← Eesti

2-20-8657/12

Obsah (12)§ 317§ 444§ 162§ 173§ 174§ 138§ 139§ 144§ 143§ 175§ 177§ 178

2-20-8657 KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viktor Brügel Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-8657 Tsiviilasi

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co esitas 12.06.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse Registat Solutions OÜ ja Registat Pension AS-i vastu solidaarselt võla ja viivise nõudes. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 29.07.2020 määrusega menetlusse ja kohustas kostjaid esitama hagile vastus 20 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. Kostja I seaduslik esindaja sai 29.07.2020 kohtumääruse ja hagiavalduse kätte 13.08.2020 isiklikult avaliku e-toimiku vahendusel. Kuna kostjale II ei õnnestunud kohtul hagimaterjale kätte toimetada, toimetas kohus 29.07.2020 määruse ja hagiavalduse kostjale kätte 03.10.2020 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel (

§ 317lg 1 alusel).

Kostjad ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, s.t. kostja I hiljemalt 02.09.2020 ning kostja II hiljemalt 23.10.2020, oma vastust hagile esitanud.

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 2

(3)2-20-8657

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 900 eurot, registri väljavõtete saamise kulu 8 eurot ning lepingulise esindaja kulu 1 744,84 eurot.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 139

lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Tulenevalt

§ 143p-st 2 on kohtukuludeks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud.

Kohtu hinnangul on riigilõiv 900 eurot ning registriväljavõtete kulu 8 eurot põhjendatud kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulu osaliselt põhjendamatu. Kohtu hinnangul on hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakulu 5 tundi ning menetluskulude nimekirja esitamise põhjendatud ajakulu 0,5 tundi. Seega on hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud 5,5 tunni ulatuses. Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu, summas 145 eurot, põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatud suurus 797,50 eurot. Hageja on palunud menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1705,50 eurot, mis kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõistmisele.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.