Obsah (9)

§ 62§ 230§ 231§ 386§ 445§ 173§ 162§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 15.12.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-817 Tsiviilasi V. G. hagi V. G.

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt mõisteti tsiviilasjas nr 2-19-9906 tagaseljaotsusega V. G.ilt (hageja) välja elatis M. G. (kostja II) ülalpidamiseks 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 01.07.2019 kuni kostja II täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx. Lisaks sellele mõisteti hagejalt välja elatise võlgnevus alates 01.03.2019 kuni 30.06.2019 summas 1080 eurot. Samuti mõisteti hagejalt välja elatis V. G. (kostja I) ülalpidamiseks 270 eurot kuus alates 01.07.2019 kuni kostja II kolmeaastaseks saamiseni xxx ja kostja I menetluskulud 300 eurot. Kostjad on esitanud kohtutäitur Mati Roodesele avalduse Harju Maakohtu 23.09.2019 tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2-19-9906 osaliseks sundtäitmiseks, s.o M. G. ülalpidamiseks välja mõistetud elatise võlgnevuse osas summas 1080 eurot, V. G. ülalpidamiseks välja mõistetud elatise 2 osas 270 eurot kuus alates 01.07.2019 kuni 16.05.2020 ning menetluskulude sissenõudmises summas 300 eurot. Hageja tasus 23.12.2019 kohtutäituri arveldusarvele summa 1174 eurot, millest 300 eurot oli kostja menetluskulu hüvitamiseks, 64 eurot M. G. elatise võlgnevuse hüvitamiseks ja 810 eurot V. G. ülalpidamiseks perioodi 01.07.2019 kuni 01.10.2019, s.o. kokku kolme kuu eest. Kohtutäiturile esitatud avalduses taotles hageja ülejäänud osas sundtäitmine lõpetada, kuivõrd elatise võlgnevuse kostjale II oli hageja tasunud rõhuvas osas enne tagaseljaotsuse tegemist, kostjale I aga puudub tal kohustus elatist tasuda alates 01.10.2019, kuivõrd kostja I asus alates 01.10.2019 alalisele palgalisele tööle ning seoses sellega puudub tal sellest ajast alates õigus nõuda enda ülalpidamiseks elatist. Hageja leiab, et kostja I on alusetult keeldunud tasaarvestamast hageja poolt kostjale II ülalpidamiseks perioodil 01.02.2019 kuni 01.07.2019 makstud elatise makseid tagaseljaotsusega välja mõistetud võlgnevusega. Hageja on tasunud 22.02.2019 500 eurot elatist ettemaksuna lisaks veebruaris juba tasutud elatisele summas 265 eurot ja 2019 juunis elatise võlgnevust kokku 521 eurot, seega kokku elatist enne 01.07.2019 perioodi 01.03.2019 kuni 01.07.2019 eest summas 1021 eurot. Tagaseljaotsusega välja mõistetud elatise võlgnevusest on jäänud tasumata 59 eurot (1080 – 1021), millele lisandub 5 eurot 2019 veebruari eest (270-265), kokku võlgnevus 64 eurot, mille hageja täiturile ka tasus. Hageja leiab, et 23.09.2019 tagaseljaotsusega temalt välja mõistetud elatise võlgnevus kostja II ülalpidamiseks perioodi 01.03.2019 kuni 30.06.2019 tuleb tasaarvestada 2019 veebruaris ja juunis hageja poolt tasutud elatise maksetega summas 1021 eurot, millises osas hageja palub sundtäitmise lubamatuks tunnistada. Hageja leiab, et kostja I nõuab elatist enda ülalpidamiseks alates 01.10.2019 ilma õigusliku aluseta, kuivõrd pärast tagaseljaotsuse tegemist on tema majanduslik seisund muutunud ning ta ei kuulu alates 01.10.2019 enam PKS § 97 ja 107 alusel elatist saama õigustatud isikute ringi. Kostja I ei ole alates 01.10.2019 abivajavaks isikuks, kes ei ole ise võimeline ennast ülal pidama, kuivõrd ta töötab ja saab selle eest töötasu. Hageja leiab, et perioodi 01.10.2019 kuni 16.05.2020 eest ei ole tal seaduslikku kohustust maksta kostjale I elatist kogusummas 2034 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr. 026/2019/2052 osaliselt lubamatuks järgmiselt: V. G.ilt M. G. ülalpidamiseks välja mõistetud elatise võlgnevuses summas 1021 eurot ja V. G. ülalpidamiseks välja mõistetud elatises summas 2034 eurot. Kostjate vastus Kostjad palusid jätta hagiavalduse rahuldamata. Kuni 22.02.2019 hageja ja kostjad elasid perekonnana koos Berliinis. Hageja viibis isapuhkusel kuna isa töötas Eestis hästi tasutaval tööl. Igakuiselt hageja kandis üle kostjale arveldusarvele raha selgitusega lapsele. Hageja kandis 500 eurot kostja I arveldusarvele teekonna eest Berliin Tallinn. Kostja I ei vaidlusta, et 2019 juunis on hageja elatist tasunud järgmiste summadena: 16 eurot, 25 eurot ja 480 eurot elatise võlgnevust, kokku 521 eurot. Kostja I on nõus võlgnevuse summast elatise eest 1080 eurot maha arvama 521 eurot ning seega võlgnevuse jääk on 559 eurot. Kostjale jääb arusaamatuks, kus hageja kohtuotsuses 2-19-9906 nägi, et juhul kui kostja I asub tööle, siis hageja ei pea kuni kolm aastat ülal pidama kostjat I. Kostja toonitab, et kohtuotsus 2- 3 19-9906 jõustus ning kõik edasikaebamise menetlustähtajad on möödunud ning hageja ei saa tõlgendada otsuse punkt 4 omamoodi. Seega võlgnevus kostja I ülalpidamiseks alates 01.07.2019 kuni 16.05.2020 on 2839,35 eurot (10 kuud * 270 eurot ja 16 päeva × 8.71 eurot=139.35) Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostjate vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus lähtub asja lahendamisel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mis sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kuna TMS § 221 lg 2 kohaselt võib vastuväide kohtulahendi korral põhineda vaid sellisel asjaolul, mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, siis ei ole üldjuhul võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Hageja on osaliselt tuginenud asjaoludele, mida oleks ta saanud juba enne lahendi tegemist kohtule välja tuua, s.o eelkõige vastuväited tagasiulatuva võlgnevuse olemasolus kostja II osas. Samas on kohtu hinnangul käesoleval juhul tegemist sellise erandliku olukorraga, kus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi saab siiski esitada, et vältida võlgnevuse korduvtasumist hageja poolt.
2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagejalt välja mõistetud 23.09.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-19-9906 kostja II kasuks elatise võlgnevus perioodi eest 01.03.2019 kuni 30.06.2019 summas 1080 eurot ning alates 01.07.2019 igakuine elatis summas 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni kostja II täisealiseks saamiseni (tlk 4-5). Samuti on hagejalt kostja I kasuks välja mõistetud elatis 270 eurot kuus alates 01.07.2019 kuni 16.05.2020 ning menetluskulud summas 300 eurot. Tsiviilasja nr 2-19-9906 tagaseljaotsuse alusel on algatatud täitemenetlus nr 026/2019/2052 (tlk 6). 4
3. Hageja on palunud esmalt tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr. 026/2019/2052 osaliselt lubamatuks nõude osas, mis puudutab hagejalt kostja II ülalpidamiseks välja mõistetud elatise võlgnevust summas 1021 eurot. Tagaseljaotsuses on hagejalt kostja II kasuks välja mõistetud tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.03.2019 kuni 30.06.2019 summas 1080 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja nimetatud perioodil tasunud elatisena 521 eurot, s.o 559 eurot vähem nõututavast miinimumist (tlk 17). Kuigi kostjad ei ole tõendanud, et hageja poolt kostja I arvele 22.02.2019 tasutud 500 eurot ei oleks tasutud ülalpidamiskohustuse katteks, siis ei oma see kohtu hinnangul ka tähtsust. Nimetatud summa on hageja tasunud veebruaris
4. Võlgnevus on aga välja mõistetud perioodi eest alates märts
5. VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa tasaarvestada ülalpidamise nõuet. Vastava nõude suhtes tehtud tasaarvestuse avaldus on tühine ega oma õiguslikke tagajärgi. Kohus selgitab, et sellise tasaarvestuse keelu eesmärk on tagada, et ülalpidamist saama õigustatud isik saaks tema ülalpidamiseks reaalselt vajalikud vahendid oma kasutusse (vt selle kohta ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I.Kull, V.Kõve, M.Käerdi, K.Sein. Juura 2016; § 200). Seega ei saa kostja oma veebruaris tasutud summat tasaarvestada perioodil 01.03.2019 kuni 30.06.2019 tekkinud võlgnevusega. Kohus on seisukohal, et kuna võlgnevus kostjale II perioodi eest 01.03.2019 kuni 30.06.2019 on osaliselt tasutud, siis tuleb selles osas, s.o summas 521 eurot, sundtäitmine tunnistada lubamatuks.
6. Hageja on palunud tunnistada osaliselt sundtäitmine lubamatuks ka kostja I ülalpidamiseks välja mõistetud elatise osas kokku summas 2034 eurot. Perekonnaseaduse (PKS) § 72 sätestab, et kui lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda, võib ta teiselt lahutatud abikaasalt nõuda endale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. PKS § 76 lg 1 p 5 sätestab, et kohus võib vabastada lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustusest, piirata kohustust ajaliselt või vähendada elatise suurust, kui elatise maksmine oleks äärmiselt ebaõiglane, arvestades muu hulgas õigustatud isiku hooldada või kasvatada jäetud ühise lapse huve, kui selleks on muu kaalukas põhjus. Hagejalt on kostja I kasuks tagaseljaotsusega välja mõistetud elatis 270 eurot kuus alates 01.07.2019 kuni 16.05.2020, seega kokku 3109,35 eurot (s.o 11 kuud ja 16 päeva). Hageja on leidnud, et tal puudub kohustus tasuda elatist kostjale I alates 01.10.2019, kuna nimetatud kuupäevast asus kostja I tööle. Kostja I on kinnitanud, et alustas töötamist 11.10.
7. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, perioodil oktoober 2019 kuni aprill 2020 on kostale I laekunud töötasu kokku 4804 eurot, s.o keskmiselt 686 eurot kuus (tlk 84). Kohtu hinnangul ei ole aga käesoleval juhul kostja I tööle asumine sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks. Tegemist ei ole põhjusega, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kuigi Riigikohus on leidnud, et erandjuhul saab sundtäitmise 5 lubamatuks tunnistada ka TMS § 221 lg-s 1 nimetamata asjaoludel (vt Riigikohtu 26.10.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2- 1-78-11, p 11), siis ei ole kohtu hinnangul kostja I tööle asumine käesoleval juhul selliseks erandlikuks asjaoluks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I majanduslik olukord oleks oluliselt muutunud. Kuigi tööle asumine on eelduslikult parandanud kostja I majanduslikku olukorda, siis ei ole kostja I keskmine sissetulek selline, mille tõttu võiks jõuda järeldusele, et kostja I enda ülalpidamine on oluliselt paranenud. Kohus arvestab siinkohal kostja I keskmise töötasu suurusega, kostja I üüri tasumise kohustusega igakuiselt summas 330 eurot (tlk 75-83) ning asjaoluga, et kostja I peab täitma ka ülalpidamiskohustust kostja II suhtes. Seega ei ole kostja I osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamine põhjendatud ning kohus jätab hagi selles osas rahuldamata.
8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus tunnistab täiteasjas nr 026/2019/2052 sundtäitmise osaliselt lubamatuks osas, mis puudutab hagejalt kostja II ülalpidamiseks välja mõistetud elatise võlgnevust summas 521 eurot. Ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata. 8.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 445

lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Käesolevas tsiviilasjas on kohus 20.04.2020 määrusega rahuldanud hageja hagi tagamise avalduse ning peatanud täiteasjas nr 026/2019/2052 täitemenetluse kuni tsiviilasjas nr 220-817 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Seega tuleb hagi tagamine käesoleva otsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatusega, leiab kohus, et hageja ja kostja II kulud tuleb jätta nende endi kanda ning kostja I menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. 10.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 6 Kohus on 05.11.2020 kirjas andnud pooltele võimaluse esitada oma menetluskulude nimekirjad hiljemalt 25.11.2020. Kostja I ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja. Seega loeb kohus, et väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik 7