Obsah (9)

§ 367§ 136§ 147§ 179§ 173§ 162§ 174§ 177§ 190

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 26.08.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-1987 Tsiviilasi TALLINNA ÄRI

) § 367 alusel alates 08.02.2019.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. 18. Tsiviilasja hinna määramine kohtu poolt 18.1. Harju maakohus on 28.02.2019 määrusega käesoleva hagi menetlusse võtnud hagiavalduses (I kd lk 27) märgitud tsiviilasja hinnaga 76 189,26 eurot (I kd lk 35). Käesolevaks on selgunud, et hagiavalduses märgitud hagihind on vale. 18.2.

§ 136

lg 4 kohaselt, tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. 18.3. Käesolevaga muudab kohus tsiviilasja hinna määramise määrust

§ 136lg 4 alusel.

18.

1. Hageja esitatud nõude puhul ei ole tegemist solidaarnõudega, vaid hageja taotles kummaltki kostjalt iseseisvalt käenduslepingu alusel põhivõla ja viivise väljamõistmist. Seega tuleb määrata kummagi kostja osas tsiviilasja hind järgmiselt. Põhinõue 35 000 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 283,84 eurot + viivis ühe aasta eest. Seega oleks õige tsiviilasja hind kostja I suhtes 38 083,84 eurot ja kostja II suhtes samuti 38 083,84 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb tsiviilasja hinna kuni 50 000 eurot korral tasuda lõivu 1000 eurot. Hageja on tasunud kahe kostja vastu esitatud nõudelt 1200 eurot, mis on 800 eurot nõutust vähem. 18.
2. Kooskõlas

§ 147

lg 3 esimese lausega mõistab kohus hagi rahuldamise tõttu kostjatelt tasumata ulatuses riigilõivu riigituludesse välja. 18.6.

§ 179

lg 9 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. 19. Menetluskulud 19.1.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 järgi jäävad menetluskulud kostjate kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses

§ 174lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

10 19.

1. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 1200 eurot ja vandetõlke kulu 623,66 eurot, millest pool, so 911,83 eurot tuleb välja mõista kostjalt I ja 911,83 eurot kostjalt II. 19.
2. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

1. Riigi õigusabi tasust 20.
2. Harju maakohus andis 29.01.2020 määrusega M Vile riigi õigusabi korras esindaja isiku esindamiseks tsiviilasja kohtumenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Advokatuur määras tema esindajaks vandeadvokaat Andres Lusmägi, kes osutab õigusabiteenust Andres Lusmägi Advokaadibüroo kaudu. 20.
3. Õigusabi korras esindaja esitas 28.06.2020 tasutaotluse summas 573,60 eurot, sh 95,60 eurot käibemaks. Esindajal on kulunud kokku 522 minutit isiku esindamiseks kohtumenetluses ja kohtuistungil. 20.
4. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Vastavalt RÕS § 21 lg 3 riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra (edaspidi tasude ja kulude kord) kehtestab valdkonna eest vastutav minister, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu ning olles eelnevalt ära kuulanud advokatuuri juhatuse seisukoha. Valdkonna eest vastutav minister võib eelarveaasta kestel riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise aluseid, maksmise korda ja tasumäärasid ning kulude hüvitamise ulatust ja korda muuta. 20.
5. RÕS § 23 lg 1 järgi kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. 20.
6. Vastavalt RÕS § 22 lg 7 lausele 1, riigi õigusabi andmise otsustanud kohus kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. 20.
7. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi määrus) alates 01.09.2019 kehtiva redaktsiooni § 10 lg 3 kohaselt tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas hagiavalduse koostamine ja esitamine, ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 lõike 1 punktis 2 sätestatud hooldusõiguse asjades, sealhulgas avalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 540 euro ühes kohtuastmes. Kui asjas on eelnevalt osutatud riigi õigusabi seaduse § 4 lõike 3 punktis 8 või 9 nimetatud õigusabi, ei ületa tasu 378 eurot. Sama paragrahvi lg 4 järgi on tasu riigi õigusabi osutamise eest tsiviilasja kohtuistungil ja isiku ärakuulamisel 27 eurot iga poole tunni kohta. 20.
8. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Esindaja poolt kirjeldatud toimingud on olnud vajalikud hagimenetluses ja kohtuistungiteks ettevalmistamiseks ja toimingutele kulunud aeg on olnud põhjendatud ja vajalik. Seega kuulub esindajale 11 hüvitamisele 573,60 eurot (summa sisaldab käibemaksu 95,60 eurot). Riigi õigusabi osutav vandeadvokaat Andres Lusmägi osutab õigusteenust Andres Lusmägi Advokaadibüroo kaudu.
9. Menetluskulude hüvitamisest riigile 21.1.

§ 190

lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Sama paragrahvi lõike 5 järgi, kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 179

lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 21.2. Seega tuleb M Vilt välja mõista riigituludesse menetluskulud summas 573,60 eurot. 21.3.

§ 179

lg 9 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik