Obsah (10)

§ 200§ 121§ 65§ 266§ 64§ 68§ 16§ 25§ 56§ 58

Kriminaalasi nr 1-20-8332 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2020. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-8332 (20278001695) Kohtunik

§ 200

lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 266 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav ALEKSANDER LÕHMUS Isikukood: 36211032713; elukoht: XXX; viibimiskoht: Tartu vangla (vahistatuna); XXX; emakeel: XXX; XXX; töökoht: XXX. Kriminaalkorras 5 kehtivat karistust. Väärteokorras 23 kehtivat karistust. Tõkend: vahistamine alates 06.10.2020. a. Kaitsja Vandeadvokaat Marina Valge Kohtuistungi toimumise aeg 14. detsember 2020. a RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Aleksander Lõhmus

§ 121lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3, s.o 4 (neli) kuud vangistust, võrra ja mõista Aleksander Lõhmusele karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita Aleksander Lõhmusele mõistetud karistus Tartu Maakohtu 18.06.2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-3980 mõistetud karistusega, s.o 5 (viis) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, ja mõista Aleksander Lõhmusele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada Aleksander Lõhmus

§ 266lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Aleksander Lõhmus

§ 200

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Aleksander Lõhmusele liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3, s.o 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust, võrra ja mõista Aleksander Lõhmusele karistuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Aleksander Lõhmusele mõistetud karistust käesoleva kohtuotsusega

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse, s.o 1 (üks) aasta vangistust, võrra ja mõista Aleksander Lõhmusele kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.-07.08.2020.

a, s.o 3 (kolm) päeva. Aleksander Lõhmuse ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Aleksander Lõhmuse karistuse kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg, s.o 06.10.

1. a. Aleksander Lõhmuse suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistuda kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 38 lg 5 p 1, 2 alusel teavitada kannatanu S.S. (S.) (isikukood XXX) Aleksander Lõhmuse vahistusest vabastamisest, ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Teavitus edastada e-posti aadressil XXX. KrMS § 38 lg 5 p 1, 2 alusel teavitada kannatanu J.V. (V.) (isikukood XXX) Aleksander Lõhmuse vahistusest vabastamisest, ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Teavitus edastada e-posti aadressil XXX. KrMS § 38 lg 5 p 1, 2 alusel teavitada kannatanu K.K. (K.) (isikukood XXX) Aleksander Lõhmuse vahistusest vabastamisest, ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Teavitus edastada e-posti aadressil XXX. Rahuldada J.V. (isikukood XXX) tsiviilhagi. 2 Välja mõista Aleksander Lõhmuselt kannatanu J.V. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks 24 (kakskümmend neli) eurot 93 senti. Kahju tuleb kanda J.V. arveldusarvele nr XXX (XXX). KrMS § 180 lg 1 alusel Aleksander Lõhmuselt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot, ekspertiisikulu 570 (viissada seitsekümmend) eurot ja riigi õigusabi kulu 580 (viissada kaheksakümmend) eurot 02 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 2610 (kaks tuhat kuussada kümme) eurot 02 senti tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
2. Selgitusse tuleb märkida „1-20-8332 menetluskulud, Aleksander Lõhmus“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde kaks CD-R plaati Häirekeskuse lühinumbrile 112 tehtud kõnede helifailidega, DVD-plaat patrullipolitseiniku vormikaamera videosalvestisega ja kaart sündmuskohajälgedega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, v.a prokurör esitada apellatsiooni. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUSE SISU Aleksander Lõhmusele on esitatud süüdistus

§ 121lg 2 p 3 järgi selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 29.01.2019.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8602 karistatud vägivallakuriteo toimepanemises, milline karistus on kehtiv, kasutas 27.01.2020. a kella 23.00 paiku XXX asuva XXX keldrikorrusel füüsilist vägivalda K.K. ja M.P. suhtes. Füüsiline vägivald seisnes selles, et Aleksander Lõhmus lõi maas põrandal magavale K.K. ühe korra jalaga vasakule poole rindkere piirkonda ning seejärel lõi maas magavale M.P. ühel korral rusikaga vasaku põsesarna piirkonda. Sellise tegevusega tekitas Aleksander Lõhmus K.K. füüsilist valu ja rindkere kontusiooni ning M.P. füüsilist valu ja vasaku silma hematoomi. Aleksander Lõhmusele esitatud süüdistus ka

§ 266lg 2 p 1 järgi selles, et tema 05.08.2020.

a kella 20:20 ajal tungis omavoliliselt akna lahtimurdmise teel sisse J.V. kuuluvasse elamusse aadressil XXX. 3 Lisaks on Aleksander Lõhmusele esitatud süüdistus

§ 200lg 1 järgi selles, et tema kasutas 06.10.2020.

a kella 14:25 ajal XXX asuva XXX kontori koridoris vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil füüsilist vägivalda kannatanu S.S. suhtes. Aleksander Lõhmus haaras vasaku käega kinni S.S. kõrist ning samal ajal võttis parema käega S.S. käest ära kannatanule kuuluva mobiiltelefoni Huawei P

1. S.S. nõudmise peale telefon tagastada jätkas Aleksander Lõhmus kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamist. Nimetatud vägivald seisnes selles, et Aleksander Lõhmus tiris S.S. juustest ning lõi talle kahel korral jalaga kõhu piirkonda. Pärast seda läks süüdistatav koos mobiiltelefoniga välisuksest välja. Nähes sündmuskohale saabunud politseiametnikke, viskas Aleksander Lõhmus mobiiltelefoni aadressil XXX maja katusele. S.S. tundis kõrist kinni haaramisest, juustest tirimisest ja jalalöökidest valu ning temale tekitati hematoomid parema põlveliigese piirkonnas ning reiel. II KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Aleksander Lõhmuse süü

§ 121

lg 2 p 3, § 266 lg 2 p 1 ja § 200 lg 1 järgi toime pandud kuritegudes on tõendatud. Esmalt analüüsib kohus Aleksander Lõhmusele esitatud süüdistust

§ 121

lg 2 p 3 järgi, seejärel süüdistust

§ 266

lg 2 p 1 järgi ning peale seda süüdistust

§ 200lg 1 järgi.

1. Kannatanu K.K. ütluste kohaselt magas ta 27.01.
2. a kella 23:00 paiku koos XXX keldrikorrusel nn euroruumis põrandal. Ühel hetkel ärkas ta selle peale, et teda tabas jalalöök vasakule poole ribide piirkonda. K.K. tundis tugevat valu ja karjatas. Ta oli unesegane ega saanud aru, mis toimub. Isik, kes teda lõi, läks ruumist välja ja hakkas taguma vastu väljapääsu ust ning nõudis kiirabi, öeldes, et tal magu valutab ja pistab. K.K. ise jäi pärast löögi saamist edasi maha lebama. Löök ribidesse lõi tal hinge kinni. 28.01.
3. a hommikul läks ta EMO-sse, kus tal diagnoositi ribide ja kõhrede põrutus. Hommikul tuli öösel juhtunu jutuks. Teised rääkisid, et mees, kes teda lõi, oli ka M.P. löönud jalaga näo piirkonda – tol oli haav silma all. XXX tänava XXX J. sõnul oli lööjaks olnud Aleksander Lõhmus (tl 168-170). Kannatanu K.K. ütlustega on kooskõlas teise kannatanu, s.o M.P. ütlused. M.P. ütluste kohaselt ööbis ta umbes jaanuarikuu lõpus XXX asuva XXX keldris. Ta ärkas selle peale, et tundis valu – keegi lõi teda rusikaga ühel korral vastu vasakut põsesarna. Hommikul oli tal sellest vasaku silma all näpuotsasuurune sinikas. Ta ei saanud pimedas aru, kes teda lõi. Hommikul ärgates selgus, et keegi oli lööjas ära tundnud Aleksander Lõhmuse. Aleksander Lõhmus oli löönud ka K. – viimane oli saanud vist jalaga ribidesse, samamoodi une pealt (tl 174-175). Kannatanute ütlusi kinnitab haigusjuhu nr XXX päeviku väljavõte. Selle kohaselt pöördus K.K. 28.01.
4. a erakorralise meditsiini osakonda, kuna 27.01.
5. a kella 23:00 paiku XXX oli tundmatu isik teda jalaga löönud vasakule rindkere piirkonda, kus pärast seda hakkas valutama. Väljavõttest ilmneb seegi, et valvearst diagnoosis K.K. rindkere kontusiooni (tl 171-173). Kannatanu K.K. ütlustega tema kallal vägivalda tarvitanud isiku kohta haakub kiirabikaart XXX, mille kohaselt 27.01.
6. a kella 23:35 ajal tegi Aleksander Lõhmus kiirabile väljakutse, kaevates kõhuvalu ja selle üle, et ta oksendas XXX asuvas XXX keldrikorrusel verd (tl 177-178). Süüdistatav Aleksander Lõhmus ise ei eitagi K.K. ja M.P. kallal vägivalla tarvitamist. Aleksander Lõhmuse ütluste järgi jõid kolm isikut magamiseks mõeldud keldrikorrusel bensiini ja tegid lärmi. See Aleksander Lõhmusele ei meeldinud. Ta ütles selle peale, et võtke vaiksemalt või minge koridori. Selle peale tuli üks püsti ja hakkas talle ütlema, et tema on seal juba nädal aega olnud. Seejärel pani Aleksander Lõhmus jalatsid jalga ja andis talle lõuga. Üks teine mögises samuti miskit seal maas ning temale pani Aleksander Lõhmus ka (tl 184-186). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul veenvalt tuvastatud, et 27.01.
7. a kella 23.00 paiku XXX asuva XXX keldrikorrusel lõi Aleksander Lõhmus maas põrandal magavale K.K. ühe korra 4 jalaga vasakule poole rindkere piirkonda ja maas magavale M.P. ühel korral rusikaga vasaku põsesarna piirkonda. Samuti on tuvastatud, et sellise jätkuva vägivalla kasutamisega tekitas Aleksander Lõhmus K.K. füüsilist valu ja rindkere kontusiooni ning M.P. füüsilist valu ja vasaku silma hematoomi. Seega on Aleksander Lõhmuse tegevuses olemas

§ 121

lg-s 1 toodud koosseisu objektiivsed tunnused – teisele inimesele valu tekitamine ja tervise kahjustamine. 3. Kohus on seisukohal, et Aleksander Lõhmus on teo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Aleksander Lõhmuse enda ütluste kohaselt lõi ta mõlemat kannatanut teadlikult. Kohus leiab, et kui lüüa rusikaga näkku või jalaga rindkeresse, saab inimene oma hariliku elukogemuse pinnalt aru, et sellise tegevusega võib ta teisele inimesele põhjustada valu, halvemal juhul aga ka kehavigastuse. Puudub põhjus kahelda, et ka Aleksander Lõhmus sellest aru ei saanud. Kui Aleksander Lõhmus sellisele arusaamisele ja teadmisele vaatamata lõi K.K. jalaga rindkeresse ning M.P. rusikaga näkku, siis järelikult ta ka vähemalt möönis saabunud tagajärgi. 4. Kohus leiab, et Aleksander Lõhmuse tegu tuleb kvalifitseerida

§ 121lg 2 p 3 järgi korduvalt toime pandud kehalise väärkohtlemisena.

Seda põhjusel, et Aleksander Lõhmust on Tartu Maakohtu 29.01.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8602 karistatud

§ 121lg 2 p 2 järgi vägivallakuriteo toimepanemises (vt tl 111-114).

Karistusregistri väljavõte kinnitab, et tegemist on kehtiva karistusega (tl 99-106).

1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
2. Kannatanu J.V. ütluste kohaselt elab ta aadressil XXX. 05.08.
3. a lahkus ta oma XXX nimetatud aadressilt, et külastada oma vanemaid. Jõudes kella 20:15 ajal tagasi koju, nägid nad elumajale lähenedes akna all paberkotti viina- jm pudelitega. Aken ise oli lahti väänatud ja sääsevõrk eest ära lükatud. Akna tuulutuseks avatud pool oli katki, teisel poolel oli kahjustatud klaas. Läbi akna kõrval olnud klaasist ukse nägi J.V. majas liikumas võõrast meest, kellel oli käes J.V. XXX sülearvuti. J.V. läks teisele poole maja ette. Tema XXX tegi samal ajal maja ukse lukust lahti. Nad läksid majja. Sisenedes leidsid nad võõra mehe elutoast seismas. Arvuti, mis oli tal enne käes olnud, oli pandud tugitooli. Küsimuse peale, mis võõras mees majas teeb, pomises too midagi. Mees oli arusaadavalt alkoholijoobes. Kannatanu helistas Häirekeskusesse (tl 135-137). Kannatanu ütlusi kinnitavad tunnistaja E.P. ütlused. Tunnistaja ütluste kohaselt said nad 05.08.
4. a tööl olles kell 20:22 väljakutse, kuna XXX kinnistul oli võõras mees tunginud läbi akna elumajja. Väljakutse saamise hetkel pidi see isik veel majas sees olema. Nad jõudsid sündmuskohale kella 20:40 ajal. Vastu tuli teate teinud J.V, kes ütles, et majja tunginud mees istub maja hoovis. Hoovis nägi E.P. selgelt alkoholijoobes olevat Aleksander Lõhmust, kellega tal on tulnud tööalaselt mitmeid kordi kokku puutuda. Nad paigutasid Aleksander Lõhmuse politseibussi ja vaatasid seejärel üle sündmuskoha. Nad nägid lahtist akent, mille kohta teate teinud isik ütles, et see on lahti murtud. Akna all oli paberkott (tl 133-134). J.V. ja E.P. ütlustega on kooskõlas sündmuskoha (s.o XXX) vaatlusprotokoll ja asitõendi (s.o 05.08.
5. a kella 20:20 paiku XXX avatud akna all olnud paberkoti) vaatlusprotokoll. Vaatlusprotokollidest nähtub, et maja tagumises seinas oleva akna all maas asetses paberkott kirjaga „meie toidukaubad“. Kotis oli üks 0,5 liitrine klaasist pudel kirjaga „Talu viin“, üks 0,5 liitrine plastikust pudel kirjaga „Vichy“, üks 20-eurone paberraha ning üks taskurätt. Koti kohal olev aken oli avatud asendis ning visuaalsel vaatlusel olid selle aknaraamid ja klaasid terved (tl 142-151, 163167). E.P. ütlusi (sissetungija isiku kohta) ja J.V. ütlusi (majja tungimise viisi kohta) kinnitab DNAekspertiisi akt nr XXX. Ekspertiisiaktist nähtub, et XXX asunud sündmuskoha vaatlusel töödeldi avatud akent söepulbriga. Selle tulemusel tulid klaasiraamidel esile naha papillaarkurrustiku jäljed, millest võeti DNA-proov (proov nr 6). Aknaraami pealt võetud proovi DNA analüüsil saadi täisprofiil, mis oli pärit enam kui ühelt isikult, kuid selles segaprofiilis eristatud peamine DNA5 profiil langes kokku Aleksander Lõhmuse DNA-profiiliga (tl 155-157). Ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et isik, kes 05.08.
6. a kella 20:40 ajal XXX kinnistul kinni peeti, oli Aleksander Lõhmus (tl 179-181). Süüdistatav Aleksander Lõhmus ise väitis, et ei mäleta selle episoodi kohta midagi ning et XXX ei ole tema jaoks tuttav, ta ei ole mitte kunagi sinna sattunud (tl 184-186). Kohus leiab, et Aleksander Lõhmuse eelviidatud ütlused ei anna siiski alust kahelda, et ta viibis süüdistuses märgitud ajal XXX, väänas lahti seal asunud maja akna ning tungis selle kaudu hoonesse sisse. Seda põhjusel, et asjas kogutud teised tõendid (mida kohus eelnevalt käsitles) kinnitavad seda veenvalt. Ka Aleksander Lõhmus ise on tunnistanud, et XXX avatud akna alt leitud ja kaasa võetud esemed, s.o paberkott kirjaga „meie toidukaubad“ ja selle sees olnud pudel kirjaga „Talu viin“, pudel kirjaga „Vichy“, 20eurone paberraha ning taskurätt kuuluvad temale (tl 190-191). Seega on äärmiselt ebausutav, et Aleksander Lõhmuse eelnimetatud asjad oleksid sattunud XXX kuidagi Aleksander Lõhmuse teadmata või muul viisil, kui Aleksander Lõhmuse kaudu. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul igakülgset tõendamist leidnud, et 05.08.
7. a kella 20:20 ajal tungis Aleksander Lõhmus akna lahtimurdmise teel sisse aadressil XXX asuvasse hoonesse. Aleksander Lõhmusel XXX asuvasse hoonesse sisenemiseks valdaja, s.o J.V. nõusolekut ei olnud. Samuti oli see hoone ise Aleksander Lõhmuse jaoks võõras (st see ei olnud Aleksander Lõhmuse otseses või kaudses valduses). Lisaks ei tuvastanud kohus ühtki seadustest tulenevat õiguslikku alust, mis oleks välistanud Aleksander Lõhmuse tegevuse ebaseaduslikkuse. Seega esinevad Aleksander Lõhmuse tegevuses

§ 266lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisu objektiivse koosseisu tunnused.

7. Kohus leiab, et Aleksander Lõhmus pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Ilmselgelt teadis Aleksander Lõhmus, et hoone, kuhu ta akna lahti kangutamise teel sisenes, oli tema jaoks võõras ning et tal ei ole selliseks tegevuseks valdaja luba. Sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseeritut arvestades ei saanud Aleksander Lõhmusel tekkida mingisugust kahtlust sellest, kas tegemist on ikka elumajaga või mitte (tl 142-151). Kuna Aleksander Lõhmus kõigele vaatamata 05.08.

1. a kella 20:20 ajal sisenes aadressil XXX asuvasse eluruumina kasutatavasse majja, siis ta ka tahtis valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult sinna elumajja tungida.
2. Kuna aadressil XXX asuva hoone näol oli tegu J.V. kuuluva elamuga, siis tuleb Aleksander Lõhmuse tegu kvalifitseerida

§ 266

lg 2 p 1 järgi, s.o valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimisena.

1. Kohus ei tuvastanud Aleksander Lõhmuse tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
2. Kannatanu S.S. ütluste kohaselt oli ta 06.10.
3. a kella 14:20 paiku tööl XXX asuvas kontoris. Mingil hetkel kutsus klienditeenindaja L.P. teda appi, sest üks mees pidavat laamendama. Läinud klienditeenindusruumi, nägi S.S, et seal oli klienditeenindaja jaoks pandud kaitseklaas põrandale löödud ja infovoldikud laiali aetud ning et keset ruumi seisis üks meesterahvas, kes oli ebaadekvaatses olekus. L.P. ütles kannatanule, et see meesterahvas oli tahtnud korterit üürida, ning jäi arusaamatuks, miks, sest nende asutus tegeleb matuste vormistamisega, nemad kortereid ei üüri. S.S. läks mehe juurde, ütles, et palun lähme uksest välja, ja tegi välisukse lahti. Meesterahvas tuli kaasa ja nad läksid koos koridori. Kui nad jõudsid välisukse juurde, asutus mees välisuksest välja ja jäi selle ette seisma. S.S. palus meesterahvalt, et too läheks minema, siis saaks ukse kinni panna. Meesterahvas ütles midagi, kuid S.S. ei süvenenud sellesse. Ta küsis mehelt, kas peab politsei kutsuma, et ta ära läheks, ja võttis kätte telefoni – tegu oli musta värvi Huawei P9-ga. S.S. sai 112 valitud ja vist isegi öelda, et on vaja politseid, kui mees hakkas uksest uuesti sisse pressima. Mees 6 haaras vasaku käega S.S. kõrist, lükkas ta vastu koridori seina ja võttis parema käega tema käest telefoni. Kõrist haaramine oli väga tugev, S.S. oli täiesti šokis ja tundis valu. Ta lükkas meesterahva endast kahe käega eemale ja käskis telefon tagasi anda. Selle peale lõi meesterahvas S.S. parema jalaga korra kõhtu. See löök oli tugev ja valus. Meesterahvas karjus: „Sina ei kutsu kedagi!“ ja haaras seejärel vasaku käega S.S. juustest. Mees rebis päris kõvasti, võib-olla jäid juuksed isegi pihku. See oli valus. S.S. sai talle käe vastu ja lõi meest parema käega eemale. Seepeale ütles mees, et sina ei kaku mind, ning lõi S.S. uuesti parema jalaga vastu kõhtu. See löök oli samuti valus ja löögist läks katki S.S. parema jala põlv ning sukapüksid. Mingil hetkel tuli nende juurde ka L.P. Seejärel läks meesterahvas uksest välja. S.S. lükkas välisukse kinni ja keeras lukku. Teine XXX, M.M, ütles, et see mees hakkab S.S. telefoniga ära minema. Selle peale tegi S.S. ukse uuesti lahti ja läks välja. Mees läks väravast välja. S.S. nägi, et politsei tuleb XXX tänavat pidi. Samuti nägi ta, et meesterahvas viskas telefoni kohe kontori kõrval asuva maja katusele. Politsei sõitis bussiga mehele kõrvale ja võttis ta kinni. Lõpuks tuli ka päästeamet, kes võttis telefoni katuselt ära (tl 1317). Kannatanu ütlustega on kooskõlas ka tunnistajate L.P. ja M.M. ütlused, kes olid 06.10.
4. a XXX tööl XXX. L.P. ütluste kohaselt tuli nimetatud päeval pärastlõunasel ajal kontorisse üks keskealine meesterahvas. Mees tundus endast natuke väljas olevat, mingi joove oli tal vast ka. L.P. küsis, kuidas meest aidata saab. Too keerutas ringi ja justkui ei saanud toimuvast aru. Mees istus klienditoolile teisel pool L.P. lauda. Samal ajal helistas M.M. juba politseisse, sest mees tundus talle kahtlane. Mees ütles, et tahab korterit üürida. L.P. ütles, et nemad korteri üürimisega ei tegele. Mingil põhjusel meesterahvas ärritus, tõusis püsti, haaras kinni kliendi ja teenindaja vahelisest pleksiklaasist ning viskas selle hooga põrandale. L.P. tõusis püsti ja hüüdis XXX S.S., et tule vaata, mis siin toimub. S. tuli, läks meesterahva juurde ja palus tal teenindussaalist välja minna. Mehel olid käed rusikas, ta tundus väga agressiivne. S. kõndis meesterahvaga juba koridoris ja nad jõudsid peaaegu välisuksele, kui mees jälle ärritus, seekord S.S. peale. L.P. konflikti algust ei näinud, kuid mingil hetkel nägi ta, et meesterahvas tõukas S. ja haaras kinni tema kõrist. Seejärel sikutas juustest ja vist lõi ka jalaga. S. ütles, et see mees võttis tema mobiili ära ja läks uksest välja. S. läks talle järele. Edasi tuli juba politsei (tl 33-34). Ka M.M. ütlustest nähtub, et pärast kella 14:00 tuli kontorisse silmnähtavalt purjus meesterahvas, kes jäi keset XXX seisma. M.M. küsis mehelt, mida too soovib. Mees vastas midagi segast. L.P. kutsus mehe enda juurde. Mehe käitumisest oli aru saada, et ta on agressiivne. Ta tõstis pidevalt häält ja vaatas erinevaid esemeid, justkui tahaks neid visata või lüüa. M.M. helistas numbril 112, samal ajal üritas L.P. mehega rääkida ja maha rahustada. Mees ütles, et soovib korterit üürida. L.P. selgitas, et nemad korterit ei üüri, tegu on matusekontoriga. Selle peale käratas meesterahvas, et kas te tahate mind kasti lüüa. Järgmisel hetkel muutus mees veel agressiivsemaks ja lõi XXX kaitseks paigutatud klaasi käega põrandale. Maha kukkusid ka erinevad blanketid. L.P. kutsus S.S, kes palus mehel lahkuda. Mees hakkaski välisukse juurde minema ja nad läksid klienditeenindussaalist ära koridori. Seal tekkis mingi rüselus, S. lendas näoga vastu juhataja kabineti ust, mis oli kohe kontori välisukse vastas, ja kukkus pikali maha, kuid tõusis kohe tagasi püsti. M.M. hõikas S.S, et ta paneks ukse lukku, kuid S.S. vastas, et tema telefon on mehe käes. S.S. ja mees läksid välisuksest välja ning kuna see jäi täpselt nurga taha, siis M.M. rohkemat ei näinud. Sisuliselt kohe, kui meesterahvas väljus, tuli ka politsei (tl 30-32). S.S, L.P. ja M.M. eelkirjeldatud ütlusi kinnitavad ka asitõendi vaatlusprotokollid (tl 5-6, 7-8), sündmuse protokoll-arvestuskaart (tl 1-2) ja patrulli teenistusleht (tl 3). Nimetatud dokumentidest kogumis järeldub, et 06.10.
5. a tuli Häirekeskusele ja selle kaudu ka politseile info, mille kohaselt XXX ruumis räuskab joobes vanem meesterahvas. Juhtumist teatas M.M, kes kartis, et mees tuleb talle kallale. M.M. sõnul lõi mees XXX ruumis XXX (S.S.) ja võttis temalt ära mobiiltelefoni, seejärel liikus mööda XXX tänava suunas. Politseipatrulli nähes viskas mees käes 7 oleva mobiiltelefoni XXX maja katusele. Eelnevaga on kooskõlas ka tunnistaja E.P. ütlused. Tunnistaja kinnitusel oli ta 06.10.2020.a koos J.H. XXX. Kella 14:17 said nad väljakutse aadressile XXX, kuna vanem joobes meesterahvas lärmas ja teenindaja kartis, et mees võib kallale tulla. Nad jõudsid sündmuskohale kell 14:
6. Juba XXX tänavat pidi sündmuskohale sõites nägid nad eemalt, et XXX tänavas on naisterahvas, kes lehvitas neile. Naisterahvas osutas sõrmega ühele meesterahvale, kes liikus mööda XXX tänavat XXX tänava suunas. Hetkeks vaatas meesterahvas, kes oli patrulli poole seljaga, üle oma vasaku õla ja viskas kohe pärast seda käest minema mingisuguse musta värvi eseme ning liikus samamoodi kõndides edasi. Patrull sõitis mehe juurde. E.P. tundis temas koheselt ära Aleksander Lõhmuse, kuna oli varasemalt temaga tööalaselt korduvalt kokku puutunud. J.H. paigaldas Aleksander Lõhmuse politseibussi kongi. E.P. läks kannatanu juurde, kelleks osutus S.S. E.P. nägi S.S. paremal põlvel marrastust, ka tema sukad olid katki. Kannatanu selgitas, et mees oli märatsenud ja karjunud töötajate peale. Lõpuks oli mees kallale tunginud S.S. ja teda juustest tirinud ning käte ja jalgadega peksnud. Pärast oli ta S.S. käest ära võtnud telefoni. E.P. sai aru, et asi, mille Aleksander Lõhmus oli ära visanud, oligi S.S. telefon. Ta liikus sinna, kuhu telefon oli visatud. See oli liiga kõrgel ja E.P. seda ise kätte ei saanud. Telefoni toimetas katuselt alla kohale kutsustud päästeamet (tl 25-26). E.P. ütlusi kinnitavad tema ülekuulamise juurde lisatud fototabel XXX, kannatanu S.S. vigastusest ja telefonist Huawei P9 (vt tl 27-29), samuti asitõendi vaatlusprotokoll, s.o patrulli rinnakaamera videosalvestise vaatlus (vt tl 9-12). SA Tartu Ülikooli Kliinikum haigusjuhu nr XXX päeviku kanded ja fotod kinnitavad, et S.S. tuvastati 06.10.
7. a XXX asuvas kontoris toimunud ründe järgselt paremal põlveliigese piirkonnas ja reiel hematoomid ning marrastused (tl 19-23). Kuigi süüdistatav Aleksander Lõhmus ise eitab kuriteo toimepanemist, sest ta ei mäleta alkoholi tarvitamise tõttu
8. oktoobrist mitte midagi (tl 39-41), leiab kohus, et Alesander Lõhmuse süüd kinnitavad usaldusväärselt asjas kogutud teised tõendid. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et 06.10.
9. a kella 14:25 ajal XXX asuva XXX kontori koridoris haaras Aleksander Lõhmus käega kinni S.S. kõrist, põhjustades sellega valu. Samal ajal võttis Aleksander Lõhmus teise käega S.S. käest ära viimasele kuuluva mobiiltelefoni Huawei P
10. S.S. nõudmisele vaatamata ei andnud Aleksander Lõhmus telefoni tagasi, vaid jätkas füüsilise vägivalla kasutamist: tiris S.S. juustest ja lõi talle kahel korral jalaga kõhu piirkonda. Sellega põhjustas Aleksander Lõhmus S.S. valu ning tekitas hematoomid paremal põlveliigese piirkonnas ja reiel. Pärast seda läks Aleksander Lõhmus mobiiltelefoniga välisuksest välja ja liikus XXX kontorist eemale. Nähes politsei saabumist ja endale järgnemist, viskas Aleksander Lõhmus telefoni XXX asuva maja katusele. Kohus leiab, et Aleksander Lõhmuse tegevuses on tuvastatud

§ 200

lg 1 toodud objektiivse koosseisu tunnused, s.o vägivalla (

§ 121lg 1) abil võõra vallasasja äravõtmine.

Aleksander Lõhmus sai mobiiltelefoni enda valdusesse üksnes seetõttu, et ta valu tekitavalt tiris S.S. juustest ja lõi teda, murdes sellega kannatanu vastupanu. Asjaolu, et Aleksander Lõhmus viskas politsei saabudes S.S. mobiiltelefoni XXX asuva maja katusele, ei oma objektiivse koosseisu täidetuse mõttes tähtsust ega anna alust tegu kvalifitseerida kuriteokatsena (

§ 25lg 1).

Aleksander Lõhmus viskas mobiiltelefoni ära alles siis, kui selle valdus oli vägivalla abil juba murtud ja asja vägivallaga hõivamine juriidiliselt lõpule viidud. 11. Kohus on seisukohal, et Aleksander Lõhmus pani kuriteo toime tahtlikult, s.o vähemalt otsese tahtlusega (

§ 16lg 3).

Aleksander Lõhmus teadis, et hõivab enda jaoks võõra (st mitte endale, vaid teisele isikule kuuluva) telefoni (vallasasja) ning et selline valduse üleminek toimub vägivalla kasutamise tagajärjel. Lisaks leiab kohus, et Aleksander Lõhmusel oli vägivalla abil enda valdusesse saadud vallasasja suhtes omastamise eesmärk ehk senise valdaja kestva asjast ilmajätmise ja asja enda kasuks pööramise kavatsus. See, et süüdistatav telefoni lõpuks minema viskas, ei oma rolli 8 tahtluse määratlemisel telefoni äravõtmise ajal – seda tegi ta alles siis, kui nägi politseid kohale saabumas ja endale järgnemas. Lisaks ei ole omastamise puhul oluline, mis motiivil omastatakse. Seega ei oma tähendust see, kui Aleksander Lõhmus omastas telefoni näiteks selleks, et takistada S.S. politseisse helistada. 12. Kohus ei tuvastanud Aleksander Lõhmuse tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 13.

§ 121

lg 2 p 3 sätestab sanktsioonina rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse,

§ 266

lg 2 p 1 rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse ja

§ 200

lg 1 sätestab sanktsioonina 2- kuni 10-aastase vangistuse.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui

-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust.

§ 121

lg 2 p 3 järgse kuriteo puhul tuleb arvestada, et Aleksander Lõhmus lõi mitte üht, vaid kahte inimest. Löömine oli sellise intensiivsusega, et ei tekitanud kannatanutele üksnes valu, vaid ka kehavigastused: K.K. rindkere kontusiooni ja M.P. vasaku silma hematoomi. Sealjuures oli K.K. vigastus selline, et ta pidi abi saamiseks pöörduma meditsiiniasutusse. Samuti ei ole kinnitust leidnud Aleksander Lõhmuse verisoon ründele viinud ajenditest (Aleksander Lõhmus lõi K.K. ja M.P, kuna kannatanud jõid XXX bensiini ja tegid lärmi). Seega on tuvastatud, et ajal, kui Aleksander Lõhmus K.K. ja M.P. suhtes vägivalda tarvitas, viimased magasid, st viibisid seisundis, mis ei võimaldanud neil ennast adekvaatselt kaitsta.

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo puhul arvestab kohus, et majja sissetungimisega lõhkus Aleksander Lõhmus akna tuulutusmehhanismi ja kahjustas klaasi. Kannatanu J.V. pidi seega Aleksander Lõhmuse poolt lõhutud akna taastama, tehes selleks täiendavaid kulutusi. Samas ei olnud akna purustused ulatuslikud ja tekitatud kahju seega suur. Küll peab kohus oluliseks, et majas, kuhu Aleksander Lõhmus sisse tungis, elasid ka lapsed. Selline intsident ilmselgelt hirmutas lapsi ning tekitas ebameeldivaid kogemusi ja seoseid. Seda enam, et aken, mille kaudu majja siseneti, oli XXX aken. Ka kannatanu J.V. avaldas kartust, et XXX võivad Aleksander Lõhmuse sissetungimisest jääda keerulised mälestused (tl 137). Aleksander Lõhmuse süü suuruse hindamisel

§ 200

lg 1 järgse kuriteo puhul arvestab kohus samuti kasutatud vägivalla intensiivsust, s.o lisaks S.S. valu põhjustamisele tekitas talle ka kehavigastused. Samuti tuleb arvestada, et Aleksander Lõhmus kasutas vägivalda ja hõivas telefoni naisterahva käest, põhjustades viimasele sellega šoki ning hirmu edaspidiseks (tl 15). Samas on oluline arvestada, et S.S. tekitatud kehavigastused ei olnud väga tõsised ja kannatanu sai telefoni valduse tagasi juba samal päeval.

§-s 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Ka karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes kohus ei tuvastanud.

Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline, et Aleksander Lõhmust on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. 23.01.2020. a vabanes Aleksander Lõhmus järjekordse vangistuse kandmiselt. Kusjuures muu hulgas kandis Aleksander Lõhmus karistust ka kehalise väärkohtlemise eest (

§ 121lg 2 p 1 järgi).

Seega jätkas Aleksander Lõhmus üksnes mõni päev pärast vanglast vabanemist samalaadsete kuritegude toimepanemist. Lisaks pani ta toime varguse katse ja mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise, mille eest talle Tartu Maakohtu 18.06.

1. a 9 otsusega (kriminaalasi nr 1-20-3980) mõisteti 6 kuu pikkune tingimisi vangistus koos käitumiskontrollile määramisega. Seegi asjaolu Aleksander Lõhmuse käitumist ei mõjutanud, sest Aleksander Lõhmus jätkas ka katseajal kuritegude toimepanemist. Lisaks lõpetati Politsei- ja Piirivalveameti 17.09.
2. a määrusega Aleksander Lõhmuse suhtes kriminaalmenetlus kahtlustatuna varguse toimepanemises 13.09.
3. a, kuna oli alust arvata, et teos esinevad väärteo tunnused (tl 125). Ainuüksi eelnimetatud asjaolud ilmestavad Aleksander Lõhmuse ükskõikset ja hoolimatut suhtumist talle varasemalt mõistetud karistustesse, aga ka õiguskorda üldiselt. Ilmselgelt on Aleksander Lõhmus omaks võtnud kuritegelikud käitumis- ja mõtteviisid ning õigusvastane käitumine on tema jaoks saanud tavapäraseks. Kohus peab oluliseks arvestada ka Aleksander Lõhmuse suhtumist toimepandusse, aga ka tema isikut. Aleksander Lõhmuse ebausaldusväärseid ja ennast õigustavaid ütlusi, samuti tema üleolevat ning lugupidamatut käitumist nii kohtuistungil, kui ka kriminaalhooldusosakonnas (tl 126) arvestades on ilmne, et süüdistatav ei ole senini aru saanud oma kuritegudest ega mõistnud nendeni viinud põhjuseid ja teadvustanud nendega kaasnenud negatiivseid tagajärgi. Seda vaatamata Aleksander Lõhmuse raskele tervislikule seisundile (tl 46-66, 69, 72-79, 83-84). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Aleksander Lõhmuse puhul on mitte üksnes

§ 200

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo, vaid teistegi puhul kohaseks karistusliigiks üksnes vangistus. Samas saab süü suurusest lähtudes mõista karistused oluliselt alla vastavate sanktsioonide keskmist määra. Kohus leiab, et sellises määras karistused täidavad ka karistamise üldpreventiivseid eesmärke. Kuna kohus menetleb käesolevat kriminaalasja lühimenetluses, siis tuleb Aleksander Lõhmusele mõistetud põhikaristusi KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra. Eelnevast lähtuvalt tuleb Aleksander Lõhmusele

§ 121lg 2 p 3 järgse kuriteo eest mõista karistuseks 1 aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel tuleb seda karistust vähendada 1/3 ehk 4 kuu vangistuse võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust. Kuna

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud tegu oli toime pandud enne Aleksander Lõhmuse suhtes tehtud viimast, s.o Tartu Maakohtu 18.06.2020. a otsust kriminaalasjas nr 1-20-3980, tuleb

§ 121

lg 2 p 3 järgi mõistetud karistus

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel osaliselt liita Aleksander Lõhmusele Tartu Maakohtu 18.06.2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-3980 mõistetud karistuse, s.o 5 kuu 24 päeva vangistusega. Seega kohtuotsuste kogumis tuleb Aleksander Lõhmusele liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust.

§ 266

lg 2 p 1 järgse kuriteo eest tuleb Aleksander Lõhmusele mõista karistuseks 10 kuud vangistust ning

§ 200

lg 1 järgse kuriteo eest 3 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel tuleb karistused liita, suurendades üksikkaristustest raskemat.

Aleksander Lõhmusele tuleb liitkaristuseks mõista 3 aastat 6 kuud vangistust, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3, s.o 1 aasta 2 kuud vangistust, võrra. Aleksander Lõhmusele tuleb karistuseks mõista 2 aastat 4 kuud vangistust. Kuna Aleksander Lõhmus pani

§ 266

lg 2 p 1 ja

§ 200

lg 1 järgsed kuriteod toime katseajal, siis tuleb

§ 65

lg 2 alusel suurendada Aleksander Lõhmusele mõistetud karistust käesoleva kohtuotsusega

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse, s.o 1 aasta vangistuse võrra.

Aleksander Lõhmusele tuleb kohtuotsuste kogumis mõista liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka 3 päeva, mille jooksul Aleksander Lõhmus oli 05.-07.08.2020. a kahtlustatavana kinni peetud. Seega tuleb Aleksander Lõhmuse ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb Aleksander Lõhmuse karistuse kandmise aja algust hakata arvestama alates tema kinnipidamisest 06.10.

1. a. Aleksander Lõhmus viibib käesolevalt vahi all. Seega tema suhtes kohaldatud tõkend tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi 10 Kriminaalasjas on kannatanuks J.V, kes on kuriteo toimepanemise tulemusena saanud varalist kahju. Kannatanu J.V. on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks kokku 24,93 euro ulatuses. Nimetatud varaline kahju seisneb uue aknafiksaatori ja aknaklaasi soetamismaksumuses ning aknaklaasi transpordikulus (tl 138-139, 140-141). Kohus leiab, et kannatanu esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes tuleb rahuldada. Hagiavaldustes kirjeldatud kahju näol on tegu otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 2 ja 3 mõttes, hõlmates praegusel juhul kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikke kulusid. Kohus on seisukohal, et igakülgset tõendamist on leidnud kannatanule varalise kahju tekitamine. See on tuvastatud kriminaalasjas kogutud tõenditega, mis kinnitavad, et Aleksander Lõhmus tungis akna lõhkumise kaudu J.V. kuuluvasse majja. Kuna J.V. pidi Aleksander Lõhmuse poolt lõhutud akna taastamiseks tegema kulusid – ostma uue aknafiksaatori ja -klaasi ning selle klaasi ka oma elukohta laskma transportida –, siis on süüdistatava tegevus kannatanule tekkinud varalise kahjuga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Kohus leiab, et VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel on Aleksander Lõhmus tekitanud kannatanule kahju õigusvastaselt ja ta on selles süüdi (VÕS § 1050 lg 1). Kuna puuduvad ka VÕS §-s 1052 sätestatud vastutuse piirangud, siis vastutab kohtu hinnangul J.V. tekitatud kahju eest just Aleksander Lõhmus. Kahju ulatuse tõendamiseks esitas J.V. aknafiksaatori ja -klaasi ostuarve ning transporditeenuse arve (vt tl 140-141), millest nähtub, et uus aknafiksaator maksis 7 eurot, aknaklaas 2,99 eurot ning aknaklaasi transport 14,94 eurot (kõik summad sisaldavad käibemaksu). Kohus leiab, et tegu on uute samaväärsete asjade soetamiseks tehtavate vajalike ja mõistlike kuludega (VÕS § 132 lg 1) ning järelikult on tsiviilhagis toodud kahjunõue täielikult põhjendatud. Eeltoodust lähtuvalt tuleb VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 132 lg 1 alusel välja mõista Aleksander Lõhmuselt kannatanu J.V. kasuks varalise kahju nõude katteks 24,93 eurot. Kahju tuleb hüvitada tsiviilhagis toodud kannatanu arveldusarvele (tl 138). Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 38,40 eurot (tl 42-43), 43,20 eurot (tl 95-97), 32,40 eurot (tl 187-189), 121,50 (tl 201-202) ja 64,80 eurot (tl 205-206) ning kohtumenetluses 279,72 eurot. Kokku 580,02 eurot. Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 570 eurot (tl 161). Kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.
2. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.
3. a) määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 584 eurot. Seega on sundraha suuruseks 1460 eurot. Menetluskulud kokku on 2610,02 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Aleksander Lõhmuselt. Menetluskulude vähendamise või ositi tasumise taotlust kohtule ei esitatud. Kannatanute taotlused teavitamiseks 11 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kannatanud S.S, J.V. ja K.K. taotlenud, et neid teavitatakse Aleksander Lõhmuse vahistamisest vabastamisest, ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest (tl 15, 137, 170). Kohus leiab, et S.S, J.V. ja K.K. teavitamine Aleksander Lõhmuse vabastamisest või kinnipidamiskohast põgenemisest võib kannatanute suhtes ära hoida ohu, et süüdistatav rikub nende kehalist, varalist või kodu puutumatust. Siinkohal arvestab kohus kannatanute suhtes toimepandud kuritegude iseloomu, Aleksander Lõhmuse varasemat kuritegelikku minevikku, aga ka vähest motivatsiooni seniste käitumismustrite muutmiseks. Aleksander Lõhmus on ilmselgelt kergesti ärrituv ja vähese enesekontrollivõimega ning ta tarvitab alkoholi. Samuti on äärmiselt tõenäoline, et Aleksander Lõhmus võib suure tõenäosusega edaspidiseltki kuuluda XXX asuva XXX elanike hulka ja ringi liikuda XXX piirkonnas või tunda varalist kitsikust, mida leevendada elumajadesse sisstungimise ning sealt varastamisega. Seega tuleb KrMS § 38 lg 5 p 1, 2 alusel määrata, et kannatanuid S.S, J.V. ja K.K. tuleb teavitada Aleksander Lõhmuse vahistusest või ennetähtaegsest vabastamisest ning kinnipidamisasutusest põgenemisest kontaktaadressidel, mida kannatanud on avaldanud. Asitõendid Kriminaalasjas on asitõenditeks kaks CD-R plaati Häirekeskuse lühinumbrile 112 tehtud kõnede helifailidega (pakendid nr 1 ja nr 3), DVD-plaat patrullipolitseiniku vormikaamera videosalvestisega (pakend VK1) ja kaart sündmuskohajälgedega (pakend SK1). Kõik asitõendid asuvad kriminaalasja kohtutoimiku juures. Kohus leiab, et eelnimetatud asitõendid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 12