KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. detsembril 2020. a Tartu kohtumaja kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-20-4250 Kohtukoosseis Kohtunik Peet T

§ 227lg 3 alusel 110 trahviühikuga, s.o 440 eurot.

1. Määrata, et Denis Diatlovil on õigus tasuda rahatrahv 440 eurot, s.o 110 trahvühikut osadena 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Trahv tasuda kaevatavas otsuses osundatud arvelduskontole. Edastada käesolev kohtuotsus Denis Diatlovile ning PPA Lõuna prefektuurile. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kirjalik kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. 1 Menetluse käik
2. 06.08.
3. a koostas PPA Lõuna prefektuuri patrullitalituse liikluspolitseinik Emil Popazov kiirmenetluse otsuse selle kohta, et Denis Diatlov, juhtides 06.08.
4. a kella 15.24 ajal Tartu maakonnas, Elva vallas Jõhvi-Tartu-Valga
5. kilomeetril suunaga Valga suunal, s.o asulavälisel teel mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX riigitunnusmärgiga X, sõites kiirusega 138 km/h +/- 5 km/h, millega ületas lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 43 km/h. Sellise tegevusega rikkus Denis Diatlov liiklusseaduse (

) § 15 lg 1 p 1 nõuet ning pani toime

§ 227

lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis. Kiirmenetluse otsusega määrati Denis Diatlovile

§ 227lg 3 rikkumise eest rahatrahv 175 trahviühikut, s.o 700 eurot.

1. 16.09.2020 esitas Denis Diatlov Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse peale. Fototõendit käesolevas väärteoasjas ei olnud. Kaebuse kohaselt tajub menetlusalune isik vastutust suure kiirusega sõitmise eest. Palub kohtul arvestada, et politseinikud pakkusid auto kinnipidamist või protokolli koostamist. Ta keeldus kinnipidamisest, sest sõitis XXXX ravile XXXX, ületas kiirust, XXX algasid XXXXX ja oli vaja jõuda lähima haiglani, et teha süst. Ta nõustus seetõttu protokolliga. Denis Diatlovile tundus, et tema kiirus 138 km/h ei olnud korrektne, seega ületas kiirust vähem kui protokollis märgitud ning oleks pidanud maha arvestama laiendmääramatuse 5 km/h. Seega oleks talle saanud mõista rahatrahvi maksimaalselt 400 eurot. Palub rahatrahvi suuruse osas arvestada ka järgnevaid asjaolusid – ta on hetkel ajutiselt töötu, mistõttu on raske majanduslik seisund; tema hoole all on X tütar, kõik vahendid lähevad tema ravile; ta on seaduskuulekas kodanik, keda ei ole varem karistatud. Menetlusalune isik palub vähendada trahvi, mis on määratud talle 06.08.2020 kiimenetluse otsusega.
2. Tartu Maakohtu 23.10.2020.a määrusega võeti Denis Diatlovi kaebus menetlusse ja saadeti kaebuse ärakiri PPA Lõuna prefektuurile ning paluti PPA kirjalikkuse seisukohta ja väärteoasja materjalide koopiaid.
3. Kohtuväline menetleja esitas maakohtule oma kirjaliku seisukoha 12.11.2020 (tl 28-29), milles märgib, et nõustub kaebaja esitatud kaebusega ja rahatrahvi vähendamisega. Kohtuväline menetleja märkis, et menetlusalusel isikul on Poola transiitviisa, mille järgi võib ta Eesti Vabariiki transiitriigina vaid läbida ning ei tohi siin peatuda, mistõttu oleks kohtuistungi korraldamine raskendatud. Kohtuvälise menetleja hinnangul saab asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik ei eita süüteo toimepanemist nng tunnistab, et ületas lubatud sõidukiirust. Menetlusalune isik on aga ekslikult jõudnud arvamusele, et tema kiiruse lõplikuks ületamiseks olnud 43 km/h oleks tulnud maha arvestada kiirusmõõturi laiendmääramatus. Kahjuks see nii ei ole. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt oli tema kiirus 138 km/h, millest arvestati maha kiirusmõõturi laiendmääramatus ja lõplikuks ületamiseks jäi 43 km/h. Menetlusaluse isiku arvamus valesti kvalifitseerimise ja maksimaalse 400 eurose rahatrahvi osas paika ei pea. Kaebuses toodud väide fotomaterjali kohta pole kohtuvälise menetleja arvates kaalu omav tegur, kiiruse mõõtmine on protokollitud ja sellele annab täiendväärtust pardakaamera salvestis. Lapsega haiglasse kihutamise asemel oleks võinud isik kasutada hädaabi numbrit, kuid kahjuks seda ei tehtud. Mure lapse tervise üle on arusaadav, kuid see ei saa üle kaaluda üleüldist liiklusohutuse säilimise vajadust. Tal puuduvad varasemad kehtivad karistused Eesti Vabariigis. Arvestades selgitusi töö hiljutise kaotamise ja lapse hoolduse ning muu osas, on asjakohane vähendada Denis Diatlovile määratud karistust. Tegu siiski oli olemusel ohtlik – riigi põhimaanteel, 2 kiirust ületati 43 km/h ning sõidukis oli haige laps. Kohtuvälise menetleja hinnangul on mõistlik rahatrahv vahemikus 480-520 eurot. Tegemist on suure summaga, mistõttu on võimalik määrata isikule tasumine osade kaupa. Kohtuväline menetleja pidas võimalikuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja teha uus lahend, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda ning vähendada määratud rahatrahvi.
4. Kohtumenetluse pooled olid nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 25 ja 29). Kohtu seisukoht
5. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
6. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses. Kohus edastas kohtuvälisele menetlejale kaebuse koopia, selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha menetlusaluse isiku esitatud kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
8. Seega kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. 10.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on asulasisesel teel suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h.

§ 15

lg 1 p 2 ja lg 5 järgi võib Maanteeamet või teeomanik olenevalt liiklus- ja teeoludest, ohutusest ja sõiduki kategooriast asulasisesel teel

§ 15

lg 1 p-s 2 nimetatud suurimat lubatud sõidukiirust vähendada või suurendada sõidukiirust kuni 120 km/h.

§ 50

lg-st 1 tulenevalt peab juht järgima

§-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust. 11.

§ 227

sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest.

§ 227

lõike 3 alusel karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis, rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

1. Vaidlus puudub selles, et 06.08.2020 kella 15.24 ajal juhtis Denis Diatlov asulavälisel teel, s.o Jõhvi-Tartu-Valga maanteel mootorsõidukit Mercedes Benz Venemaa Föderatsiooni riigi tunnusmärgiga X reg.märgiga XXXX. See asjaolu on tõendatud kiirmenetluse otsuses märgituga ning nähtub kohtuvälise menetleja pardakaamera videosalvestiselt ja kiirusmõõturi mõõtmise hetkel tehtud foto väljavõttest. Ka menetlusalune isik ei ole esitanud vastuväiteid mootorsõiduki juhtimise osas nimetatud ajal ja kuupäeval ning on kiiruse ületamist tunnistanud oma kaebuses.
2. Kiirmenetluse otsuse ning kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt oli antud teelõigu suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kiirmenetluse otsusest ja kiirusmõõturi 3 Stalker DSR 2X kasutamise protokollist nähtub, et Denis Diatlovi juhitava sõiduki kiiruse mõõtmisel oli kiirusmõõturi maksimaalne lugem 138 km/h. Seda kinnitab ka pardakaamera videosalvestis, millelt nähtub, et ees sõitva sõiduki kiiruse maksimaalseks lugemiks loeb kiirusmõõtur 138 km/h. Kiiruse mõõtmine toimus kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt selliselt, et kiirusmõõtur paiknes mõõtmise ajal statsionaarselt, mõõdeti samas suunas liikuva objekti kiirust liikuvast sõidukist (tl 33). Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa 1 kohaselt on kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse laiendmääramatus +/- 5 km/h, kui liikuva sõiduki kiirus on vahemikus 134-166 km/h ning mõõtva sõiduki kiirus on vahemikus 81-100 km/h. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt oli mõõtva sõiduki kiirus mõõtmise hetkel 93 km/h. Seega tuleb menetlusaluse isiku poolt juhitava sõiduki lõplikuks kiiruseks lugeda mitte vähem kui 133 km/h. Seega ületas Denis Dialov lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h. Kohtuväline menetleja on kiiruse tuvastanud korrektselt ning arvestanud maha kiiruse laiendmääramatuse 5 km/h kiirusmõõturiga mõõdetud maksimaalselt kiiruselt (138 km/h-5km/h=lõplik tulem 133 km/h).
3. Kiirusmõõturiga saadud mõõtmistulemus on usaldusväärne ning mõõtmise on teostanud pädev mõõtja. Kiiruse mõõtmine vastas Vabariigi Valitsuse 16.06.
4. a määrusele nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“. Taatlustunnistusest nähtub, et kiirusmõõtur on taadeldud 03.06.2020 (tl 39). Tulenevalt Majandus- ja taristuministri 18.12.2018.a määrusest nr 65 vastab taatlus määruse lisa punkti 7.2 nõuetele ning taatlus on kehtiv, seega kiiruse mõõtmist teostati nõuetekohase kiirusmõõteseadmega. Mõõtmist teostav liikluspolitseinik Kristo Tuvi on läbinud pädeva mõõtja koolituse 08.10.2015 (tl 37), seega on saanud kiirusmõõtja vastava koolituse ja on pädev mõõtmisi teostama.
5. Järelikult on tõendatud, et Denis Diatlov, juhtides mootorsõidukit mitte vähem kui 133kilomeetrise tunnikiirusega kohas, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 90 km/h, ületas

§ 15

lg 1 p 1, rikkudes lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h võrra ning seega olid tema käitumises

§ 227lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse külje tunnused. 16. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

1. Nähtuvalt kohtuvälise menetleja pardakaamera salvestisest ületas Denis Diatlov lubatud sõidukiirust maanteel, mil kiirus kasvas kl 15.25 ajal 98 km/h kuni 138 km/h. Denis Diatlov on kaebuses märkinud, et ta ületas kiirust, sest XXXX ja tahtis jõuda haiglasse süsti tegema. Samas ei ole Denis Diatlov esitanud ühtki tõendit haiglasse kiirustamise osas, tõenditest nähtub vaid, et Denis Diatlovil on tütar, kes on sündinud
2. aastal. Kohtuväline menetleja on Denis Diatlovi selgitustele vastuseks märkinud, et isik oleks võinud helistada kiiruse ületamise asemel rahvusvahelisel hädaabinumbril
3. Seega oli Denis Diatlov teadlik, et ta ületab lubatud sõidukiirust, kuivõrd tema eesmärgiks oli tema väitel haiglasse jõudmine. Seega leiab kohus, et Denis Diatlov pani väärteo toime vähemalt otsese tahtlusega. 4
4. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut toimepandud väärteo eest karistada. 19.

§ 227

lg 3 näeb ette sõidukiiruse ületamise eest 41-60 km/h karistuseks rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni.

1. KarS § 56 lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Denis Diatlovi tegevuses ei ole tuvastatavad karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid (KarS § 57 ja § 58 kohaselt). Kohtu hinnangul on Denis Diatlovi süü keskmine. Tema süü suurust iseloomustab esmalt tema suhtumine teosse. Nimelt pani ta teo toime vähemalt otsese eesmärgiga, kuna tema väitel oli eesmärgiks kiiresti haiglasse jõudmine. Samas puuduvad asjas tõendid selle kohta, kas Denis Diatlov pärast kiiruse ületamist haiglasse läks. Siiski arvestab kohus, et see on isiku esmakordne rikkumine ning ta on põhjendanud oma rikkumist seoses murega oma lapse tervise osas. Samuti ei nähtu videosalvestiselt, et Denis Diatlov oleks kiiruse ületamisel teinud ohtlikke manöövreid (möödasõite jmt), seega oli oht kaasliiklejatele ning temale endale väiksem. Siiski on tegemist suure liikluskiiruse piirangu rikkumisega – vähemalt 43 km/h lubatud sõidukiiruse piirangust.
3. Kohtuväline menetleja karistas Denis Diatlovit

§ 227lg 3 rikkumise eest rahatrahviga 700 eurot.

Denis Diatlov on oma kaebuses palunud kohtult rahatrahvi vähendamist, kuivõrd ta on ajutiselt töötu, hoolitseb XXX eest ning tal puuduvad varasemad rikkumised. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusaluse isiku kaebuses toodud motiividel alust ja põhjust rahatrahvi vähendamiseks kuni 480-520 euroni. Kohtu hinnangul tingivad Denis Diatlovi kaebuses esitatud põhjendused ja kohtuvälise menetleja seisukoht kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise rahatrahvi suuruse osas. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik mõista Denis Diatlovile väiksem rahatrahv, kuivõrd tegemist on esmakordse rikkumisega ning tema süü oli keskmisele määrale lähedases määras.

§ 227

lg 3 näeb ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, isikule määrati trahv maksimaalsele määrale lähedases määras (175 trahviühikut), mis ei vasta kohtu hinnangul isiku süüle ja teo toimepanemise asjaoludele. Seega mõistab kohus Denis Diatlovile uue karistuse, raskendamata isiku olukorda ning määrab talle rahatrahvi summas 440 eurot, s.o 110 trahviühikut. Taoline karistus vastab kohtu hinnangul isiku süüle ning arvestab

§ 227

ülesehitatud loogikat, arvestades samas ka kiiruse ületamise asjaolusid ning isiku põhjendusi kiiruse ületamisel. Kohtu hinnangul vastab karistus ka eri- ja üldpreventiivsetele eesmärkidele ning on piisav selleks, et mõjutada isikut uute rikkumiste toimepanemise eest.

1. Kohtuväline menetleja on märkinud, et rahatrahv vahemikus 480-520 eurot võib siiski olla isiku jaoks äärmiselt suur summa ning on võimalik määrata isikule rahatrahvi tasumine osade kaupa. Kuigi kohus on mõistnud karistuseks 440 eurot trahvi, leiab kohus, et tegemist on siiski sellise summaga, mille puhul tuleks võimaldada isikul tasuda rahatrahv ositi.
2. KarS § 66 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada 1 aastat. 5
3. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et menetlusalusel isik on majanduslikke raskusi, ta on kaotanud töö, mistõttu tuleks võimaldada tal tasuda karistus pikema aja vältel. Sellest lähtuvalt võimaldab kohus tasuda Denis Diatlovil rahatrahv summas 440 eurot 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvelduskontole, märkida viitenumbriks 10220172670057 (Rahandusministeeriumi arvelduskontod: EE891010220034796011 (SEB Pank AS), EE932200221023778606 (Swedbank AS), EE701700017001577198 (Luminor Bank AS), EE777700771003813400 (LHV Pank AS)).
4. Eeltoodust tulenevalt kohus tühistab PPA Lõuna Prefektuuri 06.08.2020 karistuse mõistmise osas ning mõistab Denis Diatlovile

§ 227lg 3 rikkumise eest karistuseks rahatrahvi 110 trahviühikut, s.o 440 eurot. Kohus määrab Kar

S § 66 lg 2 alusel Denis Diatlovile rahatrahvi tasumise ositi, Denis Diatlovil tuleb rahatrahv summas 440 eurot tasuda 5 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6