Obsah (13)

§ 257§ 214§ 331§ 424§ 263§ 68§ 66§ 329§ 64§ 74§ 75§ 50§ 56

1-10-284 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 31.märtsil 2010.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-10-284 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Po

§ 257

järgi ja F.G´i süüdistus

§ 214

lg 2 p.p 1,4; 257 ja 329 järgi lühimenetluses Prokurör Küllike Kask Süüdistatav B.C isikukood: xxxxxxxxxxx, EV kodanik, emakeel eesti keel, keskharidus, töötab xxxx elukoht: xxxxx; oli KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 20.11.2007 a, vabastatud 22.11.2007.a, tõkend - elukohast lahkumise keeld kohaldatud 22.11.2007; varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Advokaat Avo Pärmann Süüdistatav D.E isikukood: xxxxxxxxxxxx, EV kodanik, emakeel eesti keel, keskeriharidus, õpib xxxx; elukoht: xxxx; oli KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 21.11.2007 a, vabastatud 22.11.2007.a, tõkend - elukohast lahkumise keeld kohaldatud 22.11.2007; varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Advokaat Paul Järve Süüdistatav F.G isikukood: xxxxxxxxxxxx, EV kodanik, emakeel vene keel, valdab vabalt eesti keelt põhiharidus, elukoht: xxxx; oli kahtlustatavana KrMS § 217 alusel kinni peetud 05.04.2008a ja vabastatud 05.04.2008.a; Euroopa vahistamismäärus oli koostatud 13.05.2008.a Pärnu Maakohtu määruse alusel, oli kinni peetud ja vahistatud 19.11.2008.a, vabastatud 13.02.2009.a, mil kohaldati tema suhtes tõkendiks elukohast lahkumise keeld; Varasem karistatus Varem kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, viimased karistused: • 21.06.2006.a Harju Maakohtu otsusega

§ 331

järgi vangistus 7 kuud tingimisi 2 a katseajaga; • 18.10.2006.a Harju Maakohtu otsusega

§ 424

järgi rahaline karistus 24000 krooni, juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks; • 02.11.2007.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega

§ 263

p 1,3,4, § 257 järgi üldkasulik töö 960 tundi tähtajaga 2 aastat; karistus kantud, töötunnid sooritatud; • 13.03.2008.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega

§ 424

järgi rahaline karistus 12000 krooni, juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks; Kaitsja Advokaat Viktor Särgava Kohtuistungi toimumise aeg 23.märtsil 2010.a Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 238 lg 1 p 3 ja lg 2; 311; 313 kohus otsustas: Süüdi tunnistada B.C

§ 257

järgi ja karistada teda karistada teda rahalise karistusega 300 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 50 krooni) s.o summas 15 000 krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra, mõista B.C´ale lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 200 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 50 krooni) s.o summas 10 000 (kümme tuhat) krooni.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks B.C´a poolt eelvangistuses viibitud aeg 20.-22.november 2007.a s.o 3 päeva ja arvestades, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära lugeda karistusest kantuks rahalise karistuse 9 päevamäära summas 450 krooni, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on B.C´al rahaline karistus 191 päevamäära summas 9550 krooni.

§ 66

lg 1 alusel võimaldada B.C´al rahaline karistus kanda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades B.C´a tasuma iga kuu 10-ndaks kuupäevaks riigi tuludesse 955 krooni. Süüdi tunnistada D.E

§ 257

järgi ja karistada teda karistada teda rahalise karistusega 240 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 50 krooni) s.o summas 12 000 krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra, mõista D.E´ule lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 160 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 50 krooni) s.o summas 8000 (kaheksa tuhat) krooni.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks D.E´u poolt eelvangistuses viibitud aeg 21.-22.november 2007.a s.o 2 päeva ja arvestades, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära lugeda karistusest kantuks rahalise karistuse 6 päevamäära summas 300 krooni, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on D.E´ul rahaline karistus 154 päevamäära summas 7700 krooni. RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 2 8.

§ 66

lg 1 alusel võimaldada D.E´ul rahaline karistus kanda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades D.E´ut tasuma iga kuu 10-ndaks kuupäevaks riigi tuludesse 770 krooni.

1. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas konto nr 10220034796011 või Swedpangas konto nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus vastavalt: „B.C, 1-10-284, rahaline karistus“ või „D.E, 1-10-284, rahaline karistus“. Tasumist tõendavad kviitungid edastada igakuiselt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleisse.
3. B.C´a ja D.E´u suhtes valitud tõkendid – elukohast lahkumise keeld –tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
4. Õigeks mõista F.G temale esitatud süüdistuses

§ 214lg 2 p.p 1,4 järgi.

12. Süüdi tunnistada F.G

§ 257järgi ja karistada teda tähtajalise vangistusega 1 aasta ja 6 kuud.

13. Süüdi tunnistada F.G

§ 329järgi ja karistada teda tähtajalise vangistusega 2 (kaks) kuud.

14.

§ 64

lg 1 järgi mõistes liitkaristust mitme kuriteo eest lugeda F.Gile mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud. 15. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra mõista F.G´ile lõplikuks karistuseks vangistus 1 (üks) aasta. 16.

§ 68

lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks F.G´i poolt eelvangistuses viibitud aeg 05.04.2008.a so 1 päev ja 19.11.2008.a kuni 13.02.2009 so 2 kuud ja 26 päeva, kokku eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud ja 27 päeva, seega ärakandmata karistuseks, mille kandmisest F.G tingimisi vabastatakse, on vangistus 9 kuud ja 3 päeva. 17. Juhindudes

§ 74

lg 1 sätetest mitte pöörata F.G´ile mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui ta ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

18. Vastavalt

§ 75

lg 1 kohustada F.G´i järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: • elama aadressil xxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks.

1. Määrata F.G katseajaks Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
2. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast s.o. 31.märtsist 2010.a.
3. F.G´i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld– jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
4. Asitõendid – CD plaadid salvestustega – jätta kriminaalasja materjalide juurde.
5. Välja mõista D.E´ult riigituludesse menetluskuluna sundraha summas 6525 krooni.
6. Välja mõista F.G´ilt riigituludesse menetluskuluna sundraha summas 6525 krooni.
7. Välja mõista B.C´alt riigituludesse menetluskuluna: • Sundraha summas 6525 krooni; • määratud kaitsjale makstud tasu summas 2955, 60 krooni. 3 Väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas arve nr 10220034800017 või Swedpangas konto nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „D.E 1-10-284 sundraha“; „F.G 1-10-284 sundraha“; „B.C1-10-284 kaitsjatasu“ või „B.C1-10-284 sundraha“. Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtukulud ja sundraha tasuda 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtule kaudu. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav 22.aprillil 2010.a. SÜÜDISTUS B.C on lühimenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema koos F.Gi ja D.Euga pani toime omavoli, mis seisnes selles, et tema ja F.G nõudsid oktoobris 2007 eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal kella 20 paiku Tallinnas, Endla tn 43 Kristiine Keskuse vahetus läheduses asuvas Statoili bensiinitanklas alaealiselt X1elt 29.08.2007 X2iga sõlmitud laenulepingu alusel laenatud 2000 krooni, millele lisandusid intressid, kokku 10 000 kr suuruse summa tasumist. Seejärel ajavahemikul oktoober kuni 05.11.2007 eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval, kella 19.00-20.00 vahelisel ajal, jätkas B.C oma elukoha xxxx, trepikojas võla tagasimaksmise nõudmist ning lõi vähemal ühel korral alaealist X1t rusikaga kõhtu, põhjustades X1ele füüsilist valu. Seejärel 12.11.2007 kell 19 paiku B.C koos F.Gi ja D.Euga võla tagasinõudmise eesmärgil peatasid Tallinnas, Aia tn 5 juures kannatanu alaealise X1e, käskisid tal istuda Aia tn 7 parkimisplatsil seisvasse ja F.Gi poolt juhitud sõidukisse Mercedes Benz, kus tekitamaks kannatanus hirmu ja näitamaks füüsilist üleolekut, lõi autos viibinud alkoholijoobes D.E tema kõrval istuvat kannatanut jalaga ja rusikas käega vähemalt kolmel korral parema õlavarre ja rindkere piirkonda. B.C, D.E ja F.G, pärast seda kui F.G peatas sõiduauto endise Tallinna Keskvangla ja Tallinna Linnahalli vahelisel alal tühermaal, veepiirist 30 m eemal, käskisid kannatanul end lahti riietada ning minna merevette, mida kannatanu X1 ka tegi, minnes paljalt vöökohani + 2 kraadisesse merevette, kus viibis umbes minuti, misjärel lubati tal veest välja tulla, tekitades kannatanus alaväärsustunnet ja süvendades hirmu. Sellise tegevuse tulemusena tasus X1 . 14.11.2007 ja 19.11.2007 täpselt tuvastamata kellaajal, Balti jaama vahetus läheduses F.Gile ja B.Cale kokku 4900 kr. Seega tema, oma oletatava õiguse teostamisega ebaseaduslikus korras, kui see oli seotud vägivallaga ja isiku vabaduse piiramisega, pani toime

§ 257järgi kvalifitseeritava kuriteo.

D.E on lühimenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 12.11.2007 kell 19 paiku koos F.Gi ja B.Caga võla tagasinõudmise eesmärgil peatasid Tallinnas, Aia tn 5 juures kannatanu alaealise X1e, käskisid tal istuda Aia tn 7 parkimisplatsil seisvasse ja F.Gi poolt juhitud sõidukisse Mercedes Benz, kus tekitamaks kannatanus hirmu ja näitamaks füüsilist üleolekut, lõi autos viibinud alkoholijoobes D.E tema kõrval istuvat kannatanut jalaga ja rusikas käega vähemalt kolmel korral parema õlavarre ja rindkere piirkonda. Seejärel B.C, D.E ja F.G, pärast seda kui F.G peatas sõiduauto endise Tallinna Keskvangla ja Tallinna Linnahalli vahelisel alal tühermaal, veepiirist 30 m eemal, käskisid kannatanul end lahti riietada ning minna merevette, mida kannatanu X1 ka tegi, minnes paljalt vöökohani + 2 kraadisesse merevette, kus viibis umbes minuti, misjärel 4 lubati tal veest välja tulla, tekitades kannatanus alaväärsustunnet ja süvendades hirmu. Sellise tegevuse tulemusena tasus X1 14.11.2007 ja 19.11.2007 täpselt tuvastamata kellaajal, Balti jaama vahetus läheduses F.Gile ja B.Cale kokku 4900 kr. Seega tema, oma oletatava õiguse teostamisega ebaseaduslikus korras, kui see oli seotud vägivallaga ja isiku vabaduse piiramisega, pani toime

§ 257järgi kvalifitseeritava kuriteo.

F.G on lühimenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 2007.a. suvel, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal Tallinna linnas, Kadriorus, vana Lõbustuspargi parklas koos eeluurimisega tuvastamata isikuga, nõudis X3ilt 50 000 krooni maksmist, pekstes kannatanut nii käte kui jalgadega erinevatesse keha- ja peapiirkondadesse, millega põhjustas X3’ile füüsilist valu ning milline tegevus süvendas kannatanus hirmu ja arusaama esitatud nõude tõsidusest ning nõudjatepoolsest üleolekust. Samuti tema, olles toime pannud väljapressimise ja olles seega

§ 214lg 2 p 1 tähendatud isik, grupis koos X4’ega 2007.a.

augustikuu lõpus, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval, nõudis X3’ilt 50 000 krooni maksmist Tallinna linnas, Kristiine linnaosas Club von Überblingen’i parklas Madara 22, kasutades nõude kinnituseks vägivalda, mis seisnes selles, et X4 lõi rohkem kui ühel korral rusikaga näkku X3’ile, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja mille tulemusel purunes kannatanu huul ja paistetas üles põsk, oma kohalolekuga avaldas F.G psüühilist survet ja süvendas kannatanus arusaama esitatud nõude tõsidusest ja nõudjatepoolsest üleolekust ning millise tegevuse tulemusena tundis kannatanu hirmu ning ohutunnet oma elule ja tervisele. Samal päeval tasus X3 X4’e kätte 1500 krooni. Seega tema, varalise kasu üleandmise nõudmisega, kui on kasutatud vägivalda, isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise ja isikute grupi poolt, pani toime

§ 214lg 2 p 1 , 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, koos B.Ca ja D.Euga pani toime omavoli, mis seisnes selles, et tema ja B.C nõudsid oktoobris 2007 eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal kella 20 paiku Tallinnas, Endla tn 43 Kristiine Keskuse vahetus läheduses asuvas Statoili bensiinitanklas alaealiselt X1elt 29.08.2007 X2iga sõlmitud laenulepingu alusel laenatud 2000 krooni, millele lisandusid intressid, kokku 10 000 kr suuruse summa tasumist. Seejärel ajavahemikul oktoober kuni 05.11.2007 eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval, kella 19.00-20.00 vahelisel ajal, sõidutas F.G alaealise X1e B.Ca elukohta xxxx, kus trepikojas jätkas B.C võla tagasimaksmise nõudmist ning lõi vähemal ühel korral alaealist X1t rusikaga kõhtu, põhjustades X1ele füüsilist valu. Seejärel 12.11.2007 kell 19 paiku F.G, B.C ja D.E võla tagasinõudmise eesmärgil peatasid Tallinnas, Aia tn 5 juures kannatanu alaealise X1e, käskisid tal istuda Aia tn 7 parkimisplatsil seisvasse ja F.Gi poolt juhitud sõidukisse Mercedes Benz, kus tekitamaks kannatanus hirmu ja näitamaks füüsilist üleolekut, lõi autos viibinud alkoholijoobes D.E tema kõrval istuvat kannatanut jalaga ja rusikas käega vähemalt kolmel korral parema õlavarre ja rindkere piirkonda. B.C, D.E ja F.G, pärast seda kui F.G peatas sõiduauto endise Tallinna Keskvangla ja Tallinna Linnahalli vahelisel alal tühermaal, veepiirist 30 m eemal, käskisid kannatanul end lahti riietada ning minna merevette, mida kannatanu X1 ka tegi, minnes paljalt vöökohani + 2 kraadisesse merevette, kus viibis umbes minuti, misjärel lubati tal veest välja tulla, tekitades kannatanus alaväärsustunnet ja süvendades hirmu. Sellise tegevuse tulemusena tasus X1 14.11.2007 ja 19.11.2007 täpselt tuvastamata kellaajal, Balti jaama vahetus läheduses F.Gile ja B.Cale kokku 4900 kr. 5 Seega tema, oma oletatava õiguse teostamisega ebaseaduslikus korras, kui see oli seotud vägivallaga ja isiku vabaduse piiramisega, pani toime

§ 257järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, hoidis kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest, mis seisnes selles, et olles karistatud 13.03.2008.a. Pärnu Maakohtu poolt

§ 424

alusel rahalise karistusega 12 000 krooni ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks, 05.04.2008.a. kella 04.10 ajal juhtis Harju maakonnas, Rae vallas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 19 km-l mootorsõidukit Renault Laguna reg nr xxx, omamata sõiduki juhtimise õigust, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 1 ja Liikluseeskirja § 70 p 1 nõudeid. Seega tema, täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumisega, pani toime

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistatav B.Cselgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, temale inkrimineeritud kuriteos tunnistab täielikult süüdi ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist süüdistatav B.Cei taotlenud, jäi enda poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatava B.C´a kaitsja nõustus oma kaitsealuse positsiooniga, esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud ning tõendamist leidnud. Süüdistatav D.E selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, temale inkrimineeritud kuriteos tunnistab süüd osaliselt, selles, et lõi kannatanut, ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist süüdistatav D.E ei taotlenud, jäi enda poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatava D.Eu kaitsja leidis, et esitatud süüdistus ei ole põhjendatud, D.Eu tegevusele antud juriidiline kvalifikatsioon

§ 257alusel on väär.

Süüdistatav F.G selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, temale inkrimineeritud kuritegudes tunnistab süüdi osaliselt, väljapressimist ei tunnista, kuid nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav F.G taotles enda ülekuulamist. Kohtuistungil üle kuulatud F.G selgitas, et tunneb kannatanu X3i alates aastast 2006 või 2007.a, mingeid suhteid selle isikuga ei ole. Kannatanu X1t on näinud kolm või neli korda, süüdistatavatest teab D.Eut lapsepõlvest peale, B aga aastast 2006 või 2007. Süüdistus mis talle on esitatud X3ilt raha väljapressimises, on talle arusaamatu. 2007.a suvel ta ei ole X3i peksnud, sellist kokkusaamist Kadriorus ei ole toimunud. Teises episoodis on ta viibinud X3iga kohtumise juures, see toimus nii, et tema oli auto roolis, sõitis Baikers Pubi parklasse kohtuma X11 ja X4ega, nad pidid tema autoga Paidesse hakkama sõitma. Sinna tuli ka X3, temalt nõuti võla tagastamist, kuid süüdistatav ei nõudnud midagi, istus kannatanu X3i poole seljaga. Mingit vägivalda tema X3i suhtes ei kasutanud, samuti ei olnud X3 temale võlgu. Autos oli kisa, kära ja kähmlus, kuid tema seda täpselt ei jälginud, kuna see polnud tema raha. Vigastusi ta X3il ei näinud, omal jalal läks too auto juurest minema. X3 kannab tema ja teiste poiste vastu viha, 6 seepärast annab selliseid ütlusi, et neid pikaks ajaks kinni panna. Süüdistuses

§ 257

järgi tunnistab oma süüd osaliselt, kannatanu X1 oli võlgu X2ile, kuid ei tahtnud raha ära maksta. Temal paluti sellega tegeleda, kuid ta ei tahtnud, sest tal oli katseaeg peal. Paaril korral kohtusid X1ega, jutuks oli see, et ta võla tagasi maksaks, kannatanu andis lubadusi, et maksab paari kolme päeva jooksul, kuid ei teinud seda. Nende vestluste juures osales ka B.C, ükskord läksid nad koos X1ega B.Ca korterisse, rääkisid jälle võlast, B.Ca ja X1e vahel toimus konflikt, rüselemine. Millest konkreetselt jutt käis, seda ta ei kuulnud, kuid talle jäi mulje, et X1 kaitses end B.Ca eest. Järgmine kohtumine Rimi juures Aia tänaval oli juhuslik, X1 tuli vabatahtlikult nende auto peale, natuke aega sõitsid ringi, tema oli roolis, siis sõitis mere äärde tühermaale, see oli viga. Tagapingil istusid X1 ja D.E, nende vahel toimus füüsiline ärplemine. Keegi ütles X1ele, et kui ei jaksa võlgu maksta, siis mine ujuma, mispeale kannatanu võttis riidest lahti ja läks vette, oli seal mõne sekundi. Süüdistatav kutsus ta veest välja ja käskis riidesse panna, nad viisid kannatanu autoga trammipeatusesse. Pärast seda juhtumit, mõni päev hiljem, andis X1 B.Ca kätte raha, et X2i võlga tagasi maksta, raha jäi Ca kätte, tema ei mäleta, et oleks sellest rahast midagi endale saanud. Süüdistuses

§ 329

järgi tunnistab ennast täielikult süüdi, oli alkoholi tarbinud ja juhtimisõigus oli tal kohtuotsusega ära võetud, kuid tema elukaaslane helistas talle ja käskis tal koju tulla, seepärast istus rooli. Kahetseb toimepandut. Süüdistatav F.Gi kaitsja leidis, et esitatud süüdistus on osaliselt põhjendatud, väljapressimise koosseis ei ole tõendatud. Kannatanu X3 kinnitas kohtuistungil, et jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kohus uuris järgmisi kriminaalasjas avaldatud, kohtuistungil ettekantud tõendeid: B.C´ale, D.Eule ja F.Gile süüks arvatud

§ 257

järgi kvalifitseeritud omavoli episoodides: • X1e poolt eeluurimisel kannatanuna antud ütlusi (I kd tl 8-9; 28-42) selle kohta, et tema 2007.a laenas X2ilt 2000 krooni, mille kohta koostati kirjalik laenuleping. Nimetatud lepingus võttis kohustuse tasuda võlg kahe nädala pärast summas 3850 krooni, mis koosnes võlasummast 2000 krooni ja 1850 krooni intressi, lepingus oli kokku lepitud ka täiendav intress 150 % kuus tähtajaks mittetasumise korras. . Esialgne laenu tagastamise tähtaeg oli 29.09.2007.a Seda summat ta tähtaegselt ei tagastanud, keegi temaga võla teemal ühendust ei võtnud. 2007.a oktoobris helistati talle ja öeldi, et tuleb kokku saada X2 võla teemal. Kokku said nad Estonia parklas, seal oli X2 vend X5 ja noormees, kelle tunneb ära fototabelis 3 fotol nr 2 (F.G). X5 ütles, et tuleb tasuda 7000 krooni, sest lisanduvad intressid. Kannatanu palus ajapikendust kaks nädalat, öeldes, et saab võla tagastada isa palgapäeval 10.10.2007.a. Sel kohtumisel vestles temaga ainult X2i vend X

1. Selle kahe nädala jooksul keegi kannatanule ei helistanud, raha tagastamist ei küsinud. Vist 17.10.2007.a helistas talle kodutelefonil F.G ja kutsus uuesti kohtuma, Kristiine keskuse Statoili bensiinijaamas, seal olid tabelis kolm fotol nr 2 ja tabelis 1 fotol nr 1 olevad isikud (F.G ja B.C). X5 ja F nõudsid temalt võla tagastamist summas 10 000 krooni, tasumist nõuti osade kaupa nädala jooksul. Raha maksmist nõudsid X5 ja F, B istus autos. Kannatanu lubas maksta, kuid teadis, et seda raha tal ei ole. Kannatanu kinnitab, et teda ei ähvardatud, samuti ei olnud nende isikute käes laenulepingut. Pärast seda kohtumist lülitas kannatanu telefoni välja, hiljem kaotas selle ära. Hiljem oli veel üks kohtumine, kui F.G sõidutas kannatanu oma autoga B.Ca elukohta. Jälle nõuti 10 000 krooni tasumist ja talle anti mobiiltelefon ja 50 krooni kõnekaardi ostmiseks, et ta oleks kättesaadav. Sel kohtumisel lõi B.C kannatanut ühel korral rusikaga kõhtu. Võla tasumise tähtajaks määrati 12.11.2007.a. Nimetatud kuupäeval kohtus kannatanu Viru Väravate lähedal kaupluse Rimi juures, kus need isikud olid kolmekesi, lisaks kahele juba 7 • • • • • • • • • mainitule ka fototabelis nr 2 fotol nr 1 olev isik (D.E). F.G kutsus kannatanu autosse, et tulgu, sõidame ringi. Kannatanu läks autosse, istus juhi taha, tema kõrval istus D.E, kes tagus teda sõidu ajal 3-4 korda rusikaga vastu paremat õlga. Kannatanu arvates tagus võla pärast, kuid see isik talle midagi ei öelnud. Autojuht sõitis autoga Linnahalli juurde, mere äärde, muulile ja kamandas kannatanu autost välja. Kannatanu väljus autost, seisis auto kõrval umbes 20-30 meetri kaugusel merest. B.C ütles talle, et valigu ise, kas läheb mere poole või tuleb nende poole. Kannatanu ise otsustas minna merre ja võttis riided ära, kuna ei teadnud, mis teda nende kolme isiku poolt oodata võib. Läks keskkohani merre, oli vees maksimaalselt minuti, siis keegi ütles, et tulgu veest välja. Kannatanu tuli veest välja, pani riidesse ja ta viidi autoga trammipeatusesse. Hiljem, 16.11.2007.a maksis F.G ile võla katteks 1000 krooni ja 19.11.2007.a 4000 krooni B.C´ le. Äratundmiseks esitamise protokolli (I kd tl 11) koos selle lisaks oleva fototabeliga nr 3 (I kd tl 10), millest nähtub, et kannatanu X1ele on esitatud äratundmiseks F.G foto (fototabelil nr 3 fotol 2) koos kahe vähemalt sarnase isiku fotoga. Kannatanu X1 on fototabelil nr 3 fotol 2 ära tundnud isiku, kes 12.11.2007.a kella 19 paiku oli sõiduauto Mercedes Benz roolis, kes käskis kannatanul autost välja tulla ning oli eelnevatel kohtumistel nõudnud võla tasumist X2-le. Äratundmiseks esitamise protokolli (I kd tl 13) koos selle lisaks oleva fototabeliga nr 2 (I kd tl 12), millest nähtub, et kannatanu X1ele on esitatud äratundmiseks D.Eu foto (fototabelil nr 2 fotol 1) koos kahe vähemalt sarnase isiku fotoga. Kannatanu X1 on fototabelil nr 2 fotol 1 ära tundnud isiku, kes 12.11.2007.a kella 19 paiku oli sõiduauto Mercedes Benz tagaistmel kannatanu kõrval, kes lõi kannatanut vastu küünarvart 3-4 korral. Midagi ta ei öelnud. Äratundmiseks esitamise protokolli (I kd tl 15) koos selle lisaks oleva fototabeliga nr 1 (I kd tl 14), millest nähtub, et kannatanu X1ele on esitatud äratundmiseks B.C foto (fototabelil nr 1 fotol 1) koos kahe vähemalt sarnase isiku fotoga. Kannatanu X1 on fototabelil nr 1 fotol 1 ära tundnud isiku, kes 12.11.2007.a kella 19 paiku oli sõiduauto Mercedes Benz, kes käskis kannatanul valida, kas tuleb nende poole või läheb vette. Järelpärimist EMHI-le koos vastusega (I kd tl 16-17), millest nähtub, et Harku AJ andmetel oli 12.novembril 2007.a kelle 19 ajal Tallinnas pilves ilm ja sadas nõrka lund. Õhutemperatuur oli -0,9º C ja veetemperatuur 5-6 º ringis (Tallinnas vaatlusi ei tehta), õhuniiskus oli 89%, Tuul oli idast 5,1, puhangud 10 m/s. Ütluste ja olustiku seostamise protokolli (I kd tl 19-20), millest nähtub, et kannatanu X1 selgitas 28.novembril 2007.a toimunud menetlustoimingu käigus 12.11.2007.a kella 19.00 paiku tema suhtes toime pandud kuriteo asjaolusid ning seostas ütlusi olustikuga sündmuskohal. Asitõendi vaatlusprotokolli (I kd tl 21-25) 4.juulist 2008., menetlustoimingu käigus on vaadeldud salvestust, mis teostati X1e ütluste ja olustiku seostamise käigus 28.novembril 2007.a Tallinnas. X6´i - kannatanu X1e ema, poolt tunnistajana ülekuulamisel (I kd tl 44-45) ütlusi selles, et temaga 2007.a novembris juhtunust ei rääkinud poeg talle midagi. Ühel korral 2007.a septembris on näinud poja näol löögijälge, mille kohta poeg ütles, et kakles klassikaaslasega. Umbes samal ajal helistati korduvalt nende kodutelefonil ja küsiti X
2. See tundus tunnistajale imelik. X7 - kannatanu X1e isa, poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlusi (I kd tl 46-47) selle kohta, et 2007.a 7.novembril kandis ta poja arveldusarvele 4000 krooni, mida poeg oli mõni päev varem temalt palunud. 1800 krooni andis ta pojale 1.10.2007.a, kui poeg ütles, et tal on raha vaja võla tasumiseks. X8 poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlusi (I kd tl 48) selle kohta, et X1 andis tema kätte hoiule laenulepingu. Selle lepingu pani tunnistaja seljasolnud teksatagi taskusse, kuid kui X1 temalt seda lepingut küsis, siis ta kohe ei leidnud üles. 8 • • • • • • • Laenulepingut (I kd tl 51-55), mis on sõlmitud X2 ja X1 vahel 29.08.2007.a, laenu summaks 2000 krooni, laenu brutosummas 3850 krooni (lepingu punkt 2.2.), laenu tagastamise päev 14.09.2007.a ja intressimäär 150% kuus. X2i poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlusi (I kd tl 56-58) selles, et tema andis laenu X1´ele 2007.a 29.augustil 2000 krooni, mida kannatanul oli kiiresti vaja. Samal päeval koostasid laenulepingu, mille alusel X1 pidi temale tagastama 30 päeva jooksul 3750 krooni. Kuigi tunnistaja X1ega pidevalt läbi ei käinud, teadis ta, et X1 käib pidevalt Viru keskuses, nii et on võimalus temalt raha tagasi saada. Poolteist kuud peale raha laenamist ütles ta ise X1le kahel korral, et maksku laen tagasi. Siis ütles ka X1le, et tema ei viitsi võla tagasiküsimisega tegeleda ja võlaga hakkab tegelema tunnistaja vend X
3. Paar päeva hiljem kesklinnas tutvustas ta oma venda X1ele, vend andis talle oma telefoninumbri. Kuna tunnistajal ei olnud aega X1ga tegeleda, siis palus ta oma venda X5 enda asemel X1ilt võlga tagasi saada, eeldades, et X5 ise räägib X1iga. X5 käest on saanud X1e võla katteks 1500 krooni ja 500 krooni, seega võlgneb X1 talle veel 1750 krooni. X5 X2i poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlusi (I kd tl 59-61; 74-75) selles, et tema vend X2 laenas X1´ele 2500 krooni, selle kohta koostati nende vahel ka laenuleping. Hiljem ei vastanud X1 X2 kõnedele, laenatud raha tähtajaks ära ei maksnud ning siis pöördus vend tema poole. Vend tahtis X1elt tagasi saada 2500 krooni, tunnistaja ütles X1ele, et toogu ära 2500 krooni 2 nädala jooksul, muidu on võlg 5000 krooni. 2007.a oktoobri keskel, kui kaks nädalat oli möödas, kohtus tunnistaja Fi (G) ja Biga (C). Tunnistaja seletas File probleemi ära. Järgmisele kohtumisele X1ega sõitsid nad Fi autoga kolmekesi – tunnistaja, F ja B. Kohtumine toimus teater Estonia. Tema ütles X1ele, et ta on võlgu 5000 krooni ja maksku nädala jooksul ära. Mis siis juhtub, kui ta ei maksa, seda nad X1ele ei öelnud. Nädal-kaks enne ülekuulamist (23.11.2007.a), tõid F ja B tunnistajale 2000 krooni, see oli X1ilt pärinev raha. Tunnistaja sai aru, et X1 maksis 5000 krooni ära, 2000 toodi tunnistajale, 3000 krooni jäi File ja Bile. Allkirja X1ilt selle kohta et tal ei ole kellegi suhtes pretensioone seoses niinimetatud ujumaviimise ja füüsilise vägivallaga, võttis tunnistaja 23.11.2007.a õhtul, pärast ülekuulamist. X1 oli nõus seda avaldust kirjutama ja ütles, et tema politseile avaldust ei teinud. Äratundmiseks esitamise protokolli (I kd tl 67) koos selle lisaks oleva fototabeliga nr 1 (I kd tl 66), millest nähtub, et X2ile on esitatud äratundmiseks X1e foto (fototabelil nr 1 fotol 2) koos kahe vähemalt sarnase isiku fotoga. Tunnistaja X2 on fototabelil nr 1 fotol 2 ära tundnud X1e, kellele laenas 2000 krooni ning kellega sõlmis selle summa tagasisaamiseks laenulepingu. 2000 krooni on vend X5 vahendusel tagasi saanud X1ilt. Äratundmiseks esitamise protokolli (I kd tl 69) koos selle lisaks oleva fototabeliga nr 1 (I kd tl 68), millest nähtub, et X5 X2ile on esitatud äratundmiseks F.Gi foto (fototabelil nr 1 fotol 2) koos kahe vähemalt sarnase isiku fotoga. Tunnistaja X5 X2 on fototabelil nr 1 fotol 2 ära tundnud Fi, kelle poole ta pöördus oktoobri algul 2007.a X1elt võla – 5000 kr kättesaamiseks. Tema koos Biga 2000 kr üle andis, kui X1ilt tagasi saadud võla. Tunnistaja maja ees leppisid kokku, et 3000 krooni võivad F ja B jätta endale tasuna sõbra aitamise eest. Äratundmiseks esitamise protokolli (I kd tl 71) koos selle lisaks oleva fototabeliga nr 2 (I kd tl 70), millest nähtub, et X5 X2ile on esitatud äratundmiseks B.C foto (fototabelil nr 2 fotol 1) koos kahe vähemalt sarnase isiku fotoga. Tunnistaja X5 X2 on fototabelil nr 2 fotol 1 ära tundnud Bi, kes oli Figa kaasas tema maja juures, kui tunnistaja Filt abi palus X1elt võla – 5000 kr kättesaamiseks. B andis tunnistajale üle 2000 kr, kui X1ilt tagasi saadud võla ja sai tasuna osa 3000 kroonist. Äratundmiseks esitamise protokolli (I kd tl 73) koos selle lisaks oleva fototabeliga nr 3 (I kd tl 72), millest nähtub, et X5 X2ile on esitatud äratundmiseks X1e foto (fototabelil nr 3 fotol 2) koos kahe vähemalt sarnase isiku fotoga. Tunnistaja X5 X2 on fototabelil nr 3 fotol 2 ära tundnud X1e, kes oli võlgu tunnistaja vennale lõpuks kokku 5000 krooni. X1 ise nõustus, et 9 • • • • ta on sellel summa võlgu, võlaleping summale 2500 krooni. Tunnistaja vend on 2000 kr kätte saanud X1nilt. Jälitusprotokolli koos selle lisaks olevate telefonikõnede salvestuste väljatrükiga (I kd tl 7685); Jälitusprotokolli koos kõneeristustega (I kd tl 87-90). Vaatlusprotokolli (I kd tl 100-101), millest nähtub, et vaadeldud on kahtlustatava B.C´a kasutuses olevat mobiiltelefoni Nokia 6288 ning on tehtud väljatrükk SIM kaardile salvestatud telefoninumbritest. B.C´a poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlusi (I kd tl 102-104; 111-112; 116-118) 20.11.2007.a. kahtlustatavana ütlusi selles, et kahtlustuse sisuks olevat kuritegu ta toime pannud ei ole, selgitades, et 2007.a. oktoobri alguses ja enne 10ndat, ilmselt 5.10.2007 või 06.10.2007.a. kui ta sõitis õhtusel ajal F.Giga Tallinna linnas ringi, helistas F’i mobiilile, millise numbrit ta peast ei tea F’i tuttav X5, kelle perekonnanime ta ka ei tea. X5 helistas ja ütles, et tema vennale, kelle nime tema – B C ei tea, on keegi X1nu raha võlgu. Sel võlateemal ei ole ta kordagi X5 vennaga kontakteerunud. X5 vend oli X1nule laenanud 30004000 krooni ning teinud võlakirja, milles X1nu kohustus X5 vennale maksma 10000 krooni (sh protsendid). Tema – B C ise seda võlakirja näinud ei ole, aga X5 ütles talle võlakirjast siis, kui nad said X1nuga kokku. X5 palus F’il talle helistades, X1nuga kokku saada, kuid F ise X1nuga rääkida ei saanud, sest tal oli tingimisi karistus peale, nimelt tuleb Fil tingimisi karistust kanda veel 7 kuud ja Fi valjuhäälne rääkimine oleks viimasele pahandusi toonud ja F oleks siis konkreetselt vangi läinud. F teadis, et temal on kogemusi selliste asjadega s.t võla kättesaamisega võlgnikelt. Kokkupuutumisi, mil tema – B C on raha kätte saanud kokkuleppele jõudes ning seepärast viimane tema poole pöörduski. Kahtlustatav oli nõus X1nuga rääkima võla tagasimaksmise eesmärgil, maksmiseks lahenduse leidmiseks. Samal päeval sai ta X1nu, X5 ja viimase vennaga kokku teater „Estonia“ bussipeatuse ees. Ta arvab, et X5 kutsus telefonitsi X1nu välja. X1nu sõnade kohaselt saavat tema isa 10ndal kuupäeval 10.10.2007.a. palka ja siis lubas viimane ära maksta 10000.- krooni, selline summa oli selleks päevaks kujunenud, kuigi võlakirja sel kohtumisel välja ei võetud ja konkreetsest protsendist ei räägitud. X1nu ise pakkus välja, et mõistlik lahendus oleks summa kahekordistada kui ta 10ndaks ära ei maksa. Võlast teab ta seda, et X1nule laenati raha. X1nu ja nemad käitusid rahumeelselt, X1nu tunnistas võlga ja nõustus võlasumma tasumisega. 10.10.2007.a. oli X1nu kadunud, X5 ei saanud X1nut kätte, samuti ei saanud tema – B C viimast kätte, viimasele helistades. Üldiselt ei saadud X1nut mitu nädalat kätte enne, kui X5 leidis X1nu Viru Keskusest, kas oktoobri lõpus või juba novembrikuu algul ning tõi X1nu tema – B C elukoha juurde. Nad rääkisid trepikojas. X1nu tuli vabatahtlikult ja viimasel oli võimalus tema juurest ära minna, keegi X1nut kinni ei hoidnud. Kuna X1nu hakkas närviliselt selgitama, et talt võeti telefon ära ja sellepärast ta ei saanud neile ka helistada. Samuti selgitas viimane neile, et oli mingisuguste inimeste vahendusel üritanud nendega kontakti otsida, kuid ei õnnestunud. Kahtlustatava jaoks tundus X1nu jutt valetamisena ning ta lõi viimast ühel korral vasaku käe peopesa alumise osaga paremale poole ribide alusesse piirkonda. X1nu rahunes maha. Kahtlustatav sõimas X1nut valetajaks, värdjaks, aga ta ei ähvardanud viimast. Samuti andis ta X1nule oma vana Nokia mobiiltelefoni, mis oli rohelist värvi korpusega, marki ta ei mäleta ja veel andis ta viimasele 50.- krooni kõnekaardi ostmiseks, kõnekaardi number on tal telefonis s.o ZEN või Tele
4. Seejärel oli X1nu jälle kadunud, viimast ei saadud ka 12.11.2007..a Tallinna Täiskasvanute koolist Lasnamäelt kätte. Nad leidsid viimase Tallinna Vanalinnast klubi Venus vahetust lähedusest. Tema – B C oli koos D.Eu ja F.Giga. Ta tegi X1nule ettepaneku kaasa tulla ja rääkida. X1nu oli nõus ja tuli ise kaasa, keegi viimast ei sakutanud ega kinni ei hoidnud. X1nu oli mingisuguse kutiga koos, kes oli veidi üllatunud olekuga. Nende rendiauto Mercedes Benz, reg märki ta ei mäleta ja, mille F oli rentinud, seisis umbes 1 km eemal 10 X1nuga kohtumise kohast, Kalev SPA juures. X1nu ise istus autosse, nemad, õigemini tema – B C tegi ettepaneku. X1 istus juhi taha tagaistmele, juhi kohal oli F. Tema – B C istus juhi kõrvalistmel ja D istus tema taha istmele. Auto uksed olid kinni, kuid mitte lukus. Nad hakkasid sõitma, nad ei öelnud, kuhu nad sõidavad, sest ta isegi ei teadnud, kuhu sõidavad. Tema – B C küsis X1nult, miks viimane ei helistanud, viimane vastas, et aku oli tühi, tema kontrollis, aku oli töökorras. Küsimusele, miks viimane koolis ei olnud, vastas ta, et tal ei olnud sel päeval kooli, seega jälle valetas, sest tegelikult tunnid toimusid. Seda X1nu neile ei öelnud, kus ta tööl käib, viimane lubas neile võla tasumiseks SMS laenu võtta või ema käest raha küsida. Küsimusele, miks ta isa käest raha ei saanud, ta vaikis. Põhimõtteliselt 10 minutit hiljem peale autosse istumist olid nad Linnahalli juures ning tema – B C ütles F’ile, et sõitku sinna mere äärde muuli juurde, kus kala püütakse. Nad läksid autost välja. Tema ütles X1nule, et viimane läheks ka autost välja. X1nu ei küsinud kordagi nende käest, kuhu nad sõidavad. X1nu seisis auto pagasiruumi juures ja nemad kolmekesi viimasest 2-3 m eemalt. X1nu oleks võinud joosta ükskõik kuhu, sest muulil oli teisigi inimesi, lähedusest paistsid vähemalt kaks autot, seda, kas neid umbes 100 m eemal olevad inimesed märkasid või ei ta ei tea. Kui nad autost välja tulid, siis ütles ta X1nule, et viimane võtaks riidest lahti, aluspüksid käskis ta jalga jätta. X1nu vastu ei vaielnud. Tema – B C tahtis näha, kas viimane laseb end „alla“ või mitte – laskis, viimane pani vist riided pagasniku peale. Tema – B C ütles X1nule, et viimane võib valida, kas tuleb siiapoole või läheb sinnapoole. Suunda siiapoole ehk nende poole ja sinnapoole ehk mere poole, ta näitas viimasele seda peaga. X1nu ütles, et nende poole ta küll tulla ei taha ning hakkas liikuma mere poole. Väljas oli hämar, kell oli 21-21.30 vahel, ta ei tea, kas X1nu kartis või mitte. Tema – B C ise oleks kartnud. X1nul oli mereni 20-30 meetrit, X1nu läks merre vähemalt põlvist saati, aluspüksid läksid lainetest märjaks. Ta kutsus X1nu 20 sekundi pärast tagasi, et viimane ära ei upuks, sest jalg oleks võinud külmast krampi kiskuda või viimane oleks võinud kivide peal libiseda, merevesi võis olla +4 kraadi, õues oli +10 kraadi ja vihma ei sadanud. Tema – B C käskis viimasel riided selga panna, viimane tegi seda ja ta hoiatas viimast, et hoidku telefon sees, käigu koolis ja, et ta oleks koguaeg kättesaadav ja räägiks, kuidas kavatseb võla tasuda. X1nu ei tahtnud, et nad ta koju viiksid, küll aga trammipeatusesse. X1nu elukohta Tallinnas ta ei tea. 16.11.2007.a. helistas talle X1nu, et ta tahab raha – 1400.- krooni anda. Nad said Balti Jaama lähedal kokku ja viimane andis raha üle. F ja D olid ka tema – B C’aga kaasas. 19.11.2007.a. helistas X1nu talle taas, nad said kokku ja viimane andis talle 3500.- krooni. D ja F ei käskinud X1nul mere ääres midagi teha, nad irvitasid ainult, kuigi viimased teadsid X1nu võlast. X1nuga ei oleks midagi juhtunud, kui viimane oleks keeldunud ka riidest lahti võtmast ja vette minemast. Tema – B C leiab, et ta küll alandas X1nut, aga ta ei käitunud viimase suhtes vägivaldselt, küll aga mõjutas X1nut psühholoogiliselt, moraalselt ja tema – B C vastutab psüühilise vägivalla toimepanemise eest. B C andis eeluurimisel 21.11.2007.a. kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi selle kohta, et tema jääb 20.11.2007.a. ülekuulamisel antud ütluste juurde aga ta tahab lisada seda, et tema eesmärk X1nu puhul oli, et viimane maksaks ära oma võla summas 10000 krooni ja, et tema – B C saavutaks oma eesmärgi sõnaliselt. Keegi neist kolmest X1nu ei ähvardanud, tema ainult ütles X1nile, et võtku riidest lahti ja ta andis viimasele liikumisvõimaluse sinna või nendepoole. Tema – B C arvates X1nu kartis neid, sest, miks muidu viimane riided võttis, merre läks ja ära ei jooksnud. Kokku peale 12.11.2007.a.on ta X1nuga kohtunud kahel korral, mis võis olla 16.11.2007.a. kui viimane maksis 1400 krooni ja 19.11.2007.a., kui X1nu tasus 3500.- krooni, raha andis viimane üle tema – B C’ale ja sellest 4900.- krooni jäi tema kätte, 3000 kr, 1900.- kr andis ta X5le, et viimane edastaks vennale. X5 leidis, et on OK, kui 3000 kr jääb tema- B C’ale töötasuks. Järgmist aega X1nuga võlga tagasimaksmiseks nad kokku ei leppinud. Raha üleandmine toimus Balti Jaama juures autos ja oli seal oli sama seltskond, kes 12.11.2007.a. Nad mõtlesid veel, et, mis näo X1nu teeb neid nähes. Raha üleandmist D ei näinud , sest 11 • • • • • • viimane rääkis autost väljas telefoniga. Keegi X1nu suhtes üleolekut ei näidanud. 12.11.2007.a. D koos X1nuga autos tagaistmel istudes kontrollis X1nu telefoni, kas selle aku on töökorras. Tema – B C ütles enne, et Dle, et nad saavad ühe võlglasega kokku, kas D võlast rohkem teadis, seda ta ei tea. Äratundmiseks esitamise protokolli (I kd tl 106) koos selle lisaks oleva fototabeliga nr 1 (I kd tl 105), millest nähtub, et B.C´ale on esitatud äratundmiseks X1e foto (fototabelil nr 1 fotol 2) koos kahe vähemalt sarnase isiku fotoga. Kahtlustatav B.C on fototabelil nr 1 fotol 2 ära tundnud X1nu nimelise noormehe, kes on arvatavalt 20 aastat vana ning tema on fototabelil X1nule kõige sarnasem isik 12.11.2007 õhtusel ajal käskis kahtlustatav X1nul Linnahalli juures minna merre, eelnevalt riidest lahti võtta, eesmärgiga mõjutada X1nut tasuma tema võlga X5 vennale. Äratundmiseks esitamise protokolli (I kd tl 108 koos selle lisaks oleva fototabeliga nr 2 (I kd tl 107, millest nähtub, et B.C´ale on esitatud äratundmiseks F.Gi foto (fototabelil nr 2 fotol 2) koos kahe vähemalt sarnase isiku fotoga. Kahtlustatav B.C on fototabelil nr 2 fotol 2 ära tundnud F.Gi, kes viibis 12.11.2007 Linnahalli juures kui kahtlustatav käskis X1nut riidest lahti võtta ja vette minna. F oli ainult autojuht ja sõitis sinna, kuhu kahtlustatav ütles. Äratundmiseks esitamise protokolli (I kd tl 110 koos selle lisaks oleva fototabeliga nr 3 (I kd tl 109), millest nähtub, et B.C´ale on esitatud äratundmiseks D.E foto (fototabelil nr 3 fotol 1) koos kahe vähemalt sarnase isiku fotoga. Kahtlustatav B.Con fototabelil nr 3 fotol 1 ära tundnud D.Eu, kes viibis 12.11.2007 koos kahtlustatava ja F.Giga Linnahalli juures kui kahtlustatav käskis X1nut riidest lahti võtta ja vette minna. D oli lihtsalt nendega kaasas, teadis miks nad seal mere ääres on, X1nut tema ei teadnud ja irvitas X1nu käitumise üle. Vaatlusprotokolli (I kd tl 124-125), millest nähtub, et vaadeldud on kahtlustatava D.Eu kasutuses olevat mobiiltelefoni LG KE970 ning on tehtud väljatrükk SIM kaardile salvestatud telefoninumbritest. D.E´u poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlusi (I kd tl 126-127; 131-132) selles, et 12.11.2007.a õhtusel ajal sai ta kokku Tallinna Autobussijaama juures F.Gi ja B.C´aga, koos sõitsid ringi F.G´i poolt juhitud sõiduautoga Mercedes Benz. Tema oli tugevas alkoholijoobes, istus autos juhi taga, B.C istus juhi kõrval. Mingil ajal said linnas kokku kannatanuga, Kalev SPA juures, nad olid autost väljas, B.C kutsus kannatanu auto juurde. Tema jaoks oli kannatanu võõras, ta ei teadnud millised suhted olid kannatanul F.Gi ja B.C´aga, ta ei olnud võlast teadlik. B.C tegi kannatanule ettepaneku istuda autosse, kannatanu istus, ilma et keegi oleks teda aidanud. Autosse istudes küsis kannatanu kahtlustatava kohta, et kes see tont siin on, mispeale läks tema – D.Eu, ja kannatanu vahel sõnavahetuseks ja kähmlemiseks, kusjuures tema lõi kannatanut 3-4 korda rusikas käega rindkere piirkonda. Ühel hetkel peatas F auto kinni, nad olid jõudnud mere äärde, veepiirist umbes 20-30 meetrit. Tema ja kannatanu vaheline rüselus jätkus ka pärast autost väljumist, ta karjus ärritunult kannatanule, et võta riidest lahti, sa lähed veel merre ka. Teised tulid vahele, F.G tõmbas kahtlustatava eemale, B.C püüdis kannatanut eemale tirida, sellest läks nendel omavaheliseks rüseluseks. Ühel hetkel hakkas kannatanu riidest lahti võtma ja läks rinnust saadik vette, seejärel pani kannatanu riidesse ja tuli autosse, nad viisid ta trammipeatusesse.
5. või 16.11.2007.a kohtusid kannatanuga veelkord, F ja B vestlesid temaga Balti jaama lähedal Fi poolt juhitud Mercedese vahetus läheduses, kahtlustatav jutuajamist ei kuulnud, raha üleandmist kannatanu poolt ei näinud. Äratundmiseks esitamise protokolli (I kd tl 128) koos selle lisaks oleva fototabeliga nr 1 (I kd tl 129), millest nähtub, et D.E´ule on esitatud äratundmiseks X1e foto (fototabelil nr 1 fotol 2) koos kahe vähemalt sarnase isiku fotoga. Kahtlustatav D.E on fototabelil nr 1 fotol 2 ära tundnud kannatanu isiku, kelle kohta 22.11.2007.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollis andis ütlusi, ehk keda 12.11.2007.a õhtusel ajal F.Gi poolt juhitud sõiduautos kahtlustatav lõi, käskis riidest lahti võtta ja minna vette. 12 • Äratundmiseks esitamise protokolli (I kd tl 137) koos selle lisaks oleva fototabeliga nr 1 (I kd tl 136), millest nähtub, et F.G´ile on esitatud äratundmiseks X1e foto (fototabelil nr 1 fotol 2) koos kahe vähemalt sarnase isiku fotoga. Kahtlustatav F.G arvab end fototabelil nr 1 fotol 2 ära tundvat X1ni nimelise meesterahva, kes 12.11.2007.a sõitis koos kahtlustatava, B.Ca ja D.Euga Tallinnas Linnahalli läheduses mere äärde ning kes Bi ja D halva nalja peale läks trussikute väel vette. Hinnates kogumis selles episoodis kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendeid leiab kohus, et F.Gi, B.C´a ja D.Eu süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud, nende tegevus õigesti kvalifitseeritud ja nad on selles kuriteos süüdi. Võlasuhte olemasolu X2i ja X1e vahel on tõendatud nii nende enda poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, kui ka laenulepinguga (I kd tl 51-55), millest nähtub, et 29.08.2007.a laenas X1 X2i käest 2000 krooni, kohustudes tagasi maksma 14.septembriks 2007.a 3850 krooni. Nimetatud kohustust X1 ei täitnud, X2 pöördus laenu tagasisaamisel abistamiseks oma venna X5 X2i poole, kes omakorda rääkis sellest F.Gile ja B.C´ale. Kui esimeses kahes episoodis - oktoobris 2007 Tallinnas, Endla tn 43 Kristiine Keskuse vahetus läheduses asuvas Statoili bensiinitanklas ja ajavahemikul oktoober kuni 05.11.2007 eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval, kella 19.00-20.00 vahelisel ajal B.Ca elukoha xxxx, trepikojas nõudsid kannatanult X2ile võla tagasimaksmise nõudmist F.G ja B.C, siis 12.11.2007.a episoodis osales selles ka süüdistatav D.E. Nii süüdistatavate, kui ka kannatanud ütlused nende sündmuste kirjeldamisel on suures osas ühesed ja kokkulangevad, kannatanu kirjeldab sündmuste toimumist, esitatud nõuete sisu ja tema suhtes kasutatud vägivalla laadi ja intensiivsust, ka süüdistatavad oma süüd tunnistavates ütlustes kirjeldavad toimunut. Lisaks on kohtueelsel uurimisel läbi viidud kannatanu ütluste seostamine olustikuga sündmuskohal (I kd tl 19-20), millest nähtub, et kannatanu X1 selgitas 28.novembril 2007.a toimunud menetlustoimingu käigus 12.11.2007.a kella 19.00 paiku tema suhtes toime pandud kuriteo asjaolusid, samuti on ta äratundmiseks esitamiste (I kd tl. 11,13 ja 15) käigus ära tundnud kõik kolm süüdistatavat, kui isikud, kes nõudsid temalt laenu tagastamist X2ile koos kogunenud intressidega. Kohus leiab, et hoolimata sellest, et D.E ei tunnista end süüdi omavolis, on tema osalus selle kuriteo toimepanemises kogutud ja analüüsitud tõenditega tõendamist leidnud. Omavoliga on tegemist siis, kui isik teostab ebaseaduslikult õigust, mis eksisteerib reaalselt (tõeline õigus), või mida ta on õigustatud oletama ühiskonnas eksisteerivate õigussuhete raames (oletatav õigus). Kannatanute ja süüdistatavate vahel puudus võlaõiguslik suhe, samas on tõendatud võlaõigusliku suhte olemasolu kannatanu ja tunnistaja X2i vahel ning see, et kannatanu palus abi laenuks antud raha tagasisaamiseks kannatanult. Süüdistatavad F.G, B.Cja D.E on omavoli toime pannud ühiselt, ühine ja kooskõlastatud tegu on omistatav kõigile kaastäideviijatele ka siis, kui keegi neist mingit üksikut tegu omakäeliselt toime ei pannud. Üks isik vastutab ka teise poole faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta ise seda teinud. Kuriteo toimepanemine grupis eeldab, et nad on kokku leppinud (ka vaikivalt) kuriteo toimepanemises ning tegutsevad vastavalt sellele. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et süüdistatavate F.Gi, B.C´a ja D.E´u tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 257järgi.

F.Gile süüks arvatud

§ 329

järgi kvalifitseeritud episoodis: • Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kohtuotsust 13.märtsist 2008.a (II kd tl 58-60), millest nähtub, et F.G on süüdi tunnistatud

§-s 424 ette nähtud kuriteo toimepanemises, põhikaristusena on talle mõistetud rahaline karistus 8000 krooni ning

§ 50

lg 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Kohus, ära kuulanud F.Gi poolt kohtulikul uurimisel antud ütlused, uurinud eelpoolviidatud kohtuotsust, leiab et

§-s 329 ettenähtud kuriteo toimepanek F.Gi poolt on tõendamist leidnud, ta on selles kuriteos süüdi ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud.

§ 329näeb ette vastutuse karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest.

Käesolevas kriminaalasjas on kogutud tõendid selles, et 13 F.G oli süüdi tunnistatud Maakohtu Paide kohtumaja otsusega 13.märtsist 2008.a

§-s 424 ette nähtud kuriteo toimepanemises ning talle oli

§ 50

lg 1 alusel lisakaristusena mõistetud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Selle lisakaristuse kehtimise ajal 05.04.2008.a. kella 04.10 ajal juhtis F.G mootorsõidukit, seega on tema süü selle kuriteo toimepanemises kriminaalasjas kogutud ja kohtuotsuses analüüsitud tõenditega tõendamist leidnud. F.Gle süüks arvatud

§ 214

lg 2 p.p 1,4 järgi kvalifitseeritud episoodides: • X3i poolt eeluurimisel 12.03.2008.a kannatanuna antud ütlusi (II kd tl 37-39; 43-44) selles, et tema tutvus F.Giga esimest korda siis, kui viimane vabanes vanglast so 2005.aastal. Alates sellest ajast on kannatanu temaga pidevalt kokku puutunud, kusjuures viimasel aja on need kokkupuuted muutunud vägivaldseteks. /…./ 2008.a veebruarikuus kohtus ta Kreutzvaldi ja Narva mnt ristmikul Lost Continent´i juures F.Giga, kellega oli juttu sellest, et millal kannatanu maksab ära nõutud summa, et tema soovib oma raha 10-ndaks kätte saada ja kui kannatanu ei maksa siis lisandub summale veel 50 000 krooni. Siis pakkus F.G kannatanule teenimisvõimalust, et sõita saksamaale varastama, millest kannatanu keeldus. Selle peale ütles F.G OK, käskis kannatanul sõna anda ja nad lõid käed. /…/ Lisaks 2008.a veebruaris toimunud rahanõudmisele nõuti temalt 2007.a jooksul veel kahel korral rahade maksmist sellele nn grupeeringule, kelle nõudel ta müüs narkootikume ja kelle poolt ta oli maksustatud. Sellesse gruppi kuuluvad kannatanule teadaolevalt F.G, X9, X4, X10, X11 ja veel teisi, kelle nimesid ta ei tea. Kannatanul on nende ees hirm ja seoses sellega on ta ummikus ning täidab nende nõudmisi müüa narkootikume, jäädes neile võlgu, kui kahtlaste asjaoldusel mingi kogus narkootikume kaob tema valdusest, mille tulemusena summad lambist suurenevad ja sebida neile raha. Suvel 2007.a täpset kuupäeva enam ei mäleta, Tallinnas, vana Lõbustuspargi tagumises parklas mere ääres Kadriorus F.G koos kannatanule nimeliselt tundmatu noormehega peksid teda valimatult nii käte kui jalgadega keha ja pea piirkonda ja nõudsid temalt kasvõi osaliselt kuhjunud nende poolt määratud võla tasumist. Tolleks hetkeks oli kannatanule kuhjunud nn võlg juba 50 000 krooni. Peksmise tulemusena tundis kannatanu valu nii peas, kui ka rindkeres, samuti olid tal ka peavalud hiljem. Kannatanul jäi ka see osaline võlg maksmata, kuna tal ei olnud kuskilt sellist summat võtta. Sellele peksmisele järgnes juba 2007.a suve lõpupoole uus kokkupõrge nendega, kui kannatanu võeti auto peale, kus istus F.G ja kõrval istus X4 ja kannatanu istus tagumisele istmele. Raha nõudmine ja peksmine toimus samas sõiduautos Tallinna linnas veel avamata Club von Überblingen´i parklas Kristiine linnaosas Madara 22a, kus X4 pöördus esiistmel kannatanu poole ja nõudis rahade tasumist, kas või osaliseltki ja nõude tõsiduse tõendamiseks lõi kannatanut mitmel korral rusikas käega näo piirkonda, mille tulemusena kannatanul purunes huul ja ka põsk paistetas üles. Kannatanu lubas siis sebida ruttu neile raha, lahkus autost, sai kokku X12ga, kes andis talle 1500 krooni, mille ta viis X4e kätte. Kannatanu vigastusi näos nägi seesama X12, kellele kannatanu rääkis temaga juhtunust. • X12 poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlusi (II kd tl 45-46) selles, et tunneb X3i alates 2007.a juunikuust, elasid mingi aeg koos X3i korteris Faehlmanni tänaval, tunnistaja on X8le edasi andnud exstasy tablette ja nad on koos X8ga andnud teistele edasi narkot. Tunnistaja teab, et X8 on F.Gi käest mitmel korral tappa saanud, üks kord oli 2007.a Überblingeni restoran juures, enne kui see lahti tehti, siis tuli X8 veel tunnistaja käest raha küsima ja tunnistaja andis talle 1500 krooni, et ta saaks poistele raha ära anda. Tol korral oli kannatanul põsk silma alt punane. Tunnistaja lisab ka, et need poisid – J, F, grusiin ja suured (kehaliselt) poisid kaklevad ja nõuavad raha ning panevad võlgasid peale, et see ei ole normaalne. • X13 poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlusi (II kd tl 49-51) selles, et tema on X3i kauge sugulane kasuvanaisa kaudu. Teab, et X3 tegeles narkootikumidega, 2006.a lõpul andis X3 tunnistajale valget värvi koti ja käskis enda tuppa ära peita. Tunnistaja vaatas kotti sisse ja seal oli kanep, kuskil 50 grammi. Tunnistaja narkootikumi ei puudutanud, kuid X3 käis seda 14 • • osade kaupa tunnistaja kodunt võtmas, päris ära viis koti 2007.a alguses, siis oli kotis alles ainet u 10 grammi. Sellest kotist võtsid ainet ka teised tunnistaja tuttavad, seetõttu jäi tunnistaja X3ile võlgu 6000 krooni, mille ta osade kaupa X3ile ka tagasi maksis, kuid seda, kas X8 maksis raha ära nendele isikutele, kelle käest ta kanepi sai, seda tunnistaja ei tea. Tunnistaja teab, et seoses selle kanepiga hakkasid X8 käest võlga nõudma X9, keda X8 nimetas X9´iks, ja ükskord oli kaasas ka K, kes on X4. Seda kõike on X8 tunnistajale ise rääkinud telefoni teel. Samuti teab tunnistaja, et X8 oli võlgu juba 50 000 krooni sellele pundile, peale X9 ja X4´i oli veel ka F, kellele X8 pidi summasid maksma. Need summad kasvasid nii, et kui X8 ei saanud kindlaks päevaks raha kokku, siis tõusis jälle nõutud rahasumma. Samuti on X8 rääkinud tunnistajale, et on nende käest tappa saanud, kuid tunnistaja ise ei ole seda näinud. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 30.detsembri 2008.a kohtuotsust kriminaalasjas nr 1-0810171 (II kd tl 165-183), millest nähtub, et X4 on süüdi tunnistatud

§ 214

lg 2 p 4 järgi muuhulgas selles, et tema koos F.Giga pani toime väljapressimise X3i suhtes, mis seisnes selles, et tema 2007.a augustikuu lõpus, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval, Tallinna linnas Kristiine linnaosas Club von Überblingen’i parklas Madara 22 nõudis koos F.Giga X3ilt 50 000 krooni maksmist, kasutades nõude kinnituseks füüsilist vägivalda, mille käigus lõi X4 rohkem kui ühel korral rusikaga X3ile näkku, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja mille tulemusel purunes kannatanu huul ja paistetas üles põsk, millise tegevusega avaldasid kannatanule psüühilist survet ja süvendasid kannatanus arusaama esitatud nõude tõsidusest ja nõudjate poolsest üleolekust ning milline tegevus süvendas kannatanus hirmu ning ohutunnet oma elule ja tervisele. Samal päeval tasus X3 X4e kätte 1500 krooni, mille oli laenanud X12 käest. Tallinna Ringkonnakohtu 8.aprilli 2009.a kohtuotsust kriminaalasjas nr 1-08-10171 (II kd tl 239-268), millega jäeti Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 30.detsembri 2008.a kohtuotsus X4´e süüdi tunnistamises

§ 214lg 2 p 4 järgi sisuliselt muutmata.

Kohus, uurinud selles episoodis kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendeid, ära kuulanud süüdistatava F.Gi kohtulikul uurimisel antud ütlused, leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitaksid F.Gi süüd kannatanu X3i suhtes väljapressimise toimepanemises ning ta tuleb selles süüdistuses õigeks mõista. Kannatanu X3 kinnitas kohtuliku uurimise käigus, et jääb kohtueelse uurimisel antud ütluste juurde. Kohtueelsel uurimisel kannatanuna ülekuulamisel on kannatanu kirjeldanud episoodi, kus F.G koos tundmatu mehega 2007.a suvel teda peksis ja nõudis raha tasumist. Kannatanu X3i on ütlused andnud 12.märtsil 2008.a so üle poole aasta möödudes, ütlustes pole täpsustatud sündmuse aega, sündmuse koht on umbmäärane. Kannatanu ei ole oma kehavigastusi fikseerimas käinud, mingeid muid tõendeid peale kannatanu ütluste kriminaalasjas selles episoodis kogutud ei ole. Teises episoodis mis on F.Gile süüks arvatud seoses X3ilt raha väljapressimisega, ei ole kohtu arvates kannatanu ütlustega ega teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud, milline oleks olnud F.Gi osa selles kuriteos. Süüdistatav F.G andis ütlusi selles, et tema oli auto roolis, kui läksid kohtuma X3iga. Autos olid veel X4e ja X11. Kannatanuga vestles X4e, millest täpselt jutt käis, süüdistatav enda sõnade järgi ei tea. Kannatanu andis selles episoodis ütlusi, selles, et tema istus Madara 22a juures autosse, kus olid F.G ja X4, auto roolis oli F.G. X4 pöördus esiistmelt kannatanu poole ja nõudis rahade tasumist, kas või osaliseltki ja nõude tõsiduse tõendamiseks lõi kannatanut mitmel korral rusikas käega näo piirkonda, mille tulemusena kannatanul purunes huul ja ka põsk paistetas üles. Ülekuulamisel ei ole kannatanu selgitanud, milline osa oli selles episoodis süüdistataval F.Gil ning kohtul ei ole võimalik sellest aru saada ka teiste kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt. 15 Tunnistajad X12 ja X13 poolt kohtueelsel uurimisel antud ja kohtuliku uurimise käigus prokuröri taotlusel avaldatud ütlused käivad asjaolude kohta, mis on tunnistajatele teatavaks saanud kannatanu X3i vahendusel. Vastavalt KrMS §-le 68 lg 5 on tunnistaja ütlused tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on teadlikuks saanud teise isiku vahendusel tõendiks üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. Käesolevas kriminaalasjas on vahetu tõendiallikas, kannatanu X3, üle kuulatus, seega jätab kohus nimetatud tunnistajate ütlused tõendite kogumist välja. Veel on kohus avaldanud ja uurinud jõustunud kohtuotsuseid – nimelt Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 30.detsembri 2008.a kohtuotsust kriminaalasjas nr 1-08-10171 (II kd tl 165-183) X4´e jt. süüditunnistamises ning Tallinna Ringkonnakohtu 8.aprilli 2009.a kohtuotsust (II kd tl 239-268) samas kriminaalasjas. Käesolevas kriminaalasjas arutatavad episoodid F.Gi süüdistuses

§ 214

lg 2 p.p 1,4 järgi on ülalviidatud kriminaalasjast eraldatud eraldi menetlemiseks, kuna F.G oli tagaotsitav. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 30.detsembri 2008.a kohtuotsusest nähtub järgmist: „Väljapressimise episood, mille pani toime X4 kannatanu X3i suhtes. Süüdistuse asjaolud on leidnud tõendamist kannatanu ütlustega, mille järgi on kokku saanud X4e, F.Gi ja X11ga oma töökoha juures Madara tänaval Tallinnas. Olles nende juures autos tuli X4 talle kallale, lüües talle näkku, millest oli huul katki ja põsk paistes; raha said temalt 1500 krooni. Tunnistaja X12 ütlustega on leidnud tõendamist, et tema viis X3ile 1500 krooni Madara tänavale, on näinud vigastusi X3 näol. Kannatanu ja tunnistaja ütlused kattuvad. Ütlused on kohtule usutavad. Et X4el oleks olnud võlaõiguslik suhe kannatanuga pole leidnud tuvastamist. Tõendamist on leidnud X4e süüdistus

§ 214

lg 2 p 4 järgi.“ (II kd tl 180; teine lõik) Ka tsiteeritud kohtuotsusest nähtub, et kannatanu on andnud ütlusi vaid X4e tegevuse kohta, seega ei saa ka nimetatud kohtuotsusel olla tõenduslikku tähendust F.Gi tegevusele kriminaalõigusliku hinnangu andmisel. Kohtu arvates ei oma tähtsust ka see et nimetatud kohtuotsusega on X4e süüdi tunnistatud muu hulgas selles, et „tema koos F.Giga pani toime väljapressimise X3i suhtes“. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 14.aprilli 2010.a otsuses nr 3-1-1-119-09 selgitab, et tulenevalt kriminaalmenetluse seadustikust võib kriminaalasja eraldada uude toimikusse, kui see ei kahjusta kriminaalmenetluse igakülgsust, täielikkust ja objektiivsust, kuid vältida tuleks siiski ühes ja samas kuriteos osalenud isikute kriminaalasja arutamist erinevates menetlustes ning eriti põhjalikult tuleb eraldamist kaaluda nendel juhtudel, mil kriminaalasjad on eelnevalt ühendatud ühiseks menetluseks just seetõttu, et isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises toimepanemises selle mõiste kõige laiemas tähenduses, sest just nende, loogiliselt kokkukuuluvate kriminaalasjade eraldamisega, võivad lõppkokkuvõttes menetlejail kaasneda tõendamisraskused, süüdistatavatel aga tõsised põhiõiguste riived. Sisuliselt on käesolevas kriminaalasjas olukord just selline, et kriminaalasja materjali eraldamisel eraldi toimikusse on kahjustatud kriminaalasja igakülgsust, täielikkust ja objektiivsust ning on rikutud süüdistatava F.Gi kaitseõigust. Sisulisel on Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 30.novembri 2009.a otsusega tehtud nö eelotsustus F.Gi süü osas, kui kohus on otsustanud, et X4 isikute grupis koos F.Giga pani toime väljapressimise X3i suhtes. F.Gi. Hinnates kogumis käesolevas kriminaalasja F.Gile esitatud väljapressimise süüdistuses kogutud ja analüüsitud tõendeid leiab, et tõendite kogum ei ole piisav ning nende tõendite pinnalt ei saa teha järeldusi F.Gi seotuse kohta selle kuriteoga, tõendamist on küll leidnud see, et F.G viibis ühel korral sõidukis koos X4e ja X3iga, kuid ei ole kogutud ühtegi otsest tõendit seostamaks F.Gi kannatanu X3ilt raha väljapressimises, seega tuleb F.G

§ 214lg 2 p.p 1,4 järgi temale esitatud süüdistuses õigeks mõista.

16 Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 alusel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. B.Con varem kriminaalkorras karistamata. Tema karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades seda, et temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemisest on möödunud üle kahe aasta, ka selle aja jooksul ei ole B.C uusi õigusrikkumisi toime pannud, ta omab kindalt töökohta, seega ka piisavaid varalisi vahendeid, leiab kohus, et teda tuleb karistada rahalise karistusega. D.E on varem kriminaalkorras karistamata. Tema karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades seda, et temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemisest on möödunud üle kahe aasta, ka selle aja jooksul ei ole D.E uusi õigusrikkumisi toime pannud, ta õpib ülikoolis ning samaaegselt ka töötab, omades seega ka piisavaid varalisi vahendeid, leiab kohus, et teda tuleb karistada rahalise karistusega arvestades tema osaluse astet kuriteo toimepanemises. F.G on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Tema karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Varasemate kuritegude eest on F.Gile mõistetud kõiki erinevaliigilisi karistusi, mida Eestis kehtiv karistusseadus võimaldab, F.Gi on karistatud nii rahalise karistuse, tingimisi kui ka reaalse vangistuse ja üldkasuliku tööga. Käesoleva kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus kinnitas F.G kohtule, et ta on oma varasema käitumise seadusvastasusest aru saanud, teinud sellest vajalikud järeldused ning lubab kohtule edaspidi käituda seaduskuulekalt. Selline süüdistatava soov on kohtu arvates igati kiiduväärt. Kergemaliigilise karistuse, ehk rahalise karistuse mõju F.Gile ei oleks kohtu arvates õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades piisav, seda enam, et talle varasemalt mõistetud rahalised karistused on osaliselt tasumata. Seega, karistades F.Gi tema poolt toime pandud kuritegude eest vangistusega, tuleb kohtu arvates F.Gile anda võimalus näidata, et ta on tõepoolest oma kuritegeliku käitumise sobimatusest aru saanud ning parimaks viisiks seda teha on kandes tingimisi karistust kriminaalhooldaja järelevalve all. Käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagisid esitatud ei ole, süüdlastelt kuuluvad välja mõistmisele menetluskulud – sundraha ja kaitsjatasu. Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/ 17