) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja on sõlminud X OÜ-le järgmised laenulepingud: SR576428, 08.02.2017 summas 600 eurot, perioodiks 10.03.2017-29.01.2019, intressimääraga 45,09%, krediidikulukuse määraga 56,83%, lepingu nr SR580502, 23.02.2017.a. summas 300 eurot perioodiga 25.03.2017-13.02.2019, lepingu nr SR588919, 29.03.2017 summas 100 eurot, perioodiks 28.04.2017-24.03.2018, intressimääraga 45,09%, krediidikulukuse määraga 56,83%. Kostja on tasunud lepingu nr SR576428 põhiosa katteks 104,41 eurot (maksegraafiku esimesed 6 osamakset maksetähtpäevaga 10.03.2017 - 07.08.2017 on tasutud täielikult). Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal lepingu nr. SR576428 põhiosa võlgnevus summas 495,59 eurot (600,00 - 104,41). Kostja on tasunud lepingu nr SR580502 põhiosa katteks 42,68 eurot (maksegraafiku esimesed 5 osamakset maksetähtpäevaga 25.03.2017 - 23.07.2017 on tasutud täielikult). Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal lepingu nr. SR580502 põhiosa võlgnevus summas 257,32 eurot (300,00 - 42,68). Kostja on tasunud lepingu nr SR588919 põhiosa katteks 28,57 eurot (maksegraafiku esimesed 4 osamakset maksetähtpäevaga 28.04.2017 - 27.07.2017 on tasutud täielikult). Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal lepingu nr. SR588919 põhiosa võlgnevus summas 71,43 eurot (100,00 2 2-20-100315 - 28,57). Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal laenulepingutest tulenev põhiosa võlgnevus kokku summas 824,34 eurot (495,59 + 257,32 + 71,43). Kuna kostja ei ole korrektselt oma kohustusi täitnud, on hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Hageja palub: Mõista kostjalt K. U. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja võlgnevus 824,34 eurot, intress 88,67 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 184,47 eurot; Mõista kostjalt K. U. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivised alates 3.09.2020 kuni põhinõude summas 824,34 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; 4. Mõista kostjalt K. U. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 200,00 eurot ja hageja õigusabikulud 420,00 eurot; Mõista kostjalt K. U. väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Maksekäsu kiirmenetluses ei ole kohtul õnnestunud kostjale materjale mõistliku aja jooksul ja registrites näidatud kontaktidel kätte toimetada. Kostja tegelik elukoht ei ole teada ja kõiki võimalikke vahendeid kasutades ei olnud võimalik seda ka Harju Maakohtul välja selgitada. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 13.11.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 200 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu ei pea kohus põhjendatuks 420 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt, arvestades mh hagihinnaga, esitatud tõendite hulga ja nõude keerukusega ning asjaoluga, et esindajaks ei olnud advokaat ega vandeadvokaat ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 120 eurot. 3 2-20-100315 Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 320 eurot (200+120).
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (320 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.