KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.detsember 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-10702 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg - Prokurör Triin Tumala ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Jüri Vaiksaar vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu Kaitsja Kohtuistung Jüri Vaiksaar, isikukood: 35712085731, asukoht: Tartu Vanglas, vabanemisjärgne elukoht: xxx Karistusaja kestus: 04.07.2015 – 04.07.2023 Ei soovinud kaugkohtuistung 15.12.2020 RESOLUTSIOON Jätta Jüri Vaiksaar temale Tartu Maakohtu 13.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-10702 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 13.01.2016 otsusega tunnistati Jüri Vaiksaar süüdi KarS §-de 113 lg 1 ja § 424 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel karistati vangistusega 8 aastat. Selle kulgemist loetakse 04.07.
- 21.10.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Jüri Vaiksaar vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Jüri Vaiksaar tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Jüri Vaiksaar tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Jüri Vaiksaar vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Jüri Vaiksaar kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Jüri Vaiksaar temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 5 aasta 5 kuu, so üle 2/
- Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressil xxx, kus vabanedes saab võimaluse kolmeks kuuks üürida elamispind. Elas seal ka enne vangistust. Eramu kuulub J. G.ile. Kodukülastusel ilmnes, et kahekorruseline maja on ruumikas ja on rahuldavas korras, kõik eluks vajalik on olemas. J.Vaiksaar on seal J. G.i sõnul enne vangistust mõnda aega elanud ja oli laitmatu üürnik. Omanik elab esimesel korrusel ja kinnipeetav teisel. Olemas kirjalik garantiikiri. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
- aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
- See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Jüri Vaiksaar on kriminaalkorras karistatud üks kord, esimene reaalne vangistus. Käesolev kuritegu on nii isikuvastane kui ka ühiskonnaohtlik (tapmine ja mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis). Kuriteo toimepanemise soodusteguriks olid sõltuvusprobleemid, puudulik probleemilahenduse oskus ja impulsiivsus. Eelnevast järeldub, et Jüri Vaiksaar on isik, kelle vabastamiseks tingimisi enne tähtaega peab uue kuriteo toimepanemise risk olema väga madal. Kohtu hinnangul see jätkuvalt nii pole. Kuigi kinnipeetav on osalenud rehabiliteerivates tegevustes (Eluviisitreening 07.04.201602.06.2016, Tartu Rahvaülikooli koolitus Isiku areng, õpioskuste arendamine 08.08.201823.08.2018, puhastusteenindaja eriala 04.02.2019-18.06.2019 ), siis vangistusasutuse iseloomustus viitab pigem sellele, et süüdlane jätkab endisel kursil. Nii märgib vangla, et süüdlane ärritub ja tõstab ametnike peale häält eriarvamuse tekkimisel või kui miski ei meeldi. On saanud vanglas karistada distsiplinaarsüüteo eest alles hiljuti 14.08.2020 (noomitus allumatuse ja suhtlemisega seotud rikkumiste eest ). Ebaviisaka suhtlemisega seotud rikkumisi on olnud vanglas korduvalt, kuid karistatud nende kõigi eest ei ole. Ka kohtuistungil põhjendas süüdlane oma käitumist sellega, et vanglas tehakse terve mõistuse vastaseid asju, mis viivad endast välja lihtsalt. Enesekesksele suhtumisele viitab ka puhastusteenindaja kutseõpet läbiviinud õppejõu tagasiside, et meeskonnatöödes sobis J.Vaiksaar rahulikuma iseloomuga meeskonnakaaslastega. Ka kuritegude toimepanemise põhjused asetab endast väljapoole. Iseloomustuses on märgitud, et kinnipeetava enda sõnade kohaselt oleks kuritegu KarS § 113 lg 1 järgi toimunud ka ilma alkoholi tarvitamiseta, tulenevalt asjaolust, et tegemist oli enesekaitsega ja teine isik ründas teda. Kriminaalmenetluses oli avaldanud, et nädalad tagasi kaotas seoses joobes autojuhtimisega töökoha ja on seejärel igapäevaselt alkoholi tarvitanud. Samas töölepingu lõpetamise põhjuseks on märgitud, et isik on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis. Joobes juhtimine toimus 12.06.2015, tapmistegu ööl vastu 04.07.2015.Seega süüdlane küll toimepandut tunnistab, kuid pisendab oma süüd neis viidates põhjustena nii kannatanu kui ka tööandja tegevusele. Süüdistusaktist ega kohtuotsusest ei nähtu, et süüdlane oleks tegutsenud hädakaitse seisundis ja/või neid piire ületades. J.Vaiksaar on süüdi mõistetud seetõttu, et lõi tahtliku tapmise eesmärgil kannatanule kolmel korral noaga rindkere piirkonda ning ühel korral noaga seljapiirkonda. Kokkuvõtvalt saab järeldada, et Jüri Vaiksaarel on jätkuvalt probleeme agressiivsuse ja allumatusega. Kriminaalhooldus aga eeldab isiku valmidust teha igati koostööd ning valmidust täita talle pandud kohustusi nõuetekohaselt ning enesekeskne käitumine on välistatud. Kriminaalhooldusalune ei saa valida talle pandud kohustuste täitmise üle selle järgi, kas mõni kohustus tundub mõttetu või terve mõistuse vastane. Jüri Vaiksaare puhul igakülgset ja tingimusteta koostööd jaatada pole võimalik. Lisaks eelnevale tuleb märkida, et kohus peab jätkuvalt alkoholi suurimaks ohuallikaks, sest toimepandud kuritegusid ühendavaks jooneks on alkohol. Kuigi kinnipeetav on avaldanud, et tapmisteo oleks ta toime pannud ka ilma alkoholita, sest tegu oli tema arvates enesekaitsega, siis kohus ülal juba viitas, et selliseid asjaolusid süüdistusaktist ja kohtuotsusest ei nähtu. Süüdistus on esitatud just selles, et tapmistegu toimus ühise alkoholi tarvitamise ajal tekkinud tüli käigus. Seega kui mõtleme alkoholi tarvitamise ära, siis suure tõenäosusega tüli polekski tekkinud ja samuti poleks olnud põhjust kannatanut 4 korda noaga lüüa. Paar nädalat varem juhtis süüdlane mootorsõidukit joobes ning tööltki on vabastatud korduva joobeseisundi tõttu. Järelikult on alkoholil väga suur roll õigusrikkumiste toimepanemisel. Nii vangistusasutuse iseloomustusest kui ka kohtuistungil süüdlase poolt avaldatust ilmneb, et sõnades soovib alkoholist loobuda või selle tarvitamist vähendada. Reaalne programm selleks aga puudub, sest kohtuistungil avaldatu kohaselt kavatseb pühendada oma elu tööl käimisele ja lapselapse kasvatamisele ning alkoholist kavatseb hoiduda. Töökoht ja ka toetavad lähedased olid J.Vaiksaarel ka enne vangistust, kuid nagu näha, ei suutnud need teda alkoholi kuritarvitamisest ja õigusrikkumiste toimepanemisest eemale hoida. Seega ilma vastava erialase nõustamiseta eksisteerib reaalne oht tagasilanguseks ning uute kuritegude sooritamiseks. Kokkuvõtvalt, vangla iseloomustuse ja isiku ütluste pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele tema tõsikindlas motivatsioonis elus muutusi teha, probleemkohtadega tegeleda ja edaspidi seadusekuulekalt elada. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Jüri Vaiksaar tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine ei aita uute kuritegude toimepanemise riske maandada, sest tema senine elukäik ja käitumine vangistuses ei viita tahtele oma hoiakuid ja suhtumist sugugi muuta. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik