Obsah (11)

§ 217§ 219§ 220§ 222§ 223§ 114§ 115§ 218§ 127§ 103§ 139

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-133279

§ 217lg 2 p 1).

19. Vastavalt

§ 219

lg-le 1, kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.

§ 220

lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja on müüdud asja mittevastavusest teatanud kostjale mõistliku aja jooksul. Pooled seda järeldust apellatsioonimenetluses vaidlustanud ei ole. 4 2-19-133279 20.

§ 222

lg 1 järgi võib ostja juhul, kui asi ei vasta lepingutingimustele, nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega võrreldes ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Hageja nõudis kostjalt mittevastava dušinurga asendamist, andes selleks tähtaja 1 päev. Vaidlust ei ole, et kostja oli nõus dušialuse välja vahetama või raha tagastama ning kostja teatas, et õige toote tarne võtab aega vähemalt 45 päeva (dtl 77). Seoses lepingule vastava dušialuse pika tarneajaga hageja ei soovinud vale dušialuse väljavahetamist (dtl 71-81, 278). 21.

§ 223

lg 1 järgi loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. 22. Asendamiseks tähtaja 45 päeva andmisel viitas kostja oma tüüptingimustele, mis on avaldatud kostja kodulehel www.deko.ee. Kostja tüüptingimuste kohaselt Eesti sisesed saadetised jõuavad üldjuhul ostja määratud sihtpunkti 2-8 tööpäeva jooksul alates müügilepingu jõustumist. Väljaspool Eestit toimub kohaletoimetamine 14 kalendripäeva jooksul. Erandlikel juhtumitel on õigus kaup kohale toimetada kuni 45 kalendripäeva jooksul (dtl 152). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et 45 päeva dušialuse asendamiseks oli mõistlik aeg. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks aluse järeldada, et 45 päeva oleks esiletoodud asjaoludel olnud mõistlik aeg. Pooltevaheline müügileping tuli täita Eestis, seega oli tegemist Eesti sisese tarnega, mille puhul ei saa kohtu arvates pidada 45-päevast asendamise aega mõistlikuks. Mõistliku aja määramine sõltub konkreetsetest asjaoludest. Praegusel juhul sai lähtuda ennekõike sellest, millise aja jooksul on kostja tavapäraselt lubanud e-poest ostmisel klientidele ostetud asja üle anda. Seega saab mõistlikuks ajaks lugeda mitte enam kui 8 tööpäeva. Juhul, kui võlausaldaja on andnud kohustuse täitmiseks ebamõistlikult lühikese tähtaja, pikeneb see mõistliku ajani (

§ 114lg 1).

Vaidlust ei ole, et kostja ei ole pakkunud selle aja jooksul müüdud asja asendamist. Seega oli kostja müügilepingut oluliselt rikkunud, kuid lepingust taganeda hageja ei soovinud, põhjendades seda asjaoluga, et tema poolt soovitud dušilaust ei olnud võimalik Eestis teistelt müüjatelt osta ja remonditöödega oli kiire. 23. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral on ostjal õigus

§ 115

järgi nõuda kahju hüvitamist juhul, kui müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest (

§ 218lg 1).

Eelviidatud eeldused kahju hüvitamiseks on olemas. Kostja vastutust ei välista asjaolu, et toote tarninud tehas oli pakendanud dušialuse viisil, kus õige koodiga märgistatud pakendis oli vale toode. Ringkonnakohtu arvates on sellise toote ostjale üleandmisel müüja lepingut rikkunud.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja võttis kostjalt mittekohase täitmise vastu ja sellega seoses tekkis talle kahju, mille hüvitamise nõude sai ta

§ 115lg 1 järgi kostja vastu esitada.

1. Hageja kahju tekkis asjaolust, et ta oli sõlminud 28.10.2019 Mailen Grupp OÜ-ga töövõtulepingu (dtl 49–50) müügilepingule vastava dušialuse järgi ehitustööde tegemiseks ja kui selgus, et tegemist ei olnud õige dušialusega, siis hageja lasi tehtud tööd ümber teha, sõlmides selleks töövõtulepingu lisa 1 (dtl 48). Töövõtulepingu lisa 1 järgi pidi hageja tasuma ümberehitamiseks kuluva 11 tunni eest 231 eurot tööraha ja materjalide kulu oli 39,81 eurot, kokku 270,81 eurot. Ümberehitus anti üle hagejale töid teostanud isiku poolt 31.10.2019 (dtl 5 2-19-133279 51). Kostja väitis, et ümberehituse tegemist oleks saanud vältida, kui koheselt oleks dušialus üle vaadatud ja hageja esitatud piltidelt nähtub, et ainult torustikku oli vaja muuta. Üleandmise vastuvõtuakti järgi olid teostatud tööd kanalisatsiooni- ja veetorude teisaldamine ja ümberehitamine, WC-poti taguste seinaäärsete torude karbiku lammutamine ja uue karbiku ehitamine. Ringkonnakohtu arvates on eeltoodud tööd vajalikud kostja poolt saadetud mittevastava dušialuse paigaldamiseks. Hagejale ei saa ette heita, et ta alustas ehitamist ilma saadetud dušialust kontrollimata. Kuna tellitud dušialuse mõõdud olid teada ja saadetud dušialuse pakendil oli õige markeering, siis sai ehitaja neile toetudes alustada dušialuse paigaldamiseks vajalike töödega ilma eelnevalt dušialust kontrollimata.
2. Hüvitamisele kuuluva kahju määramisel tuleb arvestada

§ 127lg-tes 2 ja 3 sätestatud piirangutega.

Maakohus jättis hagi rahuldamata mh põhjusel, et kahju tekkimine ei olnud hõlmatud poolte lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127lg 2).

Kuna hageja võttis vastu mittekohase täitmise, siis sai ta nõuda kostjalt mittekohase täitmisega tekitatud kahju. Ringkonnakohtu arvates on sellise kahju hüvitamine hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga. Müügilepingu rikkumisest tekkiva kahju hüvitamise eesmärgiks on tagada võlausaldajale mittekohase täitmise vastuvõtmisel võimalus saada hüvitust sellega tekkivatele kahjudele. 26. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja ei saanud ette näha vale dušialuse müümisel hagejale, et hageja hakkab duširuumi ümber ehitama, et igal juhul saaks kasutada dušialust, mida hageja pole soovinudki ning need duširuumi ümberehitamise kulud peab kandma kostja. Müües ebaõige asja, mida ei ole võimalik mõistliku aja jooksul asendada lepingule vastava asjaga, on müüjale ettenähtav, et ebaõige soorituse vastuvõtmisel võivad ostjale tekkida lisakulud. Seega on täidetatud

§ 127lg-s 3 sätestatud kahju hüvitamise eeldus.

27. Kostja poolt hagejale kokkulepitu asemel vale dušinurga üleandmise ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Kulud torustiku ümberehitamiseks tekkisid vajadusest kohandada valmisehitatud torustik üleantud lepingule mittevastava dušialusega. 28. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis annaks alust järelduseks, et kostja poolt oli lepingu rikkumine vabandatav (

§ 103

). Selliseks asjaoluks ei ole see, et dušinurga tootja oli juba vabrikus toote ebaõige tootekoodiga pakendanud. Samuti ei ole ringkonnakohtu arvates tuvastatavad asjaolud, mis võiksid olla aluseks kahju hüvitise vähendamisele

§ 139järgi.

1. Apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et kostja hilines dušialuse üleandmisega, ei ole vaidluse lahendamisel olulised, kuna hageja võttis väidetavalt hilinemisega tarnitud dušialuse 17.10.2019 vastu ja ei ole üleandmise hilinemisega oma nõuet sidunud.
2. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus, et asjakohased ei ole hageja väited menetlusnormide rikkumisele tulenevalt hageja 05.03.2020 ja 05.07.2020 menetlusdokumentide arvestamata jätmisega. 05.03.2020 menetlusdokumendis palus hageja jätta tähelepanuta kostja vastuväited hagile, kuna need olid esitatud hilinemisega. 21.02.2020 taotles kostja hagile vastamise tähtaja pikendamist 1 nädala võrra, s.o kuni 02.03.2020 ja esitas vastuse hagile 02.03.
3. TsMS § 331 lg 1 järgi võib kohus menetleda hilinenult esitatud dokumenti, kui see ei põhjusta menetluse viibimist. Ringkonnakohtul pole alust järeldada, et 02.03.2020 esitatud vastus hagile oleks põhjustanud menetluse viibimist. 05.07.2020 menetlusdokument oli esitatud kohtule pärast otsuse tegemist ja seda ei saanud ega pidanud maakohus arvestama. 6 2-19-133279
4. Seoses maakohtu otsuse tühistamisega ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava otsuse või määruse jõustumist. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 7