puudub. Täitemenetluse toimikute kohaselt on võlgniku suhtes menetluses 9 täitemenetlust nõuete summaga 28 628,60 eurot. Võlgniku poolt esitatud vara ja võlgade nimekirjas on võlgadena samuti välja toodud menetluses olevad täitemenetlused. Lisaks täitemenetlustele on võlgnikul alljärgnevad võlad: GelvoraSergel OÜ 6 34,48 eurot, Telia AS 515,02 eurot, Julianus Inkasso OÜ 8 581,34 eurot. Muud kohustused võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutisele haldurile teadaolevalt moodustavad võlgniku kohustused kokku 43 759,44 eurot. K V kohustused moodustavad kokku 43 759,44 eurot. Võlgnikul vara kohustuste katteks puudub, samuti puudub igakuine sissetulek. Eeltoodust tulenevalt vajadus täiendavale analüüsile puudub. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur K V maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Võlgnik on pankrotiavalduses välja toonud, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Vastavalt avaldusele ei suuda võlgnik täita kohustusi võlausaldajate ees. Maksejõuetuse põhjuseks nimetab võlgnik kiirlaenude võtmist, mh uute kiirlaenude võtmist 2 eelmiste võlgade tasumiseks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua kergemeelse kiirlaenude võtmise. Ajutine pankrotihaldur leiab, et K V maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi K V pankrotimenetluses.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Võlgnik on esitanud kohustusest vabastamise avalduse. Lähtudes

§ 170

lg 1 võib võlgniku kohustusest vabastamise avalduse esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Eeltoodust tulenevalt palub ajutine haldur kuulutada välja K V pankrot. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selberg’i.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Pankrotihalduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest ja selle täiendusest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 43 759,44 eurot, kuid vara vaid 2,88 eurot.

§ 86

lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks töötasuks 405 eurot, millele lisandub käibemaks 81 eurot, kokku 486 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23

lg 3).

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata 3 nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks töötasuks 405 eurot, millele lisandub käibemaks 81 eurot, kokku 486 eurot.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4