Obsah (4)

§ 34§ 46§ 1§ 341

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 18. detsember 2020 Tsiviilasja number 2-20-17272 Tsiviilasi T

) § 34 lg 21 esimese lause järgi peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. EES § 214 lg 1 järgi peab eluruumide erastamise kohustatud subjekt korteriomandite kinnistamiseks muu hulgas esitama kinnistusosakonnale ühepoolse notariaalselt kinnitatud kinnistamisavalduse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 1 järgi peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud, kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine. Praegusel juhul on kinnistamisavaldus digitaalselt allkirjastatud, kuid seadusest tulenevalt peab olema notariaalselt kinnitatud. Seega ei vasta kinnistamisavaldus seaduses sätestatud nõutavale vormile. MAAKOHTU SEISUKOHT 2. Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis 5. novembri 2020. a kandemäärusega nr 1166882020 kinnistamisasjas nr 67043202050 avaldaja kinnistamisavalduse rahuldamata. Kinnistamisavaldus on digitaalselt allkirjastatud. Seadusest tulenevalt peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud. Seega kinnistamisavaldus ei vasta seaduses sätestatud vorminõuetele.

§ 34

lg 6 järgi peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, ja taotletava asjaõiguse sisu. Kande taotlemisel avatavasse registriossa märgitakse kinnistamisavalduses registriosa numbri asemel katastritunnus. Kinnistamisavaldus ei vasta ka

§ 34

lg-s 6 sätestatud vorminõudele, kuivõrd kinnistamisavaldus ei sisalda katastritunnust. Avaldaja ei ole

1. oktoobri
2. a määruses nimetatud puudust ettenähtud tähtajaks kõrvaldanud, s.t ei ole esitanud notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldust korteriomandite aadressiga X, katastritunnus X kinnistamiseks. Avaldaja
3. oktoobri
4. a e-kirja kohaselt oli septembris
5. a kohtunikuabidel kokkusaamine Riigikohtu kohtunikega (kohtunikuga) ning Riigikohtu kohtuniku seisukoha järgi jõuti ühisele arusaamale, et korteriomandite kinnistamiseks piisab notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avaldusest. Kohtute seaduse (KS) § 114 lg-te 1 ja 2 kohaselt on 2 kohtunikuabi kohtuametnik, kes täidab seaduses nimetatud ülesandeid. Kohtunikuabi on oma ülesannete täitmisel sõltumatu, kuid peab seaduses ettenähtud ulatuses järgima kohtuniku juhiseid (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 595 lg 2). Kohtunikuabi täidab oma ametiülesandeid kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega (KS § 121), mitte kokkusaamistel välja öeldud seisukohtadest tulenevalt. TsÜS § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. EES § 214 lg 1 järgi peab eluruumide erastamise kohustatud subjekt korteriomandite kinnistamiseks esitama kinnistusosakonnale ühepoolse notariaalselt kinnitatud kinnistamisavalduse. Seaduses on seega sätestatud tehingu kohustuslik vorm, s.o EES § 214 lg-st 1 tulenevalt peab kinnistamisavaldus korteriomandite kinnistamiseks olema notariaalselt kinnitatud. TsÜS § 88 lg 1 sätestab, kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. Praegusel juhul on avaldaja poolt esitatud kinnistamisavaldus digitaalselt allkirjastatud, kuid peab olema notariaalselt kinnitatud. Seega kinnistamisavaldus ei vasta seaduses sätestatud vorminõudele.

§ 46

lg 3 sätestab, et kui kinnistamisavalduses esineb kande tegemist takistav puudus või puudub vajalik dokument, määrab kande tegemiseks pädev isik tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kohtunikuabi andis

1. oktoobri
2. a kandemäärusega nr 1023432020 kinnistamisasjas nr 67043202050 kinnistamiseks oleva takistuse kõrvaldamiseks tähtaja kuni
3. oktoobrini
4. Puudusi kande tegemiseks kõrvaldatud ei ole.

§ 46

lg- st 5 tulenevalt, kui puudust määratud tähtaja jooksul ei ole kõrvaldatud, teeb kinnistamiseks pädev isik määruse avalduse rahuldamata jätmise kohta. MÄÄRUSKAEBUS

1. Avaldaja esitas Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemääruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
2. novembri
3. a kandemäärus nr 1166882020 täielikult ning teha uus määrus, millega rahuldada avaldaja
4. septembril 2020 esitatud kinnistamisavaldus X maaüksusel (katastritunnus X) asuvate korteriomandite kinnistusraamatusse kandmiseks. Kandemäärusest ei selgu, miks kinnistamisavalduse vorminõue tuleneb eluruumide erastamise seadusest ja mitte kinnistusraamatuseadusest.

§ 34

lg 21 on määruses välja toodud, kuid põhjendust selle mitterakendamise kohta esitatud ei ole. Kinnistusosakond ei ole oma nõudmistes järjekindel. Pärast kohtunikuabide koolitust jõuti registriasjas nr Ü 50153951 arusaamale, et avaldus võib olla notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. Kinnistamisavalduse esitamisel tuleb lähtuda kinnistusraamatuseaduses kinnistamisavalduse vormi kohta käivatest sätetest. Kinnistusraamatuseaduse puhul on tegemist menetlusõigusega. Seevastu eluruumide erastamise seaduse puhul on tegemist nn reformiseadusega, mille eesmärk on reguleerida kohustatud subjektide omandis olevate elamute ja korterite erastamist, määrates kindlaks erastamise objekti, subjektid, tingimused ja korra.

§ 1

lg 11 kohaselt juhindutakse kinnistusraamatuseaduses sätestamata küsimustes tsiviilkohtumenetluse seadustikus registriasjade lahendamise kohta sätestatust. Kinnistamisavaldusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus kandeavalduse kohta sätestatut, arvestades kinnistusraamatuseaduses sätestatud erisusi. TsMS § 593 lg 2 kohaselt esitatakse kandeavaldused kohtule seaduses sätestatud vormis seadusega selleks õigustatud 3 isiku poolt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on märgitud, et üldreegel on, et äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale esitatud kandeavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud ning notariaalselt kinnitatud vormiga loetakse võrdseks ka digitaalallkirjastatud avaldus (ÄS § 33 lg 11). Sama näeb kinnistamisavalduse kohta ette ka

§ 34

lg 21, mille kohaselt peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. Samuti peab notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud olema kandenõusolek kinnistamismenetluses (

§ 341lg-d 5 ja 51).

Asjaolu, et kinnistamisavaldus ei vasta

§ 34

lg-s 6 sätestatud vorminõudele, kuivõrd kinnistamisavaldus ei sisalda katastritunnust, ei ole puuduste kõrvaldamise määruses esitatud. Katastritunnuse märkimata jätmisel oleks maakohtu kinnistusosakond pidanud andma võimaluse puuduse kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise määruse resolutsiooni p-is 1 on maakohtu kinnistusosakond katastritunnuse ise esitanud, mistõttu kinnistamisavalduses katkastritunnuse puudumine ei saa olla avalduse rahuldamata jätmise põhjuseks. 4. Kohtunikuabi andis 20. novembri 2020. a kandemäärusega nr 1249592020 avaldaja määruskaebuse lahendamiseks edasi kohtunikule. Praegusel juhul on seaduses sätestatud tehingu kohustuslik vorm, s.o EES § 214 lg-st 1 tulenevalt peab kinnistamisavaldus korteriomandite kinnistamiseks olema notariaalselt kinnitatud.

§ 34

lg 21 sätestab kinnistamisavaldusele vorminõude alternatiivid menetlusõiguses, s.t kinnistamisavaldus (formaalne menetluslik avaldus) peab olema kas notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. Kinnistamisavalduse sisuks on kinnistusraamatu kande taotlemine. Notariaadiseaduse (NotS) § 30 näeb ette notari ametitoiminguga kaasneva õigusabi ja esindamise. Notari roll ei ole pelgalt formaalne. Notar selgitab

§ 34

lg-st 21 lähtuvalt isikule millised dokumendid tuleb kinnistamisavaldusele lisada ja millised nõuded neile kehtivad. Seega lisaks kinnistamisavaldusel notari poolt allkirja õigsuse kinnitamisele on notaril selgitamiskohustus. Avalduse kinnitamisel ja menetlust vahendades peab notar isiku huvide kaitseks vajadusel tarvitusele võtma ka mõistlikud abinõud kinnistamise tagamiseks või vähemalt isikute teavitamiseks kinnistamisega seotud probleemidest. Määruskaebuse viide tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes märgitule ei ole praegusel juhul asjakohane, kuivõrd see puudutab kandeavalduse esitamist äriregistrile. Samuti ei ole asjakohane viide

§ 341

lg-tele 5 ja 51, kuivõrd need sätted reguleerivad puudutatud isiku nõusolekut kande tegemiseks. Tartu Maakohtu registriosakonna

1. septembri
2. a määrus nr Ü 5015351 / M1 on tehtud äriregistri kohtunikuabi poolt ja ei puuduta kinnistamisasjas kinnistamismenetlust.
3. Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata. Kuivõrd EES § 214 lg 1 on eluruumide erastamise kohustatud subjekti puhul erisäte, tuleb lähtuda sellest. EES § 214 lg 1 kitsendab võrreldes

§ 34

lg-ga 21 eluruumide erastamise kohustatud subjekti avalduse esitamise vorminõudeid. Seejuures on eluruumide erastamise seaduse säte praeguses sõnastuses jõustunud

1. jaanuaril 2018 ning kinnistusraamatuseaduse säte on jõustunud
2. jaanuaril
3. Seega tuleb eeldada, et seadusandja ei ole soovinud anda vallavalitsusele võimalust esitada avaldust digitaalse allkirjaga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks.
5. Asja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja kinnistamisavalduse korteriomandite kinnistamiseks EES § 214 alusel. 4 Riigikohus on rõhutanud, et vallasasjana korterite baasil korteriomandite kinnistamise protseduur erineb märkimisväärselt kinnistusraamatusse muude kannete tegemise korrast (Riigikohtu
6. märtsi
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-05, p 18). TsMS § 593 lg-te 1 ja 2 kohaselt teeb kohus kandeid registrisse üksnes avalduse või kohtulahendi alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kandeavaldused esitatakse kohtule seaduses sätestatud vormis seadusega selleks õigustatud isiku poolt. Tegemist on üldnormiga, mis reguleerib TsMS §-s 591 nimetatud registritele avalduste esitamist.

§ 34

lg 21 esimese lause kohaselt peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. Seega võimaldab seadus kinnistamisavaldust esitada ka üksnes digitaalselt allkirjastatult. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on aga tegemist olukorraga, kus seadus on teatud liiki toimingutele näinud ette kindla vorminõude. Avaldaja esitas kinnistamisavalduse EES § 214 alusel, mille kohaselt peab korteriomandite kinnistamiseks eluruumide erastamise kohustatud subjekt esitama kinnistusosakonnale ühepoolse notariaalselt kinnitatud kinnistamisavalduse. TsÜS § 81 lg 1 esimese lause kohaselt, kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. Ringkonnakohus nõustub kohtunikuabi ning maakohtu kohtuniku seisukohaga, et EES § 214 lg 1 on eluruumide erastamise kinnistamise puhul erisäte

-i sätete suhtes ning lähtuda tuleb erisättest. Vaidlust ei ole selle üle, et avaldaja ei ole esitanud notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldust. Seega jättis maakohtu kinnistusosakond õigustatult avalduse rahuldamata. 8. Määruskaebuse väide, et kinnistamisavalduses

§ 34

lg-s 6 nõutud katastritunnuse puudumisel oleks maakohtu kinnistusosakond pidanud andma võimaluse puuduse kõrvaldamiseks, on õige (

§ 46lg 3).

Samuti on õige määruskaebuse väide, et

1. oktoobri
2. a puuduste kõrvaldamise määruse resolutsiooni p-is 1.
3. on katastritunnus välja toodud. Kuivõrd maakohtu kinnistusosakond jättis avalduse rahuldamata eelkõige põhjusel, et avaldaja ei ole notariaalselt kinnitatud avaldust esitanud, siis asjaolu, et katastritunnuse esitamiseks polnud avaldajale eelnevalt tähtaega antud, ei oma praegusel juhul tähtsust. Asjaolu, et registriasjas nr Ü 50153951 kinnitas kohtunikuabi avaldajale, et avaldus võib olla nii notariaalselt kinnitatud kui ka digitaalselt allkirjastatud, ei anna käesolevas asjas alust maakohtu kinnistusosakonna
4. novembri
5. a määruse tühistamiseks. Kannete tegemine erinevatesse registritesse on reguleeritud erinevate normidega (äriseadustik, mittetulundusühingute seadus, kinnistusraamatuseadus, asjaõigusseadus, eluruumide erastamise seadus jt).
6. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Teiste menetlusosaliste puudumise tõttu puudub vajadus kulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 5