← Eesti

3-20-1961/2

Obsah (4)§ 23§ 15§ 68§ 18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1961 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XX kinnipi

) § 15 lg 1, 2 p 3, lg 3 ning § 19 lg 1 alusel Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Tallinna piiripunkti ametnike poolt 48tunniks kinni ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. Isikul puudub välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 43 kohane seaduslik alus Eesti Vabariiki sisenemiseks ja viibimiseks, kuna tema Maroko Kuningriigi poolt väljastatud pass ei ole kehtiv. 08.10.2020 isikule koostatud koheselt sundtäidetav ettekirjutus nr 1052234641 ning talle kohaldati Schengenisse sissesõidukeeld 3 aastaks. 2. PPA esitas 09.10.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse loa andmiseks XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

§ 23lg 1 alusel kuni kaheks kuuks.

Taotluse aluseks olevad asjaolud ja põhjendused: 2.1 PPA selgitab, et isik saabus Schengeni viisaruumi 21.03.2019 Hispaania Kuningriigi kaudu omades Itaalia Vabariigi Saatkonna poolt väljastatud viisat nr ITA033281947, kehtivusega 28.12.2018 kuni 28.03.2019, korduva sisenemisega ning viibimisajaga 30 päeva. Isiku sõnade kohaselt reisis ta 1 Hispaaniast edasi Soome Vabariiki, kus ta viibis kuni 08.10.

  1. Samal kuupäeval kell 17.30 isik saabus Eesti Vabariiki A-terminali reisilaevaga M/s Finlandia. 08.10.2020 kell 22.00 peeti XX kinni Tallinna lennujaamas (Tartu mnt 101, Tallinn). Isik esitas PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna piiripunkti piiriametnikele dokumentide kontrolliks Maroko Kuningriigi kodaniku XX (M) sünd xx xx xxxx nimele väljastatud passi nr xxxxxxxx, kehtivusega 06.08.2014 kuni 06.08.
  2. Selgus, et isikul puudub kehtiv reisidokument ja ta on alates 20.04.
  3. a viibinud Schengeni viisaruumis ilma seadusliku aluseta 568 päeva, millest 1 päev Eestis. Isiku sõnade kohaselt oli Eesti transiitriigiks ja ta soovis lennata Itaaliasse. Ta soovis jõuda oma kodumaale. Kuna isik sisenes ja viibis Eestis seadusliku aluseta ja tal puudus kehtiv reisidokument, siis viidi tema suhtes läbi illegaalimenetlus. Isikule koostati koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning määrati Schengenisse sissesõidukeel kolmeks

(3)aastaks. 09.10.2020 viidi isikuga läbi teine vestlus. Isiku sõnade kohaselt tuli ta Schengenisse turismiviisa alusel eesmärgiga leida endale tööd. Soomes ta tööd ei leidnud, kuna tal puudus registreering. Isik kogus taarat, et ennast elus hoida. Hiljem hoolitses isiku eest üks selts, mille nime ta ei oska öelda. Selts andis talle iga kuu söögikupongid, bussipileteid ja 100 eurot sularaha. Isik ööbis kodutute varjupaigas. Väidetavalt selts registreeris isiku ja registreerimisnumbri alusel maksti talle iga kuu raha. Tema reg.nr on 081183M140. Isiku sõnade kohaselt hakkas selline eluviis teda koormama ja ta kartis nakatuda Covid viirussesse ja otsustas lahkuda Soomest. Ta soovis tagasi minna kodumaale Marokosse või leida Euroopas tööd, et oma majanduslikku olukorda parandada. Läbi Eesti Itaaliasse soovis ta reisida, kuna see oli odavam, kui Soomest Itaaliasse lennata. Itaaliast edasist teekonda ei olnud ta veel planeerinud. XX ei lahkunud Soomest viisa kehtivuse lõppemisel isik, kuna ta ei tahtnud Soomest lahkuda ja ta soovis oma majanduslikku olukorda parandada. Ta ei seadustanud oma viibimist. Isik viibis Soomes teadlikult seadusliku aluseta. Passi kehtivuse kaotamisel isik ei taotlenud endale uut passi Helsingist asuvast Maroko saatkonnast, kuna temal puudus Soomes registreering. Tuttava sõnade kohaselt on passi saamiseks vaja registreeringut. Isik ise ei ole saatkonda pöördunud. Isik väitis, et tal ei ole Soomes sõpru ega perekonda. Isik omas Marokos ettevõtet ning elas koos oma perekonnaga. PPA esitas 09.10.2020 Soome ametivõimudele järelpärimise. Soome ametivõimude kohaselt puudub isiku kohta ametlikud andmed. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse sisenemiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. XX puudus VMS § 43 mõistes seaduslik alus Eestisse sisenemiseks ning viibimiseks, kuna isikule väljastatud Itaalia viisa nr ITA033281947 (kehtivusega 28.12.2018 kuni 28.03.2019, mitmekordne sisenemine, viibimisaeg 30 päeva) alusel viibimine on ületatud, viisa on aegunud ning Maroko Kuningriigi kodaniku pass on kehtetu.

§ 15

lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui

-is sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) 2 välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiitriigist viibib. PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb

§ 15

lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus.

§ 68

p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

§ 68

p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Vaidlust ei ole selles, et XX saabus Eestisse ebaseaduslikult ning tal puudus siin viibimiseks seaduslik alus. Isik sisenes Eesti Vabariigi territooriumile kehtetu reisidokumendiga ja tema piiriületus toimus ebaseaduslikult. PPA hinnangul suurendab XX põgenemisohtu ka asjaolu, et isik on oma ütlustes väljendanud, et võimalusel ta jääb Euroopasse ja soovib siin oma majanduslikku olukorda parandada. Isik on Schengeni viisaruumis viibinud seadusliku aluseta niivõrd pika aja so 568 päeva ning PPA-le teadaolevalt ei ole isik üritanud Schengenis viibimist seadustada ega taotlenud Soomes asuvast Maroko Kuningriigi saatkonnast endale passi seaduslikuks reisimiseks. Lisaks on isik esitanud mitteusutavaid andmeid. Isik väitis, et selts, kes teda toetas, registreeris teda süsteemis. Samas Soome politsei vastusest selgub, et andmebaasides puudub informatsioon XX kohta. Isik väitis, et soovis Soomest lahkuda, kuna seal temale võimalik eluviis hakkas tead koormama ja ta kartis nakatuda Covid viirusesse. Isik on sellist elustiili viljelenud pea poolteist aastat ja antud viirus levib Euroopas juba märtsikuust. Ei ole eluliselt usutav, et isik nii kaua pidas Soomes eelpoolkirjeldatud eluviisi, kui ta varasemalt on olnud perekond, töökoht ja eluase. Samas jääb arusaamatuks, miks isik varem ei kartnud nakatuda Covid viirusesse. Isik ei teinud seal ajal püüdlusi Soomest lahkumiseks. PPA on arvamusel, et isiku käitumisest ja hoiakutest (Schengeni territooriumil viibitud ebaseaduslik aeg; asjaolu, et isik ei ole seaduslikuks viibimiseks ega ka reisimiseks midagi ette võtnud; soov võimalusel jääda Euroopasse ja tööd leida; mitteusutavad ütlused) saab järeldada, et isik ei soovi oma lahkumiskohustust täita. PPA hinnangul esineb XX suhtes ka

§ 15lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus.

Käesoleval ajal puuduvad isikul isikut tõendavad dokumendid, mistõttu ei ole võimalik tema väljasaatmine lõpule viia 48 tunni jooksul. PPA hinnangul ei ole põgenemisohu esinemise korral võimalik

§-s 10 lg 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid võimalik kohaldada. Isikul puudub Eesti Vabariigis elukoht, perekonnaliikmed. PPA-l alus arvata, et vabaduses viibides võib isik hakata väljasaatmismenetluses kõrvale hoiduma ning lahkuda ebaseaduslikult talle sobivasse sihtriiki. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Arvestades, et isik on Schengeni territooriumil viibinud 568 päeva seadusliku aluseta, näitab see PPA hinnangul isiku ükskõikset suhtumist kehtivasse õiguskorda ning sellest tulenevalt puudub PPA-l alus arvata, et isik vabaduses viibides järgib tema suhtes kohaldatud järelevalvemeetmeid seni, kuni täidab oma lahkumiskohustuse. Seoses vähese lennuliiklusega ei ole võimalik isiku väljasaatmist lõpule viia 48 tunni jooksul. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. 3. Kohtuistungil XX kinnitas, et taotluses toodud faktid on õiged. Samas märkis ta, et ta ei soovi olla kinnipidamiskeskuses 2 kuud, sest see on liig pikk aeg. 3 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et PPA taotlus XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on

§ 23

lg 1 ja

§ 15lg 2 p 1 ja p 3 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5. Vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. XX puuduvad praegusel ajahetkel välismaalaste seaduse §-s 43 sätestatud seaduslikud alused Eesti Vabariigis viibimiseks. 6.

§ 18

lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates.

§ 23

lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku väljasaatmist ei ole võimalik lõpuni viia 48 tunni jooksul, sest väljasaatmisega seonduvad toimingud võtavad aega, kuna isikul puudub kehtiv reisidokument. Lisaks on väljasaatmine 48 tunni jooksul takistatud ka seoses vähese lennuliiklusega. 7.

§ 15

lg 1 kohaselt võib välismaalast võib kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 8. Käesoleval juhul esineb kohtu veendumusel XX suhtes

§ 15

lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus, kuna tal puudub kehtiv reisidokument ning on tõenäoline, et isiku dokumenteerimist ei ole võimalik 48h jooksul realiseerida. XX on vaja taotleda reisidokument. 9. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka PPA kahtlus, et käesoleval juhul esineb isiku suhtes põgenemise oht.

§ 68

p 8 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Puudub vaidlus, et XX saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ja ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Kuna XX puuduvad Eestis elukoht, sotsiaalsed sidemed ja piisavad elatusvahendid (mittevaieldavad asjaolud), võib ta siit lahkuda teise riiki. See oli ka tema Eestisse saabumise põhjuseks, sest ta soovis siit lahkuda Itaaliasse. Isiku enda tegevus ja varasem käitumine lubab järeldada temast lähtuvat põgenemisohtu lisaks

§ 68p-s 8 märgitule.

Nimelt

§ 68

p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on haldusorganile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik saabus Schengeni viisaruumi 21.03.2019 Hispaania Kuningriigi kaudu omades Itaalia Vabariigi Saatkonna poolt väljastatud viisat nr ITA033281947, kehtivusega 28.12.2018 kuni 28.03.2019, korduva sisenemisega ning viibimisajaga 30 päeva. Isiku sõnade kohaselt reisis ta Hispaaniast edasi Soome Vabariiki, kus ta viibis kuni 08.10.

  1. Isik ei seadustanud oma Soomes viibimist ning viibis Schengeni viisaruumis ilma õigusliku aluseta 568 päeva. Samuti ei taotlenud isik 4 endale uut passi, kui tema passi kehtivusaeg lõppes, kuigi Soomes on olemas Maroko Kuningriigi saatkond, kus seda on võimalik teha. Kohus leiab, et PPA hinnang, mille kohaselt suurendab XX tulenevalt põgenemisohtu ka asjaolu, et isik on oma ütlustes väljendanud, et võimalusel ta jääb Euroopasse ja soovib siin oma majanduslikku olukorda parandada, on põhjendatud. Kohus leiab, et isik on oma varasema käitumisega näidanud, et isik võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Isiku suhtes puudub usaldus, et isik täidab lahkumisettekirjutuse vabatahtlikult.
  2. Kohus leiab sarnaselt taotlejaga, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). Seega on XX kinnipidamiskeskusesse paigutamine kohtu hinnangul proportsionaalne abinõu – see on vajalik ega ole asjaolusid arvestades ilmselgelt mittemõõdukas. Väljasaatmine ei ole ka perspektiivitu. Vähemalt kohtus väljenda XX soovi, et tema väljasaatmine korraldatakse võimalikult kiiresti ja ta ei hakka sellele vastu töötama.
  3. Eeltoodud põhjustel annab kohus loa XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 09.12.2020 (k.a). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.